See lubadus lisati Tallinna koalitsioonilepingusse 2021-2025 ja selle pealkiri on muutunud: "Loome jalakäijatele turvalisemat linnaruumi künniste, tõstetud ristmike, teekitsenduste ja muude liiklust rahustavate meetmete abil" -> "Loome jalakäijatele turvalisemat linnaruumi künniste, tõstetud ristmike, teekitsenduste ja muude liiklust rahustavate meetmete abil. Jätkame kõnniteede ehitamist."
Märkus. See lubadus on samuti lisatud Tallinna koalitsioonileppe, sellega pealkiri on muudetud: "Jätkame mereäärsete promenaadide väljaehitamist" -> "Jätkame mereäärsete promenaadide väljaehitamist ja rekonstrueerimist, avame Tallinna merele."
„Tallinna ühistranspordisüsteemi on seni arendatud tallinlaste huvides, kui praegune süsteem vajab kaasajastamist“ ütles linnade ja valdade päeval Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul on õige aeg teha koostööd ühise ühistranspordisüsteemi loomiseks kogu piirkonnas. „Vajame ühtset süsteemi, kus on üks operaator, ühtne piletisüsteem ja roheline veerem,“ lausus linnapea. „Seda saab saavutada riigi osalusel. Tallinn saaks kokku hoida 17 miljonit eurot, kui luuakse ühtne süsteem.“ Kõlvarti sõnul ei ole seni toiminud kokkulepe omavalitsuste vahel, et kõik hakkavad rohkem panustama. “Samas 30 protsenti pealinna liikluskoormusest tuleb väljastpoolt Tallinna,“ lausus ta. Harku vallavanem Erik Sandla ütles, et vald teeb Tallinnaga koostööd bussiliinide osas. „Põhiprobleemiks piletisüsteem, sest Harjumaal on pilet tasuline täiskasvanutele, aga Tallinnas on see tasuta,“ lausus ta. Viimsi vallavanem Ilar Lemetti ütles, et ühistranspordiühenduste küsimus on üleval riigi tasandil. „Arutatakse alates trammist kuni paremate teedeni. Omavalitsustel on mõtlemist, kuidas edasi koos teha,“ sõnas ta.
Eile saadeti volikogu poole otsuse eelnõu pealkirjaga «Osalemine EIT Urban Mobility programmi välisprojektis «Bicification – jalgrattakasutuse suurendamine linnaliikluses»». Vastav rida on kirjutatud ka linna 2022. aasta projekti, mida volikogu praegu menetleb. Kogu rahvusvaheline projekt läheb maksma 660 625 eurot, Tallinna osa sellest on 118 751 eurot, millest välistoetus moodustab 74 813 eurot ja omafinantseering 43 938 eurot. Projekti sisu on lühidalt järgmine: Tallinna linnale antakse 500 seadet, mis kinnitatakse 500 projektis osaleva linlase jalgratastele. Seade jälgib jalgratturi liikumisi ning selle eest makstakse talle 30 eurot kuus niinimetatud «rohepreemiat». Täpsemad reeglid võib linn ise määrata, kuid eesmärk on soodustada rattaga tööl või koolis käimist, mitte uurida rattasportlaste treeningmarsruute. Abilinnapea Vladimir Sveti (KE) sõnul algab järgmise aasta 1. jaanuarist projekti ettevalmistav faas, mille käigus töötab välisprojektide kompetentsikeskus koos teiste linna asutustega välja süsteemi, kuidas leida inimesed, kes on valmis vastava seadme oma jalgratta külge kinnitama ja sellega sõitma.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Põhja-Tallinna linnaosa enim hääli saanud idee Põhja-Tallinn40 „Jaapanipärane minimets Põhja-Tallinnasse", 525 häält. Ettepanek rajada aadressile Vabriku 11 jaapanipärane jätkusuutliku liigikooslusega minimets. Mitmekesine tihe minimets meelitaks ligi putukaid ja linde, suurendaks bioloogilist mitmekesisust, vähendaks õhu saastatust ja mürataset. Isereguleeruva ja kiiresti kasvava minimetsa idee on alguse saanud Jaapani botaaniku ja taimeökoloogi Akira Miyawaki töödest. Sellised ökosüsteemid on kliimaeesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. Linnaosas andis 1631 inimest kokku 2710 häält, mis jagunesid 11 hääletusele pandud idee vahel.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Mustamäe linnaosa enim hääli saanud idee Mustamäe8 „Välijõusaal Sütiste metsa", 488 häält. Ettepanek rajada Sütiste metsa Tervise 21 spordihoone juurde välijõusaal, mis oleks sama kvaliteetne ja mugav kui hea sisejõusaal.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Kristiine linnaosa enim hääli saanud idee Kristiine8 „Kolm tipptasemel välijõulinnakut Kristiinesse", 208 häält. Ettepanek rajada linnaossa kolm muudetavate raskustega välijõusaali, mis annavad võimaluse teha vabas õhus aasta ringi sama kvaliteetset jõutreeningut kui sisejõusaalides. Ettepaneku järgi hakkaksid välijõusaalid paiknema aadressidel Tedre 58, Sõstra 1a ja Kännu 86.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Kesklinna linnaosa enim hääli saanud idee Kesklinn1 „Rohkem puid kesklinna", 706 häält. Ettepanek istutada rohkem puid kesklinna parginurkadesse, tänavaäärtesse ja ristmike vahelisi muruplatse, mis on linna omanduses. Kõrghaljastus aitab leevendada suvist kuuma ning elanikel olla ja liikuda puude varjus, aitab neutraliseerida linnaelanike ökoloogilist jalajälge, summutab müra ning teeb linna ilusamaks ja hubasemaks.
"Kui vaadata keskerakonna ja sotside koalitsioonilepingut, siis seal on välja toodud punkt, kuidas on oluline vähendada toidu raiskamist ja toitu abivajajatele lihtsamini kättesaadavaks teha," ütles Tallinna abilinnapea nõunik Natalie Mets. Tallinnasse Kalamajja paigaldatud kogukonna külmik eemaldati, kuna sotside leping koostööpartneriga lõppes, kuid sotsid lubavad peagi püsti panna taoliseid külmikuid mitmetesse erinevatesse linnaosadesse. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peagi on linnas paljudes kohtades kogukonnakülmkapid olemas," ütles Mets.
See lubadus lisati Tallinna koalitsioonilepingusse 2021-2025 ja selle pealkiri on muutunud: Koostame ja kooskõlastame vanalinna elanikega vanalinna arengukava, mille eesmärk on hoida ära see, et vanalinnast kujuneb vaid massturismi piirkond -> Töötame välja Tallinna vanalinna tuleviku kontseptsiooni
