Õhuruumi kaitsmiseks arendame välja Eesti mitmekihilise õhutõrje, integreerides selle NATO õhukaitsemudeliga. Pöörame erilist tähelepanu droonidest tulenevatele ohtudele
Eesti valitsus kinnitas 600 miljoni euro suuruse kaitsepaketi, millest 350 miljonit eurot on eraldatud keskmaa õhutõrje arendamiseks, eesmärgiga saavutada võimekus hiljemalt 2025. aastaks.
Kaitseministeerium avaldas valitsemisala arengukava aastateks 2026–2029, rõhutades mitmekihilise õhukaitse loomist, süvalöökide võime suurendamist ja olukorrateadlikkuse parandamist.
Kolm Venemaa hävitajat MiG-31 rikkusid Eesti õhupiiri Soome lahe kohal, viibides Eesti territooriumil umbes 12 minutit. NATO Balti õhuruumi seiremissioonile lähetatud Itaalia hävitajad F-35 suunati kiiresti Venemaa lennukeid peatama ja neid tagasi Kaliningradi eskortima.
Eesti peaminister Kristen Michal kohtus NATO Euroopa liitlasväe ülemjuhataja kindral Alexus Gregory Grynkewichiga, rõhutades NATO ühtsuse olulisust ja vajadust tugevdada alliansi õhukaitset.
Mitmekihilise õhutõrje arendamiseks on eraldatud rahastus ja see on arengukavades prioriteedina kirjas, kuid süsteem pole veel valmis ega täielikult integreeritud NATO mudeliga.
