Iga inimene on väärtuslik. Loome võimalused igaühele rakendada täiel määral oma töövõime ja ühiskondlikus elus osalemise soovi. Individuaalsete erivajadustega arvestamine on võrdse ja sidusa ühiskonna toimimise vältimatu eeldus. Mida enam märkame ja toetame erivajadusega kaaslasi, seda suurema panuse saavad nad anda meie kogukonna arendamisele. Arendame omavalitsustes erivajadustega elanike osalemise ja vaba aja veetmise võimalusi läbi kogemusnõustamise ning eneseabi programmide, aga ka laiemalt ligipääsetava linnakeskkonna kujundamise kaudu. Pakume lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks koolitusi, erinevaid koostöövorme, vajadusel ka nõustamist ja psühholoogilist tuge. Märkame koroonakriisis võimendunud vaimse tervise probleeme ja parandame vaimse tervise tugiteenuste kättesaadavust, laiendame koduhooldusteenust erivajadustega laste peredele. 7 Suurendame rahalist toetust peredele, kes hooldavad kodus keskmise või raske puudega pereliiget ning arvestame kõigi toetuste puhul tegelikku vajadust. Riigi ja omavalitsuste koostöös toetame eesti viipekeele kursuste korraldamist. Rajame koos riigiga peretüüpi keskusi neile kogukonna liikmetele, kes vajavad ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Suur hooldusvajadus ei saa olla põhjuseks kogukonnast kõrvale jätmiseks.
Valitsus kiitis heaks sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused, millega alates 2025. aastast kehtestatakse suure toetusvajadusega intellektipuudega inimestele eraldi päeva- ja nädalahoiuteenus.
Tallinn toetas viie erivajadustega inimestele suunatud kultuuriprojekti loomist, eraldades selleks kokku 50 000 eurot.
Valitsus vähendas erihoolekande rahastust 364 815 euro võrra, jättes üle 2000 inimese ootejärjekorda.
Erivajadustega tudengite stipendiumite taotlemine muutus paindlikumaks, võimaldades paremat juurdepääsu haridusele.
Pärnu keskranda rajati erivajadustega inimestele mõeldud ala, parandades ligipääsetavust ja vaba aja veetmise võimalusi.
Eestis kasvas hüppeliselt läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv, tõstes esile vaimse tervise probleemide süvenemist.
Avati pidulikult Jägala joa infokohvik osana projektist 'Jägala joa puhkeala arendamine', eesmärgiga parandada Eesti ühe enim külastatava loodusobjekti külastuskogemust.
RMK ja Jõelähtme vald astusid samme Kostivere karstiala arendamiseks, eesmärgiga rajada Kostivere karstiala loodusõpperada. Vallavolikogu seadis RMK kasuks kasutusõiguse Rebala muuseumi territooriumile.
Teema periood on lõppenud ja puuduvad usaldusväärsed tõendid, et lubadus oleks täielikult täidetud. On üksikuid samme, kuid lubaduse laiaulatuslik täitmine pole tõendatud.
