„Praegu toimuvad koostöös Rootsi ja Soome ohutusjärelevalve asutustega ettevalmistused allveeuuringuteks, valmistutakse jooniste digitaliseerimiseks ja laeva digitaalse mudeli loomiseks. Visiiri joonised on hetkel juba digitaliseeritud. Valmistame ette visiiri 3D laserskaneerimist,“ ütles Pealinnale Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) juht Rene Arikas.

„Oleme töötamas arvestusega, et uuringutega merel, Estonia hukukohas saab alustada siis, kui Rootsi ja Soome õigusruumi muudatused on mõlema riigi parlamentides vastu võetud ja jõustunud. Seejärel saame alustada eeluuringutega merel. Praegu arvestame, et need võiksid toimuda juuli keskpaigas. Seejärel analüüsime kogutud infot ning põhiuuringud toimuvad eeldatavasti 2022. aasta veebruaris-märtsis,“ sõnas Arikas.

"Tänavu veebruaris tegi valitsus tegi põhimõttelise otsuse eraldada Estonia vraki allveerobotitega uurimise tarvis kokku 3 miljonit eurot ning sama summa panustab ka Rootsi. Et uurimise läbiviimise eelduseks on muudatused nii Soome kui Rootsi seadustes, siis tõenäoliselt enne suve reaalsete uuringuteni ei jõuta."

Neljapäeval asub parvlaev Estonia hukupaika teele Eesti transpordiameti laev, millega alustatakse kümme päeva kestvaid merelisi eeluuringuid vraki juures. Eeluuringutega kogutakse infot põhiuuringute tegemiseks järgmisel aastal.

Laeva EVA-316 kasutatakse enamasti jää murdmiseks Liivi lahel, kuid nüüd saab sellest Estonia vraki mereliste eeluuringute emalaev. Meeskonnas on mitukümmend inimest, lisaks laeva alalisele meeskonnale veel ka eksperdid, dokumentalistid, aga ka omaste esindaja nii Rootsist kui ka Eestist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eesmärk ongi tuvastada, kus on vigastused, kui suured on need vigastused ja mis on ka nende vigastuste erilisus, et kui me läheme järgmisel aastal põhiuuringuid tegema, siis millist tehnoloogiat on meil vaja, et juba täpselt uurida nende vigastuste iseloomu," selgitas ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas.