Meie elukeskkonna suurim kujundaja on ruumiline planeerimine. Harku valda elukohana hinnatakse kõrgelt ja siia soovitakse elama tulla. See tähendab, et oleme pideva arendussurve all, mida peame teadlikult ja plaanipäraselt ohjama ning suunama. Kuigi viimased 12 aastat on detailplaneeringuid kehtestatud meie vallas kaugelt vähem, kui uusi maju ehitatud, on 1990-ndate „kauboiarendamise“ tulemusena veel endiselt kehtestatud detailplaneeringuid sellises mahus, mis võimaldavad ehitada 2946 eluaset. Sellele numbrile lisanduvad elamuteks ümberehitatavad 60-80 suvilat aastas. Võrreldes teiste Tallinna ümbruse valdadega oleme suutnud seni kõige rahulikumalt areneda ning pole lasknud oma vallal linnastuda. Ka edaspidi tahame selle eest hoolt kanda, et me ei muutuks Tallinna eeslinnaks. Näeme, et elanike kasv peab olema kontrollitud ja mõõdukas. Soovime säilitada oma senist miljööd, meie loodust, asustusmustrit. Uute suurte elamualade detailplaneeringute algatamist me kindlasti ei toeta. Ka kehtestatud ammuste detailplaneeringute elluviimine peab olema kontrollitud ning käima käsikaes taristu võimalustega ning sobituma kehtivate üld- ja teemaplaneeringutega. Uusi elanikke saab lisanduda vaid olemasolevatesse asulatesse ja küladesse. Uute tiheasumite loomist me ei poolda ning külade vahelisi maid täis ei ehita. Seal peab säilima tänane rustikaalne keskkond − põllud, metsad ja rabad.
Tallinnas toimus avalik arutelu Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ja selle mõjude hindamise eelnõude üle.
Tallinna linnavõim sai paika ühe kvartali detailplaneeringu üle 20 aasta hiljem.
Teema periood on lõppenud ja puuduvad usaldusväärsed tõendid, et lubadus oleks täidetud. Ajatelg ei näita konkreetseid samme lubaduse elluviimiseks Harku vallas.
