Jätkame põlevkivi säästlikku kasutamist energeetika valdkonnas, püüdes samal ajal vähendada põlevkivisektori süsiniku jalajälge läbi innovatsiooni
Taastame sood aktiivsest kaevandamisest väljas olevates turbakaevandustes, et vähendada nende mõju ja heidet keskkonnale
Loome eeltingimused suuremahulisemaks metsa mittepuiduliste saaduste väärindamiseks ja kasutamiseks. Kaasame Eesti teadlasi ning ettevõtteid erinevate innovaatiliste keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks antud sektoris
Rakendame Eesti metsadest raiutud biomassi paremat kasutamist. Välistame väärtusliku puidu kasutamist suuremahuliseks energiatootmiseks
Toetame Riikliku metsanduse statistika läbipaistvuse suurendamist. Meie metsade statistika peab olema teadlastele kättesaadav ning andmete kogumise metoodika täiustatud, võimaldamaks arvestada metsa erinevaid funktsioone ja ökoloogilist mitmekesisust.
Suurendame erametsandustoetusi. Arendame ja toetame erametsade tarka uuendamist ning tervisliku seisundi parandamist.
Kaardistame ja säilitame kogukondadele olulised metsad. Tähtis on inimestele oluliste metsade hoidmine ja tasakaalustatud majandamine. Kesksema rolli peavad võtma koostöös riigiga kohalikud omavalitsused
Motiveerime erametsa ja -maa omanikke vabatahtlikult moodustama kaitsealasid ning rakendama kevadist raierahu. Analüüsime raierahu pikendamist riigimetsades
Elavdame majandust, väärindades maksimaalselt kohalikku toorainet Eestis. Meie loodusrikkus ja sellest saadud majanduskasu peab jõudma läbi kohalike ettevõtete rohkemate Eesti inimesteni
Kehtestame võimalikult kiiresti Eesti metsanduse arengukava. Järgneva 10 aasta Eesti metsade uuendusraie maht peab arvestama nii ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kui majanduslike mõjudega
Vaatame üle Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud. Arvestame riigimetsa majandamisel säästliku metsanduse põhimõtetega.
Suuname Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest rohkem raha era- ja riigimetsa kaitsmiseks ning eramaaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks.
Kaitseme Eesti metsi. Eesti riigimets on meie ühisvara ning selle hoidmine ja majandamine peab toimuma läbipaistvalt ja kogukondi kaasates.
Säilitame Eesti metsade mitmekesisus ja liigirikkus. Suurendame Eesti metsa pindala 75000 hektari võrra, selleks istutame väheväärtuslikule maale uusi metsi. Peame oluliseks majandada meie metsi jätkusuutlikult ilma metsatagavara vähendamata. Senisest enam tuleb rõhku pöörata meie metsade tervisele.
Arendame ja kiirendame avamere vesiviljelusega tegelevate ettevõtete teket Eestis, eesmärgiga luua rohkem töökohti väljaspool suurlinnu.
Vaatame üle kalavaru hoidmiseks kormoranide ja hüljeste arvukuse ohjamise võimalused
Suurendame Eesti kalavarusid. Tagame kalandussektori jätkusuutlikkus ja tugev konkurentsivõime eksporditurgudel.
Jätkame harrastuskalapüügi arendamist läbi püügiregulatsioonide lihtsustamise ja taristu arendamise.
Parendame kalade rände- ja kudemise võimalusi. Eemaldame takistused kalade looduslikelt rändeteedelt vastavalt Euroopa Liidu kehtestatud korrale.
Lubame haneliste kevadise heidutusjahi põhjendatud pidamist. Suurendada piirkondlikku vajadust arvestades karude ja huntide küttimislimiiti.
Keelustame pliid sisaldava laskemoona ja püügivahendite kasutamine jahinduses ning kalanduses vastavalt Euroopa Liidu määrusele.
Tagame paremini maaomanike õigused jahikorralduses, säilitades seejuures kogukondliku jahinduse. Suurendame läbipaistvust jahilubade väljastamisel ning reguleerime täpsemalt Jahindusnõukogude rolli Eesti jahinduses.
Toetame jahitraditsiooni säilimist igas Eesti piirkonnas. Peame oluliseks jahinduseetika ja erinevate jahindusega seotud tegevuste teadvustamist ühiskonnas.
Loobume järk-järgult ühekordsete plasttoodete tarbimisest. Koostöös ettevõtjatega rakendame meetmeid pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ühekordse plasti vähendamiseks, ilma et see vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt teenuste ning kaupade hinda.
Vähendame toiduraiskamist. Muudame ettevõtetele kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamise majanduslikult efektiivsemaks ning lihtsamaks,
Laiendame tänast pandipakendisüsteemi. Peame oluliseks arendada pandipakendisüsteemis piiriülest koostööd lähiriikidega.
Muudame suurüritustel kohustuslikuks jäätmete liigiti kogumine, soodustame korduvkasutuslahenduste eelistamist ning teostada järelevalvet nende nõuete täitmise üle.
Näeme jäätmeid kui ressurssi ning investeerime jäätmekäitluse taristusse. Tõstame ühiskonna teadlikkust ringmajandusest ning pakkuda inimestele piisavalt kvaliteetset ning kättesaadavat jäätmete loovutamise teenust
Vähendame järk-järgult olmejäätmete ladestamist ning suurendada tootmisjääkide väärindamist
Anname omavalitsustele võimalus ja vahendid jäätmete paremaks sorteerimiseks ning ringkasutusse võtmiseks järgides „saastaja maksab“ põhimõtet.
Liikume ringmajanduse poole jätkusuutlikult ja keskkonda säästvalt. Peame oluliseks soodustada ettevõtlust, kus pakutakse keskkonnasäästlikke tooteid ning teenuseid.
Suurendame riigi võimekust Läänemere kaitsmisel naftareostuse eest.
Toetame Merekaitsealade loomist. Tagame riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kehtestatud meretarnspordi ohutuse ning keskkonnaalased nõuded.
Leiame maaomanikega kokkulepe kallasraja suuremaks avamiseks ja paremaks kasutamiseks.
Parandame Euroopa Liidu rahastuse toel Eesti mere ja siseveekogude keskkonnaseisundit.
Jätkame erinevate vesinikutehnoloogia programmide rakendamist. Vesinikutehnoloogia areng peab koostöös erasektoriga saama stabiilsema riikliku toe ja rahastuse.
Liikume edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika arendamise riikliku analüüsimisega, leidmaks selle juures parimad lahendused looduskeskkonna säilitamiseks.
Kiirendame taastuvelektrienergiale üleminekut. Eelisarendada tuule-, päikese- ja bioenergeetikat läbi tasakaalustatud ning tõhusa planeerimise ja arendamise protsessi. 2030. aastal toodetakse Eestis kogu omatarbimiseks minev elekter taastuvatest energiaallikatest.
Viiame miinimumini logistika, ladustamise jm tarbeks minev energiakulu ning süsiniku jalajälg. Toetame kogukondade väiketootmisi ja kogukonnaaedade teket üle Eesti.
Võtame suurema tähelepanu alla tihe- ja hajaasustusalade maastikuline ning ruumiline planeerimine, tagades kõrgendatud avaliku huviga rohealade ökoloogiliselt ja ruumiliselt läbimõeldud kasutamise ning kaitse.
Soodustame elurikkuse hoidmist linnades, moodustades rohealadest, -koridoridest ja putukaväiladest ühtse terviku.
Kindlustame looduse ja elurikkuse säilimist meie looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaasajastame kehtivaid kaitse-eeskirju ja – kavasid.
Pöörame tähelepanu keskkonnaharidusele kõigis ühiskonnagruppides. Haridusasutuste keskkonna- ja loodushariduse programmides näha ette rohkem looduses õppimist.
Kaasame kohalikke kogukondi, ettevõtteid ja erialaliite keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ning planeerimisse.
Toetame ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.
Liikume koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole, arvestades nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike väljakutsetega.
Töötame välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks. Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased.
