leiab, et eesti keele püsimine ja areng on põhiseaduslik väärtus. Lähtume oma tegevuses sellest, et eesti keel on riigikeel. Tähistab väärikalt meie riigikeele sajandit. Asutav Kogu võttis 4. juunil 1919 vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra, mis kuulutas, et meie riigikeeleks on eesti keel. Eesti riigi saja-aastaseks saades on Eesti parajasti Euroopa Liidu eesistujariik. Laseb eesti keelel uhkelt kõlada Euroopa Liidu institutsioonide töös. Teeb kõik, et Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks oleksid meie maalt kadunud viimasedki okupatsiooniaja keelelised jäänukid. Korjame kokku ja anname muuseumisse seni veel avalikku ruumi risustavad viimsedki tänavasildid, mis on kahes tähestikus. Ei loobu oma riigi aluspõhimõttest, et õigusjõuga seadused on vaid eesti keeles. Seaduste tõlked saavad olla ainult mitteametlikud. Toetab tegevusi, mis aitavad kaasa eesti keele väärtustamisele ja populariseerimisele nii kodu- kui ka välismaal. Toetab ja maksab kinni välismaal elavate Eesti kodanike eesti keele õppe. Toetab eesti keele õpetamist välisülikoolides. Välismaal elavate eestlaste ja nende (ka segaperekondadest) laste jaoks aitab luua tasuta veebi- ja multimeedia keskkonna keeleõppeks ja keele hoidmiseks. Toetab välismaal elavate eesti laste suve- ja keelelaagreid. Peab väga oluliseks, et välismaal sündinud ja üles kasvanud Eesti päritolu lapsed saaksid kodumaale tagasi tulles osaleda täisväärtuslikult meie ühiskondlikus elus. Loob tasuta veebikeskkonna ka teiste emakeeltega inimeste jaoks, kes soovivad õppida eesti keelt. Toetab igati võõrkeelte õppimist. Eestlaste võõrkeelteoskus tugevdab meie rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi ka meie emakeele positsiooni. Tagab, et digitaalsetel rahvusringhäälingu telekanalitel saab vaataja ise valida nii eesti- ja venekeelsed subtiitrid kui ka venekeelse heli. Hariduse kvaliteet ei tohi sõltuda kooli õppekeelest. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse. Selle saavutamine eeldab pedagoogide sihipärast ettevalmistamist. Toetab eesti keele õpet kõigile siin elavatele inimestele, kes seda veel ei valda. Pöörame tähelepanu eesti keele õppe kvaliteedile alates lasteaiast. Tagame tulemusliku keeleõppe rahastamise. Toetab piirkondlikke keeli ja murdeid ning nende arendamist ja kasutamist. Toetab piirkondlike murdekeelte sõnaraamatute koostamist ja väljaandmist. Globaliseeruval kõrgharidusmaastikul tuleb kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine. Erialad, mida rahastatakse rahvusteaduste professuuride meetme kaudu, peavad tagama eestikeelse kõrghariduse kõigil haridusastmetel. Eesmärk on eestikeelse teadusterminoloogia ja teaduskeele arendamine, kasutamine ja populariseerimine. Selleks toetab eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamist ja maailma parimate kõrgkooliõpikute tõlkimist heasse eesti keelde. Sellised õpikud peavad olema tasuta kättesaadavad veebikeskkonnas. Eesti keele tulevik on uutes keele- ja kõnetehnoloogilistes rakendustes ja lahendustes. Toetab kõiki tegevusi, mis võimaldavad eesti keelel toimida arvutikeelena samal tasemel teiste arenenud keeltega. Toetab nii üks- kui ka mitmekeelsete sõnaraamatute koostamise ja tõlkija abivahendite tehnoloogiate loomist ja arendamist. Eesti keeletehnoloogia arendamiseks lahendab õiguslikud probleemid uue autoriõiguse seaduse vastuvõtmisega. Samas ei unusta keeleteaduse traditsioonilisi (filoloogilisi) harusid, mis süvendavad ja tugevdavad meie rahvuslikku eneseteadvust. Seisab hea selle eest, et uus koostatav „Eesti keele arengukava“ peaks silmas eesti keele tulevikuga seostuvaid reaalseid probleeme ja vajadusi ning saaks elluviimiseks piisava eelarvelise toe. Keeleseaduse täitmisesse panustab ning toetab eesti keele uurimist ja arendamist, ning toetab eesti keele ja mitmekeelsete veebisõnaraamatute koostamist ja andmist avalikuks tasuta kasutuseks. Toetab tegevusi, mis aitavad koolides ka riigieksamil kasutusele võtta õigekeelsuse sõnaraamatu (ÕS) digiversiooni ja teised veebisõnaraamatud. Eesti keele püsimine ja areng on meie kõigi ühine asi. Seepärast toetab hea eesti keele kasutamist, õppimist, õpetamist, uurimist, arendamist ja rahva enda loovat aktiivsust.
