Elupaiku, mis vajavad säilimiseks inimtegevust, karjatamist ja/või niitmist, peab riik kaitse alla võtma üksnes sellises mahus, mida ta suudab tegelikult säilitada. Riik peab avalikes huvides kaitse alla võetud maade omanikele õiglaselt hüvitama majandustegevuse piirangutest tulenevad kahjud või ostma maa riigile õiglase hinna eest.
