Valitsus tegi täna otsuse täiendavaks abiks Afganistanis ohtu sattunud inimeste ümberpaigutamiseks Eestisse. Lisaks 10-le Euroopa Liidu ja NATOga koostööd teinud afgaanile ja nende vahetule pereliikmele on Eesti valmis 2021. aastal vastu võtma veel kuni 20 Eestiga koostööd teinud ning meie välispoliitilisi huvisid ellu viinud inimest ja nende vahetut pereliiget.

„Olukord Afganistanis on jätkuvalt pingeline. Inimeste ohutuks evakueerimiseks ei pruugi enam olla võimalust pärast USA evakuatsioonimissiooni lõppu 31. augustil, mille tõttu peavad kõik riigid tegutsema kiiresti,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

„Nende inimeste hulka, keda Eesti on valmis vastu võtma, kuuluvad näiteks Mondo MTÜ heaks töötanud ämmaemandate koolitajad ja tüdrukute hariduse ning naiste õiguste eest seisvad aktivistid. Keskendume nende inimeste aitamisele, kes on olnud seotud Eesti abiprogrammidega Afganistanis ja pakkunud seeläbi paremaid arenguvõimalusi Afganistani naistele ja noortele,“ lisas peaminister.

Valitsus otsustas täna isikute piirarvu, millele peab kooskõlastuse andma veel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. Piirarvuga on hõlmatud inimesed ja nende vahetud pereliikmed, keda Eesti on valmis vastu võtma. Otsuse konkreetsete inimeste kohta, keda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse vastu võetakse, langetab PPA, kes teostab kaitse taotleja taustakontrolli ja viib nendega läbi isiklikud vestlused. Rahvusvahelise kaitse andmise menetlus viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik.

Eesti kodanikke Afganistanis teadaolevalt ei viibi. Välisministeeriumi poole on pöördunud mitu Eesti elamisloaga inimest, kes vajavad abi Eestisse naasmisel. Välisministeerium töötab koos liitlastega selle nimel, et nemad pääseksid evakuatsioonilendudele.

Valitsus otsustas reedel, et Eesti on valmis vastu võtma 30 afgaani, eilse seisuga on varjupaika palunud 31 inimest. Abivajajatega ollakse küll kontaktis, ent seni ei ole teada, millal palutakse neil Kabuli lennujaama minna, et Eesti poole tulema hakata.

Valik, kes Eestilt kaitset saab, on PPA langetada. Selleks oli vaja valitsuse otsust ja Euroopa Liidu asjade komisjoni kooskõlastamist, mis nüüd ka olemas on. PPA teostab ka inimeste taustakontrolli ja viib nendega läbi isiklikud vestlused. Alles siis saavad välisministeeriumi konsulid ohus olevatele inimestele konkreetseid juhiseid anda ja neil põgeneda aidata.

PPA identiteedi ja staatuse büroo nõunik-ekspert Liis Valk ütles Delfile, et nimekiri abivajajatest täieneb pidevalt. “Eilseks on PPA komplekteerinud meeskonna, mis on valmisolekus koheselt rahvusvahelise kaitse andmiseks vajalikke menetlustoiminguid läbi viima, sealhulgas tegema taustakontrolli ja läbi viima vestlusi abivajajatega. Paraku on olukord Kabulis keeruline ning nende inimeste toimetamine sealt mõnda turvalisse vaheriiki võtab aega,” tõdes ta ja lisas, et transporti korraldab välisministeerium.

Küll aga võimaldas ELAK-i eilseks langetatud otsus võtta ühendust inimestega Afganistanis, kelle evakuatsioon on otsustatud, kinnitas välisministeeriumi nõunik Kairi Saar-Isop Delfile. Tema sõnutsi konsulteeritakse evakuatsioonilende korraldavate riikidega, et suunata Eestilt asüüli soovivad inimesed lendudele.

Kaja Kallas: "Täna õhtul saabus Eestisse esimene Afganistani perekond, kes on lähedalt töötanud Eesti mittetulundusühendustega Afganistanis.

Me ei saa lubada, et inimesed, kes on märkimisväärselt panustanud Afganistani naiste õigustesse ja haridusse, satuksid oma koduriigis Talibani poolt ohtu."

Lisaks 14-le augustis saabunud Eestiga koostööd teinud ja Talibani režiimi eest kodumaalt lahkunud afgaanile jõuavad Eestisse lähiajal veel kaks afgaani, ütles välisminister Eva-Maria Liimets Vikerraadio saates "Uudis+".

Eestiga koostööd teinud afgaane, keda valitsus otsustas vastu võtta, oli kokku 16 ning enamus jõudis neist siia augustis. Viimased kaks vabaühendustega koostööd teinud jõuavad Eestisse lähiajal, ütles välisminister.