Meie hulgas on palju lapsi, kes vajavad õppimisele keskendumisel suuremat tuge, samuti ka neid lapsi, kes vajavad lisategevusi oma ande arendamiseks. Selleks on vaja luua toimiv märkamis- ja tugivõrgustik. Kõik need põhimõtted peavad toimina üle Eesti igas koolis, et vältida regionaalsetest erinevustes tuleneva ebavõrdsuse süvenemist. Soodustame ja toetame lisatasuga individualiseeritud, väiksemates rühmades või lisatunde läbi viivaid õpetajaid, sh ka distantsõppe tingimustes. Otsime täiendavaid võimalusi abiõpetajate ametikohtade loomiseks nii kooli kui lasteaeda. Tagame eestikeelsetes koolides õppivatele muu kodukeelega lastele võimaluse õppida oma keelt emakeelena, toetame muu kodukeelega lastele täiendavat eesti keele ja kultuuri õpet. Korraldame omavalitsuste koostöös lasteaiakohad jagatud hooldusõiguse korral erinevates omavalitsustes selliselt, et esikohal on lapse vajadused, mitte omavalitsuse piirid.
Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid 2021. aasta lõpus läbi viidud noorte seksuaalkäitumise uuringu tulemusi, et teada saada, milline on kooliõpilaste arvates Eesti koolides antav seksuaalharidus. Õpilaste hinnangul on koolides käsitletud küll kõiki teemasid, kuid ebaühtlaselt ja vähese põhjalikkusega.
Teadlaste järelkasv on Eesti teaduse tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ehkki teadlaste üldarv kasvab, on Eestis doktorante vähem kui kümme aastat tagasi. Küsimärgi all on eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus ning rebimine teadusraha pärast on karmim kui kunagi varem.
Kirjutamis- ja lugemisraskustest ehk düsgraafiast ja düsleksiast on räägitud palju. Düskalkuulia ehk arvuhulkade tajumisraskus on saanud vähem tähelepanu. Eripedagoogi ja Tallinna Ülikooli lektori Liina Malva sõnul võib suisa igas klassis leiduda üks düskalkuuliaga laps.
Rakenduskõrgkoolid on hädas välisüliõpilaste osakaalu langusega Eesti kõrgharidusmaastikul. Ühelt poolt ei väljastata nende hinnangul kolmandatest riikidest tulijatele piisavalt viisasid ning teisalt puudub plaan, kuidas täita riigi tööjõuvajadust.
Tallinna Ülikool tõusis maailma ülikoolide edetabelis saja koha võrra, saavutades 2025. aastal 601. koha.
Sügisest alustab Eesti kõrgkoolides õppimist rohkem välistudengeid kui varem. Enim on oodata Aserbaidžaani ja Ukraina välistudengeid, keda tõmbavad siia eeskätt IT ning humanitaarvaldkond.
Riigigümnaasiumite uued hooned säravad linnaruumis tihti arhitektuuriliste pärlitena ning on loodud toetama õpilaste omavahelist suhtlust ja sotsiaalset sidusust. Samas võivad pakutud ruumilahendused tekitada arhitektuuriteadlase Karin Pauluse sõnul probleeme introvertsematele õpilastele, kellel napib kohati võimalusi omaette olla.
Õuevahetunnis osalevad õpilased liiguvad teistest rohkem vahetunni pikkusest olenemata, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Samuti aitab õuevahetund lastel klass-klassilt vanemaks saades püsida kehaliselt aktiivne terve koolipäeva jooksul.
Uue kooliaasta alguses kasvab paljudes peredes ärevus. Eriti siis, kui laps alustab kooliteed. Logopeedi sõnul aitab last see, kui vanem ja õpetaja teevad omavahel koostööd.
Tallinna Paekaare Lasteaias avas lastekogu uue lasteköögi, pakkudes lastele võimalust osaleda toiduvalmistamise protsessis.
Teema periood on lõppenud ja usaldusväärseid tõendeid lubaduse täitmise kohta ei ole. Ajatelg viitab haridusvaldkonna probleemidele, kuid ei kinnita lubaduse elluviimist üleriigiliselt ega kõigis osades.
