Euroopa Liidus on saanud tavaks reageerida igale uue kriisile rahatrüki ning küllusliku rahasajuga. Halvaks näiteks on Covid-19 pandeemia ajal välja töötatud majanduse taastamise meetmed, mida asuti sisuliselt rakendama pärast pandeemia lõppu, kui kriis oli juba seljatatud. Neid toetusskeeme kasutatakse aga siiani. Ohjeldamatu rahatrüki tagajärg on kõrge inflatsioon ning majandusliku ebavõrdsuse kasv. EL eelarvepoliitika vajab karmistamist, avaliku rahaga heategija mängimine tuleb lõpetada.