Euroopa valijate poliitiline eelistus on pöördumas paremale ning parempööret vajab ka Eesti. Kümnenditagusest võlakriisist alates on Euroopa valitsused tegelenud üha suurema reguleerimise ja ümberjagamisega. Riikliku sekkumise jalajälg ettevõtluses ja inimeste eraelus on kasvanud ohtliku kiirusega. Parempoolsed pakuvad alternatiivi sotsialistliku mõtteviisi levikule Eestis. Toetame iseendaga hakkama saamist ning leiame, et riik ja ametkonnad ei tohi inimestele nende elu ja valikuid ette kirjutada. Kaitseme isiku-, sõna- ja ettevõtlusvabadust Eestis ja Euroopas.
Kontroll avaliku sektori paisumise ja kulude üle on kadunud nii Eestis kui Euroopa Liidus. Kulurallit toidab ametkondades levinud komme mõelda ise endale välja üha uusi reguleerimisvaldkondi ning poliitikute võimetus öelda ei. Parempoolsete hinnangul tuleb EL komisjoni sekkumisvaldkondi vähendada ning ühes sellega kärpida ka euroliidu ametkondade koosseise ja ülalpidamiskulu.
Parempoolsed ei toeta ettepanekuid maksupoliitika ühtlustamiseks Euroopas, maksupoliitika peab jääma riikide endi otsustada. Toetame EL liikmesriikide vahelist maksukonkurentsi, mis parandab maksukeskkonda liidus tervikuna läbi parimate maksusüsteemide rakendamise ning tõstab EL maksukeskkonna konkurentsivõimet maailmas. Seisame vastu paremat ja lihtsamat maksukeskkonda pakkuvate liikmesriikide survestamisele võrdsustamise sildi all. Kehvema maksukeskkonnaga riikidel on vabadus üle võtta paremate praktika, mitte vastupidi.
Euroopa Liidus on saanud tavaks reageerida igale uue kriisile rahatrüki ning küllusliku rahasajuga. Halvaks näiteks on Covid-19 pandeemia ajal välja töötatud majanduse taastamise meetmed, mida asuti sisuliselt rakendama pärast pandeemia lõppu, kui kriis oli juba seljatatud. Neid toetusskeeme kasutatakse aga siiani. Ohjeldamatu rahatrüki tagajärg on kõrge inflatsioon ning majandusliku ebavõrdsuse kasv. EL eelarvepoliitika vajab karmistamist, avaliku rahaga heategija mängimine tuleb lõpetada.
Eestis võimul olev valitsuskoalitsioon on valinud eeskujuks skandinaavialikult ülekaalus riigimudeli, mille juurutamine tähendaks veelgi rohkemat riiklikku sekkumist majandusse ja inimeste eraellu, jõukuse üha suuremat ümberjagamist ning maksukoormuse tõstmist. Parempoolsed on selles küsimuses vastupidisel seisukohal. Kaitseme vaba ja õhukese riigi mudelit ning leiame, et inimestele pole vaja peale suruda nn teenuseid, mida inimesed tegelikult ei vaja või mida turg riigist paremini suudab pakkuda.
Euroopa Liidu poolt finantseeritavate projektide fookus peab olema ühisturu ning Euroopa ja piirkondade konkurentsivõime arendamisel. EL ametkondade ning liikmesriikide valitsuste ülesanne ei ole inimeste elama õpetamine ega inimestele igapäevaeluks ettekirjutuste tegemine. Tuleb lõpetada EL vahenditest erinevate ideoloogiliste sotsiaalkampaaniate rahastamine.
