Venemaa rünnak Ukraina vastu on eksistentsiaalne oht Eesti ja kogu Euroopa julgeolekule. Kestva rahu taastamine Euroopas on võimalik üksnes Venemaa kui agressori strateegilise lüüasaamisega
Kristen Michali valitsus sõlmis koalitsioonileppe, milles rõhutati pühendumust kestva rahu saavutamisele Euroopas Venemaa strateegilise lüüasaamise kaudu.
Euroopa Parlament võttis vastu raporti, milles rõhutati vajadust tugevdada ELi välis- ja julgeolekupoliitikat ning suurendada toetust Ukrainale.
Euroopa Ülemkogu rõhutas vajadust suurendada Euroopa suveräänsust ja vastutust oma kaitse eest, et tulla toime Venemaa agressioonisõja tagajärgedega Ukrainas.
Euroopa Liit eraldas Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Albaania relvajõududele täiendavalt 15 miljonit eurot, et tugevdada nende kaitsevõimet ja operatiivvalmidust.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas Euroopa Parlamendis kõne, rõhutades vajadust tugevdada Euroopa kaitset ja julgeolekut Venemaa jätkuva ohu taustal.
Ukrainat toetav nn tahtekoalitsioon leppis Pariisis kokku tugevates julgeolekutagatistes Kiievile, mis jõustuvad pärast võimalikku relvarahu sõjas Venemaaga.
On mitmeid samme ja rahvusvahelisi algatusi Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ning Ukraina toetamiseks, kuid kestvat rahu Euroopas pole saavutatud. Lubaduse täitmine on jätkuvalt pooleli.
