Arenev majandus ning töökohtade olemasolu – need on peamised abinõud, mis tagavad kodanike toimetuleku. Mõistlik majanduspoliitika on tõhusaim sotsiaalpoliitika. Riik peab hoolima inimestest, kes oma eluga ise toime ei tule. Tuleb hoiduda laustoetamisest printsiibil „kõigile võrdselt – olgugi, et vähe”. Toetused tuleb suunata tegelikele abivajajatele. Raskustes olijaile tuleb pakkuda muid lahendusi. Abirahast enam tuleb pakkuda nõustamist ja koolitust. Pensionisüsteemi peab kaitsma selliste muudatuste eest, mis hävitaksid selle jätkusuutlikkuse ning petaksid maksumaksja põhjendatud ootusi
