Tehisaru muudab järgneval kümnendil ühiskonna heaolu samaväärselt interneti kasutuselevõtuga. Euroopa Liidu tehisaru strateegia algab vajalikust digitaristust ning ulatub võimaldava, innovatsiooni soosiva ja eetilise regulatsioonini. Tehisaru kasutamine tööriistana on globaalne konkurentsieEPs nii era- kui avalikus sektoris, sest aitab pakkuda tooteid ja teenuseid väiksema keskkonnajalajäljega, efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt, vabastades inimesed tööst, mille saab delegeerida masinale. Euroopa Liidu konkurentsivõime aluseks on senisest suurem ühine pingutus tehisaruga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamises.
Riik plaanib osta tehisaru jaoks arvutusvõimsust, mis toetab tehisaruga seotud regulatsioonide jõustamist.

Euroopa Liit on vastu võtnud seaduse, mis nõuab tehisintellekti loodud sisu märgistamist vesimärkide või metaandmetega, mis on konkreetne samm tehisaruga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamise suunas.

Programm "TI-hüpe", mis edendab tehisintellekti kasutamist koolides, jõuab uuel õppeaastal kutseharidusse ning põhikoolide õpetajad läbivad tehisintellekti koolituse.

TI-hüppe programm, mis varem tegutses gümnaasiumides, laieneb nüüd ka põhi- ja kutsekoolidesse, edendades tehisaru kasutamist hariduses.

Eesti eksperdid riigiasutustest, ülikoolidest, tehnoloogiaettevõtetest ja pankadest on koostanud põhjaliku küberkaitse mõttepaberi, mis pakub soovitusi digitaalse ühiskonna kaitsmiseks tehisaru ajastul. See on samm edasi tehisaruga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab ette seaduseelnõu tehisintellekti agentidele digitaalse identiteedi loomiseks, mis on konkreetne samm tehisaruga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamisel.

Eesti ülikoolid, sealhulgas Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, otsivad aktiivselt ühtset lähenemist tehisintellekti kasutamisele õppeprotsessis ja arendavad vastavat poliitikat, mis on konkreetne samm tehisintellektiga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamisel.

TalTechi Virumaa kolledžis töötab teadlane Kaleem Arshid, kes uurib inimeste ja intelligentsete robotite ohutut koostööd, panustades tehisintellekti arengusse Eestis.

Rahandusministeerium kaasab tehisintellekti valimislubaduste analüüsimisse, mis on konkreetne samm tehisintellekti kasutamise edendamisel avalikus sektoris.

Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikool ja Eesti.ai sõlmisid koostöölepingu digipädevuse ja tehisaru kirjaoskuse arendamiseks. See samm aitab kaasa tehisaruga seotud tegevuste jõustamisele ja laiemale kasutuselevõtule Eestis.

On astutud olulisi samme tehisaruga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamises, kui Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikool ja Eesti.ai sõlmisid koostöölepingu digipädevuse ja tehisaru kirjaoskuse arendamiseks.
