Tugevdame elanikkonnakaitse ja ulatusliku evakuatsiooni võimekust

Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas toimus evakuatsiooniõppus Miljon Miksi 2024, mille eesmärk oli kontrollida evakuatsioonirühmade valmisolekut ulatuslikuks evakuatsiooniks.

Valitsus saatis Riigikogule arutamiseks hädaolukorra seaduse eelnõu, mis annab Päästeametile suurema vastutuse elanikkonnakaitse korraldamisel.

Lõuna-Eestis algas ajaloo suurim evakuatsiooniõppus Lõuna Sild 2024, mille käigus evakueeriti ligi tuhat vabatahtlikku Kagu-Eestist Viljandimaale.

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile hädaolukorra seaduse eelnõu, mille eesmärk on edendada elanikkonnakaitset ja tõsta riigi kriisivalmidust.

Riigi Tugiteenuste Keskus avas taotlusvooru, millest omavalitsused saavad taotleda toetust evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste kriisivalmiduse suurendamiseks.

Valitsus kiitis heaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis suurendab Eesti kriisivalmidust ühtse ja selge laia riigikaitse ja kriisikindluse õigusruumi loomisega.

Toimus esimene ohuteavituse käivitamine, mille eesmärk oli testida elanikkonnakaitse süsteemi tõhusust.

EE-ALARMi esimene üleriigiline test tõi välja tehnilised tõrked, kuid kiirendab kriisivalmiduse arendamist.

Tallinnas käivitus hooldustöö käigus ohusireen, mis testis elanikkonnakaitse süsteemi valmisolekut.

Päästeamet andis juhised, kuidas käituda alla kukkunud drooni leidmisel, rõhutades elanikkonnakaitse tähtsust.

Riigikogu võttis vastu elanikkonnakaitset tugevdava seaduse, mis parandab kriisideks valmisolekut ja reageerimisvõimet.

Siseminister rõhutas elanikkonnakaitse olulisust riigi toimepidevuse tagamisel mistahes kriisis.

Elanikkonnakaitse ja evakuatsiooni võimekust on oluliselt tugevdatud: seadused on vastu võetud, süsteeme testitud ja õppusi korraldatud. Lubadus on sisuliselt täidetud enne teema perioodi lõppu.
