Kliimaministri ametikoht asendub energeetika- ja keskkonnaministriga, kuid kliimaministeerium jätkab tööd senisel kujul.

Rohetegevuste toetusmeetmete finantseerimiseks emiteerime 2024. aastal Eesti riigi pikaajalise rohevõlakirja.

Tagame, et planeeringute korraldamisel lähtutakse metsamaa ruumilisest käsitlusest, et ei kannataks metsamaastike ja rohevõrgustike sidusus.

Kehtestame alates 2024. aastast kohustusliku raierahu kevadiseks pesitsusperioodiks kõigis Eesti metsades.

Tagame, et looduskaitsealade osakaal Eestis oleks üle Põhjamaade keskmise ning metsatagavara ei väheneks.

Kujundame RMK säästlikku metsamajandamist, elurikkust hoidvaks ja loodusturismi edendavaks riiklikuks organisatsiooniks.

Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist kõikjal, kus see on Eesti tingimustes võimalik.

Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust – eesmärgiks on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Kiirendame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmist.

Korraldame Eesti elurikkuse kaardistuse, et lähtuda otsustes korrektsetest ja kõigi poolt aktsepteeritud andmetest.

Taastame Eesti ökosüsteemide hea seisundi, rakendades sihipäraselt EL elurikkuse strateegias aastani 2030 ette nähtud tegevusi.

Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad metsamaad.

Arendame välja ökosüsteemi teenuste turupõhise hinnastamise mehhanismi, mille eesmärgiks on motiveerida maaomanikke majandama oma maad loodusväärtuste jätkuva kasvu suunas. Eestis on praeguse seisuga hinnatud ja kaardistatud 40 ökosüsteemi teenust (nt elupaiga sobivus, looduspaikade sidusus, tolmeldamisteenuste kättesaadavus, mustikate ja seente saagikus jms), kuid terviklikku süsteemi pole välja töötatud.

Rakendame järjepidevalt rohepöörde eesmärke ja põhimõtteid kõikide poliitikate kujundamisel, toetudes muu hulgas Rohetiigri teekaardi ja ekspertide soovitustele.

Kogu CO2 kvoodi tulud suuname kliimamuutuse mõjude vähendamisega seotud projektidesse, sh kõikvõimalike taastuvenergia projektide riskide maandamisse ja CO2 sidumisse.

Toetame rakendusteadusuuringute riigitellimuse kaudu pikaajalist CO2 salvestamist majandustegevusena erinevates majandussektorites.

Viime riigihangete hindamissüsteemi sisse keskkonnamõju kriteeriumi (sh süsiniku jalajälg, materjalide elutsükli CO2) ja loome selle põhjal mõõdikutele vastavate andmete baasil ühtsetel alustel toimiva avaliku registri, mida on võimalik kasutada otsuste (sh finantseerimisotsuste) tegemisel.

Toetame Rohetiigri eestveetava säästliku maakasutuse teekaardi valmimist ja tagame selle rakendamiseks vajalike riigipoolsete ülesannete täitmise.

Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.

Kehtestame Eestis kliimaseaduse praeguse kliimapoliitika alase seadustiku korrastamiseks ja vananenud regulatsioonide ajakohastamiseks. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks kliimamuutust pikas perspektiivis ega kahjustaks meie majandust.