Teeme riigi andmed avalikuks ning muudame need masinloetavaks, et võimaldada era- ja avaliku sektori koostööd ning arendada uusi teenuseid ning rakendusi.

Arendame e-demokraatia ning kaasame kodanikke ning poliitikuid otsustusprotsessidesse, võimaldades nutitelefonide kasutamist valimistel juba 2013. aastal.

Laiendame e-kooli võimalusi ning loome e-gümnaasiumi, et hõlbustada koolikotti ning pakkuda õpilastele ja koolidele kaasaegseid õppevahendeid.

Tagame e-teenuste turvalisuse ja isikuandmete kaitse ning suurendame teadlikkust internetiturvalisusest ning õpetame internetiliikluse eeskirju algkoolist peale.

Reformime avaliku halduse teabeedastust ning arendame ettevõtjate ja kodanike jaoks paremaid e-teenuseid ning viime need mobiilsete seadmeteni, suurendades läbipaistvust ja tõhusust.

Arendame kultuurisuhtlusportaale ning digitaliseerime rahvuskultuuri ning toetame emakeelsete programmide ning keeletehnoloogia arengut.

Täiustame keelenõustamise ja keeleuuenduste e-keskkonda ning digitaliseerime rahvuskultuuri ning toetame emakeelsete programmide ning keeletehnoloogia arengut.

Ehitame mugava ja turvalise e-teenuste keskkonna, arendame e-teenuseid ning viime need mobiilsete seadmeteni, et parandada avalike teenuste kättesaadavust.

Jätkame koostööd Helcomiga Läänemere laevaliikluse turvalisuse suurendamiseks ning reostatuse vähendamiseks.

Kavandame Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinide eraldiseisvat arendamist ning väikesadamate toetust ning Peipsi veeturismi võimaluste arendamist.

Seame sihiks, et Tallinnast Tartusse sõidetakse alla kahe tunni ning koostöös teiste riikidega arendatakse Via Baltica ja Rail Baltica ning analüüsitakse Tallinn-Peterburi reisirongiliini taasavamise otstarbekust.

Tallinna Sadama eeliste kasutamine ning piiriületusprobleemide lahendamine Venemaaga ning kaubanduse edendamine meritsi ja maismaal.

Eesti lennunduspoliitika eesmärk on võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ning muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks.

Koostame Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2015-2025 ning suurendame liiklusohutust, varustades teid vajalike barjääride ja valgustusega ning arendades kergliiklusteid.

Arendame ühistransporti ja tõstame reisirongiliikluse tihedust, et parandada ühendusi ning vähendada sunnitud liiklemist.

Töötame välja uuringutele tugineva kava veokite massipiirangute vähendamiseks Eesti põhilistel kaubaveotrassidel ning tõstame maanteetranspordi tõhusust.

Ehitame kasutajasõbraliku ja mugava elektroonilise piletisüsteemi, mis võimaldab reisijatel osta pileteid ja saada teavet ühistranspordi kohta ühest kesksest veebikeskkonnast.

Kehtestame teedeehitusnõuded ja uuendame talviseid nõudeid, jätkame teekatte parandamist ning ehitame Tallinna ja Tartu ringtee ning teisi olulisi teid.

Peame oluliseks teadmispõhise majanduse ning energiatehnoloogia arendamist ning intelligentsete elektrisüsteemide loomist, et suurendada elektrivarustuskindlust ja vähendada keskkonnasaastet.

Eelistame suuremat põlevkivi väärindamist ning põlevkiviõlitööstuse arendamist ning kaalume põlevkiviõli tootmisel riigitulu suurendamise võimalust.

Eelistame energiatootmisvõimsuste kavandamisel mitmekesisust ja pikaajalist konkurentsivõimet, tagades odavaima hinnaga energiatootmise ning keskkonnahoidu.

Loome elektriautode laadimiskohad suuremates Eesti keskustes ning soodustame mittefossiilsete kütuste kasutamist ning elektriautode kasutuselevõttu.

Suurendame Eesti energiatootmise ja -tarbimise portfellis kodumaiste taastuvate energiaallikate osakaalu ning vähendame suure süsinikujäljega energiaallikate osakaalu.

Jätkame energiasäästuprogramme, sh kortermajade soojustamise ning avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamisega, ning suuname CO2 tulu energiasäästu investeeringuteks.

Seisame kolmandatest riikidest pärineva elektrienergia importimisel Euroopa Liidu ühtsete reeglite kehtestamise eest, keskendudes keskkonnanõuetele ja ausale hinnakonkurentsile.

Seadusandluse muutmisega kiirendame maakasutuse lubade menetlemist suurte taristuprojektide puhul.

Eesti osaleb aktiivselt Balti energiaturu integratsiooniplaani ning suurendab energiakoostööd Põhjamaadega.

Ehitame BalticConnectori ning arendame LNG terminali ning suurendame gaasiturgude sidusust Balti ja Soome vahel kaasrahastuse taotlemisega Euroopa Liidult.

Gaasivõrgu omandilise lahutamise ning gaasivarustuskindluse suurendamisega tagame konkurentsi gaasiturul.

Ehitame valmis Estlink 2 ning arendame ühendusi Põhjamaade ja Lätiga Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks.

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks liidame Eesti elektrivõrgud Kesk-Euroopa sünkroonalaga.

Eesti jätkab energiaallikate portfelli mitmekesistamist ning säilitab energiasõltumatuse ka pärast 2016. aastat, sealhulgas ettevalmistused tuumaenergia kasutuselevõtuks ning kodumaiste vedelkütuste tööstuse arendamiseks.

Valitsusliidu energiapoliitika eesmärk on Eesti energiajulgeoleku kindlustamine odavaima võimaliku hinnaga Eesti tarbijatele ning keskkonnale, tugevdades konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning luues uusi töökohti.

Riik saab toetada teadusparkide taristusse investeeringuid ning EASi toel Eesti meditsiiniuuenduste rahvusvahelist turundustegevust koordineerides.

Jätkame energiaallikate mitmekesistamist ning säilitame energiasõltumatuse ka pärast 2016. aastat. Valmistame ette tuumaenergia kasutuselevõttu ning arendame energiajagurite ühendusi ning gaasiturgu. Rajame LNG terminali ning suurendame elektrikaubanduse ja taristu koostööd ning kiirendame suurte taristuprojektide menetlusi.

Muudame teaduse rahastamise süsteemi konkurentsikeskseks, toetame rahvusvahelist teaduskoostööd ning arendame teadus- ja taristu infrastruktuuri.

Seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, suurendades erasektori osalust ning muudame teaduse rahastamise süsteemi konkurentsikeskseks ning toetame rahvusvahelist teaduskoostööd ja taristu arengut.

Loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele, suurendades riiklikku tellimust ning tagades õppemaksuta õppe ning kõrge kvaliteedi. Samuti tõstame vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi ning säilitame toetused humanitaarteadustes.

Seame elukestva õppe projektide rahastamise prioriteediks ning suurendame täiskasvanute koolitust ning elukestvas õppes osalejate arvu 20%-ni. Toetame kutseõppe ning tööalast koolitust ning võimaldame vanemate sissemakseid haridusfondi või kindlustusse maha arvata.

Ehitame kaasaegsed õppekompleksid ning ühiselamud, loome võimaluse täiendavaks õpilaste vastuvõtuks ning soodustame koostööd ning enesetäiendusvõimalusi kutsehariduses.

Laiendame keelekümblusprogrammi, viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele ning laiendame eesti keele õppimise võimalusi ning tagame vähemuskeelsetes koolides kõrge taseme eesti keele ja kultuuri õpetamise.

Keskendume hariduse sisule ning omandivormide vabadusele ja võrdsusele, toetame maakonnagümnaasiumide arengut ning võimaldame rahvusvahelistele tippspetsialistidele võimalust panna oma lapsed Euroopa Kooli ning saada rahvusvahelist bakalaureuseõpet Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis.

Toimiva kutsevaliku ja korraliku õpetajakoolituse abil saavutame, et õpetajaamet oleks ihaldusväärne ning jätkame õpetaja lähtetoetuse maksmist. Pakume õpetajakutse valikut ning tagame kõrgtasemelise baas- ja täiendkoolituse ning koolijuhtide pädevuse hindamise.

Rakendame uue õppekava, mis vähendab õpilaste õppekoormust põhikoolis ja annab neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks. Peame väärtuskasvatust koolielu lahutamatuks osaks. Kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks ning parandame õppekeskkonda loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes. Laiendame e-õppe võimalusi ning loome e-gümnaasiumi. Soodustame lastevanemate suuremat osalust ning vähendame varase koolist väljalangevuse ning toetame vabahariduslikku tegevust.

Seame eesmärgiks, et alushariduse omandaks koolieelsetes lasteasutustes ja koolide ettevalmistusklassides vähemalt 95% lastest. Jätkame lasteaiakohtade loomist ja lasteasutuste energiasäästlikkuse parandamist Euroopa Liidu struktuurifondide KOIT kava ning Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel. Vähendades erinevusi kooliminejate ettevalmistuses väldime hilisemat haridustee katkemist.

Valitsus seab prioriteediks hariduse arendamise, sealhulgas lastehoiuteenuse ja alushariduse kättesaadavuse suurendamise, üldhariduse kaasaegsemaks muutmise ning õpetajakutse väärtustamise. Eesmärgiks on tagada vähemalt 95% lastest lasteaiakoht ning viia haridussüsteem Põhjamaade tasemele. Rakendatakse uut õppekava, vähendatakse õpilaste õppekoormust, suurendatakse õpetajate arvu ning parandatakse õpikeskkonda. Samuti väärtustatakse õpetajaametit ning arendatakse koolivõrku, sealhulgas maakonnagümnaasiumide ning rahvusvaheliste koolide toetamine. Lisaks keskendutakse vähemusrahvustest õpilaste lõimimisele ning eesti keele õppe parandamisele.

Valitsusliit seab eesmärgiks luua Eestist peresõbraliku riigi, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda. Selleks toetatakse vanemahüvitise jätkumist, raseduskriisi nõustamist, vanemapensioni kehtestamist ning peretoetuste ja lasterikaste perede toetuste jätkamist. Samuti arendatakse lapsehoiuteenust, koolilõuna toetust ning pere- ja tööelu ühitamise võimalusi, sealhulgas vanemate ja laste vahelise tasakaalu parandamist ning isapuhkuse taastamist. Toetatakse lastetusravi ning laste õiguste kaitset ning parandatakse perede tugi- ja nõustamissüsteeme.

Valitsusliit viib läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid, mis lähtuvad järgmistest põhimõtetest: Eelarve – viia valitsussektori hiljemalt aastaks 2014 struktuursesse eelarve ülejääki ning hoida seejärel ülejääki kõigil kasvuaastatel; kasvatada reserve, mis lubavad võimalikud langusaastad valutult üle elada; lisada eelarve baasseadusesse valitsussektori eelarve tasakaalu nõude; koondada valitsussektorisse kuuluvate juriidiliste isikute vahendid riigikassasse. Maksundus – säilitada lihtsa ja ühetaolise maksukeskkonna ning tulumaksuvabastused, reformida kütuse maksuerisuste süsteemi ning kaaluda alkoholiaktsiisi kohaldamist kosmeetikatoodetes. Maksukoormuse vähendamine – langetada tööjõu makse ning tulumaksu, kaotada maamaks kodu alusele maale ning vähendada tööjõumakse. Tööturg – suurendada tööturu paindlikkust ning toetada puuetega inimeste töövõimalusi. Investeeringud – arendada haridust, turvalist ja perekeskset elukeskkonda ning luua soodne keskkond välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks. Ettevõtlus – kõrvaldada turutõkkeid, vähendada bürokraatiat ning väärtustada ettevõtjaid. Transpordi ja taristu – arendada lennuühendusi, teedevõrku ning kaasaegset IT-infrastruktuuri. Eksport ja rahvusvaheline äri – toetada ettevõtete rahvusvahelistumist ning suurendada eksporditoetusi. Finants – tugevdada panganduse ja kindlustusturu regulatsioone ning suurendada finantssektori turvalisust.

Valitsusliidu majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur – just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja heal tasemel haridus. Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas – Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama – vaid sellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks on just inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka avalike teenuste osutamiseks vajalike vahendite piisavuse.