Lubatud

375

Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks

Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks ja arendamiseks ning liitlaste kohalolu toetamiseks.

Loe rohkem

Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud

Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, et hoida pidevalt muutuva maailma julgeolekukriisidele vajalik heidutus- ja reageerimisvõimekus. Peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud.

Loe rohkem

Toetame asendusteenistuse arendamist

Toetame asendusteenistuse arendamist ajateenistusega sisult ja panuselt samaväärseks, et luua ja püsivalt tagada erinevate kriiside lahendamiseks vajalikke reservvõimeid nii pääste- ja politseivaldkonna kui ka tervishoiu, sotsiaaltöö ning keskkonnakaitse vaates.

Loe rohkem

Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel

Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel ja operatiivsema kriisidele reageerimisvõimekuse hoidmisel.

Loe rohkem

Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest

Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest, et vähendada järjest rohkem tehnoloogiast sõltuva ühiskonna haavatavust erinevatest kriisidest (sh sõjalistest) tulenevate ohtude realiseerumisel.

Loe rohkem

Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult

Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult, tagades efektiivse kaitse võrdselt nii mere-, maa-, õhu- kui ka küberdomeenis. Peame vajalikuks mereväele uute aluste soetamist vananenute asemele.

Loe rohkem

Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest

Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest. Kaitseväes ja lahingutegevuses on olulised konkreetsed omadused ja oskused, mitte sugu. Naised ja mehed on sama head võitlejad: nad oskavad relvi kasutada sama hästi, juhtida sõidukeid. Meie ettepanek on moodustada sama arv väeüksusi, aga teha valikuline vastuvõtt kaitseväkke, mis priotiseeriks võimeid ja oskusi, mitte sugu.

Loe rohkem

Peame vajalikuks Kaitseliidu ja allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega

Võttes arvesse Ukraina territoriaalkaitse otsustavat panust agressori tõrjumise esimeses faasis, peame vajalikuks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega.

Loe rohkem

Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas, et päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga

Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas – soovime, et nii kui politseinike kui ka päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga.

Loe rohkem

Toetame vabatahtlikke päästekomandosid

Toetame vabatahtlikke päästekomandosid. Suurendame rahalisi toetusi kütuse ja varustuse soetamiseks ning komandohoonete renoveerimiseks.

Loe rohkem

Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse

Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse nii varjendite, oskuste, koostöö jm läbi.

Loe rohkem

Tagame rahvale otsustusõiguse läbi rahvahääletuste

Tagame rahvale otsustusõiguse läbi rahvahääletuste. Riigikogu peab seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse seadma rahvahääletusele vähemalt 25 000 hääleõigusliku kodaniku poolt allkirjastatud nõudmisel. Seadustame algul kohalikul ja seejärel riiklikul tasandil rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemuse täitmine on kohustuslik.

Loe rohkem

Toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades: majanduses, hariduses, kultuuris, kehakultuuris, päästetegevuses, hoolekandes

Toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades: majanduses, hariduses, kultuuris, kehakultuuris, päästetegevuses, hoolekandes jne. Kodanikuühiskonna ja kogukondade arengu aluseks on see, kui inimesed ise saavad korraldada oma tegemisi võimalikult paljudes valdkondades. See loob usaldust ja kogukonnatunnet.

Loe rohkem

Kaotame “katuserahad”

Kaotame “katuserahad”. Nende asemel rakendame kaasavat riigieelarvet. See on õiglane ja otsedemokraatlik raha jaotus. Riigipoolne toetus jagatakse kohalike omavalitsuste vahel, et käivitada kaasava eelarve pilootprojekte. Arvesse peab võtma asukohta, elanike arvu, keskmist töötasu ja piirkondliku potentsiaali indeksit (inim- majandus ja sotsiaalkapital). Soovime suunata suurema osa rahastusest arengut vajavatele omavalitsustele.

Loe rohkem

Kaasame õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse aktiivseid, pikaajaliste kogemuste ja spetsiifiliste ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed

Kaasame õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse aktiivseid, pikaajaliste kogemuste ja spetsiifiliste ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed. Seni on reguleeritud avaliku sektori, ärisektori ja mittetulundussektori kaasamine. Paljudes riikides on vastav praktika juba kasutusel ja end tõestanud.

Loe rohkem

Jätkame tööd kodanikuportaali eesti.ee arendamise

Jätkame tööd kodanikuportaali eesti.ee arendamisel. Seal tuleb luua igaühe dokumendihaldussüsteem – taastada võimalus edastada oma pöördumised ametiasutuste poole otse asutuste dokumendihaldussüsteemi ning luua võimalus jälgida oma eesti.ee keskkonnas dokumendi menetluskäiku.

Loe rohkem

Dokumendi digiallkirjastamine veebis peab saama avalikuks teenuseks, mille eest lisatasu ei nõuta

Dokumendi digiallkirjastamine veebis peab saama avalikuks teenuseks, mille eest lisatasu ei nõuta, sõltumata sellest, kas kasutatakse mõnd keskset teenust või loob kasutaja digiallkirjastamise võimaluse omaenda veebikeskkonnas.

Loe rohkem

Kehtestame Eestis presidendi otsevalimised

Kehtestame Eestis presidendi otsevalimised, et tuua president rahvale lähemale. Inimestel on õigus valida riigipea, kes on Eesti esindajaks maailmas.

Loe rohkem

Taastame olukorra, kus Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatus pole ühildatavad

Taastame olukorra, kus Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatus pole ühildatavad. See tagab suurema toetuspinna ja aitab vältida võimu koondumist.

Loe rohkem

Eesti peab üle minema isikuvalimistele üksiku ülekantava hääle meetodil, me ei poolda valimisi ühemandaadilistes ringkondades

Eesti peab üle minema isikuvalimistele üksiku ülekantava hääle meetodil. Me ei poolda valimisi ühemandaadilistes ringkondades. Üksiku ülekantava hääle meetodi puhul reastab valija kandidaadid vastavalt oma eelistusele.

Loe rohkem

Kompromissvõimalusena, säilitades nimekirjavalimised, kaotame valimiskünnise

Kompromissvõimalusena, säilitades nimekirjavalimised, kaotame valimiskünnise.

Loe rohkem

Lubame Riigikogu valimistel osaleda ka valimisliitudel

Lubame Riigikogu valimistel osaleda ka valimisliitudel.

Loe rohkem

Tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude

Tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude – inimeste varanduslik seisund ei tohi takistada demokraatiat ja kandidaatide valimistel osalemist. Kautsjoni suurus on praegu ühe kuu miinimumpalk, 654€, mis on takistuseks paljudele üksikkandidaatidele ja väikestele erakondadele. Rahaline kautsjon lõhestab ühiskonda. Et kandidaat saaks näidata, et kandideerimissoov on tõsine, saab kandidaat koguda 50 toetusallkirja, maksta kautsjon või osaleda riigivalitsemise kursusel. Praegu toetatakse riigieelarvest rohkem neid erakondi, kes on niigi võimu juures, käsutavad riigieelarvet ja mille paljud liikmed saavad palka Riigikogu või valitsuse liikmena või muudes riigiametites.

Loe rohkem

Muudame erakondade toetuse riigieelarvest võrdeliseks valimistel kogutud häältega

Muudame erakondade toetuse riigieelarvest võrdeliseks valimistel kogutud häältega. Vältimaks väiksemate erakondade diskrimineerimist, kasutame minimaalset ja maksimaalset toetuse suurust.

Loe rohkem

Loome võimaluse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni töös osaleda kõigil erakondadel, kelle üle järelevalvet teostatakse

Loome võimaluse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni töös osaleda kõigil erakondadel, kelle üle järelevalvet teostatakse.

Loe rohkem

Langetame Riigikogu valimisea 16 eluaastale

Langetame Riigikogu valimisea 16 eluaastale. Sarnaselt võimalusega kaasa rääkida kohalikul tasemel, soovime kaasata noored ka Riigikogu valimistesse.

Loe rohkem

Langetame kandideerimisõigusliku ea nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18 eluaastale.

Loe rohkem

Piirame riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ametnike ja poliitikute arvu ja kaasame spetsialiste

Piirame riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ametnike ja poliitikute arvu ja kaasame spetsialiste. Nõukogudes ei tohi olla esindatud samast erakonnast rohkem kui üks liige. Nõukogudesse on vaja antud valdkonna oskuste ja teadmistega inimesi; valides sinna inimesi erakondliku kuuluvuse alusel, valitseb oht korruptsiooniks ja diletantismiks.

Loe rohkem

Kaotame Riigikogu liikmete kuluhüvitised

Kaotame Riigikogu liikmete kuluhüvitised.

Loe rohkem

Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha

Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha. Loome kliimaministri ametikoha.

Loe rohkem

Loome kliimaministri ametikoha

Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha. Loome kliimaministri ametikoha.

Loe rohkem

Võimestame kohalikke omavalitsusi, andes neile maksude kehtestamisel rohkem õigusi

Võimestame kohalikke omavalitsusi, andes neile maksude kehtestamisel rohkem õigusi – näiteks võimaldame kohalikke turismi-, saaste- ja ressursimakse ning sihtotstarbelisi makse.

Loe rohkem

Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksust omavalitsuse käsutusse ja muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid

Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksust omavalitsuse käsutusse. Vaatame üle omavalitsuse tulud ja kohustused, et need oleksid omavahel proportsioonis. Muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid.Tasandusfond peab arvestama ääremaaliste omavalitsusüksuste tegeliku kuluvajadusega.

Loe rohkem

Muudame kohaliku omavalitsuse korralduse seadust

Muudame Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seadust täpsemaks ja kirjeldame detailsemalt ära omavalitsuse ja riigi ülesannete jagunemise.

Loe rohkem

Viime sisse kohaliku tasandi referendumid

Viime sisse kohaliku tasandi referendumid. Täiendame 2010. aastal roheliste poolt Riigikogule esitatud KOV rahvahääletuse seaduseelnõu, mis läbis ka esimese lugemise. Kohaliku omavalitsuse tasemel läbiviidavad rahva algatatud ja volikogule siduva tulemusega hääletused on ühed parimatest otsedemokraatia rakendustest. Kodanikel, küla- ja asumiseltsidel on nii võimalus kogukonnaelus jõuliselt kaasa rääkida. KOV volikogu juures olgu alaline kogukonna komisjon, kuhu kuuluvad kolmanda sektori esindajad.

Loe rohkem

Teeme alates 2025. aastast kohaliku omavalitsuse volikogu valimised isikupõhiseks

Teeme alates 2025. aastast kohaliku omavalitsuse volikogu valimised isikupõhiseks, valimised saavad olema läbiviidud üksiku ülekantava hääle meetodil.

Loe rohkem

Anname noortevolikogudele võimaluse osaleda KOV volikogu töös hääleõigusliku esindajaga, toetame noorte kaasatust kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse

Kaasame kohalikke noori valitsemisse, andes noortevolikogudele võimaluse osaleda KOV volikogu töös hääleõigusliku esindajaga. Nii loome tulevikku vaatava ja sellega arvestava, noori kaasava seadusloome mudeli. Vajalik on moodustada noorte rakkerühm eesmärgiga hinnata strateegiate ja loodava seadusloome pikaajalist mõju, lähtudes noorte perspektiivist. Lisaks toetame noorte kaasatust kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse, luues iga omavalitsuse juurde toimiva noortele suunatud osalusvormi. Kaaseme noori volikogu haridus, kultuuri ja noorsootöö komisjonide töösse. Oluline on koostöö omavalituse ja õpilasomavalitsuste vahel.

Loe rohkem

Toetame loodust ja raha säästva raudteevõrgu arendust

Toetame loodust ja raha säästva raudteevõrgu arendust. Rail Balticu projekti asemel tuleb kiirema raudtee arendus suunata olemasolevasse transpordikoridori, mis kulgeb Tallinna, Tartu ja Valga kaudu. Eesti vajab kogu olemasoleva raudteevõrgu parendamist

Loe rohkem

Rail Balticu projekt tuleb üle vaadata: koostada uus tasuvushinnang ja tervikprojekti keskkonnamõju hindamine

Seoses muutunud geopoliitilise olukorraga Euroopas tuleb üle vaadata Rail Balticu projekti põhjendatus, koostada uus tasuvushinnang ja tervikprojekti keskkonnamõju hindamine

Loe rohkem

Teostame uuringuid Tallinna ringraudtee ehituseks, vähendada autode kasutusvajadus

Teostame uuringuid Tallinna ringraudtee ehituseks, et kaubarongide liiklus ja kaubajaamad Tallinnast välja viia ning parandada Tänassilma, Tallinna, Saue, Keila, Paldiski, Maardu ja teiste piirkondade elanike ühistranspordiühendusi. Selle tulemusel väheneb autode kasutusvajadus

Loe rohkem

Taastame Haapsalu ja Pärnu raudteeühendused

Loe rohkem

Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamiseks

Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamiseks, mis annab meie majandusele, reisiliiklusele ja ühistranspordile uued arenguvõimalused

Loe rohkem

Toetame eelkõige elektrirataste (ka kastirataste) ja elektriliste ühisõidukite soetamist

Toetame eelkõige elektrirataste (ka kastirataste) ja elektriliste ühisõidukite soetamist. Selleks võimaldame toetusmeetmeid, mis tasandavad suuremaid soetuskulusid

Loe rohkem

Viime kogu ühistranspordi taastuvatele energiaallikatele

Viime kogu ühistranspordi taastuvatele energiaallikatele (elekter, biogaas, vesinik)

Loe rohkem

Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu ja teised maanteed saavad vastavalt liikluskoormusele möödasõidurajad või muutsuunaga rajad

Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu ja teised maanteed saavad vastavalt liikluskoormusele möödasõidurajad või muutsuunaga rajad ja suunad eraldavad barjäärid kokkupõrgete vältimiseks. See ratsionaalne, õnnetusi vältiv 2+1 lahendus on ennast tõestanud Rootsis ja Soomes

Loe rohkem

Toetame ratta-kiirteede rajamist, kus tagatud turvaline katkematu ratturite liikumine

Loe rohkem

Toome Eesti laevaomanike laevad tagasi Eesti lipu alla

On aeg saada mereäärsest riigist mereriigiks. Toome Eesti laevaomanike laevad tagasi Eesti lipu alla. Selleks viime lõpule merendusalase seadusandluse ja määrustiku kaasajastamise merendusalase seadusandluse ja määrustiku kaasajastamise, et valitseks õigusselgus ja vastuoludest vaba õigusruum

Loe rohkem

Võtame suunaks null liiklussurma

Võtame suunaks null liiklussurma. Tehnoloogia abil saab ennetada liiklusõnnetusi. Võtame ulatuslikumalt kasutusele elektroonilised liiklusmärgid, 80 km/h kiirusepiirangu mõnedel asulavälistel teedel, ökoduktid, tarad ja tehnilised lahendused loomadega kokkupõrgete vältimiseks

Loe rohkem

Lubame maanteedel liikuda pikematel autorongidel, nagu Soomes ja Rootsis

Loe rohkem

Lubame ametnike autode hangetel ainult hübriid- või elektriautod

Loe rohkem

Anname päästjatele rohkem õigusi valesti pargitud autode eemaldamiseks

Anname päästjatele rohkem õigusi valesti pargitud autode eemaldamiseks ja käitlemiseks, kui need segavad nende tööd

Loe rohkem

Kehtestame nõude, et ka taksos lapse sõidutamisel peab olema turvahäll või turvatool

Kehtestame nõude, et ka taksos lapse sõidutamisel peab olema turvahäll või turvatool. Takso tellimisel peab saama valida vastava varustusega takso

Loe rohkem

Kiirendame elektri- ja vesinikutaristu ehitamist KredEx-i toetusel

Loe rohkem

Loome seadustikku, mis annab õiguse omavalitsustele määrata alasid (Low Emission Zone), kus tohib liikuda vaid teatud emissiooniklassi sõidukitega

Loome seadustikku, mis annab õiguse omavalitsustele määrata alasid (Low Emission Zone), kus tohib liikuda vaid teatud emissiooniklassi sõidukitega ning kehtestada tiheda liiklusega linnakeskustes nn ummikumaksu – tasulise sissesõidu tipptundidel

Loe rohkem

Jätkame lamellrehvide populariseerimist

Loe rohkem

Lõpetame Maanteeameti poolt parkimist korraldavatele ettevõtetele parkijate andmete väljastamine leppetrahvide määramiseks

Lõpetame Maanteeameti poolt parkimist korraldavatele ettevõtetele parkijate andmete väljastamine leppetrahvide määramiseks (eraparklad saavad piirata oma ala ja paigaldada tõkkepuud)

Loe rohkem

Arendame välja sõidujagamisteenuse hajaasustusega piirkondade jaoks

Loe rohkem

Läheme liiklusrikkumiste karistamisel üle trahvipunktide süsteemile

Loe rohkem

Ehitame välja põhimaanteedel korralike puhkeplatse

Ehitame välja põhimaanteedel korralike puhkeplatse, mida saavad kasutada nii kui kaugsõidu autojuhid kui ka teised soovijad. Platsidele varustus on järgmine – mitmekeelsed infotahvlid, korralik WC, jäätmete konteinerid (liigiti sorteerimiseks), mõned välitrenažöörid

Loe rohkem

Toetame lühikeste tarneahelate loomist

Toetame lühikeste tarneahelate loomist, et vähendada toidu roiskumist teel olles.

Loe rohkem

Teeme Prantsusmaa näitel kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaadused tasuta kättesaadavaks

Teeme Prantsusmaa näitel kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaadused tasuta kättesaadavaks ja keelame nende äraviskamise. Loome selgete majanduslike stiimulitega korra, mis vähendab toiduraiskamist kõigil etappidel alates põllust ja laudast kuni kaupluste ja toitlustusasutusteni.

Loe rohkem

Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult

Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult. Selle üleandmine lepingupartneritele peab ettevõtete ja restoranide töötajate jaoks olema lihtne ja ilma liigse bürokraatiata.

Loe rohkem

Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse

Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse – biogaasi tootmisesse ja kompostimisse ja seejärel väetisena tagasi toidutootmisesse.

Loe rohkem

Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse

Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse! Edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et väärtuslik bioväetis ei läheks raisku ja reostuseks vaid tagasi mulda ja toitu. Põllumajandus vajab igal aastal väetiste ehk toitainete näol sisendit ja korralikus jäätmemajanduses jõuavad orgaanilised ained tagasi mulda ja toitu, mitte prügilasse. Toitainete taaskasutamine aitab ka jäätmekäitluse eesmärke saavutada – biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist ning need ringlusesse võttes suudame olmeprügi hulka üle poole võrra vähendada.

Loe rohkem

Eesti peab üle minema keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele – otsekülvile, täppisväetamisele, keskkonnasõbralike päritolu väetistele

Eesti peab üle minema keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele – otsekülvile, täppisväetamisele, mineraalväetiste asendamisele orgaaniliste ja muude keskkonnasõbralike päritolu väetistega ning mulla elurikkust, toitainetesisaldust ja süsihappegaasi sidumise võimet oluliselt parandavatele tehnoloogiatele. Sellega parandame oma toidu- ja veejulgeolekut, ekspordivõimekust ja väliskaubandusbilanssi ning loomulikult ka inimeste tervist.

Loe rohkem

Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, pärandsortide kasvatamist ja nii innovaatiliste kui ka põliste praktikate rakendamis

Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, pärandsortide kasvatamist ja nii innovaatiliste kui ka põliste praktikate rakendamist, sh meristeempaljunduse taaselustamist, vanade sortide kultiveerimist ja säilitamist, seemnejulgeoleku tagamist ja seemnemonopolide vältimist, komposti kasutamist, mineraalväetiste vajaduse vähendamist, bioloogiliste- ja haljasväetiste kasutamist, taimehaiguste- ja kahjuritõrjes bioloogiliste meetodite eelistamist, elurikkuse suurendamist.

Loe rohkem

Toetame energiasäästlikku toidutootmist kinnistes süsteemides.

Loe rohkem

Vähendame mahetoidu käibemaksumäära 5 protsendini

Vähendame mahetoidu käibemaksumäära kohe 9 protsendini ja peale Euroopa Liiduga vastavate kokkulepete sõlmimist 5 protsendini.

Loe rohkem

Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat

Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees, õiglaseid otsetoetusi ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.

Loe rohkem

”Saastaja maksab” seisukoht peab jõustuma ka põllumajanduses

”Saastaja maksab” seisukoht peab jõustuma ka põllumajanduses. Tootmise keskkonnamõjusid, CO2 emiteerimist, leostumist ja reostust tuleb proportsionaalselt ka maksustada. See edendab ka abinõude kasutamist, et kahjusid vältida.

Loe rohkem

Loome loomade ja kalade heaolu kaitsvad seadused ning järelvalve

Seisame loomade heaolu ja õiguste eest. Loome loomade ja kalade heaolu kaitsvad seadused ning järelvalve.

Loe rohkem

Koolitoit peab olema mahe, taimsete valikutega ja võimalikult kohalik

Koolitoit peab olema mahe, taimsete valikutega ja võimalikult kohalik. Toit ja lapsed on elu alus, seega on vaja tagada, et õpilaste toidulaud oleks kaetud tervislikult ja keskkonnasõbralikult. Toetame haridusasutustes kohustusliku mahetoidu osakaalu rakendamist. Võtame suuna sellele, et kõigis laste- haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.

Loe rohkem

Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual

Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual. Toetame taimse toidu tootmist. Väldime tööstusliku loomapidamise mõju keskkonnale.

Loe rohkem

Teeme vegantoidu kättesaadavaks riigi- ja haridusasutustes (nt koolid, lasteaiad, haiglad, hooldeasutused)

Teeme vegantoidu kättesaadavaks riigi- ja haridusasutustes (nt koolid, lasteaiad, haiglad, hooldeasutused) neile, kes seda vajavad/soovivad.

Loe rohkem

Taastame kooliaiad

Taastame kooliaiad. Kooliaia pidamine loob palju lõimitud õppe võimalusi – aias on võimalik õpetada keemiat, füüsikat, inseneriteadusi, disaini, aiandusteadmisi, matemaatikat, kehalist kasvatust, kunsti ja palju muudki. Kooliaedade sidumisel õppeprogrammiga on võimalik kasvatada inimesi, kes oskavad edasises elus ise endale toitu kasvatada ning seejuures süsteemselt mõelda. Lisaks annab see koolile värske, kohaliku ja maheda toidu sisendi, mis aitab kulusid vähendada.

Loe rohkem

Toetame linnaaedu ja kogukondlikke toidusüsteeme

Toetame linnaaedu ja kogukondlikke toidusüsteeme. Toetame toidusalude loomist oskusteabe ja planeeringutega, et tagada toiduga varustatus ka linnades ja inimeste kodude ümbruses. Sel moel saab suurendada ka asulate toidulist mitmekesisust, atraktiivsust ja elurikkust.

Loe rohkem

Toetame riiklikke suviseid toidu kasvatamise õppeprogramme

Toetame riiklikke suviseid toidu kasvatamise õppeprogramme, et inimesed saaksid tutvuda toidu kasvatamisega. Inimesed peavad saama toidu kasvatamise võimalust ja õpet, kuna see on suur osa meie isiklikust iseseisvusest ja ellujäämisoskustest.

Loe rohkem

Lihtsustame väiketootjatele kehtivaid regulatsioone

Lihtsustame väiketootjatele kehtivaid regulatsioone.

Loe rohkem

Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise, hoiustamise ja turustamise toetamiseks

Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise, hoiustamise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.

Loe rohkem

Vabastame mahetootmiseks ja oma tarbeks toidu tootmiseks kasutatava maa maksust

Vabastame mahetootmiseks ja oma tarbeks toidu tootmiseks kasutatava maa maksust.

Loe rohkem

Lapsetoetuse suurus ei peaks sõltuma lapse sündimise järjekorrast

Väärtustame kõiki lapsi võrdselt ja tagame kõigile väärika toimetuleku. Lapsetoetuse suurus ei peaks sõltuma lapse sündimise järjekorrast. Programmiväline selgitus: Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt kaotatakse senine perehüvitiste paljusus ning hakatakse maksma ühtainsat universaalset lapsetoetust, mille suurus võrdub keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus ehk teisisõnu alustatakse kodanikupalga kasutuselevõttu kohe lastest. Pärast indekseerimist aprillis 2023 on selle suurus tõenäoliselt ligi 500 eurot kuus. Reformi katteks tuleb tõenäoliselt luua uus üksikisiku solidaarsusmaks (ühtekuuluvusmaks), mille maksimaalne vajalik määr on 8%. See on universaalne maks, mida maksavad kõik, kuid peredesse, kus kasvab alaealisi, tuleb see riigilt lapsetoetustena tagasi. Alamvariant 1: kaotatakse ka vanemahüvitis, reformi maksumus on 857 444 000 eurot, vajalik solidaarsusmaks on 5% Alamvariant 2: indekseeritav lapsetoetus on 300 eurot (nagu praegused perehüvitised iga kolmelapselise pere ühe lapse kohta) , maksumus 579 286 200 eurot, solidaarsusmaks 3,3% Alamvariant 3: indekseeritav lapsetoetus on 370 eurot kuus. Maksumus: 807 931 680 eurot. Solidaarsusmaks: 4,61%. Kolmelapselise pere kohta, kus mõlema vanema töötasu on 2100 eurot kuus, laekub netotulu kokku 4276,38 eurot. Praegu: 4270.

Loe rohkem

Säilitame ühekordsed, elusündmustega seotud toetused

Säilitame ühekordsed, elusündmustega seotud toetused (lapse sünd, kooliminek jne). Programmiväline selgitus: seotud kavatsusega lihtsustada perehüvitiste süsteemi ning panna see lapsi võrdselt kohtlema. Kui kehtestatakse üks ja ainus universaalne lapsetoetus, siis asendatakse sellega senised igakuiselt makstavad toetused, kuid puutumata jäävad ülalmainitud ühekordsed toetused, millel on lapsevanema jaoks (eelkõige) emotsionaalne väärtus.

Loe rohkem

Anname neile, kes ei suuda elatist maksta, võimaluse tasuda elatisemakse riigile oma aja ja ühiskonnale vajaliku tööga

Anname neile, kes ei suuda elatist maksta, võimaluse tasuda elatisemakse riigile oma aja ja ühiskonnale vajaliku tööga. Riik teeb makse võlgniku eest, kuniks ta leiab elatise maksmiseks piisava sissetulekuga töökoha.

Loe rohkem

Eraldame omavalitsustele raha ja aitame välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada

Eraldame omavalitsustele raha ja aitame välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada. 1,5-aastane laps ei ole veel valmis terve pikka päeva olema lastehoius või -sõimes.

Loe rohkem

Hüvitame haige lapse hooldamist 1. päevast ja 100%-lt

Haige lapse hooldamine ei tohi vähendada vanema sissetulekut. Hüvitame haige lapse hooldamist 1. päevast ja 100%-lt.

Loe rohkem

Käivitame eluasemeprogrammi, kus peredele pakutakse läbi omavalitsuste võimalust saada soodsal tingimusel kinnisvara väikeses linnas, alevis vöi alevikus

Käivitame eluasemeprogrammi, kus peredele pakutakse läbi omavalitsuste võimalust saada soodsal tingimusel kinnisvara väikeses linnas, alevis vöi alevikus. Toetame perede elamaasumist ääremaadele eluaseme remondi toetusrahaga, mis on kümnendik kinnisvara ostuhinnast ja omandi seisukorrast.

Loe rohkem

Toetame kõigile lastele tasuta lasteaiakohta ja lasteaiatoitu

Toetame kõigile lastele tasuta lasteaiakohta ja lasteaiatoitu.

Loe rohkem

Suurendame pensioni baasosa vaikimisi võrdseks planeeritava kodanikupalgaga

Suurendame pensioni baasosa vaikimisi võrdseks planeeritava kodanikupalgaga. Programmiväline selgitus: "vaikimisi võrdseks" tähendab seda, et kui baasosale midagi ei lisandu või kui pensionärile on määratud rahvapension, siis on tema pension igal juhul võrdne kodanikupalgaga. Sõltuvalt kodanikupalga kasutuselevõtu detailidest on võimalik kaaluda vähemalt kaht varianti: 1) kogu pensioni baasosa ja rahvapensioni suurendamine võrdseks kodanikupalgaga või asendamine kodanikupalgaga (kaugem eesmärk, vt ka https://sonajategu.ee/promise/vanaduspensioni-tous-peab-olema-peab-olema-koigile-vordne/) 2) "kahaneva pensionilisa meetod" - pensioni baasosale lisatakse kodanikupalga ja baasosa vahe, mis kahaneb vastavalt sellele, kui palju lisandub väljateenitud pensioni. Iga lisaeuro kohta kahaneb pensionilisa maksimaalselt 50 sendi võrra. Meetod 2 võib osutuda vajalikuks selleks, et hoida kodanikupalga kulusid ja selle katmiseks tõenäoliselt vajaliku solidaarsusmaksu määra võimalikult madalamal.

Loe rohkem

Me ei tõsta pensioniiga

Me ei tõsta pensioniiga.

Loe rohkem

Pension peab tagama vajadusel hooldekodukoha või koduhoolduse

Pension peab tagama vajadusel hooldekodukoha või koduhoolduse. Kõikidel peab olema tagatud võimalus väärikalt vananeda sõltumata sotsiaalmajanduslikust, perekondlikust vmt olukorrast.

Loe rohkem

Vanaduspensioni tõus peab olema peab olema kõigile võrdne

Vanaduspensioni tõus peab olema kõigile võrdne. Kui suurendada pensionit 100 eurot, siis pension tõuseb kõigil 100 eurot. Programmiväline lisamärkus: erandiks võib esialgu siiski kujuneda pensioni baasosa vaikimisi võrdsustamine planeeritava kodanikupalgaga, vt https://sonajategu.ee/promise/suurendame-pensioni-baasosa-vaikimisi-vordseks-planeeritava-kodanikupalgaga/

Loe rohkem

Suurendame puuetega inimeste toetusi aastaks 2026 kaks korda

Suurendame puuetega inimeste toetusi aastaks 2026 kaks korda. Toetuse vastu ei saa pöörata sissenõudeid ja see ei vähene kui inimesel tekib töine tulu.

Loe rohkem

Töövõimetoetus, puudetoetus, toitjakaotuspension ja omastehooldajate tasu tõus tuleb siduda iga-aastase indekseerimisega

Töövõimetoetus, puudetoetus, toitjakaotuspension ja omastehooldajate tasu tõus tuleb siduda iga-aastase indekseerimisega.

Loe rohkem

Reformime töötuskindlustuse süsteemi, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne

Reformime töötuskindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ja annaks piisava töötuskindlustuskaitse vähemalt 80 protsendile kõigist töötegijatest lähtudes töötegija laiendatud mõistest.

Loe rohkem

Taotleme jätkuvalt töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist 70% ja 50% tasemele

Taotleme jätkuvalt töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist 70% ja 50% tasemele, võimaldades sellega töötutele piisava ajavaru kvalifikatsioonile ja oskustele vastava samaväärse või parema töö leidmisel. Programmiväline märkus: kodanikupalga rakendamisel kaob "ajavaruprobleem", mida see punkt käsitleb, kuna kodanikupalk tagab hädavajaliku toimetuleku.

Loe rohkem

Jätkame ennetavate ja töötusega seotud koolitusmeetmete arendamist

Jätkame ennetavate ja töötusega seotud koolitusmeetmete arendamist ja keskendume osalusmäära tõstmisele eriti keskmise ja madalama oskuste tasemega töötegijate grupis.

Loe rohkem

Suurendame töötukassa võimekust adekvaatse karjäärinõu ning töö- ja koolitusvõimaluste pakkumise

Suurendame töötukassa võimekust adekvaatse karjäärinõu ning töö- ja koolitusvõimaluste pakkumisel. Kasutame kaasaegseid IT-tehnoloogiaid klientide nõustamisel, teenustele suunamisel ja õpivõimaluste mitmekesistamisel.

Loe rohkem

Pakume terviklikku karjäärivahetusprogrammi

Pakume terviklikku karjäärivahetusprogrammi arvestusega vähemalt üks toetatud karjäärivahetus tööelu jooksul.

Loe rohkem

Toetame Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerimist täies mahus

Toetameka Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerimist täies mahus.

Loe rohkem

Riik peab tagama inimeste vajadused elupaiga, söögi ja turvalisuse osas

Inimeste vajadused elupaiga, söögi ja turvalisuse osas peavad olema inimesele riiklikult tagatud.

Loe rohkem

“Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks.

Oleme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek. Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on 2020 ja 2021 võrdluses 2,2% tõusnud – täna elab Eestis suhtelises vaesuses 22,8% Eestis elavatest inimestest, sh pea iga teine pensionär. Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse määramise indeks on Eestis püsinud juba aastaid Euroopa Liidu ning OECD riikide ühe kõrgeimana, mis omakorda tekitab ebavõrdsuse võimalustes ning üha suureneva kihistumise erinevate ühiskonnagruppide vahel. Üha vananev elanikkond ja töökohtade automatiseerimine tähendavad, et kulutused sotsiaalsele kaitsele suurenevad lähiaastatel veelgi. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et ühiskonda võivad tabada kriisid, kus mitmed majandussektorid on sunnitud oma tavapärase töö määramata ajaks seiskama. Seetõttu on inimeste toimetuleku tingimusteta tagamine kogu sotsiaalse kaitse süsteemi ainuvõimalik tulevik. EER on veendunud, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik. Selleks alustame aastast 2025 vähemalt kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mille läbiviimise võimalikud stsenaariumid on järgmised: a) hõlmab vähemalt 2000 kodanikku erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult b) hõlmab tervikuna Hiiumaad ja Saaremaad nende geograafilise eripära tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga. c) hõlmab väikseimate sissetulekutega inimesi ja perekondi. Kodanikupalk: tagab kõigile kodanikele võrdse(ma)d võimalused oma isikuvabaduste realiseerimiseks; võimestab üksikisikut nii perekonnas kui ka tööturul, andes talle majandusliku sõltumatuse teistest inimestest ning võrdväärse positsiooni tööandjaga; kaotab absoluutse vaesuse ning hirmu vaesusesse langemise ees; tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud; soosib loomulikku iivet, andes peredele kindlustunde saamaks just nii palju lapsi kui nad tegelikult soovivad; julgustab inimeste ettevõtluse teele asumist ja karjääripöördeid, kuna kaotab olulisi riske; tagab stabiilse tulubaasi (tarbijaskonna) igapäevaselt hädavajalikke tooteid ja teenuseid pakkuvatele majandussektoritele; vabastab tööandjad kohustusest maksta kriiside ajal ajutiselt koju saadetud töötajale töötasu ning vabastab ka riigi kohustusest hüvitada nende tööjõukulusid; vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu võimaldab loobuda paljudest regulatsioonidest, kuna need muutuvad tarbetuks; suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet; vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust; on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.

Loe rohkem

Pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist

Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist, selmet soosida inimtöötaja “võidujooksu” tootmis- ja teenindusrobotitega järjest madalama ühikupalga eest, mis tähendab pikemas perspektiivis kindlat kaotust ja vaesumist “Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks. Oleme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek. Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on 2020 ja 2021 võrdluses 2,2% tõusnud – täna elab Eestis suhtelises vaesuses 22,8% Eestis elavatest inimestest, sh pea iga teine pensionär. Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse määramise indeks on Eestis püsinud juba aastaid Euroopa Liidu ning OECD riikide ühe kõrgeimana, mis omakorda tekitab ebavõrdsuse võimalustes ning üha suureneva kihistumise erinevate ühiskonnagruppide vahel. Üha vananev elanikkond ja töökohtade automatiseerimine tähendavad, et kulutused sotsiaalsele kaitsele suurenevad lähiaastatel veelgi. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et ühiskonda võivad tabada kriisid, kus mitmed majandussektorid on sunnitud oma tavapärase töö määramata ajaks seiskama. Seetõttu on inimeste toimetuleku tingimusteta tagamine kogu sotsiaalse kaitse süsteemi ainuvõimalik tulevik. EER on veendunud, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik. Selleks alustame aastast 2025 vähemalt kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mille läbiviimise võimalikud stsenaariumid on järgmised: a) hõlmab vähemalt 2000 kodanikku erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult b) hõlmab tervikuna Hiiumaad ja Saaremaad nende geograafilise eripära tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga. c) hõlmab väikseimate sissetulekutega inimesi ja perekondi. Kodanikupalk: tagab kõigile kodanikele võrdse(ma)d võimalused oma isikuvabaduste realiseerimiseks; võimestab üksikisikut nii perekonnas kui ka tööturul, andes talle majandusliku sõltumatuse teistest inimestest ning võrdväärse positsiooni tööandjaga; kaotab absoluutse vaesuse ning hirmu vaesusesse langemise ees; tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud; soosib loomulikku iivet, andes peredele kindlustunde saamaks just nii palju lapsi kui nad tegelikult soovivad; julgustab inimeste ettevõtluse teele asumist ja karjääripöördeid, kuna kaotab olulisi riske; tagab stabiilse tulubaasi (tarbijaskonna) igapäevaselt hädavajalikke tooteid ja teenuseid pakkuvatele majandussektoritele; vabastab tööandjad kohustusest maksta kriiside ajal ajutiselt koju saadetud töötajale töötasu ning vabastab ka riigi kohustusest hüvitada nende tööjõukulusid; vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu võimaldab loobuda paljudest regulatsioonidest, kuna need muutuvad tarbetuks; suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet; vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust; on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.

Loe rohkem

Alustame ettevalmistusi kodanikupalga kui tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis

Alustame ettevalmistusi kodanikupalga kui tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Selleks: selgitamaks välja kodanikupalga rakendamise parima võimaliku mudeli viime läbi pilootprojekti kestvusega vähemalt kaks aastat ning vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikuga (kõigist sotsiaalsetest rühmadest või üksnes madalama sissetulekuga perekondadest) ja/või hõlmates tervikuna mõnda kindlalt piiritletud territooriumi (näiteks Hiiumaa ja Saaremaa). Igale katseisikule sõltumata tema vanusest makstakse pilootprogrammi jooksul kodanikupalka summas, mis võrdub vähemalt keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus (kahekordse hetkel kehtiva elatisraha baasmääraga, mida iga-aastaselt indekseeritakse). Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti suurusjärgus 500 eurot. Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga järk-järgulist kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2028. Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale. Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale. Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset, sealhulgas luua soodsaid tingimusi loomuliku iibe tõusuks taastetasemele.

Loe rohkem

Sõltumata kodanikupalga pilootprogrammist alustame sotsiaalse kaitse reformi peretoetuste ja elatise süsteemi lihtsustamisest

Sõltumata pilootprogrammist alustame sotsiaalse kaitse reformi peretoetuste ja elatise süsteemi lihtsustamisest.

Loe rohkem

Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi

Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi, seal hulgas internetiteenuseid õpetama.

Loe rohkem

Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi

Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Kõigile lastele peaks olema tagatud tasuta psühholoogi ning psühhiaatri abi. Toetame vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides. Tagame värsketele psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, toetamaks sisenemist tööturule.

Loe rohkem

Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarsel

Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.

Loe rohkem

Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamis

Eakate probleem on üksildustunne ja sotsiaalne isoleeritus, mis tekitab palju terviseprobleeme. Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamist, kuhu eakas saab kaasa võtta ka endale kõige olulisemad asjad (mööbli, raamatud, kodulooma). Soosime ka põlvkondadevahelist suhtlust – ühiseid tegevusi lasteaia- või koolilastega: tudengikorterite ehitamist koos eakatekoduga jne.

Loe rohkem

Toetame eakate koduhooldust ja eluruumide kohaldamist

Toetame koduhooldust ja eluruumide kohaldamist, mis võimaldab eakal või puudega inimesel võimalikult hästi ja kaua omas kodus hakkama saada ning vähendab lähedaste hoolduskoormust.

Loe rohkem

Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus vastavalt oma soovidele valida erinevate eluaseme vormide vahe

Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus vastavalt oma soovidele valida erinevate eluaseme vormide vahel. Nendel, kes tahavad oma kodus elada, peab olema, vastavalt oma vajadustele, ligipääs koduhooldusteenusele, kus töötavad kompetentsed inimesed kellel on külastusteks piisavalt aega.

Loe rohkem

Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav

Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega.

Loe rohkem

Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse

Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad. Toetame tööst põhjustatud haiguse hüvitise loomist vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele sooduspensionite reformimiseks.

Loe rohkem

Toetame töövõime hindamise lihtsustamist

Toetame töövõime hindamise lihtsustamist.

Loe rohkem

Kindlustame valdkonna finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1% tasemel sisemajanduse koguproduktist

Hoolekande ja erihoolekande valdkond peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad.Toetame kohamaksumuse kujunemise süsteemi muutmist õiglaseks ja läbipaistvaks. Kindlustame valdkonna finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1% tasemel sisemajanduse koguproduktist.

Loe rohkem

Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks enne töötuks jäämist

On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.

Loe rohkem

Rakendame kõik vangid tööle

Parandame vangide ümberõpet. Rakendame kõik vangid tööle. Käsitleme vanglatööstust mitte kui kasumit taotlevat ettevõtet, vaid kui kasvatusasutust. Pakume vangidele laialdasi võimalusi (ümber)õppeks.

Loe rohkem

Tagame väljarännanud inimestele tagasipöördumiseks ladusa bürokraatia

Keegi ei tohi jääda kodumaal võõraks. Tagame väljarännanud inimestele tagasipöördumiseks ladusa bürokraatia. Heaks integratsiooniks on vaja tagada ümberõppe võimalused, perearst, lasteaia- ja koolikoht ja muu vajaminev.

Loe rohkem

Pooldame topeltkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse kodanikele

Pooldame topeltkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse kodanikele, ka teiste riikidele kodanikele riikidevahelise kokkuleppe alusel.

Loe rohkem

Anname õiguskantslerile juurde põhiseaduslikke õigusi ja vastutust

Anname õiguskantslerile juurde põhiseaduslikke õigusi ja vastutust seismaks riigis inimõiguste olukorra kontrolli ja parandamise eest.

Loe rohkem

Loome head võimalused saada abi ja nõustamist halva kohtlemise korral

Toetame sotsiaalset võimekust, koostöövõimet, võrdõiguslikkust, sh soolist ja palgalist võrdõiguslikkust ja terveid töösuhteid. Väärtuskultuuri arendame positiivsete eluviiside edendamisega, demokraatliku avalikkuse ja tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamisega, samuti sallimatuse ja tõrjutuse vähendamisega. Loome head võimalused saada abi ja nõustamist halva kohtlemise korral. Arendame ühiskonna võimet mitmekesisust positiivses võtmes siduda, taunime konflikte õhutavaid avalikke väljaütlemisi ja vaenukõnet.

Loe rohkem

Toetame inimest õigust otsustada ise, kas ja missugust peret nad soovivad luua

Kõikidel inimestel Eestis peab olema õigus elada just sellist elu, mida nad tahavad ning teha oma elu puudutavaid otsuseid. Toetame inimest õigust otsustada ise, kas ja missugust peret nad soovivad luua.

Loe rohkem

Kaitseme õigust abordile ja stiriliseerimisele

Kaitseme õigust abordile olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti toetame inimeste õigust lasta end soovi korral steriliseerida, sidumata seda õigust laste arvu ja patsiendi vanusega.

Loe rohkem

Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu

Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis (Artikkel 36 lõige 2). Teisisõnu tuleks muuta karistusseadustiku vastavaid paragrahve (§141, §1411 ja §143) selliselt, et vägivald ja abitusseisundi ärakasutamine või sõltuvus toimepanijast oleksid edaspidi raskendavad asjaolud, mitte kohustuslikud kriteeriumid. Lisaks oleks vaja suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ja koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli.

Loe rohkem

Toetame soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides

Toetame soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides. Toetame soolist üleminekut inimlikul ning austaval viisil, tagades psühholoogide ja psühhiaatrite parema ettevalmistuse hindamaks inimese võimet teha läbimõeldud otsus operatsiooni tegemiseks.

Loe rohkem

Pooldame sooneutraalset abielu ja selle sätestamist Perekonnaseaduses

Pooldame sooneutraalset abielu ja selle sätestamist Perekonnaseaduses. Lähtuvalt usuvabadusest peab usuorganisatsioonidele jääma otsustusõigus seda pühitseda või mitte.

Loe rohkem

Toetame seutanaasia seadustamist

Nii nagu inimesel on õigus otsustada oma elu üle, peab tal olema õigus teha oma surma puudutavaid otsused. Toetame surma demedikaliseerimist ning eutanaasia seadustamist. Ükski inimene ei peaks surmale vastu minema üksi. Igal inimesel on õigus surra oma kodus.

Loe rohkem

Perevägivalla ohvrite toetamiseks jõustame tugikeskuste stabiilse rahastamise.

Loe rohkem

Tõstame ühiskonna ja tööandjate teadlikkust erivajadustega inimeste võimest tööturul osaleda

Tõstame ühiskonna ja tööandjate teadlikkust erivajadustega inimeste võimest tööturul osaleda ning toetustest, mis aitavad kaasa nende tööhõive suurenemisele. Seome erivajadustega inimeste hariduse paremini tööturu ootustega.

Loe rohkem

Keskmine pension sammaste koosmõjus peab jõudma vähemalt 55% tasemele keskmisest palgast.

Varem pensionile saavate töökohtade nimekiri on pidevas muutumises. Reformime pensionikindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ning täidaks eesmärki tõsta keskmine pension sammaste koosmõjus vähemalt 55% tasemele keskmisest palgast.

Loe rohkem

Seisame selle eest, et väheneks lastevastane vägivald, seda nii peredes, lasteasutustes kui ka tänaval

Kõigil lastel on õigus elada vägivallavaba elu. Seisame selle eest, et väheneks lastevastane vägivald, seda nii peredes, lasteasutustes kui ka tänaval. Selleks vähendame piirkondlikke erinevusi ning investeerime järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelise koostöö tõhustamisse, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust. Suurendame lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid. Tugevdame kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh toetame koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskuste õpet.

Loe rohkem

Toetame Lastemajade tööd ja arendamist igas Eesti piirkonnas

Toetame Lastemajade tööd ja arendamist igas Eesti piirkonnas, et parendada laste vastase seksuaalvägivalla ennetustööd ning pakkuda lastele, kes on sattunud väärkohtlemise ohviks, parimat võimalikku tuge. Muudame kohustuslikuks seksuaalkasvatuse igas kooliastmes ning ka koolieelses lasteasutuses, et kasvaks pädevus end väärkohtlemise eest kaitsta ning ära tunda seksuaalsele väärkohtlemisele märke.

Loe rohkem

Edendame lastekaitset, laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades

Igas kohalikus omavalitsuses peab olema piisavalt kõrge kompetentsiga lastekaitsetöötajad. Panustame lastekaitsetöötajate pädevuse arendamisse ning teaduspõhiste meetodite kasutamisesse laste õiguste tagamiseks. Suurendame inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ameti baas- ja täiendõppes. Anname lastele suurema õiguse olla ärakuulatud ning osaleda ühiskonna kujundamisel, edendame laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades. Toetame kohtunike, juristide ja advokaatide pädevuse tõstmist laste õiguste paremaks tagamiseks.

Loe rohkem

Toetame kogu ühiskonna, eeskätt avalike teenuste ligipääsetavust kõigile, olenemata nende erivajadusest

Toetame kogu ühiskonna, eeskätt avalike teenuste ligipääsetavust kõigile, olenemata nende erivajadusest. Investeerime terviklahendustesse füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks nii eluruumidesse kui ka avalikesse hoonetesse, kaasates sihtgruppi aruteludesse parimate lahenduste leidmiseks.

Loe rohkem

Toetame inforuumi ligipääsetavust. ERRi programmid ja kõik erakanalite vabalevis olevad programmid peavad olema varustatud viipekeelega

Toetame inforuumi ligipääsetavust. Ligipääsetav peab olema ka sisuline ühiskonnas osalemine. Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Oluline teave peab olema saadav ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil ning loetav ekraanilugeriga. Muudame veebikeskkonnad ligipääsetavaks, mis aitab kaasa inimeste iseseisvusele ning toetab inimväärikust. Taastame viipekeele tõlkide koolitamise kõrghariduse tasemel. Kõik ERRi programmid ja kõik erakanalite vabalevis olevad programmid peavad olema varustatud erivajadusega inimeste tarbeks viipekeelega.

Loe rohkem

Kõigile suurema vähiriskiga inimestele võimaldame teha 50 erineva vähi väga varajase avastamise veretesti riigi raha eest

Paneme vähi taanduma! Kõigile suurema vähiriskiga inimestele võimaldame teha 50 erineva vähi väga varajase avastamise veretesti riigi raha eest. Varajane avastamine ja kiire ravi alustamine aitab vähki võita.

Loe rohkem

Seame eesmärgiks, et aastaks 2025 on kõigil kodanikel võimalus olla ravikindlustatud sõltumata nende tööhõivest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast

Loe rohkem

Paneme liigse kehakaalu taanduma

Paneme liigse kehakaalu taanduma! Aitame kõigil, kes on võtnud nõuks oma diabeedi ja südamehaiguste, vähi ning teiste haiguste ning raskete terviseseisundite ohtu vähendada, kasutada vajadusel ja lisaks teistele võimalustele ka kaasaegseid tõhusaid kaalu alandavaid ravimeid

Loe rohkem

Tõstame tervishoiu eelarve arenenud riikidele omase 9%ni SKPst

Tõstame tervishoiu eelarve arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Toetame ressursitasude, riiklikke sihtotstarbeliste investeeringute (nn karbi- ehk betooniraha) ja kodanikupalga osa suunamist tervishoidu. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, et lisada tervelt elatud aastaid, esmatasandile ehk perearstidele, teadustulemuste kiiremasse rakendamisse ja taastus- ning järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks. Teeme tervishoiutaristule sihtotstarbelise taastuvenergia tootmise ja salvestuslahenduste programmi energiajulgeoleku suurendamiseks.

Loe rohkem

Toetame ressursitasude, riiklikke sihtotstarbeliste investeeringute (nn karbi- ehk betooniraha) ja kodanikupalga osa suunamist tervishoidu

Loe rohkem

Teeme tervishoiutaristule sihtotstarbelise taastuvenergia tootmise ja salvestuslahenduste programmi energiajulgeoleku suurendamiseks

Loe rohkem

Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile ning hooldusravile nn erisoodustusmaksust

Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravile nn erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel. See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust karistuslikust maksust.

Loe rohkem

Ettevõtete kulutused töötajate jalgrattakasutuse tõstmiseks – autokasutuse asemel – teeme samuti maksuvabaks

Loe rohkem

Leiame lisarahastust väiksemate linnade meditsiiniteenuste püsimiseks ning uute ravivõimaluste pakkumiseks haiglates üle Eesti

Leiame lisarahastust väiksemate linnade hästi toimivate meditsiiniteenuste püsimiseks ning uute ravivõimaluste pakkumiseks (näiteks keemiaravi) haiglates üle Eesti, kui tehnoloogia seda võimaldab. Väljaspool Tallinna ja Tartut töötavatele perearstidele on vaja välja töötada tööd hõlbustavate, piiranguid ja arsti läbipõlemisohtu vähendavate ja nende patsientidele paremat ligipääsu võimaldavate meetmete pakett

Loe rohkem

Suurendame uuringufondi

Perearstil peab olema võimalus inimese tervist põhjalikult uurida ilma, et ta peaks muretsema liigsete kulutuste pärast – seetõttu tuleb uuringufondi suurendada. E-konsultatsiooni võimalused peavad laienema kõikidele erialadele ja kõigile Haigekassa lepingupartneritele, et lahendada võimalikult palju küsimusi esmatasandil.

Loe rohkem

Seome ennetuse, ravi, taastusravi ning hoolduse funktsioonid üheks tervikuks, et kalli ja hea ravitöö tulemus oleks parim

Seome ennetuse, ravi, taastusravi ning hoolduse funktsioonid üheks tervikuks, et kalli ja hea ravitöö tulemus oleks parim.

Loe rohkem

Meditsiini IT-lahendused on vaja kaasajastada ja teha need kõigile kasutajale mugavamaks

Meditsiini IT-lahendused on vaja kaasajastada ja teha need kõigile kasutajale mugavamaks – IT-lahendused peavad andma kiire ülevaate inimese EMO külastustest, ravimite väljaostmisest, kõikidest uuringutest, sõeluuringute võimalustest ja läbimisest nii inimesele endale kui teda ravivatele arstidele.

Loe rohkem

Õdede iseseisevat tööd tuleb soodustada kõikides meditsiinivaldkondades

Õdede iseseisevat tööd tuleb soodustada kõikides meditsiinivaldkondades. Tagatud peab olema õe pädevuse laienemine nii iseseisvate vastuvõttude kui ka retseptide, saatekirjade, tõendite ja töövõimetuslehtede väljastamisel.

Loe rohkem

Meil on plaanid ravijärjekordade lühendamiseks

Ravijärjekordade lühendamiseks tuleb lisaks üleriigilisele e-registratuurile tõsta tervishoiukulutuste osakaalu, tagada arstide-õdede järelkasv, parandada perearstide rahastust, laiendada e-konsultatsioonide võimalusi ja pikendada arstikeskuste vastuvõtuaegu, reguleerides õdede ja perearstide külastusaegade katvust. Lisaks peaks eriarsti juurde mitteilmumisel rakendama topeltvisiiditasusid, vältimaks olukordi, kus spetsialistide aega ei kasutata otstarbekohaselt

Loe rohkem

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond peavad olema lõimitud juba enne probleemide teket

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond peavad olema lõimitud juba enne probleemide teket – Eesti peab jätkama Maailmapanga poolt alustatud mitme kroonilise haigusega inimeste personaalse jälgimise programmi ja tegelema tervisemurede lahendamisega enne tüsistuste väljakujunemist

Loe rohkem

Pakume õpetajatele, lasteaiakasvatajatele ja treeneritele vaimse tervise esmaabi koolitusi

Jälgime, et riiklik vaimse tervise poliitika saaks selged kaasaegsed tegevuskavad ja finantseerimise ning riik võimaldaks arstidel kasutada kõige kaasaegsemaid ravivõimalusi. Pakume õpetajatele, lasteaiakasvatajatele ja treeneritele vaimse tervise esmaabi koolitusi. Lasteaedade ja koolide jaoks töötame välja sotsiaalsete-emotionaalsete oskuste treeningumetoodikad.

Loe rohkem

Lasteaedade ja koolide jaoks töötame välja sotsiaalsete-emotionaalsete oskuste treeningumetoodikad

Loe rohkem

Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides

Loe rohkem

Vähendame patsiendi omaosalustasu ravimite eest

Uued ja tõhusad ravimid peavad kiiremini jõudma soodusravimite nimekirja ja kasutusse – vähendame patsiendi omaosalustasu ravimite eest

Loe rohkem

Käivitame suutervise programmi

Käivitame suutervise programmi, mille rahastus on piisav, et oleks tagatud tõhus ennetus, igeme- ja hambapõletike jm ohtlike hambahaiguste ravi. Väljaravimata kroonilised põletikud suus ja kurgus on immuunsüsteemi koormavad ning neist saavad alguse muud põletikud ja autoimmuuntõved, mille ravi on väga kallis

Loe rohkem

Vähendame arstide-õdede soovi Eestist lahkuda tervishoiuteenuste ekspordi abil

Vähendame arstide-õdede soovi Eestist lahkuda tervishoiuteenuste ekspordi abil – teiste riikide patsiendid saavad Eestis ravi ja hooldust ning nende makstud raviraha jääb Eestisse

Loe rohkem

Anname inimestele võimaluse koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi

Loe rohkem

Loome perearstidele ja patsientidele eksperimentaalse vabatahtliku terviselepingute süsteemi

Loome perearstidele ja patsientidele eksperimentaalse vabatahtliku terviselepingute süsteemi, millega patsient kohustub täitma kokkulepitud tervisekava ning saab kava täitmisel soodustusi isiklikuks terviseedenduseks. Selline süsteem annab lisamotivatsiooni, et seista hea oma tervise eest

Loe rohkem

Vaatame üle puuduliku töövõimereformi tervishoiu valdkonnas

Vaatame üle puuduliku töövõimereformi, kaasates erivajadustega inimesi ja erialaspetsialiste – arste, sotsiaaltöötajaid ja psühholooge

Loe rohkem

Vähendame tervisliku mahetoidu käibemaksu ja sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete sotsiaalmaksukoormust

Vähendame tervisliku mahetoidu käibemaksu ja sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete sotsiaalmaksukoormust.

Loe rohkem

Toetame täisväärtusliku taimetoidu kättesaadavamaks tegemist ja seisame Eesti riiklike toitumissoovituste kaasajastamise

Toetame täisväärtusliku taimetoidu kättesaadavamaks tegemist ja seisame Eesti riiklike toitumissoovituste kaasajastamise eest nii, et need käsitleksid ka täisväärtuslikku taimset toitumist. Teeme riigiasutustes ja avalikku sektorit teenindavate toitlustusasutuste menüüdes täisväärtusliku taimse toidu pakkumise ühe alternatiivina kohustuslikuks.

Loe rohkem

Pakume avalikest vahenditest toetatud üritustel tervislikku ja kvaliteetset taimetoitu, eelistades kohalikku ja kõrvale pakkudes võimalusel alati ka kraanivett

Pakume avalikest vahenditest toetatud üritustel tervislikku ja kvaliteetset taimetoitu, eelistades kohalikku ja kõrvale pakkudes võimalusel alati ka kraanivett.

Loe rohkem

Viime tervisliku ja kodumaise mahetoidu nii lasteaedade kui ka koolide menüüdesse

Viime tervisliku ja kodumaise mahetoidu nii lasteaedade kui ka koolide menüüdesse. Tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste, tööharjumuste ning koostöövaimu kujundamine peab algama juba lasteaias. Kogukonnaaedade rajamine, õues ja looduses liikumise harjumuse kujundamine annab tervislike harjumuste kujunemisele hea aluse.

Loe rohkem

Toit, mida hoolekandeasutustes serveeritakse, peab olema toitev, jätkusuutlikult toodetud ning kohalikel toorainetel põhinev

Toit, mida hoolekandeasutustes serveeritakse, peab olema toitev, jätkusuutlikult toodetud ning kohalikel toorainetel põhinev.

Loe rohkem

Reguleerime e-sigarettide, suitsuvaba kuumutatavat tubakat ja nikotiini sisaldavate vedelike kaubanduse ja aktsiisiga maksustamise

Reguleerime e-sigarettide, suitsuvaba kuumutatavat tubakat ja nikotiini sisaldavate vedelike kaubanduse ja aktsiisiga maksustamise, arvestades rahvatervise parandamise ja kahjude vähendamise eesmärke ning liikudes tubakavaba Eesti suunas.

Loe rohkem

Keskendume narkopoliitikas kahjude vähendamise pragmaatilisele ja teaduspõhisele poliitikale ning sõltuvuse ennetusele ja ravile

Keskendume narkopoliitikas kahjude vähendamise pragmaatilisele ja teaduspõhisele poliitikale ning sõltuvuse ennetusele ja ravile. Narkokuritegevuse vähendamiseks ja sõltlaste kui haigetega tegelemiseks kasutame Šveitsi vastavate kliinikute ja teisi kahjude vähendamise kogemusi üle maailma.

Loe rohkem

Töötame välja kaasaegsed kanepi kasvatamist, eksporti, töötlemist, müüki ja maksustamist puudutavad riigi regulatsioonid

Töötame välja kaasaegsed kanepi kasvatamist, eksporti, töötlemist, müüki ja maksustamist puudutavad riigi regulatsioonid sarnaselt tubaka, alkoholi ja ravimituru regulatsioonidele. Meditsiiniline kanep ja neist tehtud ravimid peaksid olema retsepti alusel arstidele ja patsientidele kättesaadavad nagu tavalised retseptiravimidki.

Loe rohkem

Kanada eeskujul kanepi riiklik regulatsioon

Oleme mittemeditsiinilise kanepi riikliku reguleerimise ning alkoholile ja tubakale sarnase maksustamise poolt, mis ühe olulise aspektina vähendab alaealiste, kui suurima riskirühma, kanepitarvitamisega seotud riske. Võtame eeskuju Kanadast

Loe rohkem

Tööaja normi alandamine 32 tunnile nädalas

Peame oluliseks töökoormuse ja tööstressi ning sellest lähtuvate vaimse tervise probleemide vähendamist ning ennetamist. Alandame sammhaaval tööajanormi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, osaajaga töötamiseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks

Loe rohkem

Linnaplaneerimine ökosüsteemi põhimõtete järgi

Arvestame linnaplaneerimisel linna kui ökosüsteemi põhimõtetega. Kaasaegsetel teadmistel põhinev planeerimine (sh 15-minuti-linna-kontseptsioon) on võtmeküsimuseks tervist soosiva, esteetilise, liikumakutsuva, turvalise, ökonoomse, kliimamuutuste suhtes kindlama ja mugava linnakeskkonna kujundamisel

Loe rohkem

Turvalisuseauditi kohustus projektidele

Tõstame liikluse ohutust ja teeme kõigi projektide ja planeeringute puhul kohustuslikuks tervise- ja turvalisusauditi. Toetame turvaliste, katusega ja laadijatega rattaparklate ehitamist autode parkimiskohtade ehitamise asemel. Kergliiklusteede võrgustikku tuleb oluliselt suurendada ja teede kvaliteet viia kooskõlla Euroopas valitseva tasemega

Loe rohkem

Rattaregister ja -varaste jälitamise süsteem

Rattakasutuse lihtsustamiseks ja rattavarguste vähendamiseks loome riikliku vabatahtlikult ja lihtsalt toimiva rattaregistri. Koos IT- sektoriga töötame välja ka rataste märgistuse ja varastatud rataste jälitamise süsteemi

Loe rohkem

Investeeringud spordirajatistesse

Toetame liikumisaktiivsuse integreerimist igapäevaellu, et rahva tervis säiliks ja paraneks. Investeeringud spordirajatistesse peavad teenima võimalikult suure harrastajatehulga huve ning sporditaristu rajamise riikliku toetamise eeltingimuseks on kaasaegsed, energiaefektiivsed ning looduskeskkonda mitte reostavad projektid

Loe rohkem

Elulõpujuhiste seadustamine ja eutanaasia seadustamine

Seadustame elulõpujuhised, arendame leinatoetust ja alustame eutanaasia seadustamisega. Ajakirja The Lancet avaldatud nõuandeid järgides kutsume üles tasakaalustama suhtumist surma ja suremisse, eemale kitsast ja meditsiinilisest lähenemisest ning liikudes kaastundliku, suurema leinatoetusega kogukonnamudeli suunas, kus kogukonnad ja pered teevad surevate inimeste eest hoolitsemiseks koostööd tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenustega. Surma, suremise ja leinamise sotsiaalsete teguritega tuleb tegeleda, et võimaldada inimestel elada tervemat elu ja surra paremat surma

Loe rohkem

Tõhusad seadused perevägivalla vastu

Võtame vastu tõhusad seadused perevägivalla vastu. Kuriteo avalduse tagasivõtmine ohvri poolt ei tohi takistada kodus toime pandud kuritegude edasist uurimist

Loe rohkem

Alkoholi- ja uimastipoliitika reformimine

Reformime alkoholi- ja uimastipoliitika. Sõltuvuskäitumise vähendamise võti on isiksuse areng, ülemäärase stressi vältimine, vaba aja mõttekas ja arendav sisustamine ning ühiskondlik sidusus. Sõltlastele on vaja tugigruppe, mitte nulltolerantsipoliitikast johtuvat häbimärgistamist. Teeme jõupingutusi uimastitest, alkoholist, tubakatoodetest, hasartmängudest jms sõltuvusse sattunud inimeste toimetulekuvõime ja staatuse taastamiseks, et nad saaksid elada kogukonna täisväärtuslike liikmetena. Hooliv ühiskond ei kanna maha ühtki oma liiget

Loe rohkem

Lihtsustame teadvuse seisundit muutvate ainete, sh kanepisaaduste kasutamist teadusuuringutes ja ravis

Loe rohkem

Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning hoidmist elavas kasutuses

Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist

Loe rohkem

Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja pärandkultuuride säilimist

Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja pärandkultuuride säilimist. Toetame pärandkultuuri sünteesimist kaasaegsesse elusasse kultuuripilti

Loe rohkem

Leiame raha looduslike pühapaikade kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks

Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt) kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga

Loe rohkem

Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi

Loe rohkem

Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam panustada pärimuskultuurile tuginevasse

Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam panustada pärimuskultuurile tuginevasse või oma toodetes pärismuskultuuri elemente kasutavasse (väike)ettevõtlusesse, sest kultuuripiirkondade omapära on maailmas ainulaadne

Loe rohkem

Toome kooliõppesse sisse põlised piirkonnakeeled ja muud põlised kombed

Muuhulgas tuleb senisest tõsisemalt tuua kooliõppesse sisse ka põlised piirkonnakeeled ja muud põlised (piirkondlikud) kombed, sest nii saavad lapsed teadlikuks oma kodukoha väärtustest ja tekib emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme loomine oma kodupaigaga on parim moodus luua eeldused selleks, et täiskasvanuna sooviks seesama inimene oma kodupaigas luua kodu oma perele ja lastele, ning seda teadmisega, et ka tema lapsed saavad kindlasti seal nende kodukandis maailma parima hariduse

Loe rohkem

Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist

Loe rohkem

Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja säilimist

Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja säilimist. Toetame nõuannetega ja rahaliselt taluomanikke oma talu audentsel taastamisel ja sobitamisel maastikku

Loe rohkem

Edendame loodus- ja kultuuriturismi

Loe rohkem

Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana

Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust

Loe rohkem

Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse

Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma

Loe rohkem

Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga

Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud tervikuna

Loe rohkem

Aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega

Koostöös kohalike kogukondadega, arvestades neist igaühe vajadusi, aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega. Väärtustame juhtumipõhiselt maa- ja rannarahva ajalooliste tegevusaladega seotud kultuuripärimusi, väärtusi, traditsioone, elulaade, taluarhitektuuri, toidukultuuri jms nii Eesti kui ka rahvusvahelise kultuurilise mitmekesisuse elava osana

Loe rohkem

Toetame ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist

Toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi, loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist

Loe rohkem

Põlisrahvaste keeled ja kultuurid vajavad suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist

Eestimaal elavad põlisrahvad ja hõimud (näiteks setud) on üks osa laiemast Eestimaa pärandkultuurist. Põlisrahvaste keeled ja kultuurid globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas vajavad suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist

Loe rohkem

Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab hoidmist ja arendamist

Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab hoidmist ja arendamist. Põlisrahvad on kohandunud kohaliku loodusega. Põlisrahvad hoiavad üle 80 protsendi maailma elurikkusest

Loe rohkem

Tunnustame põlisrahvaid Eestis ja nende esindusinstitutsioonid

Tunnustame põlisrahvaid Eestis, kes end põlisrahvana määratlevad ja kellel on usaldusväärne esindusinstitutsioon (näiteks Seto Kongress)

Loe rohkem

Pooldame põliskeeltele ja keelemurretele suuremat riikliku tuge ja suuremat kasutamist avalikus ruumis

Loe rohkem

Tunnustame võru ja setu keelt Eestis omaette põliskeeltena

Tunnustame võru ja setu keelt Eestis omaette põliskeeltena, lõpetades nende kohtlemine murdekeele või piirkondliku erikujuna

Loe rohkem

Vajalik arendada üleilmset koostööd põliskultuuride ja tarbimisühiskonna vahel

Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid tarbimisühiskonna poolt ohustatud – parandamaks nende väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende vahel

Loe rohkem

Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades

Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma jaoks on järjest olulisem osata probleeme lahendada ja kriitiliselt mõelda, mis mõlemad eeldavad loovust kui pädevust

Loe rohkem

Arendame loomemajandust

Arendame loomemajandust. Selleks aitame loomeettevõtetel luua tihedaimaid kontakte teiste valdkondadega ja teiste loomeettevõtetega. Kontaktide loomine aitab kaasata loomeinimesi kui spetsialiste riiklikku teadus- ja arendustegevustesse. Pooldame loomeinkubaatorite loomist ja käimas hoidmist

Loe rohkem

Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi

Loe rohkem

Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana

Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana. Osalemine kultuuris peab olema võimalik sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest

Loe rohkem

Seame sisse Noorte Kultuuripassi

Seame sisse Noorte Kultuuripassi, mille väärtus on vähemalt 400 eurot igale 18-aastaseks saanud noorele, kes võib toetust kasutada kuni 21-aastaseks saamiseni erinevate kultuuriürituste ja teenuste tarbimiseks, raamatute ostmiseks Eestis

Loe rohkem

Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja.

Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse kirjanduse hankimisel. Toetame raamatukogude juurde ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist (laenutuskapid ja teised iseteenindusseadmed)

Loe rohkem

Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse kirjanduse hankimisel

Loe rohkem

Toetame raamatukogude juurde ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist

Loe rohkem

Laenutushüvitisi autoritele tuleb tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra eest

Laenutushüvitisi autoritele (kirjanikud ja raamatukunstnikud) tuleb tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra eest. Kooliraamatukogude laenutused (vähemalt ilukirjanduse fond) tuleb laenutushüvitise arvutamisel sisse arvestada

Loe rohkem

Kultuurisektori töötasud peavad olema konkurentsivõimelised

Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised

Loe rohkem

Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!”

Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!”. Meile on oluline Eestis elavatele inimestele sotsiaalsete tagatiste tagamine. Tagatud ravikindlustus loob paremad tingimused ka näiteks ettevõtluse alustamiseks

Loe rohkem

Loovisikupalga saajate ringi laiendamine

Loovisikupalga saajate ringi laiendamine. Loovisikupalk peab olema ette nähtud mitte üksnes kunstnikele ja kirjanikele, vaid ka heliloojatele ja aktivistidele. Kuni pole kehtestatud kõiki kodanikke hõlmavat kodanikupalka, aitab loovisikupalk lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise suunas

Loe rohkem

Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt

Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt. Avalik taotlusvoor aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda sihtotstarbelist toetust kunstnikutasudeks

Loe rohkem

Viime näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetused Kultuurkapitali ridadelt riigieelarvesse

Loe rohkem

Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda

Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Arvestame ligipääsetavusega

Loe rohkem

Toetame restaureerimisalast haridust

Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Toetame restaureerimisalast haridust

Loe rohkem

Kaasajastame autorikaitse seadust

Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate õiglaseks tasustamiseks

Loe rohkem

Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust

Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning toetame võimalusel uute tehnoloogiate arendamist loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses

Loe rohkem

Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses ja edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust

Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust. Arvestame eakate ja puuetega inimeste vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel

Loe rohkem

Tõstame kultuuriasutuste teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel

Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste ning infoteenuste pakkumisel

Loe rohkem

Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist

Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust

Loe rohkem

Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel

Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda

Loe rohkem

Soovime eesti keelt riigikeelena tähtsustada

Loe rohkem

Toetame meetmeid, et ohjeldada inglise keele eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes

Toetame meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada inglise keele eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes nii avalikus ruumis, veebikeskkonnas kui ka mujal

Loe rohkem

Keskkonnaharidus alushariduse osana peab andma lapsele eluteeks kaasa loodusega tasakaalus elamise tunnetuse

Keskkonnaharidus alushariduse osana peab andma lapsele eluteeks kaasa loodusega tasakaalus elamise tunnetuse. Lasteaias peab õppima hoidma ning väärtustama elu, kaitsma elusolendeid ning õppima liigiülest empaatiat. Looduse hoid kui sisemine vajadus saab alguse lapsepõlvest. Toetame keskkonnahariduse programme ja lasteaiaõpetajate keskkonnahariduse koolitusi

Loe rohkem

Aitame kohalikel omavalitsustel rajada tasuta mängutoad ja laiendada õues tegutsemise võimalusi

Aitame kohalikel omavalitsusüksustel rajada tasuta mängutoad ja laiendada õues tegutsemise võimalusi, et oleks kohti, kus kodus kasvavad lapsed saaksid omavahel mängida. Nii arenevad laste sotsiaalsed oskused ja kodused vanemad saavad omavahel suhelda

Loe rohkem

Peame vajalikuks logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate suuremat koostööd lasteaedadega

Peame vajalikuks logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate suuremat koostööd lasteaedadega. Samuti on oluline nende tegevuse suurem finantseerimine

Loe rohkem

Toetame interdistsiplinaarset ja õppeainete omavahelist sünkroonõpet koolis

Parandame teoreetilise õppe seostamist igapäevaeluga. Toetame interdistsiplinaarset ja õppeainete omavahelist sünkroonõpet koolis

Loe rohkem

Toetame kooliaedade taastamist ja laiendamist

Loe rohkem

Kool peab arendama last sotsiaalselt, andma võimekuse teisi kuulata ja ühiselt toimida

Leiame, et kool peab arendama oskust leida vajalikku informatsiooni ja seda kriitiliselt hinnata, analüüsi- ja sünteesioskust ning loovust õpitut igapäevaelus ja maailma mõtestamisel rakendada. Sellele aitab kaasa lastega filosofeerimine. Kool peab arendama last sotsiaalselt, andma võimekuse teisi kuulata ja ühiselt toimida

Loe rohkem

Varustame koolid kaasaegsete vahenditega käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks

Varustame koolid kaasaegsete vahenditega käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks ning praktilisteks õppeks tehnoloogia, -, bioloogia-, füüsika- ja keemiatundides

Loe rohkem

Loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks

Loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks. Pooldame tervikliku õppevideotega loengute keskkonna loomist kõigis üldhariduse õppeainetes. Me ei poolda põhi- ja keskhariduse koondamist keskustesse

Loe rohkem

Väikesed algkoolid peavad säilima ja need tuleb piisava arvu õpilaste olemasolul taastada

Väikesed algkoolid peavad säilima ja need tuleb piisava arvu õpilaste olemasolul taastada, et võimaldada õpilastel koolis käimist elukoha lähedal, mis on maapiirkondade arendamiseks ja noorte maale asumiseks ja elama jäämiseks ülioluline

Loe rohkem

Pooldame õppeainete omavahelist suuremat lõimimist

Pooldame õppeainete omavahelist suuremat lõimimist, et lapsel kujuneks välja võimalikult seostatud ja terviklik maailmapilt

Loe rohkem

Põimime loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja austuse looduse vastu

Põimime loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja austuse looduse vastu igasse õppekavasse, haridusastmesse, õppeainesse ning haridusasutusse

Loe rohkem

Suurendame gümnaasiumis valikainete osakaalu ja võimalust valida valikaine mõnest teisest koolist

Suurendame gümnaasiumis valikainete osakaalu ja võimalust valida valikaine mõnest teisest gümnaasiumist, kutsekoolist või kõrgkoolist

Loe rohkem

Suurendame valikainete osakaalu põhikoolis

Suurendame valikainete osakaalu põhikoolis, andes koolidele võimaluse ise leida tee õpiväljundite omandamiseks ja õpilastele individuaalsete õppekavade alusel õppimiseks

Loe rohkem

Soodustame paikkondliku keele, murde ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis ning osalist õpet paikkondlikus keeles

Soodustame paikkondliku keele, murde ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis ning osalist õpet paikkondlikus keeles (näiteks seto või võru keeles)

Loe rohkem

Viime kehalise kasvatuse ja vahetundides sisse mediteerimise ja jooga

Viime kehalise kasvatuse ja vahetundides sisse mediteerimise ja jooga. Need saavad olema koolide jaoks vabatahtlikud

Loe rohkem

Võimaldame kõigil õpilastel valikainena õppida usundiõpetust

Võimaldame kõigil õpilastel valikainena õppida usundiõpetust, mis annab ülevaate maailma usunditest ja religioossete uskumuste suurest varieeruvusest, sh põlisrahvaste loomislood

Loe rohkem

Toetame laste ja noorte loodusainete ja leiutamisringe üle riigi

Loe rohkem

Toetame eestikeelsete õppimisvõimaluste asutamist ja laiendamist välismaal asuvates koolides

Toetame eestikeelsete õppimisvõimaluste asutamist ja laiendamist välismaal asuvates koolides, kui seal on piisavalt suur eesti kogukond. Toetame üleilmse eestikeelse veebikooli loomist neile, kes peavad elama Eestist eemal

Loe rohkem

Toetame üleilmse eestikeelse veebikooli loomist neile, kes peavad elama Eestist eemal

Loe rohkem

Laiendame e-õppe võimalusi neile õpilastele, kellele see paremini sobib ja kes elavad koolimajadest kaugel ning koolides, kus pole vastava aine õpetajat

Loe rohkem

Vähendame kohustuslikku õppekoormust, millega väheneb ka õpetajate töökoormus

Vähendame kohustuslikku õppekoormust, millega väheneb ka õpetajate töökoormus. Selle asemel loome võimalused vabatahtlikult õppida juurde üldaineid, valmistuda riigieksamiteks ja olümpiaadideks, õppida teaduskoolis või ülikoolis, omandada praktilisi oskuseid huvikoolis, kutsekoolis või töökohal, mille tulemusena õppepäevade arv aastas jääb samaks

Loe rohkem

Võtame prioriteediks võitluse koolikiusamise vastu

Võtame prioriteediks võitluse koolikiusamise vastu ja töötame välja vastavad meetmed, kuidas muuta kool turvaliseks õpikeskkonnaks. Koolide edetabeli moodustamisel peame oluliseks ka koolikiusamise indeksi arvestamist

Loe rohkem

Reformime merehariduse

Reformime merehariduse, muudame selle ülesehituse läänepärasemaks, vähendame õppekavade killustatust ja dubleerimist

Loe rohkem

Loome akadeemilise puhkuse võtmise võimaluse üldhariduskooli õpilastele

Loome akadeemilise puhkuse võtmise võimaluse üldhariduskooli õpilastele, et vähendada koolist välja langemist

Loe rohkem

Rahastamisel arvestame ka andekust lisavajadusena

Rahastamisel arvestame ka andekust lisavajadusena. Andeka lapse õpetaja oluline roll on lapse võimete mõistmisel, arendamisel ja tunnustamisel

Loe rohkem

Anname igale lapsele ja noorele võimaluse tasuta osaleda vähemalt ühe huvikooli või -ringi tegevuses

Loe rohkem

Soodustame kogupäevakoolide levikut

Loe rohkem

Lõimime koolid, raamatukogud ja kogukonnakeskused huvihariduse/mitteformaalhariduse võrgustikuks

Loe rohkem

Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele

Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele, et liikumine värskes õhus ja looduses oleks meie lastele kättesaadav

Loe rohkem

Parandame kutsekoolide õppekeskkonda ja praktikabaasi

Töötame välja nii tänaseid kui lähituleviku vajadusi arvestava kutsekoolitustellimuse, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Parandame kutsekoolide õppekeskkonda ja praktikabaasi

Loe rohkem

Anname töötajatest huvitatud osapooltele paindlikud võimalused nii otseselt koolituses osaleda

Anname töötajatest huvitatud osapooltele paindlikud võimalused nii otseselt koolituses osaleda, õpipoisiõpet ja töökohapõhist õpet võimaldada, praktikakohti pakkuda kui ka koolitust rahaliselt maksuvabalt toetada

Loe rohkem

Anname üldhariduskoolis õppijale võimaluse võtta kutsekoolist koolitusi mingi arv tundide ulatuses

Anname üldhariduskoolis õppijale võimaluse võtta kutsekoolist koolitusi mingi arv tundide ulatuses, et nad saaksid mingi kursuse või koolituse tunnistuse kooli lõpetamisel. Kaasame kutsekoole täiskasvanute elukestvas õppes

Loe rohkem

Kutsekoolide õppekavad peaks teaduspõhiselt välja töötama vastavat eriala õpetavad kõrgkoolid koostöös ettevõtjatega

Kutsekoolide õppekavad peaks teaduspõhiselt välja töötama vastavat eriala õpetavad kõrgkoolid koostöös ettevõtjatega, kus Ideaalis võiks kutsekoolidel olla võimalik valida eri õppekavade vahel

Loe rohkem

Võimaldada kutsekoolide õpilastel osaleda vastava eriala projektides kõrgkoolides

Loe rohkem

Tagame kutsehariduse omandamise võimalused kõigile soovijatele

Loe rohkem

Tervitame kõghariduse rahastuse tõusu 15% aastas ja hoolitseme selle jätkumise eest

Tervitame 2022. aasta valitsuskoalitsiooni leppes ette nähtud kõghariduse rahastuse tõusu 15% aastas ja hoolitseme selle jätkumise eest, kompenseerimaks teravat alarahastust eelnenud aastatel

Loe rohkem

Toetame eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade arengut paralleelselt ingliskeelsetega

Loe rohkem

Toetame loodushoiu, ökoloogia ja jätkusuutlikkuse teemade lisamist kõigisse õppekavadesse, kus neid seni veel ei ole

Loe rohkem

Toetame teaduskondade ülest interdistsiplinaarset koostööd

Loe rohkem

Peame vajalikuks õppejõudude ja teadustöötajate eraldi tunnustamist ja erinevaid atesteerimise kriteeriume

Peame vajalikuks õppejõudude ja teadustöötajate eraldi tunnustamist ja erinevaid atesteerimise kriteeriume. Sõltuvalt erialast ja õppeastmest võib õpetamisoskus olla õppejõule vajalikum kui artiklid rahvusvahelise levikuga ajakirjades ja oskus projektidele rahastust taotleda

Loe rohkem

Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega

Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega, soosides sellega erialase töö või praktikakohtade leidmist. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade koostamisel tuleb kaasata ettevõtteid, kus õppurid hiljem tööle asuvad

Loe rohkem

Võimaldame tasuta kõrgharidust ainepunkti põhiselt praeguse ajapõhise õppekava täitmise asemel

Võimaldame tasuta kõrgharidust ainepunkti põhiselt praeguse ajapõhise õppekava täitmise asemel, et anda üliõpilastele võimalus ise valida õppimise tempo ja ühitada õppimine tööga

Loe rohkem

Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt

Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Arvestame õppelaenu intressi määramisel tegelikku elukalliduse tõusuga ja pikendame õppelaenu tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral

Loe rohkem

Pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadustöötajate integreerimisele ülikooliellu ja Eesti ühiskonda

Pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadustöötajate integreerimisele ülikooliellu ja Eesti ühiskonda, arvestades nende erinevat kultuuritausta ja mittetäielikku eesti keele oskust. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse ja siseneksid siinsele tööjõuturule

Loe rohkem

Kehtestame ülikooli õppejõududele baastöötasu

Loe rohkem

Tagame tasuta eestikeelse kõrghariduse jätkumise

Tagame tasuta eestikeelse kõrghariduse jätkumise, et igal Eesti inimesel oleks hoolimata oma ühiskondlikust ja majanduslikust positsioonist võimalik riigikeeles jõuda hariduses nii kaugele kui ta soovib

Loe rohkem

Toetame erivajadustega inimeste tugispetsialistide kättesaadavust lastele, õppijatele, lapsevanematele ja õpetajatele

Toetame erivajadustega inimeste tugispetsialistide kättesaadavust lastele, õppijatele, lapsevanematele ja õpetajatele, loome rahalisi stiimuleid ning toetusmehhanisme teenuse pakkumisel ja tulemuslikkuse tagamisel

Loe rohkem

Parandame lisavajadusega inimestele suunatud kutsehariduse võimalusi

Loe rohkem

Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks

Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada ja ümber õppida arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas

Loe rohkem

Muudame täiskasvanute hariduse haridussüsteemi loomulikuks osak

Loe rohkem

Võimaldame täiskasvanutele õppeks ja ümberõppeks õppelaenu

Loe rohkem

Võimaldame täiskasvanud õppijale omandada põhi- ja gümnaasiumiharidust paindlikumalt

Võimaldame täiskasvanud õppijale omandada põhi- ja gümnaasiumiharidust paindlikumalt, näiteks eksternina ja õppides videoloengute põhjal

Loe rohkem

Toetame lapse ja lapsevanema koosõpet ja koos koolitamist

Toetame lapse ja lapsevanema koosõpet ja koos koolitamist, näiteks võimalust osaleda mõõduka raha eest õpetajate poolt pakutavatel kursustel – toetame põlvkondadevahelist sidusõpet, kus erinevad põlvkonnad õpivad üksteiselt

Loe rohkem

Töötame välja erineva emakeelega inimestele ühised haridusprogrammid, soodustamaks integratsiooni

Loe rohkem

Edendame süsteemmõistelist mõtlemist toetavaid haridusprogramme

Loe rohkem

Toetame elanikkonna teadlikkust tõstvaid ja vastutuse võtmisele suunatud haridusprojekte

Loe rohkem

Parandame pedagoogide ja andragoogide väljaõpet ja metoodikat

Parandame pedagoogide ja andragoogide väljaõpet ja metoodikat – efektiivne õpetaja koos teiste õpetajatega ilmutab tahet ja kohandab oma õpetamismeetodeid, pakkudes õpilasele individuaalsust arvestavaid õppeülesandeid, kaasab õpilasi eesmärkide püstitamisele ja toetab nende arenemist autonoomseks ennast reguleerivaks õppijaks

Loe rohkem

Algajat õpetajat toetavad mentor ja kolleegid ning nende koormus on alguses väiksem

Loe rohkem

Toetame õpetajate enesetäiendamist ja loome võimalused õppepuhkuseks

Loe rohkem

Viime teaduse rahastamise lähema 10 aasta jooksul 3% SKPst, millest poole moodustab riiklik teadusrahastus

Viime teaduse rahastamise lähema 10 aasta jooksul kolme protsendini SKPst, millest poole moodustab riiklik teadusrahastus

Loe rohkem

Toetame akadeemiliste teadustöötajate projektidest sõltumatut põhipalka

Toetame akadeemiliste teadustöötajate projektidest sõltumatut põhipalka. Teadustöö kvaliteedi peab tagama atesteerimine, mitte konkurents

Loe rohkem

Kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsates küsimustes

Kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsates küsimustes ning arvestame nende tulemustega otsustusprotsessis

Loe rohkem

Kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel

Kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel, nagu riigihanke kohustus, et teadlased saaksid projektirahadega võimalikult säästlikult ümber käia. Juhtiv teadlane toimib sisuliselt ettevõtjana projektide turul – et saada järgmise projekti rahastus, tuleb ressursse säästlikult kasutada. Seetõttu puudub vajadus hankesüsteemiks, mille üks eesmärke on tagada säästlik ressursikasutus

Loe rohkem

Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu ja rakendamist Eestis

Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu ja rakendamist Eestis. Selleks kujundame eesmärgipärased stipendiumid, võimaldame järeldoktori kohti Eestis nii siin kui mujal doktorikraadi kaitsnutele

Loe rohkem

Tõstmaks Eesti teaduse nähtavust maailmas

Tõstmaks Eesti teaduse nähtavust maailmas, suurendame välisprojektides täisväärtuslikult osalemiseks riigipoolse rahastuse fondi. Võimaldame teadustöötajatele rahalist toetust mahukate Euroopa teadusgrantide taotluste koostamiseks ja sellesuunaliseks koostööks välismaa teadusasutustega ja teaduskoostöövõrkudes osalemiseks

Loe rohkem

Teeme maksusoodustusi erainvesteeringutele teadusesse

Teeme maksusoodustusi erainvesteeringutele teadusesse. Vabastame ettevõtete makstavad teadustöö stipendiumid üksikisiku maksudest samadel alustel riiklike stipendiumitega

Loe rohkem

Roheliste juhtimisel saab Eestist üks maailma tehisintellekti väljatöötamis- ja rakendamiskeskus

Loe rohkem

Loome teaduspõhise kliimaseaduse

Loome teaduspõhise kliimaseaduse.

Loe rohkem

Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi

Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.

Loe rohkem

Viime Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu keskkonnateemaliste direktiividega

Viime Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu keskkonnateemaliste direktiividega, millega me riigina oleme ühinenud ja endile nende täitmise kohustuse võtnud.

Loe rohkem

Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast

Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast, et vähendada elurikkuse kadu. Sellist meedet soovitab ka EL elurikkuse strateegia, Eesti kontekstis rohepoliitika eksperdirühma raport 2022.

Loe rohkem

Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada mh toiduturvalisus

Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada mh toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, muldade vaesumine ja toidutootmiseks olulise elurikkuse kadumine ning kliimamuutus on toidutootmise tulevikule väga ohtlikud. Praegusel kursil jätkates seisame silmitsi suurte häiringutega toidusüsteemis.

Loe rohkem

Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas

Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet.

Loe rohkem

Võtame suuna püsimetsamajandusele

Võtame suuna püsimetsamajandusele.

Loe rohkem

Nõuame metsade säästva majandamise nõuete täitmist nii era- kui riigimetsas

Nõuame metsade säästva majandamise nõuete täitmist nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab säilitama erinevad metsatüübid (sh vanad metsad), mis tagab elurikkuse.

Loe rohkem

Piirame lageraiete mahtu

Piirame lageraiete mahtu. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid, et välistada suured lageraiete alad.

Loe rohkem

Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse

Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse. Aastaid on Keskkonnaministeerium ja nende allasutused varjanud Eesti metsa kohta käivaid alusandmeid, mistõttu pole keskkonnaühendused ega teadlased saanud kontrollida andmete ja metoodika õigsust. Varjatud andmed seavad ohtu metsa jätkusuutlikkuse.

Loe rohkem

Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise

Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning võimaldame täiendavat sõltumatute vääriselupaikade inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Lõpetame riigimetsas üle 80-aastastele metsadele metsateatiste väljaandmise, kui sõltumatu hindaja ei ole kontrollinud, ega tegemist ei ole vääriselupaigaga.

Loe rohkem

Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal

Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal. Pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.

Loe rohkem

Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja, et kõik ohustatud liigid oleksid kaitse all

Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja, et kõik ohustatud liigid oleksid kaitse all. Ebasoodsas olukorras liigid tuleb võtta looduskaitse alla.

Loe rohkem

Jahiseadus ja jahiulukite nimekiri tuleb viia kooskõlla EL direktiividega

Jahiseadus ja jahiulukite nimekiri tuleb viia kooskõlla EL direktiividega. Looduskaitsealused liigid tuleb jahinimekirjast välja arvata. Kaitsealuste loomaliikide, sh kalade, püük tuleb lõpetada.

Loe rohkem

Keelame jahiturismi, sest tegemist on loomade suhtes äärmiselt julma hobiga. Samuti tuleb keelustada jahiturismi trofeede import Eestisse.

Loe rohkem

Keelustame Eestis vibujahi

Keelustame Eestis vibujahi, sest see meelelahutus on loomade suhtes julm ja neile kannatusterohke.

Loe rohkem

Keelustame infrapunasihikud, termosihikud ja hääletu jahi summutitega, mis muudavad jahi tapatalguteks

Keelustame infrapunasihikud, termosihikud ja hääletu jahi summutitega, mis muudavad jahi tapatalguteks.

Loe rohkem

Täiendame loomakaitseseadust

Täiendame loomakaitseseadust. Hetkel pole reguleeritud see, et looma hukkamiseks tuleb valida viis, mis põhjustaks loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui sellist viisi ei ole, siis peab looma hukkamine olema keelatud, nt silmude elusalt soolamine.

Loe rohkem

Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks

Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks.

Loe rohkem

Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni

Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni, mis annab neile lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.

Loe rohkem

Loome koostöös metsaühistute, põllumeeste organisatsioonide ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused

Loome koostöös metsaühistute, põllumeeste organisatsioonide ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, kuidas metsaomanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada oma looduskaitse all olevaid maid, näiteks viljeledes püsimetsamajandust, tegeleda mahepõllunduse ja –loomakasvatusega ning koguda biogaasitooret.

Loe rohkem

Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas

Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas. Võimaldame metsaomanikel võtta ette välja kuni viie aasta kompensatsioon. Metsa varasemal müümisel tuleb kompensatsioon järelejäänud aastate eest tagastada. Kompensatsiooni maksmiseks kasutame RMK-le laekunud ja akumuleerunud tulu.

Loe rohkem

Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu

Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu. Loome kõigile võimalusi ja toetusi loodusega tutvumiseks ning elurikkuse tundmaõppimiseks.

Loe rohkem

Taastame keskkonnainspektsiooni

Taastame keskkonnainspektsiooni.

Loe rohkem

Kõikides kohalikes keskkonnaküsimustes tuleb huvigrupid päriselt kaasata, tuleb korraldada avalikke arutelusid

Kõikides kohalikes keskkonnaküsimustes tuleb huvigrupid päriselt kaasata, tuleb korraldada avalikke arutelusid. Muudame seadusandluse kaasavamaks.

Loe rohkem

Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, ega lähtuks üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest

Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, ega lähtuks üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel – ei lubata tegevusi, mis olemasolevate teadmiste põhjal võivad olla keskkonnaohtlikud, kuni uuringud annavad ühese vastuse.

Loe rohkem

Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks

Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja. Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja ning keelame looduskaitsealuste liikide küttimise/püügi.

Loe rohkem

Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega

Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega.

Loe rohkem

Loome riikliku fondi, mis toetab kodanikuühenduste keskkonnajärelvalve kohtukulusid

Toetame kodanikeühendusi nende tegevuste läbiviimiseks materiaalselt. Loome riikliku fondi, mis toetab kodanikuühenduste keskkonnajärelvalve kohtukulusid.

Loe rohkem

Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel

Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Aitame tõsta maaomanike initsiatiivi ametkondi loodusväärtustest teavitada.

Loe rohkem

Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks

Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks (näiteks kaevanduste, tööstusettevõtete rajamise planeerimine jms), mille ülesandeks on huvitatud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise hõlbustamine.

Loe rohkem

Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima

Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindamise seadust tuleb muuta selliselt, et protsess oleks arendajast sõltumatu ning kulud finantseeritaks avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.

Loe rohkem

Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida

Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Vastavad vahendid peavad olema sisse kirjutatud ressursi kaevandamise, kasutamise ja turustamise maksumusse. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada. Taastamise ja rekultiveerimise kohustus lasub kaevandajal. Parandame mullastiku kaitset ja hoolitseme mullastiku tervise eest.

Loe rohkem

Välistame või piirame arendused ja muu tegevuse, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad

Välistame või piirame arendused ja muu tegevuse, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad. Peame iga majandusliku otsuse puhul määravaks kriteeriumiks joogiveevarude kaitstust.

Loe rohkem

Puhas joogivesi peab jõudma iga Eesti elaniku koju

Puhas joogivesi peab jõudma iga Eesti elaniku koju. Selleks leiame lisavahendid, et kompenseerida kulutused mittekvaliteetse joogivee puhastamiseks või uute kaevude rajamiseks (puurkaevude puurimiseks).

Loe rohkem

Taaskehtestame Pandivere riikliku veekaitseala

Taaskehtestame Pandivere riikliku veekaitseala. Tamponeerime (sulgeme) kõik Pandivere kõrgustiku reostustundlikul karstialal NSVL-iajal fosforiidikaevandamise uurimiseks puuritud katsepuuraugud. Need on siiani avatud juhuslikule reostusele.

Loe rohkem

Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist

Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.

Loe rohkem

Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse

Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse, millega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning veekogude reostuskoormuse langus.

Loe rohkem

Toetame püsimetsamajandust

Toetame püsimetsamajandust, mis säilitab veekogude loodusliku veerežiimi ning väldib toitainete liigset sissekannet. Viimastel aastatel intensiivistunud lageraie soodustab nii erosiooni kui toitainete pinnasest välja leostumist, sellega kaasnevat veekogude reostuskoormuse tõusu ning põhjavee taseme ning selle kvaliteedi langust.

Loe rohkem

Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust

Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja reoainete kogused.

Loe rohkem

Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi

Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.

Loe rohkem

Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse

Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.

Loe rohkem

Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega

Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidide jääkide reoveest kõrvaldamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.

Loe rohkem

Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes

Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.

Loe rohkem

Tugevdame ja panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse

Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse, kuna laevade ballastveega Läänemerre toodavad võõrliigid, sealhulgas haigustekitajad mikroobid ja viirused, on muutumas suurimaks ohuks Läänemere ökosüsteemile ning traditsiooniliste kalavarude säilimisele. Kiirendame laevade ballastveega võõrliikide sissetoomist välistavate meetmete rakendamist.

Loe rohkem

Kaasajastame loomakaitseseaduse

Kaasajastame loomakaitseseaduse. Rohelised nõuavad, et Eesti seadusandluses muudetaks loom asjast elusolendiks. Praegu käsitleb seadus loomi inimese omandina. Looma vastu suunatud julm tegu on seaduse silmis loomaomanikule kuuluva asja rikkumine, mida käsitletakse asjaõigusseaduse raames. Kaebeõigus on ainult omanikul ehk kui omanik piinab oma koera, saab ainult seesama omanik ennast politseile üles anda. Loomakaitse organisatsioonidel ega veterinaaridel kaebeõigust ei ole.

Loe rohkem

Reguleerime ilutulestiku laskmise reegleid

Reguleerime ilutulestiku laskmise reegleid. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada lindude, metsloomade, lemmikloomade, aga ka osade inimeste (sõjapõgenikud jt) häirimist. Tõstame teadlikkust alternatiividest (laseršõu, hääletu ilutulestik).

Loe rohkem

Keelustame koerte püsiva ketis pidamise

Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Koer on inimese sõber. Suhtlemine inimesega on üks koera põhivajadusi. Koera ketis pidamine piirab oluliselt eelmainitud põhivajadust. Koerte ketis (või muul viisil püsivalt mõne objekti külge lõastatult) hoidmine tohiks olla lubatud vaid ajutiselt, nt maksimaalselt 3 tundi ööpäevas ning sel juhul peab olema loomale tagatud vähemalt minimaalne liikumisala ja puhas joogivesi. Kontrolli teostaks loomapolitsei.

Loe rohkem

Asutame loomapolitsei

Asutame loomapolitsei. Igasse politseiprefektuuri lisanduks spetsiaalse väljaõppe saanud loomade väärkohtlemisega tegelev üksus.Senine praktika näitab, et loomade väärkohtlemisest teatajad võidakse saata politsei enda poolt vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonide poole, kuigi politsei peaks siiski ka neid juhtumeid ise menetlema. Asjakohase koolituse saanud üksus leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.

Loe rohkem

Kohustame tapamajade pidajaid valvekaameraid kasutama

Kohustame tapamajade pidajaid valvekaameraid kasutama. Tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamine ja toimuva jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustus.

Loe rohkem

Tõstame teadlikkust sellest, et loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud

Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud, tõstame sellekohast teadlikkust. Vabapidamise all mõistetakse looma viibimist ilma omanikuta väljaspool omaniku kinnistut. Vabalt hulkuvat looma ähvardavad mitmed ohud ja ta ise võib olla ohuks nii teistele loomadele kui ka inimestele.

Loe rohkem

Tõstame tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus

Tõstame tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus.

Loe rohkem

Töötava pensionäri töötasule rakendub eraldi arvestatav lisa-tulumaksuvabastus 400 euro ulatuses

Töötava pensionäri töötasule rakendub eraldi arvestatav lisa-tulumaksuvabastus 400 euro ulatuses, et soodustada jõukohast panustamist ja heaolu ning vähendada üksildust ning vaesust.

Loe rohkem

Maksumäär maksuvaba tulu ületavale osale kuni kahe mediaanpalga piirini on 15%

Maksumäär maksuvaba tulu ületavale osale kuni kahe mediaanpalga piirini on 15%. Kahe mediaanpalga määra ja nelja mediaanpalga määra ületavad osad maksustatakse vastavalt 20% ja 23% määraga.

Loe rohkem

Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks meelepärast MTÜ-d

Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks meelepärast MTÜ-d.

Loe rohkem

Teeme vajadusel maksuerandeid innovatiivsetele ettevõtetele

Teeme vajadusel maksuerandeid innovatiivsetele ettevõtetele, kes selgelt panustavad üldise hüve kasvu ja kelle tegevus omab riigile laiemat positiivset mõju. See kehtib sotsiaalselt vastutustundlike ja keskkonnasäästlike ettevõtete kohta.

Loe rohkem

Töötajate ettevõtluskulude maksuvabastus

Vabastame ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, lastehoiule, tööandjapensionile jmt karistuslikust erisoodustusmaksust.

Loe rohkem

Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust

Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.

Loe rohkem

Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid

Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud nii töötajatele kui ka töötaja perekonnale, sest siis on muutused töötajate tervisekäitumises suuremad ja püsivamad. 2017. aastal maksid ettevõtted ametlikult töötajate tervisekulutusi 5 miljoni euro eest ja töötervishoiule kulutati 18 miljoni ringis. Samal ajal on ainuüksi ajutisest töövõimetusest tulenevad otsesed kulud, mida on võimalik oluliselt vähendada töötajate tervise eest parema hoolitsusega, suurusjärgus 690 miljonit eurot. Riigi otsene rahaline kaotus moodustab sellest 290 miljonit, tööandjate kaotus teist samapalju ja töötajate kaotus on hinnatud 110 miljonile eurole. Siia lisanduvad veel kaudsed kulud.

Loe rohkem

Võimaldame inimesel kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks

Võimaldame inimesel maksuvabalt kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui Haigekassa selle eest ei tasu.

Loe rohkem

Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja parandustöökodade käibemaksu 5%ni

Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja parandustöökodade käibemaksu 5 protsendini.

Loe rohkem

Kehtestame pestitsiidi-aktsiisi keskkonnaohtlikele tehisainetele

Kehtestame pestitsiidi-aktsiisi keskkonnaohtlikele tehisainetele.

Loe rohkem

Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks

Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega / töö eest saadava tasuga. Osalise koormusega töötamine ei tohi automaatselt kaotada inimese kogu toetust. Inimese sissetulekud peavad tööle asudes suurenema, mitte samaks jääma või vähenema.

Loe rohkem

Võtame suuna lühemale 4-päevasele (32 tundi) töönädalale

Võtame suuna lühemale 4-päevasele (32 tundi) töönädalale, mis hoiab inimeste tervist ja suurendab õnnetunnet.

Loe rohkem

Ettevõtted, mis lähevad täielikult üle taastuvenergiale, saavad järgneval aastal tulumaksuvabastuse

Ettevõtted, mis lähevad täielikult üle taastuvenergiale, saavad järgneval aastal tulumaksuvabastuse, mille ulatus sõltub energiasäästu ja taastuvenergia tootmisesse tehtud investeeringutest..

Loe rohkem

Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt

Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitse aluse vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.

Loe rohkem

Eesti vajab kiiresti ehitusjäätmete ja ehitusmaterjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise programmi ning vastavaid maksusoodustusi

Eesti vajab kiiresti ehitusjäätmete ja ehitusmaterjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise programmi ning vastavaid maksusoodustusi.

Loe rohkem

Oleme kogu Euroopa Liidule välja pakkunud süsinikulekke maksu

Uue maksuna oleme kogu Euroopa Liidule välja pakkunud süsinikulekke maksu, mille sisseviimisega on seni lubamatult venitatud, nüüd otsustatud kohaldada järk-järgult alates 2026. aastast nn piirimeetme nime all. Süsinikulekke maks kehtestatakse nendele imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootmisriigis pole vastavas sektoris kehtestatud ELiga võrreldavaid keskkonnanõudeid heitmete vähendamiseks või neid ei täideta. See peab vältima reostava ja raiskava tootmise kolimist lõdvemate keskkonnanõuetega riikidesse ja keskkonna arvelt kasumi teenimist, transpordisaastet ning soodustama kohalikku säästvat tootmist ja ringmajandust. Nõuame kiiremat ja forsseeritumat kehtestamist juba alates 2024. aastast.

Loe rohkem

Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu

Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu – rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetavat väga tagasihoidliku suurusega maksu – sisseseadmist ja maksuparadiisidele embargo kehtestamist. Tobini maks oma suurusega ei mõjuta reaalmajanduse toimimist, aga muudab kahjumlikuks üksteisele kiirelt järgnevad rahasiirdamised. Neid muutusi saab ellu viia teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks. Kuulutame sõja maksuparadiiside kaudu laialdaselt rahastatavale ebaseaduslikule ning laastavale kalapüügile ja metsaraiele.

Loe rohkem

Võtame kasutusele inimese ja keskkonna heaolu arvestavad majandust ning eelarvepoliitikat iseloomustavad näitajad

Võtame ajale jalgu jäänud ning keskkonnakahju, suurt sotsiaalset ebavõrdsusust ja ebaõiglust mittearvestava sisemajanduse kogutoodangu (SKT) asemel kasutusele inimese ja keskkonna heaolu arvestavad majandust ning eelarvepoliitikat iseloomustavad näitajad.

Loe rohkem

Maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ning lõpetame fossiilkütusetööstuse subsideerimise maksumaksja rahaga

Maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ning lõpetame fossiilkütusetööstuse subsideerimise maksumaksja rahaga. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel subsideeriti seda keskkonda hävitavat sektorit ainuüksi 2020. aastal 5,9 triljoni dollariga ning aastaks 2025 võib see summa kasvada 7 triljoni dollarini. Seda on rohkem kui kogu planeedi riikide tervishoiukulutused kok

Loe rohkem

Aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid

Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.

Loe rohkem

Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist

Loe rohkem

Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal

Loe rohkem

Tagame, et inimeste mõistlik energiakasutus on jõukohane ja elukvaliteeti säilitav

Tagame, et inimeste mõistlik energiakasutus on jõukohane ja elukvaliteeti säilitav ka kõrgete elektri, gaasi ja toasooja hindade korral.

Loe rohkem

Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust

Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust. Läänemere piirkonna meretuulepargid toodavad elektrit väga hästi just talvel, sest tuuled on siis tugevamad. Meretuulepargid suurendavad elurikkust, tekitades meres väärtuslikke vertikaalseid pindu ja varjumisvõimalusi.

Loe rohkem

Korraldame nn esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise

Korraldame nn esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise. Kiirendame meretuuleparkide planeerimistoiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Samaaegselt esimese laine tuuleparkide projekteerimisega arendame välja liitumisvõimsused, mis on edaspidi suurema merevõrgu loogilisteks elementideks. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 – 2027 täiendavad taastuvenergia vähempakkumised.

Loe rohkem

Toetame ühistuliste, paljude omanikega tuule- ja päikeseparkide ehitust

Toetame ühistuliste, paljude omanikega tuule- ja päikeseparkide ehitust.

Loe rohkem

Loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi

Teeme elektrivõrgud korda ja muudame nutikamaks! Loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi. Muudame võrku nii, et tagada võimalikult suure hulga taastuvenergia tootmisseadmete liitumise võimalus. Kõikide väiketootjate võrku ühendamiseks, suurema autonoomia ja varustuskindluse tagamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 300M€. Selle kulu peab katma riik kui võrkude omanik. Alustame tuuleparke ühendava ning Rootsi ja Norra hüdroenergia ja Põhjamere tuuleenergia kasutamist võimaldava merekaabli planeerimist. Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga.

Loe rohkem

Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga

'Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga'

Loe rohkem

Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega ja võtta kasutusele väiksemad müravabad tuulegeneraatorid

Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega ja võtta kasutusele väiksemad müravabad tuulegeneraatorid. Lisaks aitame luua salvestusvõimalused, et katta võimalikult suur osa nende energiavajadusest, tagada toimimine elektrikatkestuste korral ning hoida kulud madalad. Suvel annavad peamise energia päikesepaneelid. Päikesepaneeli eluiga on vähemalt 35-40a. Viime sisse päikesepaneelide ja tuuliku labade ringmajandamise kohustuse, sest küsimus on ainult maksustamises – tehnoloogiad selleks on olemas. Kehtestame reeglistiku, millisel juhul võib põllumaad kasutada nii taime- ja loomakasvatuseks, mesilaste pidamiseks, liigirikkuse hoidmiseks kui päikeseenergia tootmiseks üheaegselt. Vastav agrisolaarse tootmise suund, mida tähistatakse inglisekeelse terminiga agrivoltaics, on maailmas üha kiiremini levimas.

Loe rohkem

Eakatel ja vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda taastuvenergia lahenduste rajamise toetust

Eakatel ja vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda taastuvenergia lahenduste rajamise toetust. Toetame jõulist vanade korterelamute küttesüsteemide renoveerimist nii, et toatemperatuuri oleks võimalik lihtsalt reguleerida. Toasooja hind langeks oluliselt.

Loe rohkem

Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani

Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Vesinikku saab salvestada meretuuleparkides ja päikeseparkides toodetud elektri. Vesiniku transportimiseks varuelektrijaamadeni, ümbertöötlus- ja veeldustehaseni on vajalik ehitada torujuhe. Biogaasi saab toota biojäätmetest, veepuhastusseadmete jäätme mudast, rannaniitude rohust, sõnnikust, roost jne. Soojusenergiat ei tohi lasta raisku minna – uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat.

Loe rohkem

Pooldame puidu kasutamist energia tootmiseks ainult kohalikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades

Pooldame puidu kasutamist energia tootmiseks ainult kohalikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades – siis, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimise eesmärgil. Metsavaru on oluline energiatagavara.

Loe rohkem

Kaasame kogu energiamajanduse ümberkujundamiseks teadlasi ja arvestame nende seisukohtadega oluliste strateegiliste plaanide koostamisel

Kaasame kogu energiamajanduse ümberkujundamiseks teadlasi ja arvestame nende seisukohtadega oluliste strateegiliste plaanide koostamisel. Pooldame kõige kaasaaegsemaid lahendusi ja toetame seeläbi teaduse arengut. Meie ei poolda hetkel olemasolevatel tehnoloogiatel põhinevate tuumajaamade rajamist, sest need kahjustavad julgeolekut ja on liiga kallid. Hetkel puuduvad ka turvalised lahendused tuumajäätmete hoiustamiseks aastasadadeks. Ainuüksi Paldiski tuumareaktorite lõppladestuspunkti rajamine ja ladustamine läheb lähiaastatel maksma vähemalt 300M€. Oleme valmis arutama passiivselt ohutu ja senise tuumaenergeetika jäätmeid kasutava VI põlvkonna tuumajaama rajamist, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.

Loe rohkem

Taaselustame spetsialistide koolituse elektri välisvõrkude hooldamiseks ja ehitamiseks

Taaselustame spetsialistide koolituse elektri välisvõrkude hooldamiseks ja ehitamiseks. Hetkel ei õpetata Eestis välisvõrgu elektrikuid mitte kuskil. Meil on puudus isegi päikesepaneelide paigaldajatest.

Loe rohkem

Võtame kohalike omavalitsuste rahastamisel arvesse nende panust riigi tasandil energiamajanduse arendamise ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse

Võtame kohalike omavalitsuste rahastamisel arvesse nende panust riigi tasandil energiamajanduse arendamise ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse.

Loe rohkem

Korraldame taastuvenergia toetuse ümber nii, et see tuleb otse riigieelarvest, mitte tarbijatelt

Korraldame taastuvenergia toetuse ümber nii, et see tuleb otse riigieelarvest, mitte tarbijatelt. Taastuvenergia toetuse rida elektriarvel loob moonutatud pildi ja diskrimineerib taastuvelektri tootjat, sellal kui põlevkivienergeetikat on toetatud maksumaksja rahast.

Loe rohkem

Eestimaa Roheliste programm Riigikogu valimistel 2023. aastal

Lubatud

Tegemisel

Tehtud

Blokeeritud

Lubatud

Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks

Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud

Toetame asendusteenistuse arendamist

Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel

Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest

Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult

Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest

Peame vajalikuks Kaitseliidu ja allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega

Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas, et päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga

Toetame vabatahtlikke päästekomandosid

Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse

Tagame rahvale otsustusõiguse läbi rahvahääletuste

Toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades: majanduses, hariduses, kultuuris, kehakultuuris, päästetegevuses, hoolekandes

Kaotame “katuserahad”

Kaasame õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse aktiivseid, pikaajaliste kogemuste ja spetsiifiliste ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed

Jätkame tööd kodanikuportaali eesti.ee arendamise

Dokumendi digiallkirjastamine veebis peab saama avalikuks teenuseks, mille eest lisatasu ei nõuta

Kehtestame Eestis presidendi otsevalimised

Taastame olukorra, kus Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatus pole ühildatavad

Eesti peab üle minema isikuvalimistele üksiku ülekantava hääle meetodil, me ei poolda valimisi ühemandaadilistes ringkondades

Kompromissvõimalusena, säilitades nimekirjavalimised, kaotame valimiskünnise

Lubame Riigikogu valimistel osaleda ka valimisliitudel

Tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude

Muudame erakondade toetuse riigieelarvest võrdeliseks valimistel kogutud häältega

Loome võimaluse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni töös osaleda kõigil erakondadel, kelle üle järelevalvet teostatakse

Langetame Riigikogu valimisea 16 eluaastale

Langetame kandideerimisõigusliku ea nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18 eluaastale.

Piirame riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ametnike ja poliitikute arvu ja kaasame spetsialiste

Kaotame Riigikogu liikmete kuluhüvitised

Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha

Loome kliimaministri ametikoha

Võimestame kohalikke omavalitsusi, andes neile maksude kehtestamisel rohkem õigusi

Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksust omavalitsuse käsutusse ja muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid

Muudame kohaliku omavalitsuse korralduse seadust

Viime sisse kohaliku tasandi referendumid

Teeme alates 2025. aastast kohaliku omavalitsuse volikogu valimised isikupõhiseks

Anname noortevolikogudele võimaluse osaleda KOV volikogu töös hääleõigusliku esindajaga, toetame noorte kaasatust kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse

Toetame loodust ja raha säästva raudteevõrgu arendust

Rail Balticu projekt tuleb üle vaadata: koostada uus tasuvushinnang ja tervikprojekti keskkonnamõju hindamine

Teostame uuringuid Tallinna ringraudtee ehituseks, vähendada autode kasutusvajadus

Taastame Haapsalu ja Pärnu raudteeühendused

Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamiseks

Toetame eelkõige elektrirataste (ka kastirataste) ja elektriliste ühisõidukite soetamist

Viime kogu ühistranspordi taastuvatele energiaallikatele

Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu ja teised maanteed saavad vastavalt liikluskoormusele möödasõidurajad või muutsuunaga rajad

Toetame ratta-kiirteede rajamist, kus tagatud turvaline katkematu ratturite liikumine

Toome Eesti laevaomanike laevad tagasi Eesti lipu alla

Võtame suunaks null liiklussurma

Lubame maanteedel liikuda pikematel autorongidel, nagu Soomes ja Rootsis

Lubame ametnike autode hangetel ainult hübriid- või elektriautod

Anname päästjatele rohkem õigusi valesti pargitud autode eemaldamiseks

Kehtestame nõude, et ka taksos lapse sõidutamisel peab olema turvahäll või turvatool

Kiirendame elektri- ja vesinikutaristu ehitamist KredEx-i toetusel

Loome seadustikku, mis annab õiguse omavalitsustele määrata alasid (Low Emission Zone), kus tohib liikuda vaid teatud emissiooniklassi sõidukitega

Jätkame lamellrehvide populariseerimist

Lõpetame Maanteeameti poolt parkimist korraldavatele ettevõtetele parkijate andmete väljastamine leppetrahvide määramiseks

Arendame välja sõidujagamisteenuse hajaasustusega piirkondade jaoks

Läheme liiklusrikkumiste karistamisel üle trahvipunktide süsteemile

Ehitame välja põhimaanteedel korralike puhkeplatse

Toetame lühikeste tarneahelate loomist

Teeme Prantsusmaa näitel kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaadused tasuta kättesaadavaks

Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult

Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse

Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse

Eesti peab üle minema keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele – otsekülvile, täppisväetamisele, keskkonnasõbralike päritolu väetistele

Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, pärandsortide kasvatamist ja nii innovaatiliste kui ka põliste praktikate rakendamis

Toetame energiasäästlikku toidutootmist kinnistes süsteemides.

Vähendame mahetoidu käibemaksumäära 5 protsendini

Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat

”Saastaja maksab” seisukoht peab jõustuma ka põllumajanduses

Loome loomade ja kalade heaolu kaitsvad seadused ning järelvalve

Koolitoit peab olema mahe, taimsete valikutega ja võimalikult kohalik

Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual

Teeme vegantoidu kättesaadavaks riigi- ja haridusasutustes (nt koolid, lasteaiad, haiglad, hooldeasutused)