"Eesti riigikaitse raskuskese on rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta. Ilma selleta ei ole Eesti kaitsmine võimalik."

"NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Kanname hoolt, et Eesti rahvuslikud huvid alliansi liikmena oleksid kaitstud."

"Iseseisev kaitsevõime on vaja üles ehitada mahus, mis võimaldab kõige riskantsema ohustsenaariumi (laiaulatusliku kallaletungi) realiseerumise korral hoida riigi võtmepiirkondi kuni liitlasvägede põhijõudude kohalesaabumiseni enda käes. Riigi võimalik okupeerimine, mis nõuaks Eesti hilisemat vabastamist, ei ole vastuvõetav."

"Sõjas on põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. Elanikkonna kaitse kriisi- ja sõjaajal tuleb üles ehitada vähemalt järgmistes valdkondades: toit, vesi, kütus, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskord ning küberturvalisus"

"Peaminister peab saama riigikaitse kõrgemaks juhiks selleks vajaliku võimu ja vahenditega. Iga ministeerium, riigiasutus ja kohalik omavalitsus saab laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel konkreetsed ülesanded. 1939.-1940. aasta nn hääletu alistumine ei tohi kunagi korduda. Ajaloolise kogemuse ja geopoliitilise asukoha eiramine agressiivse Venemaa naaberriigina võib väga kalliks maksma minna. Meie võimuses ei ole määrata, kuidas teised riigid täna, homme ning kaugemas tulevikus Eesti suhtes käituvad."

"Peaminister peab saama riigikaitse kõrgemaks juhiks selleks vajaliku võimu ja vahenditega. Iga ministeerium, riigiasutus ja kohalik omavalitsus saab laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel konkreetsed ülesanded. 1939.-1940. aasta nn hääletu alistumine ei tohi kunagi korduda. Ajaloolise kogemuse ja geopoliitilise asukoha eiramine agressiivse Venemaa naaberriigina võib väga kalliks maksma minna. Meie võimuses ei ole määrata, kuidas teised riigid täna, homme ning kaugemas tulevikus Eesti suhtes käituvad."

"Julgeolek on iga riigi põhivajadus. Haridus, kultuur, majandus, sotsiaalsfäär – kõik muud valdkonnad toetuvad paratamatult sellele vundamendile ning vundament peab olema tugev. Muutes iseennast tugevaks, oleme valmis halvimaks ning tagame Eesti riigi ja rahvuse püsimajäämise. Nn jõukohase riigikaitse asemel ehitame üles sõjalist võitu võimaldava riigikaitse."

"Tõstame kaitsekulutused vähemalt 3%ni SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%ni SKTst."

"Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet."

Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust

"Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kanta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest."

"Koostame kiiremas korras kuni 2045. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. See sisaldaks muuhulgas: a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega; b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservi; c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas; d) miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning keskmaa õhutõrje võimekuse arendamise lõpuleviimist; e) kaudtulevõimekuse kahekordistamist ning vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse loomist mõlemas jalaväebrigaadis; f) iseseisva kaitsevõimega seostamatute tegevuste lõpetamist; g) oma ülesannete täitmiseks vajaliku sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes; h) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks; i) tsiviilsektori ressursi võimalikult laialdase rakendamise võimaldamiseks adekvaatsete võõrandamise ja kompenseerimise reeglite välja töötamist; j) öise lahingupidamise võime suurendamist kaitseväes ja Kaitseliidus; k) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.

"17. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil."

"Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas: a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta; b) varustame kõik Kaitseliidu võitlevad üksused kaitseväega samal tasemel; c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks; d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele oma allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel. 8. Taotleme meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime sõjalist abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt. 9. Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs püüame saavutada, et: a) määratletaks uued, praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi; b) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap; c) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrje üksus; d) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis, igasse Balti riiki paigutataks 10-12 liitlasvägede hävituslennukit); e) Läänemerel paikneks NATO riikide sõjalaevade flotill."

"6. Koostame kuni 2045. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine)."

"6. Koostame kuni 2045. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine)."

"10. Astume välja või peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus."

"10. Astume välja või peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus."

"11. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused."

"12. Anname kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas."

"13. Keelustame julgeolekukaalutlustel kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele."

"14. Viime ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid, samuti korraldame nende rajamise (või korrastamise) olemasolevatesse hoonetesse."

"15. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse."

"16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas: a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest; b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi; c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele; d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele."

"16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas: a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest; b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi; c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele; d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele."

"16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas: a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest; b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi; c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele; d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele."

"16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas: a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest; b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi; c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele; d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele."

"17. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil."

"18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist."

"18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist."

"18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist."

"19. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule."

"20. Taastame kaitseväe kaplaniteenistuse."

"Sündimuse summaarkordaja (viimastel aastatel 1,5-1,6) on Eestis ca 20% alla taasteaseme. Eriti järsult on sündimus langenud viimasel kahel aastal, põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse kasv ning peretoetuste ja vanemahüvitiste reaalväärtuse kahanemine. Probleemiks on ka esimese lapse saamise jätkuv edasilükkamine. Alates 2012. aastast on igal aastal kasvanud esimest last saava ema keskmine vanus. Seejuures on siiski positiivne, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seetõttu on perepoliitikas otstarbekas keskenduda senisest enam neile rahvastikurühmadele, kelle puhul on tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus suurem. Üks olulisemaid selliseid rühmi Eestis on kõrgharitud naised, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama."

"Sündimuse summaarkordaja (viimastel aastatel 1,5-1,6) on Eestis ca 20% alla taasteaseme. Eriti järsult on sündimus langenud viimasel kahel aastal, põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse kasv ning peretoetuste ja vanemahüvitiste reaalväärtuse kahanemine. Probleemiks on ka esimese lapse saamise jätkuv edasilükkamine. Alates 2012. aastast on igal aastal kasvanud esimest last saava ema keskmine vanus. Seejuures on siiski positiivne, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seetõttu on perepoliitikas otstarbekas keskenduda senisest enam neile rahvastikurühmadele, kelle puhul on tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus suurem. Üks olulisemaid selliseid rühmi Eestis on kõrgharitud naised, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama."

"Sündimuse summaarkordaja (viimastel aastatel 1,5-1,6) on Eestis ca 20% alla taasteaseme. Eriti järsult on sündimus langenud viimasel kahel aastal, põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse kasv ning peretoetuste ja vanemahüvitiste reaalväärtuse kahanemine. Probleemiks on ka esimese lapse saamise jätkuv edasilükkamine. Alates 2012. aastast on igal aastal kasvanud esimest last saava ema keskmine vanus. Seejuures on siiski positiivne, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seetõttu on perepoliitikas otstarbekas keskenduda senisest enam neile rahvastikurühmadele, kelle puhul on tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus suurem. Üks olulisemaid selliseid rühmi Eestis on kõrgharitud naised, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama."

"Sündimuse summaarkordaja (viimastel aastatel 1,5-1,6) on Eestis ca 20% alla taasteaseme. Eriti järsult on sündimus langenud viimasel kahel aastal, põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse kasv ning peretoetuste ja vanemahüvitiste reaalväärtuse kahanemine. Probleemiks on ka esimese lapse saamise jätkuv edasilükkamine. Alates 2012. aastast on igal aastal kasvanud esimest last saava ema keskmine vanus. Seejuures on siiski positiivne, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seetõttu on perepoliitikas otstarbekas keskenduda senisest enam neile rahvastikurühmadele, kelle puhul on tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus suurem. Üks olulisemaid selliseid rühmi Eestis on kõrgharitud naised, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama."

"Sündimuse summaarkordaja (viimastel aastatel 1,5-1,6) on Eestis ca 20% alla taasteaseme. Eriti järsult on sündimus langenud viimasel kahel aastal, põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse kasv ning peretoetuste ja vanemahüvitiste reaalväärtuse kahanemine. Probleemiks on ka esimese lapse saamise jätkuv edasilükkamine. Alates 2012. aastast on igal aastal kasvanud esimest last saava ema keskmine vanus. Seejuures on siiski positiivne, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seetõttu on perepoliitikas otstarbekas keskenduda senisest enam neile rahvastikurühmadele, kelle puhul on tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus suurem. Üks olulisemaid selliseid rühmi Eestis on kõrgharitud naised, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama."

"Kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last." "Sündimuse summaarkordaja (viimastel aastatel 1,5-1,6) on Eestis ca 20% alla taasteaseme. Eriti järsult on sündimus langenud viimasel kahel aastal, põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse kasv ning peretoetuste ja vanemahüvitiste reaalväärtuse kahanemine. Probleemiks on ka esimese lapse saamise jätkuv edasilükkamine. Alates 2012. aastast on igal aastal kasvanud esimest last saava ema keskmine vanus. Seejuures on siiski positiivne, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seetõttu on perepoliitikas otstarbekas keskenduda senisest enam neile rahvastikurühmadele, kelle puhul on tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus suurem. Üks olulisemaid selliseid rühmi Eestis on kõrgharitud naised, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama."

"Keskmine oodatav eluiga on Eestis madal ning viimastel aastatel veelgi langenud. Seejuures on käärid meeste ja naiste vahel erakordselt suured – meeste keskmine oodatav eluiga on 73 ja naistel 81 aastat. Keskmist eluiga mõjutavad paljud tegurid, kuid enam kui pool enneaegse suremuse tõttu kaotatud eluaastatest tuleneb riskiteguritest ja riskikäitumisest. Suurim probleem on kahe elanikkonnagrupi, välispäritolu rahvastiku ja meeste, suur suremus. Eriti suur on 30–50-aastaste meeste suremus, põhjuseks eelkõige õnnetused, mürgistused ja elustiilist tingitud haigused. Eestis on Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus, mille peapõhjuseks on pikad ravijärjekorrad. Väga suurt kahju rahvastiku tervisele teeb alkohol, mis põhjustab üle tuhande enneaegse surma aastas. Rahvastikupoliitika seisukohalt on aga väga olulised ka tervena elatud aastad ehk täieliku töövõimega eluiga. Eestis on see meestel 55, naistel 58 eluaastat. Tervelt elatud aastate poolest on Eesti mehed Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas, põhjuseks eelkõige ebatervislikud eluviisid. Just tervena elatud eluea kasv on ühiskonna vananemise tingimustes vajalik, et hoida töövõimeliste ja ülalpeetavate proportsiooni."

"Keskmine oodatav eluiga on Eestis madal ning viimastel aastatel veelgi langenud. Seejuures on käärid meeste ja naiste vahel erakordselt suured – meeste keskmine oodatav eluiga on 73 ja naistel 81 aastat. Keskmist eluiga mõjutavad paljud tegurid, kuid enam kui pool enneaegse suremuse tõttu kaotatud eluaastatest tuleneb riskiteguritest ja riskikäitumisest. Suurim probleem on kahe elanikkonnagrupi, välispäritolu rahvastiku ja meeste, suur suremus. Eriti suur on 30–50-aastaste meeste suremus, põhjuseks eelkõige õnnetused, mürgistused ja elustiilist tingitud haigused. Eestis on Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus, mille peapõhjuseks on pikad ravijärjekorrad. Väga suurt kahju rahvastiku tervisele teeb alkohol, mis põhjustab üle tuhande enneaegse surma aastas. Rahvastikupoliitika seisukohalt on aga väga olulised ka tervena elatud aastad ehk täieliku töövõimega eluiga. Eestis on see meestel 55, naistel 58 eluaastat. Tervelt elatud aastate poolest on Eesti mehed Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas, põhjuseks eelkõige ebatervislikud eluviisid. Just tervena elatud eluea kasv on ühiskonna vananemise tingimustes vajalik, et hoida töövõimeliste ja ülalpeetavate proportsiooni."

"Keskmine oodatav eluiga on Eestis madal ning viimastel aastatel veelgi langenud. Seejuures on käärid meeste ja naiste vahel erakordselt suured – meeste keskmine oodatav eluiga on 73 ja naistel 81 aastat. Keskmist eluiga mõjutavad paljud tegurid, kuid enam kui pool enneaegse suremuse tõttu kaotatud eluaastatest tuleneb riskiteguritest ja riskikäitumisest. Suurim probleem on kahe elanikkonnagrupi, välispäritolu rahvastiku ja meeste, suur suremus. Eriti suur on 30–50-aastaste meeste suremus, põhjuseks eelkõige õnnetused, mürgistused ja elustiilist tingitud haigused. Eestis on Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus, mille peapõhjuseks on pikad ravijärjekorrad. Väga suurt kahju rahvastiku tervisele teeb alkohol, mis põhjustab üle tuhande enneaegse surma aastas. Rahvastikupoliitika seisukohalt on aga väga olulised ka tervena elatud aastad ehk täieliku töövõimega eluiga. Eestis on see meestel 55, naistel 58 eluaastat. Tervelt elatud aastate poolest on Eesti mehed Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas, põhjuseks eelkõige ebatervislikud eluviisid. Just tervena elatud eluea kasv on ühiskonna vananemise tingimustes vajalik, et hoida töövõimeliste ja ülalpeetavate proportsiooni."

"Keskmine oodatav eluiga on Eestis madal ning viimastel aastatel veelgi langenud. Seejuures on käärid meeste ja naiste vahel erakordselt suured – meeste keskmine oodatav eluiga on 73 ja naistel 81 aastat. Keskmist eluiga mõjutavad paljud tegurid, kuid enam kui pool enneaegse suremuse tõttu kaotatud eluaastatest tuleneb riskiteguritest ja riskikäitumisest. Suurim probleem on kahe elanikkonnagrupi, välispäritolu rahvastiku ja meeste, suur suremus. Eriti suur on 30–50-aastaste meeste suremus, põhjuseks eelkõige õnnetused, mürgistused ja elustiilist tingitud haigused. Eestis on Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus, mille peapõhjuseks on pikad ravijärjekorrad. Väga suurt kahju rahvastiku tervisele teeb alkohol, mis põhjustab üle tuhande enneaegse surma aastas. Rahvastikupoliitika seisukohalt on aga väga olulised ka tervena elatud aastad ehk täieliku töövõimega eluiga. Eestis on see meestel 55, naistel 58 eluaastat. Tervelt elatud aastate poolest on Eesti mehed Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas, põhjuseks eelkõige ebatervislikud eluviisid. Just tervena elatud eluea kasv on ühiskonna vananemise tingimustes vajalik, et hoida töövõimeliste ja ülalpeetavate proportsiooni."

"Välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012, s.t eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. Välja rändasid eelkõige tööealised mehed, seejärel noored ning lastega perekonnad, enamasti vanuses 20–39. Ligi pooled Soomes elavatest eestlastest soovivad naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud."

"Välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012, s.t eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. Välja rändasid eelkõige tööealised mehed, seejärel noored ning lastega perekonnad, enamasti vanuses 20–39. Ligi pooled Soomes elavatest eestlastest soovivad naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud."

"Välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012, s.t eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. Välja rändasid eelkõige tööealised mehed, seejärel noored ning lastega perekonnad, enamasti vanuses 20–39. Ligi pooled Soomes elavatest eestlastest soovivad naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud."

"Välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012, s.t eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. Välja rändasid eelkõige tööealised mehed, seejärel noored ning lastega perekonnad, enamasti vanuses 20–39. Ligi pooled Soomes elavatest eestlastest soovivad naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud."

"Eestisse tullakse kõikjalt maailmas, kuid jätkuvalt kõige rohkem idaslaavi riikidest. Pärast kümnendi algul toimunud eestlaste massilist väljarännet lõdvendas Taavi Rõivase valitsus lahkunud töötajate kompenseerimiseks oluliselt immigratsioonipoliitikat. Aastatel 2017–2021 asus Eestisse alaliselt elama 28 500 isikut rohkem, kui lahkus. Neist vaid 5% on Eesti kodakondsusega isikud ehk tagasirändajad. Kui varem oli tegemist peamiselt odava tööjõu sissevooluga, siis alates 2022. aastast moodustab peamise rändeliigi pereränne. Käivitus olukord, mida Lääne-Euroopas nimetatakse n-ö suureks asendamiseks. Odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu, uuendusi majanduses ehk tootlikkuse kasvu ning vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale. Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks."

"Eestisse tullakse kõikjalt maailmas, kuid jätkuvalt kõige rohkem idaslaavi riikidest. Pärast kümnendi algul toimunud eestlaste massilist väljarännet lõdvendas Taavi Rõivase valitsus lahkunud töötajate kompenseerimiseks oluliselt immigratsioonipoliitikat. Aastatel 2017–2021 asus Eestisse alaliselt elama 28 500 isikut rohkem, kui lahkus. Neist vaid 5% on Eesti kodakondsusega isikud ehk tagasirändajad. Kui varem oli tegemist peamiselt odava tööjõu sissevooluga, siis alates 2022. aastast moodustab peamise rändeliigi pereränne. Käivitus olukord, mida Lääne-Euroopas nimetatakse n-ö suureks asendamiseks. Odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu, uuendusi majanduses ehk tootlikkuse kasvu ning vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale. Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks."

"Eestisse tullakse kõikjalt maailmas, kuid jätkuvalt kõige rohkem idaslaavi riikidest. Pärast kümnendi algul toimunud eestlaste massilist väljarännet lõdvendas Taavi Rõivase valitsus lahkunud töötajate kompenseerimiseks oluliselt immigratsioonipoliitikat. Aastatel 2017–2021 asus Eestisse alaliselt elama 28 500 isikut rohkem, kui lahkus. Neist vaid 5% on Eesti kodakondsusega isikud ehk tagasirändajad. Kui varem oli tegemist peamiselt odava tööjõu sissevooluga, siis alates 2022. aastast moodustab peamise rändeliigi pereränne. Käivitus olukord, mida Lääne-Euroopas nimetatakse n-ö suureks asendamiseks. Odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu, uuendusi majanduses ehk tootlikkuse kasvu ning vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale. Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks."

"Eestisse tullakse kõikjalt maailmas, kuid jätkuvalt kõige rohkem idaslaavi riikidest. Pärast kümnendi algul toimunud eestlaste massilist väljarännet lõdvendas Taavi Rõivase valitsus lahkunud töötajate kompenseerimiseks oluliselt immigratsioonipoliitikat. Aastatel 2017–2021 asus Eestisse alaliselt elama 28 500 isikut rohkem, kui lahkus. Neist vaid 5% on Eesti kodakondsusega isikud ehk tagasirändajad. Kui varem oli tegemist peamiselt odava tööjõu sissevooluga, siis alates 2022. aastast moodustab peamise rändeliigi pereränne. Käivitus olukord, mida Lääne-Euroopas nimetatakse n-ö suureks asendamiseks. Odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu, uuendusi majanduses ehk tootlikkuse kasvu ning vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale. Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks."

"Eestisse tullakse kõikjalt maailmas, kuid jätkuvalt kõige rohkem idaslaavi riikidest. Pärast kümnendi algul toimunud eestlaste massilist väljarännet lõdvendas Taavi Rõivase valitsus lahkunud töötajate kompenseerimiseks oluliselt immigratsioonipoliitikat. Aastatel 2017–2021 asus Eestisse alaliselt elama 28 500 isikut rohkem, kui lahkus. Neist vaid 5% on Eesti kodakondsusega isikud ehk tagasirändajad. Kui varem oli tegemist peamiselt odava tööjõu sissevooluga, siis alates 2022. aastast moodustab peamise rändeliigi pereränne. Käivitus olukord, mida Lääne-Euroopas nimetatakse n-ö suureks asendamiseks. Odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu, uuendusi majanduses ehk tootlikkuse kasvu ning vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale. Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks."

"Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi."

"Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi."

"Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi."

"Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi."

"Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi."

"Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi."

"Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi."

Langetame diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini.

Langetame ravimite käibemaksu soodusmäära üheksalt protsendilt viiele protsendile ja toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele protsendile.

Langetame ravimite käibemaksu soodusmäära üheksalt protsendilt viiele protsendile ja toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele protsendile.

Langetame elektri hinna kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi, langetades keskkonna- ja kaevandustasusid ning lõpetades taastuvenergiatasude maksmise. Nimetatud sammude astumise järel on elektri hind 3 senti kWh eest.

Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.

Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.

Alustame ettevalmistusi ohutu tuumaenergia kasutuselevõtuks.

Majanduse elavdamiseks ehitame välja neljarealised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.

Lõpetame majanduslikult kahjuliku ja ebamõistlikult kalli Rail Balticu projekti, arendades selle asemel senist raudteevõrku (Tallinn-Rohuküla, Tallinn-Pärnu, Tartu-Riia Eesti-poolne osa).

Maksame hinnatõusu kompenseerimiseks alla keskmist pensionit saavatele pensionäridele aastas ühe lisapensioni ehk 13. pensioni.

Tõstame miinimumpalga 0,6 keskmise palgani, s.t 2023. aastal 1050 euroni.

Tõstame keskmise pensioni järgmise nelja aasta jooksul 1200 euroni ehk 70 protsendini Soome keskmisest pensionist.

Tõstame riigikaitse kulud lähiaastatel vähemalt 3%-ni SKT-st, ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%-ni SKT-st.

Tõstame riigikaitse kulud lähiaastatel vähemalt 3%-ni SKT-st, ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%-ni SKT-st.

Suurendame sõjaaja kaitseväe kuni 55 000 inimeseni, millele lisandub 40 000 inimest täiendusreservi.

Kahekordistame kaudtulevõimekuse ning loome vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse mõlemas jalaväebrigaadis.

Tagame keskmaa õhutõrje võimekuse Eesti võtmepiirkondadele ja lühimaa õhutõrjevõime kõigile üksustele.

Viime lõpule miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse arendamise.

Suurendame ajateenistujate arvu 4500 kutsealuseni aastas.

Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.

Loome sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse kaitseväes.

Taastame detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkonnad) koos staapide ja alluvate üksustega.

Peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning arendame miinisõja võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.

Tagame Eesti toidujulgeoleku ja stabiilse isevarustamise kõigi põhitoiduainetega koos vajalike reservidega kriiside puhuks.

Tõstame peretoetusi ja vanemahüvitist.

Vähendame lasteaia kohatasu.

Seome pensioni selgemalt laste arvuga.

Toetame noori peresid tulumaksusoodustusega, vähendades tulumaksu veerandi ehk 5 protsendipunkti võrra iga peres kasvava lapse pealt mõlemal tööl käival vanemal.

Loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga.

Kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.

Lõpetame odava välistööjõu impordi.

Aitame Eestisse naasta soovijaid tagasipöördumisel.

Jõustame sisserändekvoodi 0,1% Eesti püsielanikkonnast, kvoodivälise erandina lubame tööjõu sisserännet vaid kõrgepalgalistele töötajatele (kahekordne Eesti keskmine).

Maksame pere- ja muid sotsiaaltoetusi üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel.

Viime koolid üle eestikeelsele õppele, muudame Eesti ülikoolid taas eestikeelseks ning rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks.

Seisame vastu Euroopa Liidu õigusaktide valimatule rakendamisele ning lükkame tagasi need, mis riivavad meie põhiseaduse aluspõhimõtteid.

Muudame Eesti avaliku ruumi eestikeelseks ja tõstame eesti keele staatust.

Toetame senisest enam rahvusteadusi ning Eesti algupärase kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Viime sisse eesti kultuuriloo kursused ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

Toetame senisest enam rahvusteadusi ning Eesti algupärase kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Viime sisse eesti kultuuriloo kursused ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

Kaitseme perekonda kui rahva püsimise, kasvamise ja ühiskonna alust; me ei luba perekonna – laste ema ja isa– tähenduse muutmist riigi õigusaktides.

Tagame lühikesed ravijärjekorrad ja kvaliteetse arstiabi ka väiksemates haiglates ja tervisekeskustes,

Vähendame EMO koormust ja raviraha ebamõistlikku kulutamist, suunates rohkem raha perearstisüsteemi paremasse toimimisse.

Muudame hambaravi hüvitamise korda ja muudame selle patsiendiga kaasaskäivaks. Võimaldame ravikindlustatutele üks kord aastas tasuta baashambaravi.

Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest.

Tagame, et tervisekeskustes on valveajad ja igas omavalitsuses on valveapteek.

Loome uimastisõltlastele võõrutuskeskused, kus pakutakse tööteraapiat, sotsiaalset- ja psühholoogilist abi ning hingelist nõustamist.

Suurendame oluliselt riiklike õppekohtade arvu tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas; loome tingimused, et Eestis hariduse saanud meedikud jääksid Eestisse.

Tagame Haigekassaga sõlmitud lepingutega, et meditsiiniteenuste hinnad on vastavuses nende tegelike kuludega.

Haiglates, kus on likvideeritud sünnitusabi teenus, tagame ööpäevaringse ämmaemanda valve; peremeditsiinis rahastame ämmaemandusteenuse laiendamist.

Vabastame ettevõtted erisoodustusmaksust, kui kulutused on seotud tervise edendamisega.

Tõstame sügava puudega inimeste hooldamise eest makstava hooldajatoetuse miinimumpalgani ja suurendame puuduva töövõimega inimeste toetuse vähemalt miinimumpalgani.

Tõstame sügava puudega inimeste hooldamise eest makstava hooldajatoetuse miinimumpalgani ja suurendame puuduva töövõimega inimeste toetuse vähemalt miinimumpalgani.

Lõpetame korduvate taotluste esitamise nõude puude tõestamiseks.

Seisame Eesti põhiseaduse ülimuslikkuse eest ning tagame, et riigivõimu teostatakse eranditult kooskõlas põhiseadusega ja kodanikke käsitletakse seaduse ees võrdsetena.

Viime sisse sisulise parlamentaarse järelevalve õigus- ja julgeolekuasutuste tegevuse põhiseaduslikkuse üle.

Kiire ja õiglase eeluurimise ning kohtumenetluse huvides lühendame kohtumenetluse tähtaegu ning vähendame kokkuleppemenetluste arvu.

Tagame õigusabi kättesaadavuse ka vähemkindlustatud elanikkonnale, alandame vastavaid riigilõive.

Nõuame õiguskaitseasutuste poolt olulise prioriteedina laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemist; selliste kuritegude eest tuleb määrata tegelikud ja ranged karistused.

Tõhustame rahapesu uurimise võimekust ja sellealast rahvusvahelist koostööd; päästame Eesti maine rahapesu uurimise taasalgatamisega.

Taastame ametnike isikliku vastutuse põhimõtte; riigile kahju tekitanud ametnikel tuleb vastutada enda tegemiste ja tegematajätmiste eest.

Lõpetame riigiametites üha kasvava salastamise – isikuandmete kaitse sildi all toimuv massiline teabe kõrvaldamine avalikust käibest ei ole kooskõlas avaliku võimu läbipaistvuse põhimõttega.

Loome sõjaaja riigikaitsekohtud, et kohtusüsteem saaks kodanike huve tõhusalt kaitsta ka sõjaliste kriisiolukordade korral.

Austame vaktsineerimisevabaduse põhimõtet ning välistame ühemõtteliselt vaktsiinipasside süsteemi kehtestamise. Keelame otsese ja kaudse sundvaktsineerimise. Taastame kõik õigused neile, kes vallandati töökohalt vaktsiinisunni tõttu ning kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid maksma õiglast kahjutasu.

Austame vaktsineerimisevabaduse põhimõtet ning välistame ühemõtteliselt vaktsiinipasside süsteemi kehtestamise. Keelame otsese ja kaudse sundvaktsineerimise. Taastame kõik õigused neile, kes vallandati töökohalt vaktsiinisunni tõttu ning kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid maksma õiglast kahjutasu.

Toome kohtu ette nii NSV Liidu kui ka tema õigusjärglase aegumatud kuritööd ja nende toimepanijad.

Seisame riikliku suveräänsuse eest ja oleme vastu täiendava võimu loovutamisele Euroopa Liidu institutsioonidele; oleme vastu liikmesriikide vetoõiguse kaotamisele välispoliitikas jt valdkondades.

Seadustame kodanikele õiguse algatada rahvaalgatuse korras siduvaid seaduseelnõusid ja rahvahääletusi.

Muudame presidendi rahva poolt valitavaks.

Viime läbi sõltumatu e-valimiste auditi; e-valimiste jätkumist peame võimalikuks juhul, kui põhjalik ja sõltumatu audit kinnitab, et e-valimiste usaldusväärsus on väljaspool kahtlust.

Seisame vastu püüdlustele piirata sõna-, usu- ja südametunnistusvabadust. Me ei lepi püüdlustega laiendada nn vihakõne mõistet, kehtestada vabaduste mahasurumisele suunatud poliitikat ega tunnista nn poliitilise korrektsuse dogmat.

Korrastame kõrgete riigiametnike valimise süsteemi, tagades arusaadavad valikukriteeriumid ja tegeliku konkurentsi.

Tühistame kooseluseaduse kui ühiskonda lõhestava ja ühiskonna enamuse hoiakutele vastanduva õigusakti