See tähendab, et igas lasteaiarühmas oleks üks emakeele tasemel eesti keelt valdav õpetaja.

Koostöös riigiga kaotame lasteaia kohatasu, et tagada võrdne alushariduse kättesaadavus sõltumata perekonna majanduslikust olulorrast.

Lähtudes arengustrateegiast „Eesti 2035“ ja kaasates kohalikke elanikke, püstitame kõigis omavalitsustes pikemaajalised eesmärgid ja koostame tegevuskava nende saavutamiseks.

Ehitame igas omavalitsuses välja tervikliku ning ohutu kergliiklus- ja kõnniteede võrgustiku. Lähiaastatel toetame riigi poolt kergliiklusteede rajamist 25 miljoni euroga.

Ehitus- ja parendustöid planeerides jälgime energiasäästu ja kaasaegse linnaruumi põhimõtteid. Iga planeeringu keskmes olgu inimese ja keskkonna kooskõla.

Selleks aitame olemasolevate teenuste kõrval arendada e-teenuseid. Tõhustame maapiirkondade ettevõtjate nõustamise teenust ja toetame investeeringuid.

Toetame kogukonna algatusi ning kaasarääkimist igapäevaelu korraldamisel. Kogukonnad on väärtuslikud võrdväärsed partnerid kohalikule omavalitsusele.

Jätkame hajaasustuse programmi, et igas Eestimaa kaugemagi nurga kodus oleks puhas vesi, juurdepääsuteed ja elekter.

Õiglase Ülemineku Fondi ja muude EL-i fondide toel anname Ida-Virumaa arengule uue hoo.

Toetame üürielamute ehitamist riigi, kohaliku omavalitsuse ja erasektori koostöös. Kvaliteetne eluase peab olema kättesaadav üle terve Eesti.

Soodustame nii põhi-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse paindlikku omandamist inimese elukohast sõltumata. Seetõttu on jätkuvalt oluline toetada regionaalseid kolledžeid, kutsekoole ning kodulähedasi koole.

Jätkame korterelamute rekonstrueerimise toetamist vähemalt 70 miljoniga aastas. Väljaspool suurlinnasid pakume selleks soodsamaid toetusi ja laenutingimusi.

Peame oluliseks kohalikes omavalitsustes üle Eesti kiirendada asjaajamist. Selleks võtame volikogude tasandil vastu otsuse, et kirjadele, taotlustele ja pöördumistele tuleb vastata poole kiiremini ehk 30 päeva asemel 15 päevaga.