Eesti vajab plaani ja juhtimist, kuidas uue ja rohelise majanduskasvuni jõuda. Kuid see ei tähenda, et mõistliku kliimapoliitika poole tüürimine peaks algama maksude tõstmisest või uue ministrikoha loomisest. Sotsialistlik ümberjagamine ja bürokraatia lisamine tekitaksid ühiskonnas vastuseisu Euroopa roheleppele, mitte ei aitaks kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Parempoolsete hinnangul piisab, kui lähtume kliimapoliitika põhialustest ning määrame roheleppe elluviimise veduriks majandusministeeriumi.

Eesti metsi majandatakse valdavalt säästlikult ja heaperemehelikult. Meie olemasolevatesse metsadesse talletatud süsinikuvaru ei saa lõputult kasvada ja on juba nüüd maksimumi lähedal. Parempoolsed leiavad, et süsinikusidumise suurendamiseks tuleb võtta kasutusse väheväärtuslikud põllumaad ja rajada sinna puuistandused, mis seovad täiendavalt süsinikku ning annavad kvaliteetset puitu. Investeeringud metsakasvatusse peavad oluliselt suurenema, et kasvatada kvaliteetset tarbepuitu kiiremini ja suuremas mahus. Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük peab toimuma läbipaistvalt ja turuhinnaga.

Mets on kestliku majandamise nurgakivi, sest just metsast saab alguse taastuvate materjalide turule toomine. Parempoolsete hinnangul peab soodustama puidu kasutamist kõrge lisandväärtusega kestvustoodete tegemiseks, et vähendada maapõuest pärit kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Energiapuidu osakaalu vähendamiseks vajame uusi puidurafineerimise tehaseid ja innovatsiooni puidukeemias. Avalikus sektoris eelistame uute hoonete ehitamisel puitarhitektuuri, mis on oluliselt kliimasõbralikum võrreldes betoonist ehitamisega ning aitab samas meie puitmajade sektoril kasvada.

Hindame kõrgelt elurikkust nii maal, õhus kui merel. Liikide säilitamise seisukohast on kõik metsad Eestis kaitstud. Omanäolise looduse kaitsel on Eesti teinud suuri samme, tegutsenud kaitstavate alade loomisega kiiremini kui paljud Euroopa riigid. Parempoolsete hinnangul saab teha rohkem – nii eraalgatuslike initsiatiivide toel kui loodushoiu kvaliteedi tõstmisega. Liigirikkuse säilimiseks hoiame 30 protsenti Eesti metsadest teistest suurema kaitse all.

Eesti maa on piiratud ressurss, mistõttu maakasutusele peab lähenema mõistlikult ja terviklikult nii, et kaetud saaks ühtaegu liigirikkuse, toidutootmise ja metsamajanduse huvid.

Kõik eraomandile avalikes huvides seatavad piirangud tuleb koheselt ja õiglaselt hüvitada. On mõistlik, kui avalike projektide menetlemise eelduseks on talumistasu oksjon, kus võidab kogukonnale parim pakkumine. Ka piirangute seadmisel eelistame ja soosime eraomandit. Riik ei pea vägisi võõrandama omandit avalikes huvides, vaid era- ja avalik huvi saavad koos eksisteerida. Nii on võimalik olla eraomanikust looduskaitseala valitseja või kaitseväe harjutusvälja erametsaomanik.

Rohetehnoloogia ja ringbiomajanduse valdkonnas toetame innovatsiooni ja tootearendust, mis aitab Eestil muutuda importijast eksportijaks. Et muuta ringmajanduse tehnoloogiate kasutuselevõtt majanduslikult tasuvaks, tõstame jäätmete ladestamise tasu kolm korda.

Kättesaadava hinnaga elektri tagab Eesti tarbijale ainult tugev konkurents tootjate vahel. Turukonkurents, mitte riiklikud regulatsioonid teeb parima valiku selle osas, millised elektritootmise tehnoloogiad ja tootjad osutuvad pikas perspektiivis parimaiks. Parempoolsete hinnangul on universaalteenus ilmekas näide sellest, kuidas end targaks pidav riik teeb tavatarbijatele kahju. Sajad tuhanded tarbijad meelitati võltsootustega universaalteenuse kasutajaks, kuigi tegelikkuses maksavad nad pea poole kõrgemat hinda võrreldes börsihinnaga. Tarbija peab valima ise temale sobiva elektrihinna kujunemise režiimi ning riigi ülesanne on kaitsta tarbijat vaid ootamatute hinnašokkide korral mõistliku hinnalae kehtestamisega, vajadusel kompensatsioonimehhanismi kaudu.

Taastuvenergia võimsuste rajamiseks ei ole vaja mitte jagada rahalisi toetusi, vaid vähendada avaliku sektori poolseid takistusi ja pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet ettearvatava ja läbipaistva õigusruumiga. Lihtsustame ja kiirendame ruumiliste planeeringute läbiviimist elektritootmisvõimsuste rajamiseks. Planeeringumenetlused koos võimalike kohtuvaidlustega ei tohi olla kulukamad ega võtta rohkem aega kui meie naaberriikides. Soodustame eraalgatusi biogaasijaamad ehitamiseks üle Eesti. Meretuuleparkide ühendamiseks elektrisüsteemiga kasutame maksimaalselt ära saadaolevad EL toetused. Võrkude rajamise kõrval edendame vesiniku tootmist tuuleparkides ja transportimist meritsi.

Lisaks taastuvenergiale vajame stabiliseerivaid ja salvestusvõimsusi. Toetame tuumaenergia kasutuselevõttu kui parimat realistlikku alternatiivi põlevkivienergiale. Et tuumajaama saaks luua erasektor, on riigi ülesanne tagada selleks vajalik seadusandlik raamistik ja järelevalve. Vajalike regulatsioonide ettevalmistamist alustame kohe. Soodustame investeerimist uutesse tarbimise juhtimise tehnoloogiatesse. Maailm otsib lahendusi ja see annab meie ettevõtetele võimaluse eksportida uusi tehnoloogiaid globaalsetele turgudele. Selleks toetame Eesti rohetehnoloogia klastri arengut ja avardame kasvukapitali kättesaadavust.

Põlevkivi energeetikas kasutamine pikas plaanis lõpeb ja rahvusliku maavara tulevik on keemiatööstuses. See aga ei tähenda, et peame päevapealt põlevkivist elektri tootmise lõpetama. Järsk lõpp tekitab hinnašoki, mis omakorda on suurim tagasilöök taastuvenergiale üleminekul. Varustuskindluse tagamiseks tuleb põlevkivi tootmisvõimsusi hoida käigus senimaani, kuni tekib piisavalt süsinikuneutraalseid tootmisvõimsusi.

Hoonete energiatõhususe toetuste mehhanism on ennast õigustanud. Parempoolsed soovivad selle mahtu suurendada ning lükata energiatõhususe projektid käima ka vähem jõukates piirkondades. Selleks tagame korteriühistutele riiklikud garantiid laenu saamiseks ja lihtsustame toetuste taotlemist tüüpprojektide ja tüüplahenduste loomisega riigi poolt.