Kättesaadava hinnaga elektri tagab Eesti tarbijale ainult tugev konkurents tootjate vahel. Turukonkurents, mitte riiklikud regulatsioonid teeb parima valiku selle osas, millised elektritootmise tehnoloogiad ja tootjad osutuvad pikas perspektiivis parimaiks. Parempoolsete hinnangul on universaalteenus ilmekas näide sellest, kuidas end targaks pidav riik teeb tavatarbijatele kahju. Sajad tuhanded tarbijad meelitati võltsootustega universaalteenuse kasutajaks, kuigi tegelikkuses maksavad nad pea poole kõrgemat hinda võrreldes börsihinnaga. Tarbija peab valima ise temale sobiva elektrihinna kujunemise režiimi ning riigi ülesanne on kaitsta tarbijat vaid ootamatute hinnašokkide korral mõistliku hinnalae kehtestamisega, vajadusel kompensatsioonimehhanismi kaudu.
