Nii maksu- kui ka eelarvepoliitika peavad toetama ja soodustama jõukuse kasvu ehk ettevõtlust, eksporti ja uute töökohtade loomist. Maksukoormus on Eestis niigi kõrge ja seda ei tohi rohkem tõsta. Maksupoliitika peab ettevõtlust ergutama, mitte pidurdama. Samuti peame säilitama oma rahvusvahelise konkurentsieelise – lihtsa maksusüsteemi.

Eesti tööjõumaksude koormus on 38,1 protsenti ning see ületab oluliselt OECD riikide keskmist, mis on 34,6 protsenti. Konkurentsivõime säilimiseks peab Eesti maksukoormus tööjõule langema OECD keskmisest madalamale. Alandame tööjõumakse ja kehtestame sotsiaalmaksu lae. Samm aitab säilitada ja kasvatada kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis ning hõlbustada ettevõtlusega alustamist ja uute töökohtade loomist. Samal ajal kasvav maksubaas ja majanduskasv toob riigieelarvesse lisatulu.

Parempoolsed seavad sotsiaalmaksu lae kolme Eesti keskmise palga tasemele. Samm toetab Eesti tulevikumajanduse vedurvaldkondi, sh IT ja ekspordile suunatud sektoreid ning ettevõtete peakontorite ja arenduskeskuste loomist Eestisse, sest soosib kõrgepalgaliste töökohtade loomist. Ühtlasi langetame tulumaksu järk-järgult 18 protsendile jättes keskmise palga saaja rahakotti ligi 320 eurot aastas, et teha ise tarku otsuseid.

On avalik saladus, et erisoodustusmaksu püüavad trikitades vältida nii ettevõtted kui ka riigiasutused. Selline pimesiku mäng tuleb lõpetada. Seda enam, et erisoodustusmaksu kaotamine toetab regionaalpoliitikat ehk ettevõtlust keskustest väljas. Nii on oluline vabastada erisoodustusmaksust tööandja korraldatud transport tööle ja koju ning lõuna pakkumine. Samuti tuleb erisoodustusmaksust vabastada tervise- ja spordikulud, olgu selleks tervisekindlustuse sõlmimine, hambaravi- või muu hüvitis. Ka edaspidi jääb kehtima põhimõte, et firma kuludesse saab kanda ettevõtlusega seotud kulud ning maksuametil aitab kuritarvitustel silma peal hoida üle 1000 euroste tehingute deklareerimiskohustus.

Selleks, et muuta maksusüsteem läbipaistvamaks ning toetada pikaajaliste tarkade otsuste langetamist muudame sotsiaalmaksu tööandja maksust töövõtja maksuks. Nii näeb iga kodanik ilmekalt kui suure osa tema loodust ja teenitust kulub riigi ülalpidamiseks ning aitab hinnata, kas see on tasakaalus avaliku sektori poolt pakutavate teenuste sisu ja kvaliteediga. Nii kasvab maksumaksja motiveeritus aktiivselt kaasa rääkida riigi otsuste kujundamisel

Soovime, et rahvusvahelised ettevõtted asutaks ja hoiaks Eestis peakortereid, investeerimisühinguid ja arenduskeskuseid. Selle saavutamiseks on oluline lõpetada dividendide topeltmaksustamine ka neil, kes omavad alla 10 protsendilist osalust. See toetab ka kapitalituru arengut Eestis laiemalt, näiteks börsifirmadesse investeerimist äriühingute poolt. Samuti kehtestada soodustused kapitalikasumi maksustamisel, et arvestades rahvusvahelist konkurentsi kehtiks Eestis soodne maksukeskkond osaluse müügil ettevõttes, olgu tegu äriühingu või eraisikuga.

Korras riigirahandus ja tasakaalus riigieelarve on riigi rahandusliku iseseisvuse alussambad. Soovmõtlemine ja ohjeldamatu laenamine viimastel aastatel on paisutanud riigisektorit ja lausalisi toetusi. Samamoodi jätkates kasvab Eesti riigivõlg järgmise viie aastaga pea 12 miljardi euroni.

Parempoolsed tüürivad Eesti nelja aastaga tagasi tasakaalus eelarve juurde. Selleks viime läbi riigitegevuste auditi riigieelarves ebamõistlike kulude ja raiskamise kaotamiseks. Pole olemas tasuta teenuseid, on vaid tasutud teenused. See tähendab, et iga riigi poolt pakutud teenus või soodustus tuleb kellegi või millegi arvelt. 130 aastat vana, keskselt juhitud, käsumajanduslik ja monopolina “tasuta” teenuseid pakkuv riigimudel ei ole 21. sajandil konkurentsivõimeline.

Olukord riigirahanduses on sedavõrd hull, et juba tänavu tuleb koostada negatiivne lisaeelarve. Kehtiv valimistuhinas koostatud populistlik riigieelarve pole mitte ainult vastuolus riigieelarve seaduse mõttega, vaid kahjustab rängalt Eesti huve nii täna kui tulevikus. Riigieelarve aluseks olevat rahandusministeeriumi majandusprognoosi peavad ebarealistlikuks nii Eesti Pank kui valitsuse enda eelarvenõukogu. Eelarve kärpimise teejuhiks oleme koostanud kärpekava.

Riigisektori paisumise pidurdamiseks tuleb muuhulgas konsolideerida sarnaseid teenuseid pakkuvad asutused, vähendada riigi ülesandeid ning delegeerida neid erasektorile. Andmepõhisus ja erasektori kaasamine aitab lausalistelt ehk tasuta ja kõigile kinni makstud teenustelt ja soodustustelt üle minna vajaduspõhisele lähenemisele. Teenuste omahind peaks olema avalik ja läbipaistev ning igaüks peaks nägema, kui suur osa sellest on subsideeritud/solidaarselt kinni makstud.

Nagu maksupoliitikas nii ka riigieelarve koostamisel peame oluliseks läbipaistvust. Olukord, kus kodanikul pole võimalik ilma põhjaliku iseseisva analüüsita saada aru eelarve kuludest ja tuludest, segab arukat arutelu Eesti tuleviku üle ning soodustab riigisektori varjatud paisumist. Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et see aitaks kodanikul mõista tehtud otsuseid ning nende kujundamisel poliitilisest debatis kaasa rääkida. Oleks hoomatav ning kajastaks ka pikaajalisemaid suundumusi ja trende.

Eesti hariduskulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on Euroopa ja OECD riikide üks kõrgemaid. Parempoolsete eesmärk on korrastada haridusvaldkonna juhtimist ja suunata haridusraha eesmärgipärasemalt sinna, kus sellest saadav tulu on Eesti ühiskonnale kõige suurem. Koolivõrgu planeerimisel võtame aluseks, et kooli ainus eesmärk on anda meie lastele maailma parim haridus.

Vähendame alushariduse korralduses ebamõistlikke piiranguid ja muudame teenuste pakkumise paindlikumaks.

Tagame igale lapsele koha kodulähedases kvaliteetses lastehoius või -aias. Selleks anname omavalitsustele suuremad võimalused erasektori kaasamiseks.

Toome lastehoiu korralduse sotsiaalministeeriumi haldusalast haridusministeeriumi vastutusalasse ning loome valdkonnale ühtse ja mõistliku korralduse.

Toome lastehoiu korralduse sotsiaalministeeriumi haldusalast haridusministeeriumi vastutusalasse ning loome valdkonnale ühtse ja mõistliku korralduse.

Seame haridusele selged eesmärgid ning anname koolidele rohkem vabadust nende saavutamiseks, sealhulgas õppekavade koostamisel. Õpetame põhikoolis lapsed eelkõige õppima, et edasine haridustee oleks motiveerivam ja tulemuslikum.

Muutuva maailma väljakutsed eeldavad meilt õppekavade ja õppekorralduse pidevat kaasajastamist. Tulevikutöö vajadustega arvestamiseks tuleb kasvatada tehnoloogiaõppe ja reaalainete mahtu ning kvaliteeti. Toetame rahatarkuse ja riigikaitseõppe lisamist õppekavadesse. Samas vähendame õppekavades ja ainekavades väheoluliste teemade mahtu ja suurendame nende arvelt üldpädevusi arendavaid ning vaimset tervist toetavaid tegevusi.

Muudame õpetajaameti atraktiivseks. Seame hariduskulude prioriteediks õpetaja töötasu. Parempoolsete eesmärk on tõsta õpetaja palga osakaal hariduskuludes 70 protsendini.

Jätkame panustamist kaasaegsetesse õppemeetoditesse ning õpetajate pädevuste tõstmisse.

Anname heale õpetajale võimaluse teenida topeltpalka, eelistades maksta palka laste õpetamise, mitte õpetajaks olemise eest.

Seame eesmärgiks õpetajaameti atraktiivsuse ja tema positsiooni tõusu ühiskonnas.

Tähtsustame koolijuhtide rolli ja vastutust ning anname neile senisest suuremad võimalused teha parimaid juhtimisotsuseid koolides kvaliteetse õpikeskkonna loomisel.

Eelistame hariduses kvaliteeti kvantiteedile. Kaasajastame ja uuendame koolivõrku ning vähendame õpetamisega mitteseotud kulude osakaalu hariduskuludes. Investeerime ühendustesse ja kaasaegsetesse õppeplatvormidesse, et teha parim eestikeelne kooliharidus kättesaadavaks igas Eesti nurgas ja üle maailma.

Toetame kõikide Eesti koolide kiire eestikeelsele õppele ülemineku eest selliselt, et õpetamise kvaliteedis ei tehtaks järeleandmisi. Seisame selle eest, et üleminek eestikeelsele õppele tooks kaasa pöörde eestimeelsusele ehk pöörame tähelepanu õpetajate identiteedile, mitte üksnes keeleoskusele.

Paneme haridussüsteemi tööjõuturuga ühte sammu käima, et vähendada kasvavat tööjõupuudust. Selleks peatame kutsehariduse suhtelise rahastamise languse hariduskuludes. Muudame kutseõppe noortele tõsisemaltvõetavaks valikuks ning tõstame põhihariduse järgses kutseõppes õppivate noorte osakaalu. Mitmekesistame õppimiskeskkondi ja võtame maksimumi meie tehnoloogiasektori arengutest ka hariduses – toetame pilootprojektide rakendamist koostöös erasektoriga.

Käivitame süsteemse ja laiaulatusliku täiend- ja ümberõppe programmi viisil, et ka töötavatel inimestel oleks võimalik nendes mõistlikel tingimustel ja sissetulekuid säilitades osaleda.

Täiend- ja ümberõppes soodustame eraettevõtete osalemist riiklike tellimuste täitmisel, vähendame riigikapitalismi ja riigi osalust valdkondades, kus turul on olemas mõistlik pakkumine ning võime koolitusteenust pakkuda.

Kujundame Töötukassa ümber Tööeluametiks, mille ülesandeks saab töötava elanikkonna professionaalse arengu toetamine ning elukestva õppe vedamine. Nutikas ja kaasaegsete oskustega inimene jääb harvemini töötuks ja vajab ka töötuna vähem abi ehk liigume probleemide lahendamiselt nende ennetamisele.

Eesti ülikoolide õpetuse ja teaduse kvaliteet peab ambitsioonikalt kasvama, et jõuda maailma parimate ülikoolide tasemele. Muuhulgas tähendab see, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika erialade bakalaureuse erialade lõpetajate osakaal peab tõusma praeguselt 27,5%-lt (2020. a.) 30%-le (2027. a.). Parempoolsed seavad kõrghariduses ambitsioonikaks eesmärgiks viia vähemalt üks Eesti ülikool maailma saja parima hulka.

Anname kõrgharidusele uue vaate ja kaasame rohkem eraraha. Üleüldise tasuta eestikeelse kõrghariduse võimaldamine ei ole oluliselt mõjutanud juurdepääsu ülikooliharidusele, küll aga on see kitsendanud koolide tegevusvõimalusi. Kõrghariduse rahastamise suurendamiseks asendame senise tasuta õppe osalise õppemaksuga. Parandame seeläbi õppijate motivatsiooni ja nõudlikkust õppe sisu ja kvaliteedi suhtes. Jõukohane omaosalus kvaliteetse avaliku teenuse tarbimisel on mõistlik ja põhjendatud.

Reformime õppelaenude ja õppetoetuste süsteemi, et kellelegi ei jääks kõrgharidus kättesaamatuks majanduslikel põhjustel või seetõttu, et õppeperioodi elamiskulud on ülejõukäivad. Loome tööandjatele võimaluse maksuvabalt oma töötajate õppemaksu tasumiseks ja stipendiumide maksmiseks.

Näeme teadus- ja arendustegevuse vedurina erasektorit, keda riik targalt toetab. Teeme selleks pikaajalisi kokkuleppeid ettevõtlusorganisatsioonidega. Näeme teadus- ja arendustegevust tihedas koostöös majandusega.

Eestis praegu kasutatav universaalsete toetuste süsteem on ebaefektiivne ja maksumaksja raha raiskav. Toetusi makstakse ka inimestele, kes seda ei soovi ega vaja abistamist, sest saavad ise hakkama. Digiriigis ei ole selline lähenemine mõistlik. Parempoolsed algatavad riiklike toetuste reformi eesmärgiga minna lausalistelt toetustelt üle sihistatud ja vajaduspõhistele toetustele. Riik peab maksimaalselt ära kasutama olemasolevaid andmeid, et toetus läheks just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad ning et rahakasutus oleks õige, õiglane ja maksumaksja seisukohast mõistlik.

Avalike teenuste ja toetuste lõks on olukord, kus abi saajal puudub igasugune motivatsioon tööle naasta, kuna sotsiaalsüsteem tagab ilma pingutuseta parema heaolu kui töötamine. Mõtlematult toetusi tõstes surume inimesed ja pered sellesse lõksu, kust hiljem, kui toetused läbi saavad, on väga keeruline välja murda. Parempoolsed seisavad selle eest, et töötamine ja ettevõtlusega tegelemine oleks alati tasuvam kui toetustest elatumine. Toetuste disainimisel lähtume sellest, et need tagaks küll eluks vajaliku, aga ühtlasi motiveeriks inimest aktiivsusele iseseisva toimetuleku saavutamiseks.

Eesti sotsiaaltoetuste süsteem on killustunud. Erinevaid toetusi, hüvitisi ja muid abimeetmeid on üle poolesaja, kuid paljud neist on eraldiseisvalt liiga väikesed ega paku hädasolijale leevendust. Seetõttu taotlevad inimesed tihti mitut eri sotsiaaltoetust korraga. Parempoolsete hinnangul pole selline korraldus mõistlik ega väärikas ei toetuse saaja ega maksumaksja vaatevinklist. Vältida tuleb raskustesse sattunud inimeste vaesumist. Riiklike toetuste reformimisel seame eesmärgiks riskirühmade sotsiaalse tõrjutuse vähendamise. Kui toetuse maksmine on põhjendatud, peab see tagama abisaajale elatusmiinimumi. Vaatame üle elatusmiinimumi arvutamise metoodika, et see arvestaks vajadusega toetada inimese enda võimalust panustada ja olla kaasatud ühiskonda.

Sotsiaalteenuste pakkumisel tuleb teha valikuid, sest kõige jaoks raha ei jätku. Prioritiseerime teenuseid, mis on kriitilised abivajaja elule, tervisele ja toimetulekule. Loobume teenustest, mille lisandväärtus on väike, mida kasutatakse vähe või mille seadmise aluseks olnud riskid on vähese mõjuga.

Erakondade lubadused tõsta pensione on isetäituvad. Pensionid on Eestis indekseeritud ehk seotud palkade ja elukalliduse tõusuga. Kasvab majandus, tõusevad palgad, tõusevad ka pensionid. Riik peab ausalt välja ütlema, et iga inimese isiklik vastutus enda pensionipõlve kindlustamisel peab suurenema. Selleks on vaja toetada teadlikku ja pikaajalist pensionivara kogumist ning käivitada tegelik tööandjapension. Tööandja poolsete maksete tegemine peab olema maksustatud madalama maksumaksumääraga, ainult 13 protsendise ravikindlustusmaksuga.

Kohe pärast Riigikogu valimisi tuleb üle vaadata peretoetuste süsteem, mis tuleb disainida õiglasemaks ja vajaduspõhiseks. Peame õigeks kaotada peretoetuste indekseerimine ning kõrvaldada perekondi vastandav ebaõiglus. Samuti tuleb arvestada, et vaesusriskis on pigem üksikvanemad, mitte suurpered.

Parempoolsetele hinnangul on iga laps väärtus, mida tuleb hoida just tema ja ta pere vajadusi arvestava toega. Seisame selle eest, et igale perele oleks tagatud juurdepääs just neile vajalikele teenustele – olgu selleks lastehoid, logopeed, psühholoog või füsioterapeut. Peretarkuse kasvatamiseks tagame vanematele toetavad vanemlusprogrammid ja nõustamise.

Tagame, et üksikvanemad ei pea elatisrahasid üksi välja nõudma. Ükski laps ei pea kasvama absoluutses vaesuses.

Eesti tervishoiusüsteem vajab ulatuslikku reformi, et kindlustada tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet rahvastiku vananemise tingimustes. Peame õigeks Haigekassa rahastuse suuremat avamist erasektorile ning teenusepakkujate vahelist konkurentsi, mis suurendab kuluefektiivsust.

Parempoolsete eesmärk on muuta raviraha liikumine patsiendi-kesksemaks. Selle eelduseks on patsientide omavastutuse järk-järguline suurendamine ning erakindlustuste osatähtsuse kasv tervishoiuteenuse rahastamisel. Tööandja poolne täiendav ravikindlustus peab saama erisoodustusmaksust vabaks.

Astume samme raviressursi mõistlikumaks kasutamiseks. Raviraha vabastamiseks viime haiguspäevade hüvitamise Haigekassa alt Töötukassa alla. Väärtustame meditsiinipersonali tööaega. Toome korraldava ja tehnilise töö jaoks tervishoidu tööle rohkem valdkonna väliseid inimesi. Bürokraatia vähendamiseks kasutame paremini ära e-lahendusi ning integreerime sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tegevusi.

Perearsti teenus peab olema töövälisel ajal tagatud seal, kus see on vajalik. Vajaduse väljaselgitamiseks tuleb kasutada olemasolevaid andmeid ja nendest paistvaid käitumismustreid. Perearstide konkursid tuleb muuta paindlikumaks, sest maapiirkondadesse suunduvate arstide vajadused on erinevad. Paindlikumad tingimused kõnetavad rohkem ka kogenumaid ja motiveeritud töötajaid. Koos tellimustranspordi juurutamisega muutub arstiteenus kättesaadavamaks ka maapiirkondades.

Ravijärjekordade lühendamiseks tuleb arstidele jätta ainult need tegevused, mis vajavad arsti pädevust ning juurutada lõpunid e-lahendusi nii arstide kui ka patsientide seas. Haarata e-registratuuri ja e-suunamisse kõik erialad ning ergutada patsiente neid kasutama. Panustame selgitustöösse, et inimesed teaksid, millisel juhul on vajalik arsti kaasamine ja millal tasub usaldama õdesid ja teisi spetsialiste.

Vaimne tervis on terve rahva nurgakivi. Ise endaga hakkama saamiseks vajavad kõik eneseabi oskusi. Võtame vaimse tervise valdkonna fookusesse ja määrame valdkonnale ühtse, koordineeriva vastutaja. Kaasame erasektorit, et suurendada vaimse tervise õdede ja kliiniliste psühholoogide arvu ning kättesaadavust.

Eesti välispoliitika peab olema väärtuspõhine ja aktiivne, hoidma tugevat koostööd lääneliitlastega ning seisma saatusekaaslaste eest. Sõda Ukrainas käivitas läänes äratuskella ning Eesti ülesanne on tegutseda selle nimel, et äratuskell heliseks täpselt niikaua kui vaja. Piiririigi kaitsepoliitika alusteks on Eesti sõjalise võimekuse kasvatamine NATO raames ning kogu ühiskonna kaasamine riigikaitsesse. Suhetes Põhjamaade ning enamuse Ida-Euroopa riikidega tuleb leida koostööformaat, mis toob piirkonna hääle iga kõrgetasemelise rahvusvahelise kohtumise laua taha.

Vene impeeriumi lagunemine võtab aega ning seniks peab Eesti leidma tee, kuidas elada kaitstuna agressori kõrval nii, et meile omased väärtused oleks kaitstud ning meie riik oleks turvaline paik nii eestlastele, kui ka külastamiseks a ja investeerimiseks. Piiririigi tugevus on avalik debatt haavatavuste üle. Saame hakkama juhul, kui räägime asjadest nii nagu nad on, mitte olukorras, kus vaenlane teab rohkem kui keskmine eestlane.

Eesti peab hoidma initsiatiivi Ukraina rahvusvahelisel toetamisel sõja võitmiseks ning riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks. Lääneriigid ja Eesti koos nenega peab olema valmis tagama Ukraina sõjalise abistamise ja relvatarned kuni sõja lõpuni. Välispoliitikas seisame selle eest, et Ukraina survestamine enneaegsele rahule ei saavutaks Läänes kandepinda. Lääneriikide ühine huvi on Ukraina sõjajärgne ülesehitamine, et riik muutuks iseseisvalt jätkusuutlikuks. Eesti võimalus on osaleda Ukraina majanduse ja taristu taastamisel, samuti oma kogemuse jagamisel õigusriigi ülesehitamiseks ja korruptsiooni ohjeldamiseks.

Eesti peab aktiivselt tegutsema selleks, et panna Venemaa oma tegude eest vastutama. Sõjakurjategijad ja käsuandjad tuleb tuua rahvusvahelise tribunali ette. Venemaa peab heastama Ukraina majandusele tekitatud kahju ja maksma reparatsioone. Vene rahvas peab teadvustama toime pandud agressioone ja tunnetama vastutust. Vaja on jätkata rahvusvahelist koostööd ja sõlmida uusi koalitsioone, et kärpida Venemaa sõjalisi ja majanduslikke võimekusi vähemalt seni, kuni eksisteerib Vene impeerium. Samuti peatada Venemaa esindajate osalemine igasugustes rahvusvahelistes organisatsioonides. Vene impeeriumi lagunemine ja režiimimuutus on aeganõudvad protsessid. Eesti roll on selgitustöö lääneliitlaste suunal, et Venemaa naasmiseks rahvusvahelisele areenile aktsepteeritava partnerina tuleb seada oluline eeltingimus – selliste julgeolekutagatiste saamine, mis välistaks tulevikus mistahes Venemaalt lähtuvad rünnakud naaberriikide suunal.

Eesti peab poliitiliselt ja vaimselt käituma osana tuumikeuroopast. Lõimumine Euroopa ja lääneliitlastega ei saa piirduda ainult riiklikul tasandil koostööga, sama oluline on kultuurisidemete, teadus- ja haridusvaldkonna, vabaühenduste võrgustike ja majandussuhete arendamine Eesti ja liitlasriikide koostööpartnerite vahel, et Eesti kasvaks kodanikuühiskonna tasandil Läänega kokku. Oluline on hoida Eesti kui edumeelse riigi mainet maailmas.

Venemaast tulenev suurenenud julgeolekuoht sunnivad Eestit ümber hindama riigikaitse korraldust. Riskide maandamises on vastutus kogu ühiskonnal. Eestis napib kõikides valdkondades inimesi. Ainult riiklikust ressursist ei piisa ükskõik millise vähegi tõsisema kriisi korral, mistõttu tuleb rohkem kaasata kodanikuühiskonda ja erasektorit.

Toetame erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe sõlmimist riigikaitse tugevdamiseks ja kaitseinvesteeringute plaani kinnitamiseks.

Parempoolsed pooldavad sõjalise kaitse kulude kasvu vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Ka sisejulgeoleku valdkonna kulusid tuleb tõsta vähemalt 2% tasemeni SKP-st. Selle alla käivad ka elanikkonnakaitse kulud. Kõikide kriiside, mille hulgas on ka sõda, lahendamise eelduseks on riigi kui terviku ja elutähtsate teenuste toimimine. Selleks peab iga ministeerium kavandama oma valdkonnas laia riigikaitse tegevused koos vastava finantseerimisega.

Riigi julgeolek on üks tervik, mis koosneb turvalisusest, sisejulgeolekust ja riigikaitsest. Nii tuleb ka tulevaste tegevuste planeerimisel võtta arvesse lahutamatult kõik kolm. Inimeste puuduse leevendamiseks tuleb muuta regulatsioone nii, et võimalikult palju täna sõjalisest riigikaitsest välja jäänud inimesi oleks haaratud laia riigikaitse tegevustesse läbi nende spetsiifiliste oskuste. Toetame asendusteenistuse ja naiste ajateenistuse laiendamist.

Ka mittesõjalises riigikaitses tuleb kasutada reservjõu põhimõtet. Seame eesmärgiks, et Eestil oleks vähemalt 10 000 kodanikku mittesõjalise riigikaitse reservis. Toetame riigikaitseõppe lisamist õppekavadesse kohustuliku õppeainena, kuid seda viisil, et baasteadmisi antakse lisaks sõjalisele riigikaitsele ka laiast riigikaitsest. Elanikkonnakaitse baasoskusi peavad teadma kõik Eesti elanikud. Siia alla käib ka meedia- ja desinformatsiooni teadlikkuse õpetamine koolis.

Ka mittesõjalises riigikaitses tuleb kasutada reservjõu põhimõtet. Seame eesmärgiks, et Eestil oleks vähemalt 10 000 kodanikku mittesõjalise riigikaitse reservis. Toetame riigikaitseõppe lisamist õppekavadesse kohustuliku õppeainena, kuid seda viisil, et baasteadmisi antakse lisaks sõjalisele riigikaitsele ka laiast riigikaitsest. Elanikkonnakaitse baasoskusi peavad teadma kõik Eesti elanikud. Siia alla käib ka meedia- ja desinformatsiooni teadlikkuse õpetamine koolis.

Eesti peab vajadusel olema valmis toimima ka saarena ning seda isegi siis, kui Soome ja Rootsi liituvad NATOga. See tähendab nii varude kui ka toimekindluse tagamist.

Eesti on tunnistanud Venemaa terroristlikuks riigiks. Järjekindlalt on vaja piirata Venemaa võimalusi destabiliseerida Eesti ühiskonda. Usaldame Eesti julgeolekuametkondi ning tunnustame nende tulemuslikku tööd siseturvalisuse tagamisel.

Parempoolsed ei samasta venelasi ja terroristliku riigi kodanikke. Kedagi ei tohi diskrimineerida nende rahvuse pärast.

Parempoolsed ei samasta venelasi ja terroristliku riigi kodanikke. Kedagi ei tohi diskrimineerida nende rahvuse pärast. Samas kodakondsuse valik on vabatahtlik. Terroristliku riigi kodanikel ei tohi olla valimisõigust kohaliku omavalitsuse valimistel ega õigust omada Eestis relvaluba. Terroristliku riigi kodanikud, kes rikuvad Eestis seadusi, tuleb saata riigist välja lihtsustatud korras.

Parempoolsed ei samasta venelasi ja terroristliku riigi kodanikke. Kedagi ei tohi diskrimineerida nende rahvuse pärast. Samas kodakondsuse valik on vabatahtlik. Terroristliku riigi kodanikel ei tohi olla valimisõigust kohaliku omavalitsuse valimistel ega õigust omada Eestis relvaluba. Terroristliku riigi kodanikud, kes rikuvad Eestis seadusi, tuleb saata riigist välja lihtsustatud korras.

EL idasuunaline laienemine peab jätkuma. Parempoolsed toetavad liitumisläbirääkimiste avamist Ukraina ja Moldovaga niipea, kui need riigid on täitnud vajalikud eeltingimused. Järeleandmisi tingimuste osas teha ei saa, sest tuleb tagada õigusriigi põhimõtete ja korruptsioonivastase võitluse juurdumine kõigis kandidaatriikides. Parempoolsed leiavad, et EL laienemisel tuleb rangelt kinni pidada euroopaliku väärtusruumi põhimõtetest. Riikidega, kus puudub piisav poliitiline tahe või laialdane ühiskondlik surve Euroopa suunaliseks liikumiseks, tuleb liitumisläbirääkimised peatada. Üheks selliseks näiteks on Serbia.

EL liikmena peab Eesti seisma selle eest, et reeglite ühtlustamisel ei kaoks meie konkurentsieelised. Parempoolsed toetavad Euroopa riikide omavahelist suuremat majanduslikku ja poliitilist koostööd, kuid meid ei vaimusta liigne „euro-usinus”. EL tugevused on ühisturg, neli põhivabadust ning ühtne demokraatia ja õiguskorra standard. Liikmesriikidel peab olema võimalus säilitada oma eripära, administratiivne sekkumine igal elualal ainult lõhub Euroopa koostööd. Euroopa õiguse ülevõtmisel peame silmas Eesti vajadusi, eripärasid ja kultuuriruumi.

Parempoolsed ei toeta kaitsevaldkonnas paralleelsete struktuuride loomine NATO-le. Euroopa julgeolekuolukorrale ei tule kuidagi kasuks sõjalist võimekust puudutavate otsuste ega käsuahela hägustamine. Peame meenutama Euroopa liikmesriikidele nende kohustust täita kõik NATO lepingutest tulenevad kaitseinvesteeringute kohustused ning panustada täiendavalt Venemaaga külgnevate riikide julgeolekusse ja kaitsekoostöösse. Eesti välispoliitilised pingutused peavad olema suunatud sellele, et saavutada Soome ja Rootsi kiire liitumine NATOga.

Venemaast lähtuva otsese ohu kõrval tajume ka teiste totalitaarsete riikide, eeskätt Hiina globaalsetest ambitsioonidest tingitud julgeolekuriskide kasvu. Eesti peab hoiduma osalemisest Hiina pakutavates ühekülgsetes koostöövormides, selle asemel tuleb keskenduda Euroopa ühtse Hiina-poliitika kujundamisele ning teha koostööd Ameerika Ühendriikidega. Totalitaarsetes ja autoritaarsetes riikides puudub ettevõtlusvabadus. Oluline on vältida sõltuvust Hiina päritolu tehnoloogiatest ja kapitalist. Ärisuhete arendamine ebademokraatlike riikidega sisaldab alati kõrgendatud riski ning selleks ei peaks kasutama avaikke vahendeid.

Poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus EL naabruses kasvab ja peame olema valmis suurenevaks rändesurveks. Euroopal on mõistlikum lahendada rändekriise väljaspool EL territooriumi. Parempoolsete arvates tuleb panustada EL välispiiride kaitsesse ning tõkestada migrantide ja pagulaste smuugeldamist korraldavate kuritegelike kartellide tegevust nende transiitriikides ja lähteriikides. Selleks on vaja suurendada koostööd EL liikmesriikide vahel erinevatel tasemetel ja EL agentuuridega nagu FRONTEX ja EASO. Eesti peab rändekriisideks valmis olema ning me tunnustame meie julgeolekuasutuste senist head tööd. Eesti peab jätkama idapiiri valvetaristu väljaehitamist ning valve tugevdamist.

Eesti kohus on jätkata Ukraina sõjapõgenike abistamist ning soovijatele varjupaiga pakkumist. Peame valmistuma ka selleks, et paljud neist soovivad siduda oma elu pikemalt või alatiseks Eestiga. Selleks koostame mõtestatud ja metoodilise tegevuskava, aitame ukrainlastel selgeks õppida eesti keele ning leida rakenduse Eesti ühiskonnas. Meist endist sõltub ka see, kas koju tagasi pöörduvatest sõjapõgenikest võrsuvad tulevased Eesti sõbrad ja saadikud.

Eesti peab jätkama rahvusvahelist arengukoosööd, mis on ühtmoodi kasulik nii Eestile kui ka partnerriigile. Arenguabi ja humanitaarabi andmisel tuleb lähtuda järgnevast. Kriisiabi tuleb pakkuda humanitaarkatastroofide ja loodusõnnetuste korral kõikjal maailmas.

Prioriteediks seame Eesti kogemuse ja otsese abi pakkumise Venemaa lähipiirkonnas elavatele rahvastele, et siduda neid läänega ja aidata kaasa Vene impeeriumi lagundamisele.

Eesti peab aktiivselt tegelema nii enda kui Euroopa rahvaste inforuumi ja ajaloolise mäluga. Koostöös teiste endiste idabloki riikidega tuleb seista selle eest, et teadmine Vene imperialismist ja massirepressioonidest jõuaks lääne ühiskondade teadvusse ja kooliprogrammidesse. Selleks algatame Euroopa-ülese haridus- ja teavitusprogrammi loomise.

EL ei tohi lubada sõnavabaduse kuritarvitamist totalitaasete ja autokraatlike riikide poolt. Venemaa, Hiina ja sarnaste režiimide propagandakanaleid tuleb käsitleda infosõja relvadena ning need tuleb eetrist eemaldada. Selliste riikide Euroopas elavate diasporaade väljatoomiseks nende režiimide kontrollitud inforuumist on mõistlik asutada EL ühtne ringhääling teabe edastamiseks nende rahvaste emakeeltes.

Kaotame tasuta ühistranspordi ja pakume sõidusoodustusi ainult neile, kes seda päriselt vajavad. Tasuta ühistransport pole ennast õigustanud ja moonutab turgu. Just seetõttu on meie transpordisektoril madal investeerimishuvi ja -võimekus. Omaosalus toob valdkonda lisaraha ning taastab turureeglid, kus teenus kujuneb kasutajate vajadustest lähtuvalt. See võimaldab korrastada transpordivõrgustiku nii omavalitsuse siseselt kui ka üle riigi.

Transpordiühendused nii riigi sees kui ka riigist välja peavad olema lihtsad, kiired ja mugavad. Kogu Eesti katmine ühetaolise transpordivõrgustikuga pole hajaasustuse tõttu mõistlik. Seetõttu toetame nutikaid ja innovatiivseid lahendusi. Piirkondades, kus nõudlus püsiliinide vastu on väiksem, viime sisse paindliku nõudluspõhise transporditeenuse. Seevastu linnades juurutame pargi ja sõida süsteemi, mis eeldab rongiliikluse parandamist. Samamoodi tuleb leevendada piiranguid ettevõtlusele, et tekiks uusi innovaatilisi võimalusi maalt liikuma saamiseks. Oluline on ka omavalitsuste ülene koostöö, näiteks läbi regiooniüleste transpordikeskuste ja ühetaoliste sõidusoodustuste, et ühistranspordiliinid sõidaksid täpselt sinna, kus inimestel ka tegelikult vaja on ja inimene ei peaks teenust kasutades halduspiire tajuma.

Lähtume eesmärgist suunata reisi- ja kaubavoogude liikumist võimalikult jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult. See tähendab paremat ühistranspordi korraldust, raudteede paremat kasutuselevõttu, aktiivse liikuvuse edendamist ja liikluskoormuse paremat juhtimist, et viia minimaalseks taristu tervikvajadus. Taristu planeerimisel tuleb säilitada mõõdutunne ehk arvestada pikaajalist tasuvust ja kaasnevaid ülalpidamiskulusid ning hoiduda üle jõu käiva taristu rajamisest. Eesti piirkondade paremaks ühendamiseks toetame investeeringuid Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tartu-Riia rongiliiklusesse ning juba kokku lepitud Rail Balticu valmimist. Maanteede arendamisel peame silmas liikluskoormuse vähendamise eesmärki ning toetame Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu maanteede väljaehitamist. Peame õigeks jätkata ettevalmistusi Tallinn-Helsinki tunneli rajamiseks, eeskätt pikaajaliselt jätkusuutliku rahastusmudeli leidmiseks.

Lennunduse arendamisel peame esmatähtsaks otseühenduste loomist nii Euroopa sõlmjaamadesse kui suurematesse ärikeskustesse. Tallinna Lennujaam on lennuliikluse loomulik monopol. Lennujaama peamine eesmärk on võimalikult soodsate, rohkete ning kiirete ühenduste tagamine välismaailmaga. Selleks, et realiseerida Tallinna võimalus tõusta kõige atraktiivsemate ärilinnade esirinda, tuleb avad mugavate graafikutega otselennud suurematesse Euroopa ärikeskustesse. Parempoolsed toetavad selleks vastava ülesande andmist Tallinna Lennujaamale.

Kiirendame regulatsioonide kaasajastamist, et võimaldada Eestis arendada ja tavaelus kasutusele võtta uusi transporditehnoloogiaid. Näiteks drooniliiklus ning kaugjuhitavad ja isesõitvad sõidukid. Kujundades esimeste seas regulatiivse raamistiku uute tehnoloogiate toomiseks teedele, merele ja õhuruumi loome eeldused uue tööstusharu arengule Eestis.

Sidetaristu areng teeb Eestis vähikäiku. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on pidurdunud ja andmeside kiiruselt oleme Euroopas viimaste seas. Allakäigu peatamiseks tuleb vaadata üle avaliku ressursina jagatavate sageduslubade konkursside korraldus ja tingimused, et motiveerida sideettevõtteid investeerima ning samaaegselt tugevdada riigi võimekust oligopoolsete telekomiettevõtete üle järelevalve teostamisel.

Regionaalpoliitika ülesanne on tugevate regioonide kujundamine, mitte maa- ja linnaelu vastandamine. Elu edendamiseks maal on vajalik tugeva piirkondliku keskuse olemasolu ja sellega hästi ühendatud tagamaa. Selle elluviimiseks peavad piirkonnakeskus ja tagamaa olema ühtse juhtimise all ja piirkonna arengut tuleb planeerida tervikuna ja ühistest huvidest lähtuvalt. Piirkonnale olulisi otsuseid tuleb langetada kohapeal.

Tugev omavalitsus pakub elanikele rohkem ja kvaliteetseimaid teenuseid. Tugevate maakondadel põhinevate omavalitsuste loomiseks jätkame haldusreformi teist etappi. Anname valdadele ja linnadele suurema vabaduse otsustada, kuidas ja millisel viisil kohaliku elu küsimusi lahendada.

Selleks, et tekitada omavalitsustes suurem huvi oma inimeste sissetulekute kasvatamiseks, muudame omavalitsusele laekuva tulumaksu protsenti nii, et Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvad ja seetõttu väiksema tulupotentsiaaliga omavalitsused saavad riigi tasandusfondi asemel omale senisest suurema osa tulumaksust. Nii pääseb enamik omavalitsusi töökohtade loomist mittemotiveerivast tasandusfondi sõltuvusest. Riigieelarvest omavalitsustele jagatavad sihtotstarbelised toetused ehk “sildiga raha” muudame osaks omavalitsuste tulubaasist ja anname omavalitsusele rahade kasutuse üle täieliku otsustusõiguse.

Muudame kohaliku omavalitsuse allasutuste juhtide, näiteks koolijuhtide, töölepingud tähtajalisteks. Kehtestame ühe tooli reegli ehk lõpetame allasutuste juhtide kuulumise kohaliku omavalitsuse volikoku, et vähendada huvide konflikte.

Eesti vajab plaani ja juhtimist, kuidas uue ja rohelise majanduskasvuni jõuda. Kuid see ei tähenda, et mõistliku kliimapoliitika poole tüürimine peaks algama maksude tõstmisest või uue ministrikoha loomisest. Sotsialistlik ümberjagamine ja bürokraatia lisamine tekitaksid ühiskonnas vastuseisu Euroopa roheleppele, mitte ei aitaks kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Parempoolsete hinnangul piisab, kui lähtume kliimapoliitika põhialustest ning määrame roheleppe elluviimise veduriks majandusministeeriumi.

Eesti metsi majandatakse valdavalt säästlikult ja heaperemehelikult. Meie olemasolevatesse metsadesse talletatud süsinikuvaru ei saa lõputult kasvada ja on juba nüüd maksimumi lähedal. Parempoolsed leiavad, et süsinikusidumise suurendamiseks tuleb võtta kasutusse väheväärtuslikud põllumaad ja rajada sinna puuistandused, mis seovad täiendavalt süsinikku ning annavad kvaliteetset puitu. Investeeringud metsakasvatusse peavad oluliselt suurenema, et kasvatada kvaliteetset tarbepuitu kiiremini ja suuremas mahus. Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük peab toimuma läbipaistvalt ja turuhinnaga.

Mets on kestliku majandamise nurgakivi, sest just metsast saab alguse taastuvate materjalide turule toomine. Parempoolsete hinnangul peab soodustama puidu kasutamist kõrge lisandväärtusega kestvustoodete tegemiseks, et vähendada maapõuest pärit kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Energiapuidu osakaalu vähendamiseks vajame uusi puidurafineerimise tehaseid ja innovatsiooni puidukeemias. Avalikus sektoris eelistame uute hoonete ehitamisel puitarhitektuuri, mis on oluliselt kliimasõbralikum võrreldes betoonist ehitamisega ning aitab samas meie puitmajade sektoril kasvada.

Hindame kõrgelt elurikkust nii maal, õhus kui merel. Liikide säilitamise seisukohast on kõik metsad Eestis kaitstud. Omanäolise looduse kaitsel on Eesti teinud suuri samme, tegutsenud kaitstavate alade loomisega kiiremini kui paljud Euroopa riigid. Parempoolsete hinnangul saab teha rohkem – nii eraalgatuslike initsiatiivide toel kui loodushoiu kvaliteedi tõstmisega. Liigirikkuse säilimiseks hoiame 30 protsenti Eesti metsadest teistest suurema kaitse all.

Eesti maa on piiratud ressurss, mistõttu maakasutusele peab lähenema mõistlikult ja terviklikult nii, et kaetud saaks ühtaegu liigirikkuse, toidutootmise ja metsamajanduse huvid.

Kõik eraomandile avalikes huvides seatavad piirangud tuleb koheselt ja õiglaselt hüvitada. On mõistlik, kui avalike projektide menetlemise eelduseks on talumistasu oksjon, kus võidab kogukonnale parim pakkumine. Ka piirangute seadmisel eelistame ja soosime eraomandit. Riik ei pea vägisi võõrandama omandit avalikes huvides, vaid era- ja avalik huvi saavad koos eksisteerida. Nii on võimalik olla eraomanikust looduskaitseala valitseja või kaitseväe harjutusvälja erametsaomanik.

Rohetehnoloogia ja ringbiomajanduse valdkonnas toetame innovatsiooni ja tootearendust, mis aitab Eestil muutuda importijast eksportijaks. Et muuta ringmajanduse tehnoloogiate kasutuselevõtt majanduslikult tasuvaks, tõstame jäätmete ladestamise tasu kolm korda.

Kättesaadava hinnaga elektri tagab Eesti tarbijale ainult tugev konkurents tootjate vahel. Turukonkurents, mitte riiklikud regulatsioonid teeb parima valiku selle osas, millised elektritootmise tehnoloogiad ja tootjad osutuvad pikas perspektiivis parimaiks. Parempoolsete hinnangul on universaalteenus ilmekas näide sellest, kuidas end targaks pidav riik teeb tavatarbijatele kahju. Sajad tuhanded tarbijad meelitati võltsootustega universaalteenuse kasutajaks, kuigi tegelikkuses maksavad nad pea poole kõrgemat hinda võrreldes börsihinnaga. Tarbija peab valima ise temale sobiva elektrihinna kujunemise režiimi ning riigi ülesanne on kaitsta tarbijat vaid ootamatute hinnašokkide korral mõistliku hinnalae kehtestamisega, vajadusel kompensatsioonimehhanismi kaudu.

Taastuvenergia võimsuste rajamiseks ei ole vaja mitte jagada rahalisi toetusi, vaid vähendada avaliku sektori poolseid takistusi ja pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet ettearvatava ja läbipaistva õigusruumiga. Lihtsustame ja kiirendame ruumiliste planeeringute läbiviimist elektritootmisvõimsuste rajamiseks. Planeeringumenetlused koos võimalike kohtuvaidlustega ei tohi olla kulukamad ega võtta rohkem aega kui meie naaberriikides. Soodustame eraalgatusi biogaasijaamad ehitamiseks üle Eesti. Meretuuleparkide ühendamiseks elektrisüsteemiga kasutame maksimaalselt ära saadaolevad EL toetused. Võrkude rajamise kõrval edendame vesiniku tootmist tuuleparkides ja transportimist meritsi.

Lisaks taastuvenergiale vajame stabiliseerivaid ja salvestusvõimsusi. Toetame tuumaenergia kasutuselevõttu kui parimat realistlikku alternatiivi põlevkivienergiale. Et tuumajaama saaks luua erasektor, on riigi ülesanne tagada selleks vajalik seadusandlik raamistik ja järelevalve. Vajalike regulatsioonide ettevalmistamist alustame kohe. Soodustame investeerimist uutesse tarbimise juhtimise tehnoloogiatesse. Maailm otsib lahendusi ja see annab meie ettevõtetele võimaluse eksportida uusi tehnoloogiaid globaalsetele turgudele. Selleks toetame Eesti rohetehnoloogia klastri arengut ja avardame kasvukapitali kättesaadavust.

Põlevkivi energeetikas kasutamine pikas plaanis lõpeb ja rahvusliku maavara tulevik on keemiatööstuses. See aga ei tähenda, et peame päevapealt põlevkivist elektri tootmise lõpetama. Järsk lõpp tekitab hinnašoki, mis omakorda on suurim tagasilöök taastuvenergiale üleminekul. Varustuskindluse tagamiseks tuleb põlevkivi tootmisvõimsusi hoida käigus senimaani, kuni tekib piisavalt süsinikuneutraalseid tootmisvõimsusi.

Hoonete energiatõhususe toetuste mehhanism on ennast õigustanud. Parempoolsed soovivad selle mahtu suurendada ning lükata energiatõhususe projektid käima ka vähem jõukates piirkondades. Selleks tagame korteriühistutele riiklikud garantiid laenu saamiseks ja lihtsustame toetuste taotlemist tüüpprojektide ja tüüplahenduste loomisega riigi poolt.

Parempoolsed seisavad vaba ühiskonna ja konkurentsivõimelise majanduse eest. Kumbki neist pole kaitstud, kui talume korruptiivset käitumist poliitikas või lepime riigivalitsemise korporatiivse suletusega. Korruptsioon seab löögi alla usalduse, isikuvabadused, õigusriigi ja demokraatia, pidurdab majanduse arengut ja innovatsiooni ning teeb inimesed vaeseks. Parempoolsed on ainus erakond, kelle poliitika fookuses on võitlus korruptsiooniga. Meie eesmärk on tõsta Eesti korruptsioonivabaduse indeksis maailmas esikohale.

Poliitilise korruptsiooni tõkestamiseks lõpetame katuserahade jagamise Riigikogus ja kaotame valitsuserakondade ühiskassa ehk riigieelarve raha varjatud jagamise poliitilistele lähikondlastele. Samuti karmistame järelevalvet omavalitsuste üle, et takistada avaliku raha kasutamist poliitiliseks propagandaks.

Parempoolsed seisavad selle eest, et tuua riigijuhtimise juurde tagasi nõudlikkus. Iga ametniku esmane ülesanne on teenida Eesti inimesi ning Parempoolsed edendavad avalikus sektoris sellest ootusest lähtuvat kultuuri. Soosime ametnike vastutulelikku ja algatusvõimelist suhtumist, et asendada levinud tõrjuvat hoiakut inimeste suhtes. Kaasajastame avaliku sektori juhtide valiku süsteemi, muutes tippametnike ametiaja tähtajaliseks, konkursid läbipaistvateks ning ainult ja ennekõike Eesti vajadustest, mitte ametkondlikest või erakondlikest lojaalsuskriteeriumitest lähtuvaks.

Avalikud teenused peavad olema lihtsad, mõistetavad ja kättesaadavad. Teenuste ja avaliku sektori otsustusprotsessi kujundamisel tuleb lähtuda eeskätte riigi või omavalitsusega suhtleva osapoole vaatest ja konkreetsetest vajadustest. Muudame avalikud teenused ja menetlused reaalajas jälgitavaks, nagu klient saab täna jälgida postipaki või pangateenuse teekonda.

Regulatsioonide lisandumine ja seaduste pidev muutumine on ettevõtetele ja kodanikele koormaks ning tekitab tarbetut halduskoormust. Põhiseaduse puhul on Eesti hoidunud selle tormakast avamisest ning eelistanud praktika juurdumist. Sama põhimõte rakendugu kogu seadusloomes. Selleks kärbime massilist õigusloomet ja pidurdame reeglite pidevat muutmist.

Viime lõpuks ellu printsiibi, et andmeid esitatakse riigile vaid ühte kohta ja ühe korra. Automatiseerime aruandluse ja haldusaktide esitamise ning vastuvõtmise. Väärtustame ja väärindame andmeid, luues võimalused erinevate kogutud andmete ristkasutamiseks kiiremate ja paremate teenuste pakkumise eesmärgil. Muudame avaliku sektori statistilise info reaalajas nähtavaks ja kasutatavaks.

Riik peab tagama võrdsed algtingimused ja ausa konkurentsi. See tähendab tugevamat järelevalvet monopoolses ja oligopoolses seisundis ettevõtjate üle ja nii inimeste kui ettevõtjate kaitset omavoli eest. Tugevdame Konkurentsiameti ja Tarbijakaitseameti võimekust konkurentsihälvete ennetamisel ja neile reageerimisel.

Olukorras, kus kogu maailm liigub sularahalt üle elektroonilistele maksetele, tuleb makseteenuseid käsitleda osana taristust ning tagada igale inimesele õigus omada isiklikku arvelduskontot ja teostada igapäevaseid makseid. Rahapesu tõkestamisel ja finantsjärelevalves peab riik looma pankadele ja teistele turuosalistele selgetel reeglitel põhineva etteennustatava keskkonna ning käituma nõustava partnerina.

Avalik-õiguslike ametite nagu notarite ja kohtutäiturite tegevusse on vaja tuua rohkem läbipaistvust ning tugevdada järelevalvet. Kohtutäiturid ei tohi tekitada ettevõtjatele täiendavat halduskoormust, samuti peavad täituri poolt menetlusosalistele edastatud dokumendid olema üheselt arusaadavad. Menetluste keerukustamine teenimise eesmärgil tuleb lõpetada. Võlamenetluses peab tõendamiskohustus olema nõude esitajal ning korrastada tuleb mustade nimekirjade pidamine, et oleks välistatud kellegi tagaselja nimekirja lisamine.

Tagame õiguskindluse kiirendades ja lihtsustades kohtumenetlust. Peame õigeks kohtunike spetsialiseerumist ning soodustame ekspertide laiemat kaasamist majandusasjades.

Kõrvaldame seadusandlikud ja tehnoloogilised takistused avaliku sektori kogutud andmete ristkasutamiseks toetuste ja teenuste määramisel. Tegemata järeleandmisi inimeste eraelu kaitsele, loome võimalused isikuandmete turvaliseks kasutamiseks ja vahetamiseks andmekogude üleselt. Loome tehnilised võimalused haldusotsuste automaatseks tekkeks, läbivaatamiseks ja vajadusel ka nende vaidlustamiseks, et vähendada käsitööd. Allutame riigi poolt inimeste eraelu puudutavate andmete kogumise ning kasutamise erandlikkuse ja möödapääsmatuse kriteeriumitele.

Riigivõimu tegevus peab olema läbipaistev ja avalikkuse poolt kontrollitav. Selle eelduseks on kodanike juurdepääs infole. Parempoolsed seisavad selle eest, et lõpetada halb praktika salastada kergekäeliselt ametkondlikku teavet ja dokumente.

Eesti majanduse jätkusuutliku kasvu võiduvalem on teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat kõrge marginaaliga eksportivad ettevõtted. Globaalses konkurentsis läbi löömiseks peab Eesti valima eelisarendatavad valdkonnad, milles meil on eeldused saada maailma parimaks. Majanduspoliitika kujundamisel võtame eesmärgiks hoogustada teaduspõhisele innovatsioonile toetuva ekspordi kasvu suurusjärgus 10% aastas.

Kiire majanduskasvu käivitamiseks peab Eesti jõuliselt suurendama teaduse rahastamist ja investeeringuid teaduspõhisesse innovatsiooni. Sõlmime riigi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahelise kokkuleppe, et üheskoos investeeritakse teadus- ja arendustegevusse vähemalt 3% SKP-st. Esialgu peab riik panustama suurema osakaaluga, kuni ettevõtted saavad investeeringutes innovatsiooni jalad alla.

Teadmussiire eeldab ülikoolide tihedamat koostööd ettevõtetega ning suuremat ja aktiivsemat osalemist uute toodete ja tehnoloogiate välja töötamises. Seome ülikoolide riikliku rahastuse ja tellimuse ülikoolide võimega tegeleda teadmus- ja tehnoloogilise siirdega. Perspektiivis suurendab see ülikoolide võimekust, omatulu ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Kõrghariduse rahastamine peab olema vähemalt 1,5% SKP-st, millest riik peab rahastama 80% ehk 1,2% SKP-st. Riigi panus on selle mudeli kohaselt täna peaaegu täidetud, järele aitamist vajab eraraha kaasamine.

Võtame eesmärgiks teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkuse ja käibe kasvu ning lepime kokku konkreetsed mõõdikud. Riik peaks rahastama ainult selliseid rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste projekte, millega saavutatakse kuni kolme aastaga töötaja kohta lisandväärtuseks vähemalt 18–20% ja müügitulu kasv töötaja kohta vähemalt 15%.

Innovatsioonile panustame parandab mahajäämust tööjõu tootlikkuses.Peame kohanema konkurentsiks Euroopa kõige tootlikumate riikidega. Võtame eesmärgiks tõsta Eesti tööjõu tootlikkus 2030. aastaks 100 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.

Kasvueesmärkide saavutamiseks vajab Eesti targa tööjõu abi. Mitte ainult kõrgepalgalisi tippspetsialiste, vaid ka oskustöölisi. Aitame aktiivse ja avatud poliitikaga ettevõtetel ja ülikoolidel tuua Eestisse teadlasi, tehnolooge, insenere ja teisi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, et tagada ettevõtluse ja arenduskeskuste kasvuks vajalik töötajate juurdekasv.

Loome toetava keskkonna tehnoloogiaettevõtete peakontorite ja arenduskeskuste arvu kasvuks ja nende püsimiseks Eestis. Toetame arenduskeskuste arvu kasvu taristuga, mis köidab globaalseid ettevõtteid Eestis arenduskeskusi looma ja kasvatama. Hoolitseme Eesti tuntuse ja hea maine eest.

Kasvuettevõtete, peakontorite ja arenduskeskuste arvukuse kiireks kasvuks tuleb hõlbustada nende juurdepääsu kapitalile. Parempoolsed peavad vajalikuks kujundada meie õigusruum ja maksukeskkond atraktiivseks investeerimisühingute avamiseks ja hoidmiseks Eestis. Võtame eesmärgiks meelitada Eestisse globaalsete erakapitali ja riskikapitali ettevõtete harukontorid, mis muudaks meid piirkondlikuks erakapitali sõlmriigiks.

Ettevõtete finantseerimine on Eestis ülekaalukalt panganduskeskne. Parempoolsed peavad oluliseks parandada erinevate pangaväliste kapitaliliikide kättesaadavust ning arendada kohalikku kapitaliturgu. Selleks peab riik näitama eeskuju riigiettevõtete võlakirjade ja aktsiate pakkumisega. Kui riigile kuuluvad ettevõtted noteerivad oma võlakirjad börsil väljaspool Eestit, tuleb need ühtlasi noteerida ka Eestis.

Enamasti ei vaja ettevõtted mitte toetusi, vaid juurdepääsu kapitalile. EL-i liikmesriigina oleme osa ühisturust ning kasutame ära euroliidu finantsvahendid. Täiendavalt eurorahale peaks toetusi jagama üksnes erijuhtudel. Otsetoetuste maksmise asemel toetavad Parempoolsed riigi panust kapitalituru arengusse läbi erinevate laenu- ja omakapitalitoodete pakkumise, kus riik on kaas- või tuumikinvestoriks otseinvesteeringuid tegevates fondides.

Investeerimiskindluse parandamiseks vaatame üle väikeosanike puudutavad regulatsioonid ning anname väikeosanikele paremad võmalused ettevõtte käekäiguga kursis olemiseks.

Avalik sektor ei pea tegelema ettevõtlusega ega konkureerima ettevõtjatega. Seal kus teenust saab osta turult, tuleb seda osta turult, mitte ise teenust arendada ja pakkuda.

Vähendame riigi otsest osalust äritegevuses läbi ettevõtete erastamise ning börsile viimise. Mitte-strateegilised riigiettevõtted, näiteks Eesti Loto, Eesti Post, Levira, Operail ja Nordic Aviation Group tuleb täielikult erastada. Riigi ainuomandisse jääksid üksnes strateegilise tähtsusega ja taristuettevõtted. Eleringi ja Eesti Energia puhul viime suurema läbipaistvuse tagamiseks nende ettevõtete vähemusosalused börsile.

Sissetulekud on Eestis kiirelt kasvanud ja viinud meid Euroopas keskmike sekka, kuid varajõukuselt oleme endiselt mahajäänud riik. Seetõttu on oluline soodustada inimeste pikaajalise säästmise ja investeerimise harjumusi. Lisame koolide õppekavasse kohustusliku õppeainena rahatarkuse kursuse. Algatame õppekavade ülevaatamise, et teoreetiliste arvutuste ja ülesannete asemel suudaksid õpilased siduda õpitavat nii enda finantskäitumise kui reaalselt majanduses toimuvaga.

Parempoolsete põllumajanduspoliitika lähtub põhimõttest, et Eesti toidutootjad on osa julgeolekupoliitikast, sest nende ülesanne on meie varustamine toiduga. Põllumajandussektori tugevuse määrab ekspordivõimekus ning selleks tuleb tagada võrdsed tingimused konkurentsis EL ühisturul. Vähendame ebamõistlikke piiranguid ja bürokraatiat, et ettevõtjad saaks keskenduda oma põhitegevusele.

Töötlev tööstus on kõige enam lisaväärtust loov sektor Eestis. Tööstussektori põhilised probleemid on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning innovatsiooni, tootearenduse ja digitaliseerimise alarakendatus. Parempoolsete tööjõu- ja targa majanduse poliitika tagab, et sektor saab uue hoo. Käivitame laialdased tööstussektori ümber- ja täiendõppe programmid ning loome nõustamismeetmed kestliku arengu saavutamiseks. Jätkame tööstussektori digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamist.

Parempoolsed toetavad Eesti loomesektori iseseisvat arengut eesmärgiga tõsta loomemajanduse osakaal SKT-st praeguselt 3%-lt 4%-ni. Lihtsustame kultuuris eraraha kaasamise, et sektoris tekiks rohkem iduettevõtteid ning rahvusvahelistumise perspektiiv.

Eesti peab pöörama oma palge innovatsiooni poole igal alal. Loomingu isemajandav ja ekspordile suunatud võimekus on suur, kui soodustame kultuurivaldkonna iseseisvust ja vähendame loovisikute ja organisatsioonide sõltuvust riiklikest toetustest. Asutame EASi ja Kredexi ühendasutuse juurde loomemajanduse kiirendi ning käibekapitali laenugarantii valdkonnale.

Kultuurivaldkonna riiklikul rahastamisel väldime killustumist, mis on mitmes kultuurivaldkonnas tekitanud ülepakkumise nii haridustellimuses kui tegevustoetustes. Lõpetame lausalise raha jagamise. Lepime koostöös loomeliitudega kokku, mida väikese riigi piiratud ressurssidega toetame ja millises mahus. Kaotame ära kultuuritöötaja miinimumpalga. See on oma aja ära elanud, ei vasta turuolukorrale, põhjustab palgalõhe riiklike kultuuritöötajate ja kohalike omavalistuste kultuuritöötajate vahel ning seab oma ala tipud teiste töötajatega ebaõiglaselt samale tasemele.

Ühendame üksteise tegevust dubleerivad toetusasutused Kultuurkapitali ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse ning aitame need asutused välja pealinnakesksusest, et tagada konkurentsivõimelise omakultuuri areng kõikjal Eestis.

Vaimult suur riik ei võitle ei mineviku ega oma rahvaga. Kõik juba Eestis elavad inimesed, sõltumata nende kodusest keelest, peavad tajuma Eestit oma koduna. Aitame kaasa sellele, et need inimesed saaksid Eestile oma inimesteks. Viime koolides ja lasteaedades läbi eestikeelsele õppele ülemineku ja liigume edasi ühtse eesti kooli suunas, et lõpetada segregatsioon ja ennetada getostumist.

Tugev rahvas ei karda võõraid, vaid suudab nad edukalt integreerida, muutudes seeläbi rikkamaks. Eestlaseks saamine ei tähenda Parempoolsete vaates oma varasemast kultuurist loobumist, vaid Eesti kultuuriruumi juurdumist ning siinsete tavade ja praktikate ülevõtmist. Eestlastena peame kõik andma oma panuse sisserändajate eestistamiseks. Seame põgenike vastuvõtul kohustuseks eesti keele õppe. Sisserändajate lapsed suuname kohe õppima eestikeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse, vajadusel võimaldades neile eesti keele omandamiseks üleminekuaastat.

Eesti avalikus ruumis peab kõlama eesti keel. Lisaks avalikule teenusele peab ka erasektoris pakutav teenus olema eestikeelne vähemalt tasemel, mis lubab oma ametis hakkama saada. Riigikeele oskuse puudumisel kannatab töötaja konkurentsivõime. Eesti keele säilitamise kõige kindlam abinõu on selle rääkijate hulga suurendamine.

Kaasaegne teadusruum on globaalne, mistõttu suureneb eesti keele kõrval ka inglise keele kasutamine ülikoolides. Inglise keele kui rahvusvahelise teaduskeele oskamine on kõrghariduses iseenesestmõistetav ning Eesti teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime eelduseks. Parempoolsed ei pea õigeks eesti keele ja inglise keele kasutamise vastandamist. Usaldame Eesti teadlaskonda ja ülikoole, kelle ülesandeks on leida tasakaal eesti ja inglise keele kasutamisel ning seista hea eesti keele jätkuva arengu eest teadus- ja erialakeelena.

Inimeste ränne on vabas maailmas loomulik. Parempoolsed peavad õigek targa rände soodustamist ja migratsiooni juhtimist Eesti majanduse ja julgeoleku huvidest lähtuvalt. Parempoolsed seisavad selle eest, et Eestisse tuleksid inimesed, kes loovad riigile lisandväärtust. Kehtestame Austraalia eeskujul sisserände punktisüsteemi, et soosida Eestile vajalikku ja kasulikku rännet. Punktisüsteemis annavad sisserändajale eelise sobiv haridus ja Eesti tööturul vajalikud oskused.

Eestlus ületab meie riigi geograafilisi piire. Välja rännanud eestlasted on Eesti saadikud maailmas, aitame neil säilitada suhtluse ja sideme kodumaaga. Toetame eestlaste metaversumi ideed ning loome võrgustiku, kuhu on koondatud kõik üle maailma elavad eestlased. Hoiame nendega sidet, teavitame uutest teenustest, kaasame neid ühistesse projektidesse ja kinnistame teadmist, et nad on alati kodumaale oodatud.

Eesti diasporaa levik üle maailma on kasulik eelkõige Eestile endale, seda tuleks paremini ja targemalt rakendada. Eeskujulik näide on e-residentsus, mis teeb Eesti suuremaks ja loob uusi võimalusi nii Eesti jõukust kui ka mõjukust kasvatada. Algatame riiklikult koordineeritud tegevuskava, et viia eestlased olulisemate rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide juhtkondadesse.

Parempoolsed austavad sisulist poliitilist debatti, mis keskendub maailmavaatelistele valikutele. Seisame vastu populismile ja äärmuslusele. Riigikogu kvaliteeti on võimalik parandada üksnes läbi erakondade tugevnemise. Muudame ühiskonna hoiakud eri valdkondade otsustjate erakondadesse kuulumist soosivaks.

Valimistulemuste legitiimsuse ja vastuvõetavuse tagamiseks tuleb seista selle eest, et valimisaktiivsus ei langeks ning tagada kodanikele võimalus teha teadlik valik, mis ei kannataks info kättesaadavuse ega tehniliste võimaluste tõttu. Parempoolsed seisavad e-valimiste võimekuse ja turvalisuse püsiva arendamise eest. Kodanike valimisaktiivsuse tõstmiseks teeme erakondadele ettepaneku muuta valimiste kuupäevi ning tuua Riigikogu valimised maikuusse ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimised septembrikuusse.

Erakondade rahastamise korraldus on kaldu riigieelarveliste eraldiste ning üksikute suurannetajate poole. Peame õigeks süsteemi korrastamist, et motiveerida erakondi koguma eraannetusi liikmetelt ja väiketoetajatelt. Soovime riigieelarve eraldise jagada baasosaks ja muutuvosaks senise rahastusmäära piires. Nii baasosa kui muutuvosa maksmine sõltuks erakonna poolt saadud Riigikogu kohtade arvust, kuid lisaks sõltuks muutuvosa väljamakse täiendavalt erakonna poolt kogutud liikmemaksude ja väikeannetuste summast. Taastame äriühingute erakondadele annetamise õiguse, rakendades samas erakonnaseaduses olevaid annetamise piiranguid äriühingute kasusaajatele.

Tugevdame erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise järelevalvet. Anname Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) suuremad õigused järelevalve teostamisel. Varjatud rahastamise vältimiseks laiendame erakondade sidusorganisatsioonide mõistet ning allutame need ühingud ERJK järelevalvele. Samuti anname õiguskaitseasutustele suuremad volitused erakondade ja kohalike valimisliitude varjatud rahastamise tõkestamiseks.

Toimiv kodanikuühiskond põhineb ühiskonnaliikmete kaasatusel ja koostööl. Kodanikuühiskonna areng peab aina enam toetuma kodanike endi eestvedamisele, mitte riiklikele plaanidele ja toetustele, mida jagavad bürokraatlikud komisjonid. Eestlased on näidanud, et on valmis ja piisavalt jõukad toetama erinevaid kodanikealgatusi ise, mitte läbi riiklikult koordineeritud ümberjagamise. Sel eesmärgil algatame 2002. aastal kinnitatud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni uuendamise. Kaotame annetamise piirmäärad, soodustame teenuste delegeerimist vabaühendustele ning nende ettevõtlikkust toodete ja teenuste pakkumisel.

Sõnavabadus on demokraatia nurgakivi. Seetõttu oleme vastu Euroopa Liidu vaenukõne direktiivi ülevõtmisele, kuna valdkond on Eestis juba piisavalt hästi reguleeritud. Vihakõne on kuritegu ega vaja veel üht lisaregulatsiooni. Lähtume põhimõttest, et vabadusega kaasneb vastutus, mistõttu vajavad kodanikud avaliku laimu eest kaitset. Toetame kiiremaid ja karmimaid karistusi laimamise eest.

Usaldame inimeste oskust teha ise vastutustundlikke valikuid. Isikuvabaduste piiramisega saab nõustuda üksnes lühiajaliselt, kas turvalisuse-, rahvatervise- või julgeolekukaalutlustel. Rahuajal peab ükskõik milliste põhiõiguste piiramine jääma Riigikogu ainupädevusse. Vaba ja demokraatliku riigina peame kõikides otsustes võtma arvesse oma väärtusi. Seisame selle eest, et pikaajaliste poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel oleks arvestatud inimõiguste kaitse.