Teema

Reformierakonna programm “Kestlik Eesti” Riigikogu valimistel 2023. aastal

Jaga:
Ava Kanbani vaades
Kokku lubadust 36
Filtreeri staatuse järgi:

Lubatud

36

Kehtestame kliimaseaduse

Koostöös teadlaste, ekspertide ja ettevõtjatega lepime kokku parima teekonna Eesti 2035 strateegia täitmiseks ja Eesti 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele. Kliimaseadus annab mandaadi rohereformi eest vastutavale ministrile. Seadusandlikule raamile lisandub koostöös erasektoriga rohereformi teekaart igale sektorile, mis kirjeldab tegevused, vastutajad ja rahastusallikad.

Iga eelarveinvesteering peab kaasa aitama kliimaneutraalsuse saavutamisele

Töötame välja rohelise rahastamise ja eelarvestamise põhimõtted. Iga eelarvekulutus peab toetama rohereformi. Sarnaselt Euroopa Liidu kestliku rahastamise printsiipidega peab iga riigi kulutus kaasa aitama mõne rohe-eesmärgi saavutamisele ega tohi kahjustada ühegi teise saavutamist.

Loome rohereformi trepi tööriista, mis võimaldab ettevõtetel hinnata enda edusamme majandusmudeli kestlikuks ümberkujundamisel

Ettevõtete rohereformi trepp aitab sarnaselt innovatsioonitrepile ettevõtetel hinnata oma kestlikkuse taset ja majandusmudelit kestlikuks kujundada. Toetame ettevõtteid vastavalt trepiastmetel liikumisele.

Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes

Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega. Riik korraldab vastavaid teavituskampaaniaid.

Toetame keskkonna- ja kliimavaldkonnale spetsialiseerunud õpet kõrghariduses, et tagada spetsialistide järelkasv.

Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega. Riik korraldab vastavaid teavituskampaaniaid.

Riigihalduse ministri asemele rohereformi minister

Rohereformiministri ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke strateegiaid (Eesti 2035, Fit for 55 jt) ja arvudes mõõdetavaid eesmärke.

Rohepesu ei ole rohereform

Majandusmudeli, tootmise ja tarbimise muutumine kestlikuks nõuab meilt kõigilt teadmisi ja teadlikke valikuid. Rohepesule jõuame jälile, kui toodetel on korrektne märgistus, mida saame usaldada. Koostöös ettevõtjate ja tarbijakaitsega monitoorime ja kaasajastame ökomärgiste süsteemi. Muudame reklaamiseadust, et takistada rohepesu. Keskkonnasõbralikke ja/või kliimaneutraalseid tooteid ja teenuseid reklaamivad ettevõtted peavad neid väärtusi teaduspõhiselt tõestama, võttes vastutuse nii tarbija kui ka keskkonna ees, et lõpetada rohepesu ja reklaamitrikid.

Edukas rohereform toimub avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös

Toetame Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu algatusi, ettevõtmisi ja organisatsioone, kes tegelevad keskkonna- ja kliimateemadega, et toimiks pidev koostöö kõikidel tasanditel ja huvitatud eraisikud saaksid keskkonnakaitses ja majandusmudeli ümberkorraldamises kaasa lüüa.

Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku

Loome Keskkonnavaldkonna Arengukava KeVad juurde looduse taastamise tegevuskava ja tagame ruumiliselt oskuslikult planeeritud sidusa kaitsealade võrgustiku, mis katab 30% Eesti maismaast ja 30% merest.

Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi

Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel. Rohevõrgustik võib olla ka suurt põllumassiivi liigendav kraav või metsariba, laiemad põlluservad, rohekoridorid linnades ja asulates, teeületuskohad maanteedel.

Parandame Eesti vooluveekogude – jõgede ja ojade – seisundit

Vooluveekogud on oma väikese pindala kohta ebaproportsionaalselt liigirikkad ning omavad väga olulist rolli elupaikade sidususes. Paljud jõed on lisaks tammistamisele sirgeks aetud, nad on põllumajanduse mõjul liigtoitelised, kohati tööstusreostuse mõju all. Linnades on ojasid-jõgesid, mis on suletud maa-alustesse torudesse. Nende maa peale toomine oleks linnalooduse olukorra parandamisele väga tugeva positiivse mõjuga.

Kliimamuutusega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda

Linnade looduskeskkonna parandamine on oluline samm kliimamuutusega kohanemises. See on ka Euroopa Liidu eraldi rahastatav eesmärk. Heas korras linnaloodus eeldab ökosüsteemi teenuseid (vee-, mulla- ja õhupuhastus, kaitse üleujutuste eest, kuumasaare efekti vähendamine, rekreatsioon, liikuvuse parandamine jne). Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.

Parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda

Analüüsime kütusetankeritega seotud ohtusid ja sadamate mõju Läänemerele. Väikesadamates peab olema toksiliste heitmete kogumiskoht ja kõigis suurtes sadamates reovee vastuvõtmise võimekus. Väikese väina tamm tuleb avada. Tõhustada tuleb Eesti osalust rahvusvahelistes merekaitsevõrgustikes.

Soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise negatiivset mõju looduslikele liikidele

Mahepõllumajanduse meetoditega on võimalik liigirikkuse langust pidurdada ja tagasi pöörata. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine põldudel peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.

Kaardistame Eesti turbavarude kasutamise aastani 2050

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale ja tuleb taastada.

Analüüsime väljastatud kaevanduslubade ja kaevanduste mõju loodusele

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale ja tuleb taastada.

Suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes

Keskkonnateemad on tänapäeval paljude vastandlike huvide ristumiskohas ja seetõttu on oluline, et ministrit nõustaks parima erialase ettevalmistusega teadusnõunikud (sarnaselt Chief Scientific Advisor tüüpi ametipostidega mujal maailmas).

Toetame Eesti põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist

Põlevkivikaevanduste ja -karjääride ökoloogiline taastamine, tootmisjääkide kasutamine ja alade kasutamine uueks majanduseks peab toimuma riigi, omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtjate koostöös.

Koostame Metsanduse arengukava aastani 2050, mis raamistab kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega

Metsas toimuvad muutused aeglaselt ja on pikaajalise mõjuga, mistõttu vajab valdkond pika vaatega eesmärkide kokku leppimist. Kestlik metsandus eeldab, et mets tuleb toime kliimamuutustega ja metsa raiutakse vähem kui on selle juurdekasv. Eesti metsandus, nagu kõik teised eluvaldkonnad, peab lähtuma rohereformi vajadusest. Mets on meile oluline majandusharu, ent temast saadavad hüved ei saa tulla tulevaste põlvede arvelt.

RMK peab kujunema kestliku metsamajanduse, elurikkuse taastamise ja looduskaitse vedajaks.

Raiesurvet riigimetsale tuleb tasakaalustada ja RMK tegevuses peavad majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid olema tasakaalus.

Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks

Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.

Rohetrepi tööriista kaudu toetame tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu

Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.

Koostöös teadlastega parandame metsandusega seotud statistika kvaliteeti

Saamaks tõest pilti Eesti metsade olukorrast ja muutustest tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning erinevaid andmekogusid. Ilma tõeste andmeteta ei ole kestlik metsamajandamine võimalik.

Viime lõpuni vääriselupaikade inventeerimise nii riigi- kui ka erametsas

Väärtuslikud metsaalad ja viimased loodusmetsa killud tuleb säilitada. Selleks on vaja eelkõige tõest teavet nende paiknemisest.

Viime lõpule looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt

Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välistavad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.

Maksame omanikule õiglast kompensatsiooni liigirikkuse säilitamise eest

Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välistavad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.

Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava, mis käsitleb ka kliimamuutustega kohanemist

Eesti linnade suurimaid probleeme on halvast planeerimisest tingitud valglinnastumine – asulate laialivalgumine tihedamate keskuste asemel. See tingib elamiskulude pideva kasvu inimestele ja üle jõu käivad investeeringuvajadused omavalitsustele. Riigi elukeskkonna arengukava alusel saavad omavalitsused koostada oma pikajalised kliima- ja elukeskkonnakavad. Need kavad peavad tagama ka valmisoleku toimetulekuks kliimamuutustest põhjustatud erakorraliste ilmastikunähtustega ja loodusressursside (näiteks joogivee) säästmise.

Reorganiseerime senise Maa-ameti ja ruumilise planeerimisega tegelevad teiste ametkondade struktuuriüksused ühtseks Maa- ja ruumiametiks

Amet järgib riigi ruumilisi huve, nõustab kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeeringute, kliima- ja elukeskkonnakavade küsimustes, arendab kestlikuks planeerimiseks vajalikke digiteenuseid ning hindab planeeringute vastavust rohepoliitika põhimõtetele.

Lisame Ehitus- ja Planeerimisseadusesse “kvaliteetse ruumi põhimõtete” järgimise kohustuse

Kvaliteetne elukeskkond täidab lisaks funktsionaalsetele, tehnilistele, ökoloogilistele ja majanduslikele nõuetele esteetilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi aspekte ning kultuurilisi vajadusi, nagu koha- ja kuuluvustunne.

Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust

Ühistranspordikeskne arendus (Transit oriented development") annab inimestele võimaluse elada raudteejaamade läheduses ja loobuda soovi korral eraautost või kahest. Suunates kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeerimispõhimõtete abil rajama maju raudteejaamade vahetusse lähedusse

Asutame Kestliku ehituse preemia, et tunnustada süsinikneutraalset arhitektuuri ja ehitamist ning avaliku ruumi arendamist inimeste heaolu tõstval moel

Väärtustamaks kohalikku elukeskkonda premeerime igal aastal ühe avaliku hoone ja avaliku ala uuskasutust, renoveerimist või rajamist. Soositud on võimalikult väikese keskkonnajalajäljega projektid, mis oma eluea jooksul võimalikult vähe loodust koormavad või hoopis positiivset mõju omavad, näiteks süsinikku siduvad või vanu ruume nutikalt taaskasutavad projektid.

Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika

Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse hoone elukaare süsiniku sidumise kriteeriumi, näiteks puidu kasutamine ehituses seob süsinikku pikaajaliselt ja vähendab ehitussektori jalajälge.

Kehtestame avalikele hoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse

Hetkel määratakse hoone energiaklass selle projekteerimisel. Hoone kasutusele võtmisel ja hilisemas kasutuses reaalset energiaklassi ei jälgita. Energiaklassi jälgimine tuleb nutikate süsteemidega teha reaalajas võimalikuks ning projekteeritud klassi täitmine kohustuslikuks. See aitab hoida kokku energiat ning vähendada CO2.

Renoveerimismahud hoonete energitõhusamaks muutmiseks peavad tänasega võrreldes kasvama viis korda, et renoveerida aastaks 2050 kogu hoonefond

Aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks tuleb hoonete renoveerimist hüppeliselt kiirendada. Riik toetab omanikke selles tegevuses läbipaistval viisil ja tervikrenoveerimist soosides.

Elamuasemeturult regionaalsete tõrgete kõrvaldamiseks rakendame nutikaid meetmeid ja finantsinstrumente

Sissetulekute erinevusest tingitud segregatsioon ei ole ühiskonna huvides. Seda on võimalik vältida muuhulgas elukeskkonna parema planeerimisega ja eluasemelaenude soodustingimustel väljastamisega. Loome nutikad võimalused kaasaegse elamufondi arenguks turutõrke piirkondades ning jätkame “maale elama” programmiga.

Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks

Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust. Jäätmete täies mahus taaskasutamine on ambitsioonikas eesmärk, mis nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele. Eesmärk nõuab toimivat teekaarti, mis on saavutatav riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjate koostöös.

Tegemisel

0

Tehtud

0

Blokeeritud

0
Oled siin lehel leidnud vigu? Saada teade!
Vali keel »
heartcrossmenuchevron-downchevron-right linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram