Toetame kahe valimisringkonna moodustamist, et tagada Audru, Paikuse ja Tõstamaa elanike esindatus linnavolikogus;
Hoiame linna juhtimise läbipaistva ja avatuna, seades linnavolikogus sisse nimelise hääletamise;
Me ei aktsepteeri elamist laste ja tuleviku arvel. Seisame vastu linna laenukoormuse suurendamisele ja tagame laenu osakaalu vähenemise eelarves;
Eelistame investeeringuid igapäevakuludele;
Oleme seisukohal, et linna põhitegevuse tulem (loe: raha investeeringuteks) peab 2025. aasta eelarves olema minimaalselt 11% (täna alla 7,5%);
Panustame turvalisuse suurendamisse, alustades laste ujumisoskuse arendamisest ja lõpetades turvakaamerate paigaldamisega;
Jätkame nn vilkuvate ülekäiguradade programmiga;
Taastame üksteisest lugupidava koostöö maakonna teiste omavalitsuste ja vastavate katusorganisatsioonidega. Pärnust peab saama koostöö eestvedaja;
Me ei tolereeri kasvavat populismi linnavalitsuse valikutes ja otsustes;
Eelistame vajaduspõhist sotsiaaltoetuste süsteemi;
Viime kohalike otsuste tegemise osavaldadesse tagasi;
Toetame era- ja kodanikualgatust;
Suurendame kaasava eelarve rahalist mahtu kaks korda.
Jätkame tööd selle nimel, et Pärnu arengu olulisim mõjutegur, Rail Balticu kiirraudtee, valmiks aastaks 2026. Seoses koalitsiooni muutumisega on Rail Baltic saanud taas ka Vabariigi Valitsuse prioriteediks. Kiire rongiühendus Pärnust Tallinnasse, Riiga ja teistesse Euroopa riikidesse pakub meile võimaluse elada Eesti parima elukeskkonnaga Pärnus ning töötada kõrgemate palkade ja laiema töökohtade valikuga Tallinnas.
Leiame, et neljarealine Via Baltica peab saama uueks normiks. Seisame selle eest, et järgneva nelja aasta jooksul valmiksid 7,9 km pikkune Pärnu-Uulu ja 2,6 km pikkune Pärnu-Sauga 2+2 maanteelõik ning hiljemalt 2023. aastal algaksid 21,6 km pikkuse Libatse-Nurme 2+2 maanteelõigu ehitustööd.
Oleme seisukohal, et Pärnu lennujaama uuendamisega andis riik olulise tõuke turismisektori arengule Pärnumaal, mistõttu pooldame selle ülalpidamiskulude osalist katmist linnaeelarvest.
Toetame Pärnusse kolmanda silla ehitamist. Peame linna huve kaitstes ja esindades oluliseks, et sealjuures oleks riigipoolne rahastus minimaalselt 16 miljonit eurot.
Peame oluliseks Pärnu kui ristlus- ja reisisadama linna arengut. Oleme avatud jõelaevanduse edendamisele avaliku ja erasektori koostööna.
Rajame Pärnu jõe äärde avalikult kasutatava slipi (kaldtee paatide veeskamiseks) koos parkimisalaga.
Koostame ja kehtestame Pärnu, Paikuse, Audru ja Tõstamaa üldplaneeringu.
Toetame avalike paadisadamate korrashoidu ning Paikuse paadisadama rajamist Reiu jõele.
Jätkame Loode-Pärnu tööstusküla arendamist.
Oleme avatud ja toetavad loomemajandus- ja IT-ettevõtete ning idufirmade suhtes. Peame läbirääkimisi suuremate IT-ettevõtetega, et otsida võimalusi nende harukontorite loomiseks Pärnusse.
Tõstame ettevõtlikkust toetavate konkursside (nt „Ettevõtlik Pärnakas” jt) atraktiivsust.
Oleme maakonna turismiturunduse eestvedajaks.
Peame tähtsaks linna esindatust turismialastel välismessidel valdkonna jaoks olulistes sihtriikides.
Toetame DigiTee projekti elluviimist, et luua eeldused järjest kasvavaks kaugtöö tegemiseks, sh rajame Euroopa Liidu rahastuse toel nn viimase miili kiire netiühenduse.
Aitame kaasa maaelu arengule linna maapiirkondades ning toetame vastavates arenguprogrammides ja projektides osalemist.
Eelistame võimalusel kohalikke ettevõtjaid.
Leiame, et linna suhtlus ettevõtjatega peab muutuma lihtsamaks ja empaatilisemaks. Seame eesmärgiks lühendada linnavalitsuse haldusmenetluse (load, kooskõlastused jmt) tähtaegu kaks korda.
Koostame teede ja tänavate teehoiukava aastateks 2022–2026.
Rekonstrueerime kesklinna silla.
Uuendame tänavate ülekatteid 3–4 km aastas
Toetame kolmanda silla ehitust Pärnu jõele, pidades oluliseks (ent tänaseks unustatud) projekti terviklikku arendamist ja suuremat riigipoolset rahastamist
Rekonstrueerime kesklinna silla ning jätame selle ka tulevikus avatuks kõigile sh erasõidukite liikluseks
Rajame tiheasustusalade kruusateede asemele tolmuvaba kattega teed (aastas 6–8 km) ning jätkame katete paigaldamist teedele, kus tehakse iga-aastast tolmutõrjet.
Ehitame välja nüüdisaegsed valgustusega teed väikerandadeni (Sauga jõe äärest Vana-Pärnu randa ning Mai kooli kõrvalt, Mai kergliiklustee algusest ja Papiniidu tänava pikenduselt randa viivad reelõigud).
Jätkame jalgrattateede võrgustikupõhist arendamist, sh loome esmaseid „tehnopunkte“.
Rajame linna turvatud jalgrataste hoiualad ja koolide juurde jalgrattaparklad.
Alustame moodsate, nt USB-laadimispistikutega nutipinkide võrgustiku rajamist.
Muudame Supeluse tänava atraktiivseks (suveperioodil jalakäijate) promenaadiks
Tagame osavaldade alalise elanikkonnaga haja-asustuspiirkondades koduteede lumetõrje valla vahenditest.
Korraldame nii keskuslinnas kui ka osavaldades kauni kodu konkursse, väärtustamaks majaelanike tööd ja ilusat elukeskkonda.
Toetame programmiga „Hoovid korda” ka edaspidi korterelamute hoovide korrastamist.
Jätkame Pärnu linna tänavavalgustuse uuendamist, pidades sealjuures oluliseks säästlikkust, head nähtavust, esteetilisust ja ohutust.
Valgustame Rannapargi alates Estonia Pargi majast kuni Ammende villani.
Laiendame nutikate ülekäiguradade võrgustikku.
Ehitame Metsa tn 15 kinnistule parkimismaja.
Rajame Suur-Jõe tänava äärde kõnnitee.
Viime ellu juba aastaid kavandatud, kuid venima jäänud Tõstamaa keskplatsi, kergliiklustee ja tänavavalgustuse projektid.
Korraldame ideekonkursi, muutmaks korterelamute nn konteiner-prügimajandus esteetilisemaks ja mugavamaks.
Toetame laste mänguväljakute rajamist korterelamute juurde.
Taastame head partnerlus- ja koostöösuhted Pärnumaa Ühistranspordikeskusega.
Integreerime Pärnu rongi-, bussi-, lennu- ja laevaliikluse.
Tihendame bussiliiklust Savi tn suunal, sh Loode-Pärnu Tööstuskülla.
Otsime võimalusi elektri- ja/või vesinikbusside kasutuselevõtmiseks ühistranspordis.
Kavandame Rail Balticu terminali ja kesklinna ühendamist elektribussiga.
Jätkame bussiooteplatvormide nüüdisajastamist, sh liigume edasi nende valgustamise projektiga. Peame vajalikuks oluliselt suuremate infotabloode kasutuselevõtmist.
Otsime koostöös arendajatega võimalusi Pärnusse katselise isesõitva bussi liini rajamiseks.
Pakume ka edaspidi Pärnumaa Ühistranspordikeskuse kaudu sotsiaaltranspordi teenust.
Oleme ka edaspidi osalised Pärnumaa ühtses piletisüsteemis.
Investeerime AS-i Pärnu Vesi kaudu veemajandusse järgmisel neljal aastal kokku ca 7,5 miljonit eurot: rekonstrueerime ca 10 km ulatuses vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikku; rajame 5 km ulatuses uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, sh ehitame välja Muti ja Põldeotsa külade ühiskanalisatsiooni ning Paide mnt ja Lodja tee ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni; suuname valdkonna arendamiseks Audru osavallas 1,3 miljonit eurot, Paikuse osavallas 0,7 miljonit eurot ja Tõstamaa osavallas 0,5 miljonit eurot.
Alustame ettevalmistusi Pärnu Mõrra reoveepuhasti renoveerimiseks, et minimeerida lõhnahäiringuid Vana-Pärnus.
Rajame 2022. aastal joogiveepunktid Jaansoni raja äärde ja suurendame nende arvu supelrandades.
Jätkame osalemist progremmis, mis toetab hajaasustuspiirkonna majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamist põhimõttel, et 1/3 panustab omanik, 1/3 riik ja 1/3 omavalitsus.
Parandame Tõstamaa joogivee kvaliteeti ning jätkame veepuhastus- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamist.
Nüüdisajastame kõik Pärnu linna lasteaiad ja nende mänguväljakud. Oleme seisukohal, et kõigil lastel peavad sõltumata lasteaiast olema võimalikult võrdsed tingimused.
Ühtlustame alus-, üld- ja huvihariduses töötavate kõrgharidusega õpetajate palgad.
Tõstame kõrgharidusega tugispetsialistide ja noorsootöötajate palka, et see oleks võrdne õpetajate palkadega.
Peame vajalikuks Pärnu haigla juurde laste ja noorukite psühhiaatrilise abi osakonna loomist, et ennetada ja lahendada psüühilise sõltuvus- ja käitumishäiretega noorte probleeme.
Seisame selle eest, et Pärnu Õppenõustamiskeskuse (ÕNK) tugispetsialistid jätkaksid koolidest eraldi seisva üksusena. Tagame kõigile alus- ja üldharidusasutusele tugiteenuse kättesaadavuse ning muudame selle kättesaadavamaks ka õppetöövälisel ajal.
Arvestame koolitoidu pakkumisel erinevate toitumiseelistustega: tagame tavapäraste valikute kõrval ka täisväärtusliku taimse toidu võimaluse ja suurendame mahetoidu osakaalu.
Renoveerime Raeküla ja Rääma kooli hooned.
Ehitame uue kooli raske ja sügava puudega lastele (Päikesekool).
Rajame Paikuse Põhikooli juurde tehnikamaja.
Renoveerime Tammsaare kooli staadioni
Suhtume avatult ja toetavalt purjetamisõpetusse koolides.
Loome noorte omaalgatusfondi.
Asutame andeka ÕPILASE ÕPETAJA stipendiumi.
Edendame koostöös Pärnu koolide ja ettevõtetega infotehnoloogiaõpet ning suurendame toetust tehnikaharidusele.
Toetame väärikate ülikooli kui elukestva õppe tunnustatud vormi tegevust.
Algatame arutelu Pärnusse kogupäevakooli loomiseks, võttes šnitti Saksamaalt.
Suurendame erahuvihariduse toetamist 20% võrra.
Renoveerime Pärnu kunstikooli hoone (P. Kerese 3).
Võimaldame elanikel kasutada linnale kuuluvaid välispordiväljakuid senisest enam eralgatuslikuks sportimiseks (väljaspool asutuste tööaega).
Arendame veelgi sportimisvõimalusi avalikus linnaruumis, nt rajame igasse linnaossa ja osavalda ülipopulaarse nn puuri ehk piirdega polüfunktsionaalse spordiväljaku.
Toetame stipendiumiprogrammiga ka edaspidi andekaid noorsportlaseid.
Jätkame rahvusvahelise sõudekeskuse väljaehitamist jõe paremkaldal ning Pärnu Kalevi sõudekeskuse arendamist.
Teostame „vigade paranduse” Raeküla kunstlumega suusaradade projektile.
Rajame koostöös AS-iga Pärnu Vesi Jaansoni rajale joogiveepunktid.
Panustame senisest enam jalgratta- ja kergliiklusteede silmapaistvasse tähistusse.
Toetame jätkuvalt kunstmurukattega jalgpalliväljaku rajamist rannastaadioni harjutusväljakule.
Ehitame väliuisuväljakud Paikuse spordikeskuse juurde ja Mai kooli korvpalliväljakule.
Toetame ekstreemspordikeskuse aastaringset tegutsemist.
Suurendame Pärnu linna esindusvõistkondade (meeste korv-, võrk- ja jalgpallis ning naiste jalgpallis ja sõudmises) iga-aastast toetust.
Rakendame senisest paremini Pärnu potentsiaali võõrustada rannas, Pärnu rannastaadionil, jõel jm rahvusvahelisi võistluseid.
Esitame koos jalgpalliliiduga taotluse rannajalgpalli Euroliiga ühe etapi, superfinaali või maailmameistrivõistluste korraldamiseks Pärnus.
Propageerime ja arendame jalgrattakultuuri Pärnus. Jätkame jalg- ja tõukerattaparklate väljaehitamist.
Viime lõpule rannapromenaadi laudtee renoveerimise ja paigaldame rannapiirkonda juurde lukustavaid turvakappe.
Teeme koostöös eraettevõtjaga korda Pärnu ranna häbipleki: Rannahoone ja selle esise betoonplatsi, et luua moodne ja mugav puhkusekompleks.
Muudame Munamäe pargi kaasaegseks ja atraktiivseks vaba aja veetmise kohaks, renoveerime skatepargi.
Korrastame Tõstamaa spordiväljaku.
Kaasame volikogu komisjonidesse rohkem noori.
Peame loomulikuks, et volikogu noortekomisjoni juhib noor.
Loome noorte omaalgatusprogrammi toetussummaga 5000 eurot aastas.
Töötame välja motivatsioonipaketi noorspetsialistidele, et hoida neid Pärnus või tuua siia tagasi.
Seame sisse ühistranspordi soodustuse kõikidele Pärnu koolides õppivatele noortele, sõltumata nende elukohast.
Jätkame Pärnu omakultuuri loovate ja traditsioone hoidvate aastaringselt tegutsevate kultuuriasutuste, -keskuste ja -seltside ning sihtasutuste süsteemset toetamist.
Toetame ka edaspidi traditsioonilisi tuntud ja tunnustatud kultuuriüritusi ning oleme avatud uutele, pidades silmas kvaliteeti, rahvusvahelisust ja üritusturismi potentsiaali.
Osaleme kirikute renoveerimises.
Jätkame Eesti ja muukeelse elanikkonna rahvakultuuri ürituste toetamist.
Taaselustame puhkpillimuusikaõhtud Koidula pargis.
Jätkame loomestipendiumite väljaandmist.
Seisame Kirjandusfesti toimumise eest Pärnus.
Toetame Läänemere kunstisadama rajamist Pärnusse.
Arendame Pärnu valgusfestivalist rahvusvaheliselt tunnustatud sündmuse.
Esitame taotluse juba teiste rahvusvaheliste Hansapäevade korraldamiseks Pärnus.
Toetame rahvusvahelist konverentsiturismi Pärnus.
Toetame Uue Kunsti Muuseumile oma kodu (ruumide) leidmist.
Otsime koostöös eraettevõtjatega võimalusi valveapteegi lahtiolekuaegade pikendamiseks, et tagada teenuse kättesaadavus ööpäev läbi ning riiklikel pühadel.
Vaagime Tõstamaa hooldekodu juurdeehituse põhjendatust.
Seisame hoolekandeasutuste töötajate kiirema palgatõusu eest.
Tagame ootustele vastava ja jätkusuutliku koduhooldusteenuse.
Toetame linnaosa- ja osavallakeskuste eakate ühingute tegevust.
Alustame etenduste ajal viipekeeletõlke pakkumist Endla teatris.
Kindlustame naiste tugikeskuses viibivatele lastele operatiivse psühholoogi- ja nõustaja teenuse.
Parandame psühholoogilise nõustamise ja vägivallaohvrite kriisinõustamise kättesaadavust.
Suurendame Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuse toetamist.
Seisame selle eest, et tasuta bussisõit pensionäridele alates 63. eluaastast laieneks kogu omavalitsuse territooriumile, nii sõiduks linnas kui ka sõiduks linna.
Rajame Endla teatri taha parkimismaja, et leevendada Vallikääru piirkonna tänavate autostumist, ning ühendame parkimismaja galerii kaudu teatriga, et tagada mugav ligipääs teatrimajja.
Ehitame Vallikääru parki statsionaarse lava, sest hetkel on see justkui alasti ega paku muusikutele, tantsijatele ja pillimeestele kuigi mugavat esinemisvõimalust.
Rajame endise Pärnu linnapea Oskar Kase mälestuse pargi, kuhu saab iga pärnakas soovi korral või mõne perekondliku tähtpäeva puhul istutada oma puu, milleks praegu puudub linnas sobiv võimalus.
Panustame senisest enam turvalisusesse, mis heaoluriigi ja tulevikulinna märgina peab saama ka Pärnu uueks põhimärksõnaks ja normiks.
Algatame oma eelmisel valitsemisperioodil rajatud uues Raja tn ujulas programmi „Kõik Pärnu lapsed oskavad ujuda”, et pakkuda koolilastele kohustuslike ujumisõpetuse tundide kõrval võimalust linna kulul oma ujumisoskust arendada ka suvel või koolivaheajal.
Jätkame kogukonna (õunapuu)aia rajamist.
Kutsume koostöös kodanikuorganisatsioonidega Pärnus ellu ülemaailmse pärnakate akadeemia.
Taaselustame kampaania „Kas sina oled juba pärnakas?”, et korrastada registriandmeid ja suurendada Pärnu elanikkonda.