Reformierakond peab tähtsaks inimeste turvatunnet ja meelerahu. Rahulik ja kindel elu on eeltingimus, et inimesed suudavad realiseerida oma soove ja unistusi paremast tulevikust. Riik peab suutma tagada inimeste turvatunde parimal moel, et see annaks igaühele kindluse ennast arendades, lapsi kasvatades ja majanduslikku edu taotledes. Põhiseaduslike õiguste kaitse, võimude omavaheline tasakaal ning kontrollitavus ja jõustruktuuride vastavus kodanikuühiskonna nõuetele on põhimõtted, millest me lähtume. Heade tavade kinnistumine, innovatsioon ja koostöö on märksõnad, millest Reformierakond lähtub turvalisuspoliitika elluviimisel.

Ühendame Siseministeeriumi regionaalvaldkonna struktuurid ja põllumajandusministeeriumi üheks maaeluministeeriumiks.

Tagame inimeste liikuvuse ja kiire kaugtöö võimalused kogu Eesti riigi territooriumil. Internet on oluline osa kaasaegse ühiskonna taristust. Ehitame uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel põhineva ülikiire lairibaühenduse kõikide Eesti maapiirkondadeni. Tagame elektrienergia varustuskindluse, ehitame ringtoite kaabli Hiiumaa ja mandri vahele. Teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse ja maamajanduse toodete ekspordi jaoks võtmetähtsusega ning vajab majanduskasvu ennetavaid investeeringuid. Jätkame riigi kruusateedele tolmuvaba katte ehitamist, kasutades Põhjamaade tehnoloogiaid. Ehitame neljarealise maantee Tallinnast Tartu suunas Mäoni ning Saaremaa silla. Jätkame Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist. Kõik ühisveevärki tarbivad Eesti elanikud saavad puhta joogivee hiljemalt aastaks 2013, jätkame reoveepuhastite uuendamist. Tervishoiuteenuse tagamiseks kõikjal Eestis loome asendusperearstide süsteemi, mis tagaks perearsti olemasolu igale elanikule ka siis, kui oma perearst puhkab või tekib muu ettenägematu takistus teenuse osutamiseks raskesti ligipääsetavates paikades. Erakorralise meditsiini ja päästeteenuse osutamiseks kindlustame kõikide kõrgema tähtsusega väljakutsete puhul helikopteriteenuse olemasolu. Siseturismi elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks maale investeerime EL vahendeid väikesadamate arendamiseks sihiga, et igal saarel oleks oma sadam. Kaalume ajaloolise siseveetee taastamist Peipsist Pärnu jõele. Toetame ajaloo- ja kultuuripärandi taastamist ja selle toomist kohalikku ja turismitarbelisse kasutusse.

Toetame oma kodukanti arendavaid, loovaid ja tegusaid liidriomadustega inimesi ning peame oluliseks selgitada ühistegevuse eeliseid. Näeme soodustamist väärivat eelist põllumajandustootjate koostöös nii tootmise kui turustamise valdkonnas, et Eesti põllumehe eksporttoodangu eest saaks välisturgudel õiglast hinda. Toetame jätkuvalt külaliikumise arendamist ning külavanemate institutsiooni tugevdamist vallavolikogu ja vallavalitsuse koostööpartnerina. Soosime omavalitsuste, kodukandi-, külaliikumise ja kohaliku omaalgatuse (Leader) programmi osaliste, mittetulundusühingute, koguduste ja ettevõtjate koostööd.

Toetame uute innovaatiliste ettevõtlusvaldkondade levikut maal lisaks põllumajandusele, väike- ja pereettevõtluse mitmekesiste tegevusalade arengut. Senisest enam võimalusi näeme metsamajanduse ja vesiviljelusega seotud valdkondades. Õigus- ja rahanduskeskkonnast tulenevad reeglid ei tohi kohelda ebavõrdselt mahetootjaid. Uuendusliku maaettevõtluse arendamiseks tõstame teavitustegevuse ja nõuandeteenuse taset, parandades selleks nõustajate kvalifikatsiooni ning luues ühtse ja võimeka nõuandesüsteemi.

Seisame vankumatult selle eest, et Eesti põllumehele rakenduksid alates järgmisest EL eelarveperioodist (2014) kõigi teiste Euroopa Liidu tootjatega võrdsed konkurentsitingimused. Põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetused muutuksid tulevikus maaelu kui terviku toetusteks ning toetame ÜPP lahtisidumist mineviku tootmismahtudest ning otsetoetuste maksmist järjest rohkem avaliku huvi alusel, nagu omamaise toidu kättesaadavus, piisav sissetulek tootmise kestlikuks käigushoidmiseks, põllumajandusmaastike hooldus, bioloogiline mitmekesisus, maapiirkondade elujõulisus.

Reformierakonna maaelu-, põllumajandus- ja regionaalpoliitika eesmärk on maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv maal. Selleks teeb Reformierakond panuse taristu arendamisele, ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja nõustamisele. Reformierakond peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste, kodukandi- ja külaliikumisega, seltside, koguduste ning ettevõtjatega.

Jätkame rahvusvaheliste tiitlivõistluste Eestis korraldamise toetamist, sealhulgas korraldame aastal 2012 Eestis Euroopa kuni 19-aastaste jalgpalli meistrivõistlused, 2013. aastal tõstmise Euroopa meistrivõistlused, taotleme 2014. aastaks laskesuusatamise MK etapi korraldamise õigust. Aitame kaasa kolme Balti riiki ühendava Balti keti velotuuri sünnile.

Toetame ratsionaalsemat ja elanikkonnas toimuvaid muudatusi arvestavat spordirajatiste kavandamist ning rajamist. Tippspordirajatiste planeerimisel ja ehitamisel võtame arvesse riiklikke prioriteete ning Eesti Spordiregistri andmebaasi. Arendame välja üleriigilised ja regionaalsed tippspordikeskused. Loome eeldustega noorsportlaste sihttoetamise ning tippsportlaste tasustamise süsteemi. Toetame tippsportlasi ning tagame neile konkurentsivõimelised treenimistingimused ja võimalused osalemiseks tiitlivõistlustel.

Treener-pedagoogide töö tasustamine peab toimuma töölepingu alusel ja kutsetasemest lähtudes. Väärtustame treenerikutset ja kvalifikatsiooni ning pöörame enam tähelepanu treenerite täiendkoolitusele. Treenerkonnale järelkasvu ettevalmistamisel tuleb treenerite koolitamine muuta spordikesksemaks, suurendada praktikaõppe osakaalu ja oma ala spetsialistide kaasamist õppejõududena, mis eeldab ülikoolides baasmaksumuse koefitsiendi tõstmist vastavatel aladel. Loome akadeemilises treeneriõppes õppijaile võimaluse taotleda Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali stipendiumeid.

Kujundame spordi rahastamise alused ja korrastame maksuregulatsioone sportimise soodustamiseks. Seisame selle eest, et Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi struktuurivahendite meetmetes ja piiriülese koostöö programmides oleks spordivaldkonnal senisest suurem roll. Tunnustame tugevaid, hea juhtimisega spordiorganisatsioone.

Eelarvevõimaluste tekkel kehtestame lapse kohta kuni 130 euro suuruse aastase huviringiraha, mida saab muuhulgas kasutada noortespordi finantseerimiseks, luues sellega lapsevanemale valikuvabaduse oma lapse sportliku arengu kavandamiseks. Pidades tähtsaks koolisporti, parandame sportimistingimusi koolides ning jätkame ujumise algõppe programmi toetamist. Finantseerime Euroopa Liidu rahadest vaid nende uute koolimajade rajamist, mis sisaldavad ka täismõõtmelist võimlat. Väärtustame enam saavutusspordiga tegelevaid noori ning nende treenereid. Võtame kasutusele 50/50 süsteemi, mille puhul toetab riik poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V kutsekvalifikatsiooniga treenerite tasustamist. Laiendame noorsportlaste tervisekontrolli süsteemi.

Selle eesmärgi saavutamiseks viib Reformierakond ellu poliitikaid, mis lähtuvad järgmistest põhimõtetest: 1. Liikumisharrastuse edendamine. Seame eesmärgiks, et aastaks 2014 on korrapärase liikumisharrastusega hõlmatud praeguse 35% asemel 45% elanikkonnast. Koostöös kohalike omavalitsustega aitame luua uusi kodulähedasi tervisespordiparke, kergliiklusteid, jooksu-, suusa-, ratta- ja matkaradasid ning soodustame harrastusspordi looduslike võimaluste väljaarendamist. Loome sportimisvõimalusi erivajadustega inimestele ja toetame nende sportlikku tegevust.

Reformierakond peab oluliseks liikumisharrastuse juurutamist juba imikueast ning lastesporti kui vahendit noorte eemalehoidmiseks alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimisest. Liikumisharrastuste harjumuse tekitamine loob eeldused pikaks ja täisväärtuslikuks eluks väärikamas eas. Oluline on luua kõigile võimalused mitmekülgseks sportlikuks tegevuseks terve elu vältel, tagades tugeva ja laiahaardelise aluse meie tulevastele tippsportlastele ja olümpiavõitjatele.

Reformierakonna spordipoliitika eesmärk on elujõuline Eesti rahvas, tema õnnelik ja täisväärtuslik elu. Sport on oluline paljudele inimestele, ehkki sellega tegelemise eesmärgid ja sisu on väga erinevad. Üksikisikule on sport võimalus oma võimete arendamiseks ja eneseteostuseks, tervist ja head enesetunnet tagav harrastus, sotsiaalset ühtekuuluvust kasvatav liikumine, meelelahutus ja vaatemäng. Ühiskonna tasandil on sport tänapäeva suurim rahvaliikumine, positiivsete eeskujude pakkuja ning väärtushinnangute kujundaja, oluline tervisekasvatuslik ning haigusi ennetav tegevus, inimesi organiseeriv, ühistegevusse kaasav ja ühtekuuluvustunnet ning rahvuslikku identiteeti tugevdav valdkond.

Toetame jätkuvalt loomeinkubaatorite tegevust alustavate loomeettevõtete nõustamisel ja arendamisel. Peame oluliseks ettevõtlusõppe võimaluste laiendamist kultuurieriala üliõpilastele.

Kultuuriekspordi edendamine ja Eesti tutvustamine maailmas kultuuri varal. Viime EASi poolt rakendatavatesse ühisturunduse ja välismessitoetuse meetmetesse sisse muudatused, mis võimaldaksid kultuuriekspordi arendamise ja toetamise. Toetame kultuuriloojaid ja -vahendajaid, sealhulgas omandi- ja organisatsioonilisest vormist sõltumata.

Eesti rahvale oluliste kultuuriehitiste püstitamine. Ehitame valmis Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Muusikakeskkooli uued hooned. Majanduslike võimaluste paranedes jätkame ettevalmistusi Rahvusooper Estoniale uue maja ehitamiseks, renoveerime Rahvusraamatukogu ning teater Ugala. Jätkame mõisakoolide ja pühakodade programmi rahastamist ning kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektide investeeringutoetusi. Tagame, et kõik riigi poolt algatatud suurprojektide (sealhulgas kommunismiohvrite memoriaali) arhitektuurikonkursid viiakse läbi koostöös valdkondlike loomeliitudega.

Muinsuste ja kultuuripärandi tutvustamine, kaitsmine ning hoidmine. Edendame muinsuskaitsevaldkonda. Vältimaks muinsuskaitse all olevate objektide pöördumatut hävimist, viime läbi nende põhjaliku inventeerimise ning vaatame üle kaitse alla võtmise kriteeriumid. Muinsuskaitse all olevate kinnisasjade kasutamise kitsendamine peab olema seotud toetustega nende korrastamiseks. Jätkame pühakodade, mõisakoolide, maa-arhitektuuri ja looduslike pühapaikade programmide rakendamist ning eelarvevõimalustest lähtuvalt kavandame nende mahu suurendamist. Toetame 20. sajandi arhitektuuri inventeerimist ning väärtustamist. Jätkame jõuliselt kultuuripärandi digitaliseerimist kõikides Eesti mäluasutustes. Muuhulgas laiendame Eesti kultuuripärandi portaali – ühtse infovärava, mis võimaldab otsinguid erinevatesse süsteemidesse (muuseumid, raamatukogud, rahvusringhäälingu arhiivid, kultuuripärandi riiklik register). Täiustame muuseumide infosüsteemi (MuIS) ning teeme jõupingutusi, et lähitulevikus on kõik riigimuuseumide kogud veebipõhised. Seome olemasolevad infosüsteemid Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana, et meie väärtuslik kultuuripärand oleks kättesaadav kõikidele eurooplastele.

Eestimaa kultuurilise palge mitmekesistamine. Jätkame temaatiliselt eristuvate maakonnamuuseumide arendamist (sh muinsuskaitsealase tegevuse lisamist), et neist kujuneksid olulised maakondlikud külastus- ja teaduskeskused. Laiendame jätkuvalt Eesti piirkondlikke kultuuriruume – lisaks setu, Kihnu, saarte, Vana-Võru, Peipsiääre ja mulgi programmidele avame Virumaa ja Rannarootsi kultuuriprogrammid. Toetame rahvusvähemuste kultuurikollektiivide osavõttu suurematest Eesti kultuuriüritustest ja kultuurikollektiivide esinemist teistes Eesti regioonides. Aitame finantseerida rahvusvähemuste kultuuri ja pühapäevakoole ning loome rahvarõivaste programmi vähemuskultuuriseltsidele.

Kultuurihariduse suurem sidumine üldharidusega. Majanduskeskkonna paranedes viime ellu ringiraha põhimõtte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasutada huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Toetame kultuuri ja kunstide valdkonna suuremat sidumist põhikooli riikliku õppekavaga. Peame oluliseks, et õppetöö raames saaksid lapsed tutvuda võimalikult paljude kultuurivaldkondadega (teater, muusika, kujutav kunst, film, arhitektuur, kirjandus, digitaalkultuur, kultuuripärand). Tagame, et kõikides koolides oleks algklassi lastel võimalused ka ise pillimängu proovida. Alustame koolide varustamist vajaliku instrumentaariumiga (Orffi instrumentaarium, plokkflööt, 6-keelne väikekannel, akustiline kitarr). Tähtsustame muuseumit kui õpikeskkonda. Et muuseumis õppimine oleks kooliõpilastele lihtne ja kättesaadav, tagame kõikidele õpilastele tasuta sissepääsu riigimuuseumitesse.

Kultuurile mõeldud rahaeraldiste, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste suurendamine. Majanduslike võimaluste tekkimisel ühtlustame kultuuritöötajate palgad haridustöötajate palkadega. Seisame selle eest, et EL järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal.

Riigitoetuste suunamine ennekõike professionaalseks loometegevuseks. Kultuurkapitali aluspõhimõtteid ei muudeta. Eelarvevõimaluste tekkel suurendame professionaalse loomingu ergutamiseks mõeldud toetusi. Võtame suuna sellele, et riigiasutuste tegelikud väljaminekud oleksid finantseeritud riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendid läheksid ennekõike loovisikutele ja erakollektiividele projekti- ja loomingutoetusteks.

Reformierakonna kultuuripoliitika eesmärk on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade. Selleks arendame kultuuripoliitikat, mis kujundab kultuuri loojale ja tarbijale vaba ja loomingulise keskkonna ning aitab seeläbi kaasa rahva ja riigi püsimisele. Eesti rahva identiteeti ja selle järjepidevust peegeldab rahvuslik kultuur. Kultuuri loomine ja tunnetamine on iga eestlase ja Eesti rahvusliku omapära edasise kujunemise aluseks. Olemasoleva ja toimiva kultuuriraamistiku hoidmine, traditsioonide ja pärandi säilitamine, uue ja avarama pilguga tulevikku vaatamine ning töö noortega on järgmiste aastate kultuuripoliitika olulisemad suunad. Globaliseerumine avaldab survet kõigile rahvuskultuuridele, eesti kultuuri missioon on rahvusvahelise massikultuuri tasakaalustamine hea ja eestimaisega. Reformierakond seisab võrdsete võimaluste loomise eest ning tunnustab kõiki Eestis toimivaid kultuuriloojaid ja -vahendajaid, sealhulgas omandi- ja organisatsioonilisest vormist sõltumata.

Keeleseaduse täitmise järelevalve. Tagame, et igaühel on kõikjal Eestis tõrgeteta võimalus ametlikus suhtluses ja teeninduses ajada asju eesti keeles.

Keele- ja kõnetehnoloogiate pidev edasiarendamine sihtrahastamise toel. Täisväärtusliku kultuurkeele eelduseks on selle kasutamine järjest uuenevates info- ja suhtlustehnoloogilistes rakendustes. Ühtlasi loovad keele- ja kõnetehnoloogilised lahendused uusi võimalusi õppetegevuseks, tõlkimiseks, teabeotsinguteks ja -vahendamiseks, autoriõiguste kaitseks, erivajadustega inimeste (vaegkuuljad, vaegnägijad) elukvaliteedi tõusuks jpm. Toetame kõnesünteesi tehnoloogia täiustamist, kõnetuvastuse valdkondlike rakenduste loomist ja kasutuselevõttu, eestikeelse ja eesti keelele suunatud tarkvara loomist ja rakendamist. Eestil on kõik eeldused kuuluda enimarenenud keeletehnoloogiaga riikide esirinda.

Keele- ja aineõppe tugevam seostamine kõigil haridusastmeil. Keel pole asi iseeneses, vaid vahend edukaks toimetulekuks mis tahes elualadel. Hea keeletaju ja asjakohane keelekasutus saab alguse juba kodust ja areneb oskusliku õppe toel edasi kõigil haridusastmeil. Lisaks heale keeleõppele on vaja tagada täpse ja selge keelekasutuse kujundamine kõigi õppeainete kaudu. Selleks uuendame õppekavasid ja õppematerjale ning panustame keeleõppe osakaalu suurendamisse õpetajakoolituses. Suurendame veebipõhiste õppematerjalide hulka ja kättesaadavust, et võimaldada igale soovijale osasaamine parimast keele- ja aineõppest.

Eesti oskuskeele järjekindel arendamine. Toetades Vabariigi Presidendi algatust eesti keele rikastamiseks, kujundame välja senisest süsteemsemad keelevärskenduse ja oskussõnavara loomise võimalused. Kanname hoolt, et õnnestunud sõna- ja mõisteloome tulemused leiaksid kiiresti koha kõrgkooliõpikuis.

Reformierakonna keelepoliitika eesmärk on tagada eesti keele kestmine ja areng kõigis eluvaldkondades läbi aegade. Eesti keel on eesti rahvusliku identsuse nurgakivi ning riigikeelena Eesti omariikluse olulisemaid tunnuseid. Tähtis pole üksnes hoida eesti keele tänast kasutusala, vaid seda sihikindlalt laiendada tulevikutehnoloogiatele ning uutele teadus- ja kultuurivaldkondadele. Veelgi järjekindlamaks peab muutuma keeleõppevõimaluste loomine muude emakeeltega Eesti elanikele. Tõhusalt tuleb toetada eesti keele õpet kodumaast eemal viibivaile eestlastele ja kõigile huvilistele.

Tervishoiuteenuste ekspordi ja meditsiiniuuenduste edendamine. Eesti on olnud aktiivne meditsiinitehnoloogiate ja tervishoiu e-lahenduste arendaja, mis sihikindla töö korral loob eeldused meditsiiniteenuste ekspordiks patsientide vaba liikumise raames. Reformierakond peab vajalikuks Eesti meditsiini- ja infokommunikatsioonitehnoloogia oskusteabe tugevamat ühendamist riigi ja juhtivate ülikoolide poolt loodud teadusparkides, mis aitab viia Eesti meditsiiniinnovatsiooni uuele tasemele. Riik saab seda toetada investeeringutega teadusparkide taristusse ning Eesti meditsiiniuuenduste rahvusvahelist turundustegevust koordineerides.

Kõikide saarteelanike kindlustamine kvaliteetse arstiabiga. Lisaks perearstiteenuse tagamisele kindlustab riik kõikide kõrgema tähtsusega väljakutsete puhul saartele helikopteriteenuse olemasolu.

Tõhus võitlus ühiskonda hävitavate nakkushaiguste, alkoholismi, tubaka ja narkomaaniaga. Pika, tegusa ja nauditava elu tagavad terved eluviisid. See eeldab suurema tähelepanu pööramist eelkõige noorte teadlikkuse tõstmisele. HIV-nakkusega võitlemisel peab riigi prioriteet olema uute nakatunute arvu vähendamine. Narkomaanidega tegelemisel tuleb lisaks olemasolevatele ravimeetoditele kasutada senisest enam personaalsemat lähenemist ja vajadusel kasutada narkomaani võõrutusravis alternatiivseid meetodeid. Alkoholi ja tubaka kättesaadavuse vähendamiseks karmistame karistusi nende alaealistele kättesaadavaks tegemise eest.

Eesti keele staatus Euroopa Liidu ametliku keelena tähendab ülesannet ja võimalusi pidevalt arendada eesti oskussõnavara õiguses, halduses ja teaduses. Ettevõtluse, hariduse ja kultuuri üleilmastumine suurendab vajadust suhestada eesti keelt teiste maailmas käibivate keeltega ning arendada mitmesuunalisi tõlketehnoloogiaid. Reformierakond on veendunud eesti keele suutlikkuses pidada sammu maailma muutumisega ja seab oma eesmärgiks selleks vajalike tegevuste sihipärase toetamise.

Reformierakond soovib astuda samme arstiabi veelgi paremaks muutmiseks. Arvestades, et Eestis on jätkuvalt enim surmasid seotud südame-veresoonkonna haiguste ja vähk-kasvajatega, peab Reformierakond vajalikuks uuendada nii riikliku südamestrateegia kui ka vähistrateegia, anda perearstidele suuremad võimalused inimeste tervisliku käitumise suunamisel, suurendada noorte arstide riiklikku tellimust ning parandada arstiabi kvaliteeti. Rajame Tallinnas laste vaimse tervise keskuse.

Eesti olgu parim paik elamiseks! Reformierakond peab hooliva ja peresõbraliku ühiskonna kujundamist parimaks viisiks, mis soodustab võõrsil töötavate ja elavate Eesti juurtega haritud inimeste kodumaale naasmist.

Vanemahariduse ja perenõustamise kättesaadavuse parandamine. Reformierakond soovib ühiskonnas rohkem väärtustada paremate peresuhete kujunemist, sest noorte eluhoiakute areng, sealhulgas ennasthävitava riskikäitumise vältimine on otseses seoses peresuhete püsivuse ja kvaliteediga. Reformierakond soovib tõhusama nõustamise teel ennetada paarissuhete (nii abieluliste kui vaba-kooseluliste) purunemist ja toetada senisest enam vanemaharidust. Kooliprogramm peab senisest suuremat tähelepanu pöörama pereväärtustele ja riskikäitumise vältimisele.

Laste õiguste tõhus kaitsmine. Reformierakond peab vajalikuks laste õiguste ja ka kohustuste paremaks reguleerimiseks tänapäevase lastekaitseseaduse kehtestamist ja rakendamist, millega muuhulgas määratletaks sõltumatu institutsioon, kes peab hea seisma laste õiguste kaitsmise ning teavitustöö eest. Et abi osutamine lapsele ja perele oleks efektiivsem, tahame tähelepanu pöörata varajase märkamise ja sekkumise tõhustamisele. Oluliseks peame ka peredele pakutavate sotsiaalteenuste kvaliteedi tõusu.

Tugi lastetutele peredele, kes soovivad lapsi. Reformierakond toetab lastetusravi, et tagada võrdne võimalus lapse saamiseks ka neile, kellel meditsiinilise sekkumiseta see võimalus puuduks. Ka näeb Reformierakond võimalusi lapsendamise bürokraatia vähendamiseks, et üha enam asenduskodudes elavaid lapsi jõuaksid senisest kiiremini sobivatesse peredesse.

Sünnitus on oma olemuselt väga perekeskne. Reformierakond on seisukohal, et pere soovil ja vastunäidustuste puudumisel võib naine valida sünnitamiseks ämmaemanda või naistearsti juuresolekul ka oma kodu või muu sünnituspaiga.

Huvihariduse edendamiseks ringiraha kehtestamine. Noorte huvitegevuses osalemise suurendamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks kehtestame majanduslike võimaluste tekkimisel ringiraha.

Pere- ja tööelu ühitamise võimaluste edasiarendamine. Riik saab veelgi tõhusamalt perede heaolule kaasa aidata, pakkudes täiendavat tuge töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks, ennekõike arendades lastehoiuteenuse kõrval ka teisi peredele suunatud teenuseid ning väärtustades peresõbralikkust ühiskonnas tervikuna. Peresõbralike ettevõtete riiklikuks tunnustamiseks kehtestame peresõbraliku ettevõtte tunnistuse – nii teab iga lapsevanem töökohta valides, kus tema väärtust hinnatakse ja vajadusi mõistetakse.

Igale soovijaile pere vajadustest lähtuva lapsehoiuteenuse kindlustamine. Majanduslike võimaluste tekkimisel jätkub programm „Igale lapsele lasteaiakoht!” – iga lasteaiaealine laps peab saama oma koduomavalitsuses käia soojas, valges ja lapse arengut toetavat mängu- ja õpikeskkonda pakkuvas lasteaias. Et lapsevanematel oleks mugav ja lihtne leida sobiv lastehoiuvõimalus, koondame omavalitsuste infokeskkonnad ühtsesse lapsehoiu infosüsteemi. Lapsekesksuse tegelikuks rakendamiseks seame sihiks suurendada õpetajate (sh eripedagoogide) arvu lasteaialapse kohta. Reformierakond peab õigeks, et ühe pere lastel on õigus käia samas lasteaias. Jätkame lapsehoiuvõimaluste paindlikumaks muutmist, et aidata vanemad kiiremini tagasi tööturule ja seeläbi suurendada perede sissetulekuid.

Kindlustunde tagamine peredele lapse kasvatamiseks ka pärast vanemahüvitise perioodi lõppemist. Peretoetuste maksmisel peab edaspidi kehtima põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes reaalselt rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi. Majanduslike võimaluste tekkimisel kehtestame tugisüsteemi lasterikastele peredele ja üksikvanematele. Perede aitamisel eelistame mõistlikku tasakaalustatud süsteemi teenuste pakkumise, universaaltoetuste ja otseste rahaliste toetuste vahel. Vanemate, kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös tagame kõigile lastele võimaluse saada kooliks vajalik ettevalmistuse vähemalt aasta enne esimesse klassi astumist.

Vanemahüvitise süsteemi jätkumine. Vanemahüvitis on andnud peredele kindlustunde pere juurdekasvu kavandamiseks. Tänu vanemahüvitisemale on sündimus viimase viie aastaga kasvanud 25%. Vanemahüvitis on üles ehitatud pere- ja tööelu ühitamise ja tasakaalu põhimõttel, mille muutmine ühes või teises suunas viiks sündide vältimiseni või emade olukorra halvenemiseni tööturul. Reformierakond soovib, et Eestis sünniks lapsi veelgi rohkem.

Reformierakonna pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, mis kindlustaks, et Eesti rahvast saab kasvav rahvas.

Stabiilse majanduskasvu saavutamise eelduseks on struktuursed reformid hariduses, energeetikas ja halduses ning Eesti transpordiühenduste arendamine, mis on põhjalikumalt käsitletud valimisprogrammi osades: Konkurentsivõimeline haridus, Energeetikajulgeolek, Tõhus ja moodne kodanike riik ning Ühendatud Eesti.

tegutseme sihiga laiendada kindlustustegevust oluliselt enam ka tervisest ning ajutisest või alalisest töövõimetusest ja maksejõuetusest tulenevatele riskidele. Ettevõtluse ja ekspordi toetamiseks võib riik võtta enda peale teatud riskide kindlustamise eraõiguslikus kindlustuses.

Lähtume mistahes ärikeskkonna muudatuste kavandamisel õiguskindluse ning vastava valdkonna ettevõtluse esindajate kaasamise põhimõttest; arendame kohtusüsteemi sihiga muuta õigusemõistmine kodanikele kiiremaks ja odavamaks: kohtasjade menetlus ei tohi üheski kohtuastmes üldreeglina kesta üle 100 päeva. Loome uusi võimalusi kohtule alternatiivsete menetluste rakendamiseks. Kohtuotsuse täitmine peab olema tagatud; täiustame maksejõuetusõigust ja täitemenetlust; lihtsustame ja muudame läbipaistvamaks detailplaneeringute menetlemise ja ehitusloa saamise, sealhulgas vähendame bürokraatiat kodu remontimise ja soojustamise kavandamisel; vaatame üle ärikeeldude kohaldamise regulatsiooni, eesmärgiga kõrvaldada turult ebaausad ettevõtjad; korruptsiooni ennetamiseks ja tõkestamiseks kasutame kõiki sotsiaalseid, õiguslikke ja poliitilisi abinõusid. Rakendame täiendavaid abinõusid võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehiilimisega.

viime avaliku sektori kasutuseta vara tsiviilkäibesse, sealhulgas lõpetame maareformi; koondame alustava ettevõtluse riiklikud tugimeetmed ühtsesse, lihtsasse ja paindlikku programmi.

viime riigieelarve aastaks 2013 struktuursesse ülejääki ning hoiame seejärel ülejääki kõigil kasvuaastatel; kasvatame reserve, mis lubavad võimalikud langusaastad valutult üle elada ka tulevikus; soodustame suuremahulisi investeeringuid, peame vajalikuks pikendada riigi poolt väljastatavate ressursilubade (vee erikasutusluba jne) kehtivuse tähtaegu.

vaatame kriitilise pilguga üle Eesti Energia äriplaani, välistamaks võimalust, et Eesti tarbija peab kinni maksma kulutusi, mis ei ole suunatud peamisele – tarbijale odavaima energia pakkumisele ja Eesti energiajulgeoleku tagamisele; loome konkurentsi gaasi pakkumises, et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja toasooja hind Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele; vähendame taastuvenergia toetusi, kahjustamata investeerimiskeskkonda ja riigi poolt endale seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist.

jätkame investeeringuid riigi ja juhtivate kõrgkoolide osalusel loodud teadusparkide taristu arendamisse, et viia kokku innovatsioon ja ettevõtted; toetame kunstide rolli suurenemist ettevõtluse mitmekesistamisel, sealhulgas disaini suuremat rakendamist tootearenduses; loome tingimused rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistide palkamiseks strateegilistele erialadele Eesti ülikoolides.

liidestame riiklikud põhiregistrid (maakataster ja kinnistusraamat) ja muudame nende põhiandmed 24/7 veebis tasuta kättesaadavaks. Arendame registrite ristkasutust eesmärgiga viia andmete esitamisega seotud koormus ettevõtja jaoks võimalikult väikeseks; katame Eesti ülikiire internetiühendusega; e-teenuste ja kogu IT sektori potentsiaali edasiarendamiseks ning ettevõtlusvõimaluste parandamiseks regioonides on oluline kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu väljaarendamine; oleme eestvedajaks Euroopa digiteenuste ühisturu väljaarendamisel, ennekõike digitaalse isikutuvastamise rahvusvahelise süsteemi rajamisel.

arendame lennuühendusi eesmärgiga, et Tallinnast saab kõigisse suurematesse Euroopa ärikeskustesse lennata põhimõttel „hommikul sinna, õhtul tagasi”;

tagame ettevõtetele ja tarbijatele taskukohase elektrivarustuse, mitmekesistades ja hajutades energiatootmist (sealhulgas valmistades ette Eesti oma tuumajaama rajamist), ergutades rohkem kasutama kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid ning vähendades sõltuvust julgeolekuriske sisaldavast energia sisseostmisest kolmandatest riikidest. Kodumaiste taastuvate energiaallikate kasutamine loob uusi töökohti metsanduses ning surub alla soojuse hinda tarbijatele.

väärtustame ettevõtjat ühiskonnas kui uue rikkuse loojat; algatame üliõpilastele suunatud programmi „Hakka ettevõtjaks!”; viime ettevõtlusõppe põhihariduse õppekavasse.

Vähendame bürokraatiat ja aruandlust, sealhulgas võimaldame alla 100 000 euro suuruse aastakäibega väikeettevõtetele mugava raamatupidamise otse e-Maksuameti keskkonnas, kus väikeettevõtja saab ühes kohas lihtsalt koostada ja esitada maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid. Laiendame ettevõtjaportaali, lisades sinna mugava võimaluse käibemaksukohusluse ja kaubamärgi registreerimiseks; lihtsustame äriühingute ümberkujundamise ja lõpetamisega seotud reegleid, et soodustada ettevõtlusaktiivsust ja juhtimisoskuste taaskasutamist.

võitlus kartellide ja monopolidega, kes takistavad konkurentide turulepääsu ja vähendavad sellega majanduse tõhusust ning tõstavad tarbijahindu, on riiklik prioriteet.

rakendame haridusprogrammi Põhjamaade tasemel kvaliteetse hariduse andmiseks, muuhulgas edendame Euroopa koole välisspetsialistide laste jaoks ja rahvusvahelist bakalaureuseõpet; jätkame Eesti kujundamist turvalise ja perekeskse elukeskkonnaga riigiks; edendame Eesti ühiskonna üldist avatust ja sallivust; jätkame atraktiivse kultuurikeskkonna loomist Eestimaa erinevates piirkondades, mis aitab arendada turismivaldkonda; Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks loome soodsa keskkonna välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks. See aitab Eestisse luua teadus- ja kompetentsikeskusi ning tagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõudu; oleme vastu väheste oskustega võõrtööjõu massilisele sissetoomisele.

suurendame tööandjate ja töövõtjate rolli tööturu korraldamisel, andes neile võimaluse senisest enam kaasa rääkida töötavatele ja töötutele inimestele pakutavate riiklike teenuste kvaliteedi ja mahu kujundamisel; võtame vastu uue kollektiivse töötüli seaduse, mis tugevdab tööturu osapooli ning reguleerib ühemõtteliselt streigiõiguse; kujundame õiglaselt ümber eri- ja sooduspensionite süsteemi, et tagada võrdsem kohtlemine kõigile pensionieas olevatele inimestele, võimaldada tööturul aktiivsena hoida töövõimelisi ja hea väljaõppega inimesi ning suurendada võimalusi teiste sotsiaalteenuste osutamiseks; ergutame ülikoole ja ettevõtjaid osalema senisest jõulisemalt täiendkoolituse turul, et viia elukestvas õppes osalemine Põhjamaade tasemele.

loome tööandjatele võimaluse teha 6000 euro ulatuses aastas maksuvabalt sissemakseid töötaja III pensionisambasse.

Tööjõumaksude vähendamine kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, kasutades eelarvevõimaluste tekkel järgmisi maksukärpeid: töötuskindlustusmaksu määra vähendamine; sotsiaalmaksu lae kehtestamine; tulumaksumäära vähendamine koos maksuvaba miinimumi tõstmisega; erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt, ennekõike doktoriõppelt, sest teenustekeskses globaalses äris pole võimalik edu saavutada, kui puuduvad suurepärase hariduse, töökultuuri ja ärivaistuga inimesed; tööjõumaksude vähendamise kõrval viime läbi metsandussektori arengut toetava tulumaksureformi: metsa müügi korral saab maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud.

Lubadus maksu- ja sotsiaalmaksu rahu säilitamiseks, sealhulgas: – jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise; – anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib; – ei tõsta maksukoormust; – järgime põhimõtet, et sotsiaalvajadusi rahastatakse kogutud maksudest, mitte maksude kogumatajätmisest.

Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid, mis lähtuvad järgmistest põhimõtetest:

Riigi suur vastutus, mis võimaldab seda keskkonda rahastada, on elujõuline riigieelarve, stabiilne maksusüsteem, võimalikult madal ning majanduslikult mõistlikult jaotuv maksukoormus. Tuleb luua olukord, kus halbadele aegadele majanduses ei pea reageerima ühegi maksu tõstmisega. Maksukoormuse alandamine ning teised konkurentsivõimet tõstvad meetmed peavad sõltuma eelarve struktuurse ülejäägi suurusest.

Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur – just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus. Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas – Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama – vaid sellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks on just inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigi ja kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.

Seepärast toetame võimete ja vajadustekohast parimat haridust ning tunnustame, et vabad inimesed taotlevad oma eesmärke erineval viisil. Eesti tulevik on loodussäästlik teadusmahukas kõrgtehnoloogiale rajanev tootmine ja elukorraldus.

Eestis ei tohi olla kohta ühiskonnakihtide ja -gruppide vastandumisele, konfliktidele, vägivallale ega diskrimineerimisele. Soovime pakkuda igaühele võrdse võimaluse vabaks eneseteostuseks. Austame inimväärikust ja individuaalsust. Meie eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond.

Avalik võim on loodud inimeste poolt inimeste teenimiseks. Me soovime Eestit, mis on kodanike riik. Vabadus rajaneb kokkulepitud reeglitel ning on mõeldamatu igaühe õiguste ja vabaduste austamise ja tõhusa kaitseta. Kõik isikuvabaduse piiramised demokraatlikus ühiskonnas peavad olema õigluse nimel põhjendatud ja seaduslikul alusel.

Peame omariiklust ülimaks väärtuseks ning seisame kompromissitult selle kestlikkuse eest. Selleks on vaja põlisrahvastiku juurdekasvu, eesti keele ja kultuuri edenemist, ühtekuuluvust, hästitoimivat majandust, stabiilset poliitilist süsteemi ja edasist lõimumist samadel väärtustel põhineva rahvusvahelise kogukonnaga, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Vaba eneseteostus ja tõhus majandus rajanevad hästitoimivale demokraatiale. Jätkame riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel.

Reformierakonna valimisprogramm on liberaaldemokraatiale rajanev tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule, stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng.

Reformierakond on läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsusvastutust. Koostööd on tehtud mitmete erinevaid maailmavaateid pooldavate parteidega ehk nendega, kes on olnud võimelised tegema kompromisse, et valitsus suudaks ellu viia ka Reformierakonna põhimõtetest lähtuvat parempoolset poliitikat.