Kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori reaalne kaasamine korrakaitsesse

Fikseerime hea tavana määratletavas eetikakoodeksis poliitikule järgmised põhimõtted:

Osutamaks standarditele vastavaid avalikke teenuseid, kujundame integreeritud teeninduspunktide võrgu üle Eesti, kasutades ära raamatukogude ja nendes töötavate asjalike inimeste potentsiaali.

toimib õiglaselt, vastuvõetavalt ja arusaadavalt

turuosalised võivad oma tegevusega tekitada kahju inimeste elule ja tervisele

Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe süsteem

Pikaajaline haridusstrateegia

asume haridus- ja teadussüsteemi arengut strateegiliselt juhtima

Suurendades tulumaksuvaba miinimumi 2000 kroonini, jätame nii perele aastas 3120 krooni rohkem kätte.

Alustame leppimatut võitlust narkomaania, alkoholismi ja suitsetamisega. Me mõistame, et see on pikaajaline ülesanne, kus tulemused on nähtavad paljude aastate pärast. Alustame reklaami vähendamisega ja piirame kahjulike ainete kättesaadavust noortele.

tugevdame planeerimist.

teenuste pakkumiseks arendame välja teenuspunktid, millega on võimalik tuua esmased teenused inimestele kätte. Meie põhimõte on: mitte inimene ei pea minema valda, vaid vald peab tulema inimese juurde.

Seadusandlikult realiseerime äriahelate ning monopoolsete ja turgu valitsevate infrastruktuuriettevõtete omanike lahutamise printsiibi. Mitte ühelgi tasandil ei tohi olla võimalust dikteerida teise tasandi tingimusi.

Loome omavalitsuste infosüsteemide arendamiseks konsortsiumi, et vältida rahanappusest ja projektide väiksusest tulenevat ebaprofessionaalsust ja ebaühtlast teostust.

Analüüsime vajadust kutseharidus erastada. Toetame seda, kui see on ratsionaalne.

Loome kutseõpetajate ja praktikajuhendajate koolituse süsteemi, mis tugineb nii erialasele kui pedagoogilisele koolitusele.

Vaatame üle ettevõtlust piiravad regulatsioonid, hindame nende toimimist ning kaotame ülearused piirangud. Uute reeglite kehtestamisele eelneb analüüs, mis peab andma kinnituse, et need ei piira põhjendamatult konkurentsi ja riik on võimeline neid kõigi suhtes ühetaoliselt ja hinnaalanduseta rakendama.

• Loodus- ja täppisteaduslike ainete paremaks omandamiseks ning õpilaste loovuse arendamiseks juurutame koolides avastusõppe. • Tehnoloogilise innovatsiooni edendamiseks loome prioriteetsed tingimused tehnoloogiale orienteeritud kõrgharidusele. • Laiendame põhikoolis ja gümnaasiumis oluliselt arvutipõhist õpet. Reaalainetes läheme arvutipõhisele õppele üle võimalikult kiiresti.

• Rakendame kutseharidussüsteemi arengukava ja täiendame seda vastavalt vajadusele. • Laiendame kutseõppe võimalusi keskhariduse tasemel, soodustamaks üld- ja kutsehariduse integratsiooni. • Käivitame tervikliku kutsekvalifikatsioonisüsteemi. • Käivitame kutseõppeasutuste akrediteerimise. • Kaasame tööandjad kutseõppeasutuste juhtimisse, õppekavaarendusse ja praktika korraldusse. Toetame ettevõtteid kutseõppe korraldamisel ja õpetajatele stažeerimisvõimaluse andmisel. • Laiendame kutseõppeasutuste omanike ringi, sh soodustame kutseõppeasutuste munitsipaliseerimist ja erastamist. • Käivitame kutseõpetajate erialase koolituse.

• Käivitame süsteemi lapse üldise arengu regulaarseks hindamiseks alates 5. eluaastast. • Käivitame süsteemi lapse arengu regulaarseks kavandamiseks lapse, vanemate ja õpetajate koostöös. • Seome kutse- ja karjäärinõustamise vanemates klassides lapse arengukavaga.

Kohaldame “Tervishoiuprojekti aastaks 2015” tegelikele vajadustele, sest meie prioriteediks on tagada kvaliteetse arstiabi osutamine vajalikus mahus juba praegu.

südameveresoonkonna haiguste ennetamine,

Suurendame võimalusi mõista esimest korda kuriteo sooritanule lühike, kuid mõjus karistus, sh vangistus, arest ja üldkasulik töö.

Muudame karistusseadustikku nii, et kuritegelikku ühendusse kuulumise eest saaks karistada ka juhul, kui organiseeritud grupp tegeleb varguste, pettuste, maksupettuste või muude kuritegudega.

Muudame ühe aasta jooksul seadusi, karmistades kuni eluaegse vangistuseni karistusi uimastikuritegude, samuti isikuvastaste kuritegude eest juhul, kui ohvriks on laps.

ei anna Riigikogule (volikogule) ega avalikkusele eksitavat infot tema valitsemise alla kuuluvates küsimustes

Kvaliteedi tagamiseks kehtestame teenusstandardid ehk miinimumnõuded avalikele teenustele. Kui neid ei täideta, on kodanikul võimalus kaitsta oma õigusi ja taotleda õiglast kompensatsiooni.

Teenusstandardite süsteemi kehtestamine kodanike õiguste kaitseks

Ametnike kaitsmine sundparteistamise eest ning ametniku töö ja poliitilise juhtimise tasakaalustamine

Haritlaskonna tingimused ja prestiiž

vähemkindlustatud inimestele antakse võimalus saavutada edu

Osalus – kõik, keda riigi otsused mõjutavad, peavad saama mõistliku aja jooksul neist ette teada ja võimaluse öelda oma arvamuse.

Kujundame sotsiaaltoetuste süsteemi ümber nii, et esmajärjekorras oleks väärikas toimetulek tagatud lastega peredele, kes praegu elavad allpool vaesuspiiri. Diferentseerime lastetoetused pere sissetuleku alusel ja suuname senisest suurema osa vaestele peredele. Suurendame omavalitsuste õigusi, võimalusi ja vastutust sotsiaaltoetusi jagada, sätestades riiklikult minimaalse toimetulekupiiri. Arvestame avalike teenuste (lasteaed, õppevahendid jms) hinna ja sotsiaaltoetuste süsteemi kujundamisel, et lapse sünd

Omavalitsustel peavad olema reaalsed võimalused osaleda riiklikes ennetus- ja tervisekasvatuslikes programmides. Selleks muudame õigusakte nii pädevuse ja kohustuste kui ka õiguste osas.

Seisame järjekindlalt vastu katsele keelata jälitustoimingutega kogutud tõendite kasutamine korruptsiooni-, majandus- ja muude raskete kuritegude kohtulikul tõendamisel. Selleks muudame kriminaalmenetluse seadustikku.

rakendame ellu Euroopa Nõukogu soovituse moodustada korruptsioonikuritegude menetlevad uurimisüksused, mis keskenduvad korruptsioonile omavalitsustes.

taastame koordineerivate ministeeriumide vetoõiguse nende pädevuses olevates küsimustes, anname selle ka omavalitsusliitudele omavalitsusi puudutavais küsimustes.

kehtestame omavalitsuse pakutavatele teenustele miinimumstandardid, mille täitmist jälgib maavanem. Riik hakkab delegeerima oma ülesandeid koos rahaga neile omavalitsustele, kes suudavad standardeid järgida.

seame õigusloomele rangemad reeglid, mis tagavad seaduste järjepidevuse, ökonoomsuse ja legitiimsuse ning võtame õigusloome lähteprintsiibiks vajaduste ja võimaluste tasakaalu. Selleks tugevdame õigusaktide eelneva mõjuanalüüsi nõuete järgimist.

kujundame Riigikogu riigi strateegilise arengu planeerijaks – selleks tuleb tugevdada parlamendi tugistruktuure, viia sisuline poliitiline debatt komisjonidesse, rakendada parlamendi kinnitatavat keskpikka eelarvet, tagada tähtsamate seaduste põhinemise strateegiatel ning strateegiliste poliitikate vastuvõtmise Riigikogus kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Operatiivne juhtimine peab senisest enam jääma valitsusele (nt ei pea seaduse tasandil planeerima, kas kulutada raha personalikuluks või osta hoopis kaupu/teenuseid).

Paneme ELis üheks peamiseks kohustuseks saavutada Eesti ettevõtjatele paremad konkurentsitingimused, rakendame Eesti välissaatkonnad Eesti ekspordivõimet toetama ja suurendame majandusspetsialistide osatähtsust saatkondades.

Lihtsustame tööloa saamise protseduure neile välisspetsialistidele, kes leiavad rakendust Eesti tootmisettevõtete või tootmist toetavate teenindusettevõtete juhtimisstruktuurides või ettevõtte arendustegevusega seotud valdkonnas, omavad vastavas valdkonnas olulist töökogemust ja teatud taseme diplomit.

Seame sisse peaministrile alluva IT kuraatori ameti ning anname kuraatorile reaalse võimu ja vahendid.

Kutseharidussüsteemi arendamiseks koostame majanduse perspektiivsest struktuurist lähtuva adekvaatse ja pragmaatilise programmi, mida korrigeeritakse igal aastal.

Kaasame ettevõtlusringkonnad ja nende esindusorganisatsioonid selgete ja otsustavate volitustega kutsehariduse juhtimisse ja arendamisse.

Muudame maksuseadust nii, et seaduseparandused, mis muudavad elanikkonna maksustamist või muid kohustusi riigi ees, ei jõustu üldjuhul varem kui aasta pärast nende vastuvõtmist.

Eesti inimene peab ka ise olema globaalsel tööjõuturul konkurentsivõimeline. Seetõttu toetame tööturgu, kus inimene ei ole sotsiaalsete garantiidega seotud aastateks ühe töökoha külge ning kus maksude osatähtsus tööjõukuludest ei ületa OECD maade keskmist.

• Täiustame koos koolijuhtidega põhikooli ja gümnaasiumi pearahasüsteemi. • Rakendame haridusosakut kombineeritult riikliku koolitustellimusega kõrg- ja kutsehariduse rahastamisel. • Rakendame haridusosakut täiskasvanute täiendkoolituse rahastamisel, sh aktiivsete tööturumeetmete raames.

Vähendame pikemas perspektiivis maksude osatähtsust tööjõukuludest OECD maade keskmisele tasemele, mis tagab töötavale inimesele kõrgema palga ja loob töökohti.

Riskiperede laste hoolekanne

Senisest oluliselt karmim narko- ja alkoholipoliitika

Eriprogrammid üksi elavatele eakatele inimestele

Uute ja rakendatavate tööoskuste õpetamine töötutele

Suurendame patsiendi vabadust valida arsti ja raviasutust.

Üldarstiabi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamisel suurendame spetsialiseeritud tervisekeskuste osa, kus töötavad koos pere- ja eriarstid, sotsiaaltöötajad ja pere-nõustajad.

Suurendame sujuvalt tervishoiukulude osa SKTst ja kujundame ümber tervishoiuteenuste eest tasumise põhimõtted.

eelduste loomine terve lapse sünniks ning tingimuste loomine lapse tervise säilitamiseks ja igakülgseks arenguks.

AIDSi ennetamine,

traumade vähendamine,

Käivitame vähemalt neli suuremahulist ennetavat tervishoiuprogrammi:

Seame politsei tegevuse oluliseks mõõdikuks politsei maine näitaja avalikkuses, mida hakkame mõõtma regulaarselt ja piirkonniti.

Muudame korrakaitsjate tegevuse mõõdetavaks. Selleks määratleme analoogiliselt Päästeametiga riigis piirkonniti aja, mille jooksul politsei peab jõudma pärast väljakutset sündmuskohale. See on ka politsei korrakaitsetegevuse üheks mõõdikuks.

Tugevdame prokuratuuri ning tagame talle karistuspoliitika elluviimiseks vajalikud ressursid ja reaalsed hoovad, kuid nõuame ka selgeid tulemusi.

Tuvastamaks organiseeritud kuritegevusega saadud vara ja ohjamaks maksupettusi, seame sisse kohustuse deklareerida ühekordset vara väärtusega üle 200 000 krooni.

Võtame kasutusele organisatsioonilised meetmed, et kannatanu peaks võimalikult vähe külastama õiguskaitseorganeid.

Rakendame kogu kriminaalmenetlust hõlmavaid töökorralduslikke meetmeid ja elektroonilisi vahendeid, tagamaks, et aeg kuriteo ja kohtuotsuse vahel oleks minimaalne.

Ministeerium ei tohi sekkuda kuritegude kohtueelsesse menetlusse, vaid peab tegelema eesmärkide sõnastamisega valitsemisala asutustele ja poliitika väljatöötamisega.

Auditeerime kogu eeluurimise korralduse Eestis ning töötame välja strateegia, mille alusel kõik eeluurimisasutused ja prokuratuur rakendatakse lahendama kuritegevuse vastase võitluse valupunkte.

Karistuspoliitika karmistamiseks ja kriminaalmenetluse kulude kokkuhoiuks näeme vajadust ehitada Eestisse juurde vanglakohti. Esitame 2003. aasta sügiseks lahendusplaani 3000 vanglakoha juurdeehitamiseks nelja aasta jooksul.

Kohustame kasutatud asjadega kaubitsejaid kauba päritolu tõendama. Loome varastatud ja leitud asjade avaliku andmebaasi. Muudame kohustuslikuks registreerida ametlikult mootorsõidukite identifitseeritav lisavarustus (nt autoregistrikeskuses).

Suurendame võimalusi kuriteo ja kurjategijaga seotud vara konfiskeerida.

Vähendame võimalusi kohaldada vangistust tingimisi, eelkõige ühiskonnaohtlike kuritegude puhul.

Töötame välja parandused varavastaste kuritegude peatükis, mis võimaldavad kohaldata karistusi ka vallasasjaks mitteoleva vara omastamise eest.

Töötame välja põhjalikud parandused maksukuritegude ja pankrotikuritegude jaoks, karmistamaks distsipliini majandusrikkumiste puhul.

Taastame eluaegse vangistuse politseiniku ja temaga võrdsustatud isiku tapmise eest.

Taastame kriminaalkaristuse raskete isikuvastaste kuritegude ettevalmistamise eest.

Eeluurimise kiirus ja kvaliteet nii masskuritegude kui keerukamate majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemisel

Pikaajaline korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane strateegia

Senisest karmim karistuspoliitika

Korrakaitse strateegiline juhtimine, eelkõige tegevuse muutmine mõõdetavaks ning panustamine konstaabli- ja patrullteenistusse, tugiteenuste kvaliteeti ja korrakaitsjate väljaõppesse

Seame eesmärgiks võimalikult palju tulu suunata otse omavalitsuste eelarvesse, võttes strateegiliseks sihiks kogu füüsilise isiku tulumaksu andmise omavalitsusele. Oluline on muuta omavalitsuste rahastamissüsteem kuluvajadusi arvestavaks, lähtudes täideta-

lähtub värbamisel karjääriametnike suutlikkusest ja sobivusest ametikohale, mitte nende poliitilisest veendumusest või muudest töövälistest argumentidest

kasutab ametialast infot ainult avalikes huvides

keeldub kingitustest ja eelistest, mis võivad tema erapooletust mõjutada või kahtluse alla seada

selgitab avalikkusele alati ausalt ja argumenteeritult oma otsuseid

kasutab maksumaksja raha tõhusalt, mõjusalt ja majanduslikult

järgib ametiülesandeid täites seadusi ka siis, kui nende täitmine tundub ebaotsustav (sel juhul algatab seaduse muutmise)

Karmistame karistusi poliitilise korruptsiooni eest. Kehtestame poliitikute vastutuse seaduse, mis sätestab materiaalsed karistused korruptsiooni eest. Piirame võimalusi teha erakondadele annetusi ja kingitusi, korraldades erakondade baasfinantseerimise riigieelarvest lähtuvalt esindatusest Riigikogus ja kohalikes volikogudes.

Rakendame parlamendivalimistel avatud ringkonnapõhist valimissüsteemi ehk viime valimisseadusse muudatuse, et kõik Riigikogu mandaadid jagatakse ringkondades, reastades ringkonnanimekirjas mandaadi saajad saadud häälte arvu järgi.

Kehtestatud õigusaktide revisjon tuvastamaks nende aktide tegelikku toimimist

Strateegilise planeerimise süsteemi juurutamine

Omavalitsuste tugevdamine vastavalt nende võimekusele, isekorraldusõiguse oluline suurendamine ja võrdväärsete partnerite kujundamine keskvalitsusele

Korruptsiooni – eelkõige poliitilise korruptsiooni – vähendamine

Valimissüsteemi lihtsustamine andmaks valija häälele enam kaalu Riigikogu koosseisu kujundamisel

vastutab oma tegevuse eest.

ei ole suunatud ainult olevikku, vaid lähtub tänastes tegevustes homseist eesmärkidest

kaasab otsustusprotsessi senisest enam kodanikke, kodanikuühendused, ettevõtjaid, suutes olla neile võrdväärseks, arvestavaks ja tasakaalustavaks partneriks

suudab seista seaduste rakendamise, täitmise ja avalike huvide realiseerimise eest

Paneme Eesti esindajatele ELis üheks peamiseks kohustuseks saavutada Eesti ettevõtjatele paremad konkurentsitingimused.

Seame sisse riigi pakutava keele- ja kultuuriõppe Eesti majandusse tulnud välisspetsialistidele.

Konkurentsi ja tarbijakaitse huvides hakkame seadusandlikult realiseerima äriahelate ning monopoolsete ja turgu valitsevate infrastruktuuriettevõtete omanike lahutamise printsiipi. Mitte ühelgi tasandil ei tohi olla võimalust dikteerida teise tasandi tingimusi.

Majanduse ettevalmistamine üleminekuks teadmistepõhisele ja säästvale majandusmudelile

Infotehnoloogia kiire ja kogu ühiskonda hõlmav efektiivne rakendamine

Majandust toetava haridus- ja kvalifikatsioonisüsteemi radikaalne pööramine tootlikkuse ja innovatiivsuse teenistusse

Majanduskeskkonna ja maksusüsteemi prognoositavuse tõstmine

tarbijatele ei ole riigi sekkumata võimalik tagada piisavat teenuse kvaliteeti, kättesaadavust ja stabiilsust

Suurendamaks ühiskonna sidusust ja sotsiaalset innovatsiooni käivitame info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üldõppe täiskasvanuile vastava haridusosaku alusel.

Haridussüsteemi seos tööturuga

Lapse andekuse tüüpi arvestav ja arendav hariduskorraldus

paneme haridussüsteemi efektiivsemalt toimima.

seome haridussüsteemi osad terviklikult

pöörame erilist tähelepanu hariduse sisu adekvaatsusele

selgitab valijaile regulaarselt oma tegevust.

väldib igasuguseid otseseid ja kaudseid sidemeid isikutega, kes on seotud kuritegeliku maailmaga

ei võta vastu mingeid kingitusi ega eeliseid, mis võivad tema erapooletust mõjutada või kahtluse alla seada

kasutab tema käsutuses olevat maksumaksja raha ainult ettenähtud eesmärkidel ja hea peremehelikult

ükski otsustaja ega poliitik ei tohi jääda väljapoole kontrolli või järelevalvet.

kodanikul peab olema võimalik tutvuda kõigi teda mõjutavate otsuste aluste ja põhjendustega

otsused peavad olema õigeaegsed ja tuginema seadustele, mis peavad välistama otsuste langetajate omavoli ja tagama kõigi kodanike võrdse kohtlemise

otsuseid ei tehta rahva tuleviku arvel.

käsitletakse tõhusalt huvide konflikte

on garanteeritud avalik turvalisus ja õiguskindlus

toetutakse personaalsele vastutusele ja vastastikusele hoolivusele

inimene seob eraelu, töö ja aktiivse rolli ühiskonnas

on loodud eeldused pikaajaliseks ja stabiilseks majanduskasvuks

Aukartus inimlike püsiväärtuste ees – põhjapanevad eetilised küsimused peab otsustama südametunnistuse järgi.

Lõpuleviidus – otsustatud ettevõtmised tuleb lõpule viia, katkestamisest ja selle põhjustest tuleb avalikkust selgelt teavitada.

Pikaajalisus – poliitiliste otsuste aluseks peavad olema pikaajalised arengukavad.

Laiapõhjalisus – poliitilised otsused tuleb langetada võimalikult laiapõhjaliselt.

Arusaadavus – iga poliitilise otsuse puhul tuleb välja tuua inimlik mõõde ehk mõju kodaniku tegevusele.

Res Publica eesmärgiks on vaesust tõkestades vähendada selle juurdetootmist. Soovime oluliselt kahandada vaesuses elavate lastega perede arvu, vähendada eeskätt noorte tööpuudust ning korrastada toetused ja nende jagamise süsteem nii, et toetus jõuaks tegeliku abivajajani. Selleks kujundame ümber sotsiaaltoetuste süsteemi ja arvestame vaesuse leevendamise eesmärgiga haridus-, majandus-, transpordi- ja muude poliitikate kujundamisel.

Väärtustame keskastme tervishoiutöötajate – õdede ja ämmaemandate – tööd. Selleks korrastame kogu tervishoiu infrastruktuuri töötajate tasustamise põhimõtted.

Rakendame mõistlikke põhimõtteid nn aktiivravi voodikohtade ja taastusravi võimaluste valikul.

Kujundame arusaadava ja läbipaistva ravimipoliitika, mis on suunatud efektiivsusele tervise säilitamisel ja parandamisel ning kättesaadavusele mõistliku hinnaga.

Vaatame läbi nii patsientide omavastutuse kui ka tööandja ja omavalitsuse õigused ja kohustused terviseteenuste osutamisel ja nende eest tasumisel.

Tagame arstiabi- ja raviteenused, sh haiglaabi kättesaadavuse, võimalikult kodu lähedal. Vajadusel asume lahendama patsientide transpordi korraldamisega seotud probleeme.

Soodustame maksusüsteemi täiendamise abil tööandja kulutusi töötajate tervise parandamiseks. Peame otstarbekas, et töötajate tervise säilitamiseks ja edendamiseks tehtavad kulutused saaks kanda ettevõtte üldiste kuluartiklite hulka.

Soovime lühendada ravijärjekordi, eelkõige ambulatoorse ravivajaduse puhul.

Ravikvaliteeti ja patsiendiga arvestamist saab parandada, andes patsiendile võimaluse valida arsti ja haiglat.

Lõpetada tuleb haiglate politiseerimine. Haiglaid peavad juhtima spetsialistid, mitte poliitikud.

Rahva tervist saab parandada üksnes siis, kui minna probleemi juurteni, mis paljuski asuvad väljaspool arstiabi- ja ravisüsteemi – tervisehariduses, puhtas keskkonnas ja joogivees, tervist väärtustavates töökohtades, tervise hoidmiseks piisava sissetuleku tagamises, taunivas suhtumises ebatervetesse eluviisidesse ja tervislike meelelahutusvõimaluste kättesaadavuses.

Res Publica tervishoiupoliitika tähendab inimese omavastutuse suuremat tähtsustamist tervise hoidmisel. Usume, et kõige rohkem sõltub tervis inimesest endast – eluviisist ja harjumustest. Samas on ka riigil tähtis roll hoiaku kujundamisel ja tervisliku keskkonna loomisel.

Loome erivolitustega nõukogu, mis koordineerib korruptsioonikuritegude avastamise strateegiat.

Võtame paadunud kurjategijad kõigi võimalike seaduslike meetmetega pihtide vahele.

panustame oluliselt koolitajate väljaõppesse välisriikide õppeasutustes. Kahekordistame Sisekaitseakadeemia vastuvõttu politsei erialale. Tagamaks ühtset väljaõpet, viime Paikuse Politseikooli Sisekaitseakadeemia alluvusse. Õppekavades tähtsustame eelkõige suhtlemis- ja patrullimisoskust ning stressitaluvust, kujundades seeläbi politseinike hoiakut karistajast abistajaks. Suuname kogu karjääripõhise täiendkoolituse Sisekaitseakadeemiasse.

töötame välja riiklikud prioriteedid varjatud ja keeruka majandus- ja korruptioonikuritegude võitluseks. Seame sisse kohustuse deklareerida ühekordset vara väärtusega üle 200 000 krooni. Väärtustame uurija ametit ning suurendame uurijate meeskonnatööd ning moodustame prokuratuuri juurde uurimisrühma ühiskonnaohtlikemate kuritegude efektiivseks kohtueelseks menetlemiseks. Määrame kindlaks valdkonnad, kus kuritegudest ei anta teada ning suuname selles valdkonnas tähelepanu organiseeritult toime pandud kuritegude avastamisele. Suurendame prokuröride spetsialiseerumist ja viime keerukates kuritegudes prokuratuuri territoriaalselt juhtimisele. Selleks määratleme Riigi prokuratuuris igale prioriteetsele valdkonnale nn võtmeprokuröri, kes tippspetsialistina koordineerib üleriigilist võitlust selle valdkonna kuritegevuse vastu ja kujundab süüdistuspoliitikat (korruptsiooni-, maksu-, konkurentsi-, finants-, keskkonnakuriteod, rasked isikuvastased kuriteod ja organiseeritud varavastased kuriteod). Loome Hollandi ja Skandinaaviamaade eeskujul spetsialiseeritud uurijatest ja prokuröridest koosnevad rühmad neljas regionaalkeskuses ning tagame neile väljaõppe ja motivatsiooni menetleda keerukaid kriminaalasju.

loome “rohelise tee” masskuritegude ja alaealiste kuritegude kiireks menetlemiseks. Karmistades karistusi ja tekitades menetlusalustes huvi uurimisel koostööd teha, tõstame lihtmenetluse osakaalu. Nii suureneb eeluurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute läbilaskevõime ning pikk ja kulukas protsess ei ummistu suhteliselt lihtsamate kriminaalasjadega.

esitame 2003. aasta sügiseks lahendusplaani 3000 vanglakoha juurdeehitamiseks nelja aasta jooksul.

käivitame kurjategijatelt konfiskeeritud asjade müügi oksjonil, millest saadavad tulud suunatakse kuriteo ohvritele ja hea tööga silma paistnud politseiasutustele.

asutame kuriteoohvrite toetamise fondi, kuhu suuname kurjategijatelt väljamõistetud sundraha.

rakendame korrakaitses nulltolerantsi doktriini, mis tähendab süsteemset ja tulevikku suunatud lähenemist korrakaitsele, leppimatut võitlust korruptsiooniga, ühiskondlikku tuge politseile ja karmi karistuspoliitikat.

omavalitsuse pädevus politseitegevust kontrollida tuleb määratleda seadusega.

konstaablist saab kohaliku korrakaitsetegevuse sisuline juht omavalitsuse territooriumil.

omavalitsus kaardistab ja koondab oma territooriumil leiduva korrakaitseressursi ning koostöös politseiga planeerib selle rakendamist ja korrakaitsealast tegevust.

muudame korrakaitse tegevuse mõõdetavaks, määratledes piirkonniti aja, mille jooksul politsei peab jõudma sündmuskohale, ning jälgime politsei mainet avalikkuses.

tõhustame politsei väljaõpet, rõhutades suhtlemis- ja patrullimisoskust ning stressitaluvust, kujundades politseinike hoiakut karistajast abistajaks.

kahekordistame Sisekaitseakadeemia vastuvõttu politsei erialale.

panustame korrakaitse strateegilisse juhtimisse, tegevuse muutmisse mõõdetavaks ning panustame konstaabli- ja patrullteenistusse, tugiteenuste kvaliteeti ja korrakaitsjate väljaõppesse.

suurendame oluliselt ministri õigust korraldada ministeeriumi ja tema valitsemisala organisatsiooni.

lahendamaks mitme ministeeriumi valitsemisala puudutavaid olulisi üksikküsimusi, kasutame senisest enam ministeeriumide ühiseid projektipõhiseid töörühmi, mis on allutatud otse valitsusele.

Res Publica ei hakka ilma eelneva analüüsita tegelema struktuurimängudega ehk liitma, lahutama või looma uusi ministeeriume, mis on olnud kogu halduskorraldusliku aruande sisu viimaste aastate jooksul. Organisatsioonide liitmine ja lahutamine on viimane meede, mida kasutada, ning see peab põhinema põhjalikul analüüsil.

kaitseme ametkonda sundparteistamise eest, määratledes selgemalt ametnike kompetentsinõuded ning reeglid personali valimiseks.

tagame eelarve kõikehõlmavuse ning riigieelarve planeerimise, koostamise, esitamise, heakskiitmise, täitmise ja aruandluse ning auditi ahela selguse ja läbipaistvuse vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.

muudame kättesaadavaks ja läbipaistvaks informatsiooni, mis puudutab eelarve koostamist, keskpikka majandus- ja finantsprognoosi, auditite tulemusi, aruandeid ja statistikat.

korrastame reservide ja võlajuhtimise süsteemi ning loome konsolideeritud arvestuse riikliku laenamise kohta.

kindlustame aruandluse (sh tegevusaruandluse) regulaarsuse, asjakohasuse, täielikkuse ja kättesaadavuse üldsusele, suurendades nii avalikkuse ja seadusandja rolli avalike vahendite kasutamise kontrollimisel.

delegeerime suurema vastutuse assigneeringute kasutamise eest reaalsele kasutajale.

korrastame riigi raamatupidamissüsteemi, et luua vajalik juhtimisinformatsioon.

seostame eelarvevahendid eesmärkide ja tulemustega praeguse sisenditel põhineva eelarvestamise ja finantsjuhtimise asemel. Eelarveseaduses sätestatakse koos planeeritavate assigneeringutega ka planeeritava poliitika põhijooned järgmisel aastal.

tugevdame omavalitsuse juhtimist ning pikendame volikogu tööperioodi neljale aastale.

võttes strateegiliseks sihiks kogu füüsilise isiku tulumaksu andmise omavalitsusele. Oluline on muuta omavalitsuste rahastamissüsteem kuluvajadusi arvestavaks, lähtudes täidetavatest funktsioonidest. Tasandamissüsteemi kapitalikulu ja jooksevkulu liidetakse. Loome eelarve kaudu selguse omavalitsuste tulubaasi osas 1+3 aastaks.

iga omavalitsus peab tegema seda, mida ta suudab ja oskab. Keegi ei pea võtma endale suuremat vastutust, kui ta suudab kanda. Avalikku teenust osutavad need, kes saavad seda teha kõige parema hinna, kvaliteedi ja juurdepääsu suhtega kodaniku jaoks.

riik peab senisest enam teavitama ja koolitama neid, kelle tegevust õigusakt mõjutab.

õigusaktide rakendamisel näeme ette rakendusperioodid, et jätta kodanikele kohanemisaja (nt maksuseadustel üks aasta).

teeme õigusaktide revisjoni. Valdkondades, kus õigusakte ei suudeta kehtestatud kujul rakendada või eksisteerib ülereguleeritus, tuleb viia läbi deregulatsioon (nt lihtsustame ettevõtete loomise menetlust).

riigi esmaülesanne on tegeleda õigusaktide jõu tagamisega. Lähtume põhimõttest: kui õigusakt on vastu võetud, siis peab olema tagatud ka selle kõikehõlmav rakendamine.

kaasame opositsiooni kui konstruktiivse osapoole otsustusprotsessi, mis on alus poliitika järjepidevusele ja legitiimsusele. Kaasame parlamendi tegevusse senisest enam eksperte ja teadlasi ning moodustame Riigikogu juurde “tarkade komiteesid”, et leida lahendusi tõsistele probleemidele.

annab Riigikogule (volikogule) ja avalikkusele ausalt ja ammendavalt aru, kuidas ja milliste eesmärkide nimel on tema käsutusse antud vara kasutatud.

Ettevõtte laiendamine ja uue loomine peab olema nii lihtne kui võimalik. Selleks tuleb üle vaadata kogu riigi loodud piirangute süsteem. Sisulistele nõuetele vastavuse korral ei tohiks kõigi vajalike lubade saamine üldjuhul võtta aega rohkem kui 1 kuu. Vähendame tegevuslubadega määratletud ettevõtluse alasid. Lihtsustame väga väikese omanikeringiga äriühingute kohustuslikke juhtimisstruktuure (nõukogu omamise kohustus jms).

Riik ja omavalitsus ostjatena peavad käsitlema kõiki pakkujaid võrdselt. Anname Riigihangete Ametile piisavad õigused ja vahendid jälgimaks, et ei eksita konkurentsi ja pakkujate õiglase kohtlemise vastu. Riik ostjana peab igati soosima konkurentsi pakkujate vahel. Kõigil ettevõtjatel, sõltumata nende asukohast, omanikeringist ja suhetest erakondadega, peavad olema võrdsed võimalused pakkuda oma kaupu ja teenuseid riigile ja omavalitsustele. Lõpetame riigihangete seadust muutes “oma poiste” eelistamise riigi ja omavalitsuse hangetel kui ühe peamise korruptsiooniallika omavalitsustes.

Tagame raudtee läbilaskevõime kasvu. Peame vajalikuks läbirääkimisi Venemaaga, kaotamaks diskrimineerivad raudtee-tariifid. Läbi rääkides ja vajadusel ka investeerides suurendame Narva piiripunktis kauba ja reisijate läbilaskevõimet nii raudteel kui maanteel. Käivitame initsiatiivi, et luua Eestis rahvusvahelise maanteetransiidi arendamise programm koos selle integreerimisega Eesti transiidimajanduse üldisse kontseptsiooni ning vastava koostöö tõhustamisega Läti, Leedu, Poola ja ELiga.

Ehitame välja elektrikaabli Eesti ja Soome vahel. Teeme Soomele ettepaneku luua ühine majanduskoostöö ja -arengu programm. Anname riigipoolset tuge Eesti ja Soome majandusalaste ühisprojektide arendamiseks. Toetame Soome ja Eesti teadusalaseid ning tehnoloogia arendamise ühisprojekte. Investeerime Soome ettevõtjate ja turistide teavitamisse Eesti potentsiaalist äri- ja turismimaana. Soodustame Eesti spetsialistide väljaõpet Soomes.

Loome valitsusele regulaarsed kontaktid Eestis elavate välismaiste tippspetsialistidega, rõhutame nende olulisust Eesti majandusele ja pakume neile võimalusi siduda end Eestiga tihedamalt.

Tarbijakaitseseadusse viime tarbija kui nõrgema poole printsiibi: tarbija asi ei ole müüja eksimust tõestada, vaid müüja asi on tõestada vastupidist. Eksimuse korral peab kompensatsiooni saama kannatanud tarbija (mitte riik trahvidena).

Võtame suurema kontrolli alla monopoolsete kaupade ja teenuste hinnad (vesi, elekter, telefon, kütused, soojus, pangateenused). Selle saavutamiseks on tähtsaim muuta regulaatorid poliitiliselt sõltumatuks. Saavutamaks samade vahenditega suuremat professionaalsust, loome praegustest regulaatoritest – Energiaturu Inspektsioon, Sideamet ja Konkurentsiamet – ühe sõltumatu regulaatori ja koondame sinna vajaliku kompetentsi, investeerides administratiivkulude säästmise arvelt tippspetsialistidesse.

Loome ID-kaardile rakendusi, mis muudavad ettevõtete töö efektiivsemaks ja kodanike elu mugavamaks.

Astume samme, mis võimaldavad alandada koduse interneti püsiühenduse hinda.

Kiirendame riigiga elektroonilist suhtlemist võimaldavate projektide (e-kodanik, X-tee) teostust ning põhiosas lõpuleviimist valitsusperioodi lõpuks.

Loome praktikakohad ettevõtetes, koostades selleks õigusaktid, mis sisaldavad meetmeid ettevõtjatele praktikakohtade ja juhendajatega seotud kulude katmiseks.

Astume samme, et parandada koolilõpetajate inglise keele oskust.

Koondame ettevõtlust toetavad fondid toetama kaht peamist eesmärki – teadmistepõhine majandus ja ekspordi arendamine.

Toetame tehnoloogia- ja innovatsiooniparkide loomist ja arenemist Tallinna ülikoolide ja Tartu Ülikooli juures ning aitame kaasa nende rahvusvahelisele tutvustamisele.

Rahvusvahelise taseme ja sidemetega spetsialistide koolitamiseks loome sihtkapitali, mis toetab igal aastal vähemalt 50–100 üliõpilast, kes õpivad maailma tippülikoolides rakenduslikku tehnika- ja kõrgtehnoloogilist eriala.

Koostame pikaajalise laiapõhjalisel kokkuleppel põhineva teadmistepõhise majanduse strateegia.

Muudame maksuseadust nii, et sellised seaduseparandused, mis otseselt või kaudselt muudavad ettevõtete investeerimis- ja planeerimistingimusi ning ettevõtluse maksustamist, ei hakka kehtima enne kui seaduseparanduse suhtes ülejärgmisel kalendriaastal.

Säilitame ettevõtlusele tulumaksuvabastuse.

Koostame pikaajalise programmi tööjõumaksude vähendamiseks, mille abil kahaneb varimajandus, ning ümbrikupalkade vähenemise ja majanduse elavnemise kaudu saavutame maksulaekumise paranemise.

TÕSTAME TULUMAKSUVABA MIINIMUMI 2000 KROONINI KUUS • Järgime tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ka edasises tulumaksupoliitikas.

Tööjõu maksustamise vähendamine – iga maksumaksja tulumaksu vähendamine 3120 krooni võrra

Püstitatud eesmärgi saavutamiseks peab Res Publica oluliseks säilitada majanduskeskkonna vabadust ja parandada riigipoolsete sammude pikaajalist prognoositavust.

Selleks soovime suurendada oluliselt Eesti kaupade eksporti ja valmistada Eesti majanduse ette üleminekuks jätkusuutlikule, teadmiste- ja innovatsioonipõhisele majandusmudelile.

Meie eesmärk on viia Eesti inimeste elatustase 10 aasta jooksul ELi keskmisele tasemele pikaajalise 10% majanduskasvu abil.

ettevõtlust piiravad probleemid, mida on vaja reguleerida välispoliitiliselt, või ettevõte vajab tuge välisturgudele sisenemiseks.

kumata võimalik tagada piisavat teenuse kvaliteeti, kättesaadavust ja stabiilsust;

• Kujundame riikliku tellimuse reaalsete vajaduste alusel. Ülikoolide rahastamise muudame kulupõhiseks. • Rakendame riigi osalusega programmi, millega tagame igal aastal sajale andekamale Eesti gümnasistile stipendiumi Euroopa tippülikoolides õppimiseks.

• Täiustame õpetajate ettevalmistamise süsteemi, sidudes selle paindlikumalt palgakorraldusega – anname koolijuhile õiguse palga üle otsustada. • Korraldame õpetajate valimise konkursi korras ja rakendame tähtajalised töölepingud. • Tagame õpetajate, õppejõudude ja teadlaste palga ennakkasvu võrreldes Eesti keskmisega. • Seame sisse riikliku leiutuspreemia (innovatsioonipreemia).

• Jätkame aktiivset osalemist Bologna protsessis ja viime lõpule kõrghariduse süsteemi täiustamise. • Muudame kõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi efektiivsemaks, sh rakendame kõrgkoolide institutsionaalset akrediteerimist. Sulgeme kõik nõuetele mittevastavad kõrgkoolid. • Soodustame üliõpilaste mobiilsust ja laiendame õpivõimalusi välismaal, sh magistri- ja doktoriõppes. • Toetame aktiivselt Eesti osalemist Euroopa Liidu teadus- ja arendusprogrammides. • Soodustame teadusülikoolide teket ja kõrgkoolide edendamist.