Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

54 Riigikogu liikme 12. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE).

Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel.

Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.

Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigi eelarvestrateegia 2023-2026: "Valitsus peab oluliseks Eesti inimeste majandusliku turvatunde suurendamist ning Eesti peredele parema toimetuleku tagamist. Oluline on suurendada tulumaksuvaba miinimumi, suurendada peretoetuseid ja alustada pikaajalise hoolduse reformiga, mis samuti aitavad inimestel elukalliduse kasvuga paremini toime tulla. Energiahindade hüppelise tõusuga toimetulekuks kehtestatakse kodutarbijatele tugipakett.

Kavandatavad tegevused:
...
• Lastega perede toimetuleku parandamiseks tõstab valitsus alates 1. jaanuarist 2023
peretoetuste suuruseid. Esimese ja teise lapse lapsetoetus tõuseb 60 eurolt 80 euroni kuus, mis suurendab laste heaolu ja perede kindlustunnet. Üksikvanema lapse toetus tõuseb 18,18 eurolt 80 euroni kuus aitab kaasa aitab kaasa üksikvanemate vaesuse ennetamisele ja leevendamisele.
• Lasterikaste perede väärtustamiseks ning sündimuse toetamiseks tõstab valitsus alates 1. jaanuarist 2023 lasterikka pere toetuse suurust 300 eurolt 600 euroni kuus ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 400 eurolt 800 euroni kuus. Samuti on lepitud kokku lasterikka pere toetuse indekseerimises pensioniindeksiga alates 2024. aasta maist.
Indekseerimine aitab tagada, et lasterikka pere toetuse suurus oleks jätkuvalt
proportsionaalne elatustaseme tõusuga."

Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 järgi, valitsus eraldab Esimese ja teise lapse toetuse tõuseks 56 807 000t eurot, üksikvanema lapse toetuse tõuseks 7 385 000 eurot, lasterikka pere toetuse tõuseks 85 018 000 eurot ja lasterikka pere toetuse maksmisele kuni noore 24-aastaseks saamiseni 14 500 000 eurot. Kokku 1 63 710 000 eurot. Kõik sotsiaaltoetused suurenevad aastatel 2023-2026 kokku 1,38 miljardi euro võrra.