Teema

Kaja Kallase teise valitsuse koalitsioonileping (52. EV valitsus)

Valitsusliidu moodustamise lähtealused

Eesti Reformierakond, Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond määratlevad ühiselt valitsusliidu peamiste eesmärkidena Eesti pikaajaliste huvide eest seismise ja praeguste kriiside ületamisel Eesti inimestele turvatunde pakkumise. Tegutseme selle nimel, et juhtida Eesti välja mitmest samaaegsest kriisist.

Loodav valitsusliit keskendub oma tegevuses eeskätt laiapindse julgeoleku tugevdamisele, eestikeelsele haridusele üleminekule ja Eesti inimeste majandusliku turvatunde suurendamisele.

Teadvustame, et sõda Ukrainas süvendab veelgi koroonaviirusest ja hinnatõusudest põhjustatud sotsiaalseid, majanduslikke ja ühiskondlikke pingeid. Eeltoodud mõjude vähendamiseks seame eesmärgiks energiakandjate hinnatõusu leevendamise ja Eesti perede parema toimetuleku tagamise.

Lisaks suurendame tulumaksuvaba miinimumi ja alustame pikaajalise hoolduse reformiga, mis samuti aitavad inimestel elukalliduse kasvuga paremini toime tulla.

Stabiilsete energiahindade saavutamiseks kiirendame Eesti taastuvenergiavõimsuste väljaarendamist ning eemaldame kiirkorras energiaturu pudelikaelad.

Meie välispoliitiline lähtealus on, et Eesti peab olema igakülgselt kaitstud olukorras, kus meie naaberriik Venemaa Föderatsioon käitub agressorriigina ja rikub kõiki rahvusvahelisi reegleid. Seetõttu peame erakordselt oluliseks aktiivset Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat. Näeme, et tänaste kriiside lahendused peituvad ennekõike liitlastevahelises koostöös ja kiires rahvusvahelises reageerimisvõimes.

Jätkame mitmekülgset panustamist Euroopa Liidus ja NATO-s, et seista Eesti rahvuslike huvide eest. Pöörame erilist tähelepanu transatlantiliste suhete hoidmisele ja edasiarendamisele ning toetame diplomaatiasuundi, mis suurendavad Eesti konkurentsivõimet ja rikastavad meie kultuurielu.

Valitsuse moodustavad kolm erakonda peavad oluliseks Eesti pikaajaliste eesmärkide ja arenguvajadustega tegelemist. Kriiside tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata Eesti kultuuri elujõulisusele ja kättesaadavusele, vastutustundlikule riigirahandusele, uuendusmeelsele ja keskkonnasäästlikule ettevõtluskeskkonnale, Eesti kriisikindluse suurendamisele ning sotsiaal- ja raviteenuste kättesaadavusele.

Soovime, et Eesti piirkonnad areneksid ühtlaselt ja et Eesti maaelu oleks jätkusuutlik. Kasutame erinevaid Euroopa Liidu rahastuid selleks, et avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja tõsta sealsete ettevõtete konkurentsivõimet. Ühtlasi peame oluliseks ligipääsu kiirele internetile ja kaasaegse nõudepõhise transpordi edasiarendamist.

Otsime ühiselt sügisel koostatavas riigieelarve strateegias lahendusi avaliku sektori palgatõusuks, prioriteet on õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku töötajate palgad. Eesti konkurentsivõimet tõstvateks taristu- ja roheinvesteeringuteks, hariduse ja rahvuskultuuri väärtustamiseks ning sotsiaalse turvatunde ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Valitsusliidu koostöö aluseks on lääneliku demokraatiaruumi väärtustamine, mille vankumatuteks osadeks on õigusriigi põhimõte, võimude lahusus, sõnavabadus ning kõikide inimeste võrdne kohtlemine ja nende vabaduste kaitsmine. Lähtume ühiselt Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimust, mis seab meie riigi eesmärgiks Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

IX. Vastutusvaldkondade jaotus valitsuses ja Riigikogus

  1. Koalitsiooni osapooled on leppinud kokku järgmises valitsuse vastutusvaldkondade jaotuses:

Eesti Reformierakond: peaminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, kaitseminister ja maaeluminister.

Isamaa Erakond: välisminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ja riigihalduse minister.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: siseminister, tervise- ja tööminister, majandus- ja taristuminister, keskkonnaminister ja kultuuriminister.

  1. Riigikogu juhatuse ja komisjonide juhtimisvastutus jaguneb järgmiselt:

Eesti Reformierakond: majanduskomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees ja kultuurikomisjoni esimees, julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni esimees, Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees.

Isamaa Erakond: Riigikogu aseesimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, rahanduskomisjoni esimees, maaelukomisjoni esimees, keskkonnakomisjoni esimees.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: põhiseaduskomisjoni esimees, riigikaitsekomisjoni esimees, sotsiaalkomisjoni esimees ja õiguskomisjoni esimees.

 

Allkirjastatud 15.07.2022

Ava täisvaades
Kokku lubadust 64

Lubatud

64

Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel lähtume eesmärgist hoida ühiskond avatuna

Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel lähtume eesmärgist hoida ühiskond avatuna ja peame oluliseks avalike teenuste laialdast kättesaadavust

Regionaalse ebavõrdsuse leevendamiseks arvestame EL raha suunamisel maapiirkondade vajadustega

Regionaalse ebavõrdsuse leevendamiseks arvestame Euroopa Liidu raha suunamisel Eesti maapiirkondade ning nende konkurentsivõime ja tööhõive suurendamise vajadustega

Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme

Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks.

Loome programmi, et suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu

Loome programmi, et suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, parandades seeläbi elupindade kättesaadavust.

Viime börsile järgmise osa Enefit Greenist

Jätkame riigile kuuluvate osaluste erastamiste ettevalmistamisega. Viime börsile järgmise osa Enefit Greenist, et anda inimestele täiendav investeerimisvõimalus ja võimalus osa saada roheenergia kasvust.

Töötame välja pikaajalise üldhoolekande reformi kava

Töötame välja pikaajalise üldhoolekande reformi kava, arvestades, et 2023 aastast on reformi aastane kogukulu kuni 40 miljonit eurot. Alustame inimeste rahalise koormuse leevendamisega pikaajalise hooldusteenuse eest tasumisel.

Toetame Eesti perede toimetulemist Venemaa agressiooniga kaasnenud energiahindade hüppelise tõusuga

Toetame Eesti perede toimetulemist Venemaa agressiooniga kaasnenud energiahindade hüppelise tõusuga. Selleks kehtestame 1. oktoobrist – 31. märtsini ülemäärast bürokraatiat vältiva tugipaketi, mis leevendab energiakandjate hinnatõusu mõju järgmiselt: a) hüvitame elektri kodutarbijatele elektrihinnast 50 eurot megavatt-tunni kohta b) hüvitame gaasi kodutarbijatele 80 eurot ületavast gaasihinnast 80% kuni 2600 kilovatt- tunni tarbimise [...]

Võtame vastu seaduse, millega tõstetakse alates 2023 aastast Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi

Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt: - esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus - üksikvanema lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus - lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 600 euroni [...]

Jätkame konkurentsivõimelise rahvusvahelise laevaregistri väljatöötamist

Jätkame konkurentsivõimelise rahvusvahelise laevaregistri väljatöötamist, mis toob lisatulu riigieelarvesse ja loob töökohti

Peatame riigimetsas vaidlusalustel kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH aladel kavandatavad raied seisuga 01.07.2022

Peatame riigimetsas vaidlusalustel kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH aladel kavandatavad raied seisuga 01.07.2022. Kaardistame riigimetsa KAH alad ja koostame nendele koos RMK ja kohalike omavalitsustega ning kogukondadega pikaajalised majandamise kavad.

Metsanduse arengukavaga hindame täiendavalt raiesurvet põhjustavaid tegureid

Metsanduse arengukavaga hindame täiendavalt raiesurvet põhjustavaid tegureid ja pakume välja nii lühi- kui ka pikaajalised meetmed selle kontrolli all hoidmiseks

Metsanduse arengukavaga loome pikaajalise ja metsateadusel põhineva metsanduse visiooni

Metsanduse arengukavaga loome pikaajalise ja metsateadusel põhineva metsanduse visiooni, mis loob õiguskindluse metsaomanikele ja tagab ka kõigi nelja metsa funktsiooni (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja ökoloogiline) tasakaalustatud toimimise.

Vaatame üle RMK raiemahud

Vaatame üle RMK raiemahud ja lähtume kogukondade sotsiaalsetest ning keskkonna ökoloogilistest ja majanduslikest eesmärkidest. Sellekohased ettepanekud tuleb keskkonnaministril esitada valitsusele heakskiitmiseks.

Tähtajani on jäänud 7 päeva

Loome kodutarbijatele võimaluse osta alates 1. oktoobrist elektrienergiat universaalteenusena

Seame eesmärgiks võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, millega loome kodutarbijatele võimaluse osta alates 1. oktoobrist elektrienergiat universaalteenusena. Selleks kohustame Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat elektritootjat müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile elektri edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud Konkurentsiamet ning mis arvestab süsinikuheitme- ja teiste tootmiskulude [...]

Teeme analüüsi Elektrilevi OÜ ja Eleringi jaotusvõrkude baasil jaotusvõrkude ettevõtte loomise ja selle ettevõtte börsile viimise kohta

Suurendamaks energiaturu toimimise läbipaistvust ja elektrivõrkudesse tehtavate investeeringute tõhusust, teeme analüüsi Elektrilevi OÜ ja Eleringi jaotusvõrkude baasil jaotusvõrkude ettevõtte loomise ja selle ettevõtte börsile viimise kohta.

Töötame välja biometaanijaamade rajamise toetusmehhanismi

Töötame välja biometaanijaamade rajamise toetusmehhanismi. Taastuvelektri osakaalu kasvatamiseks tagame 2023. aastal vähemalt kahe vähempakkumise korraldamise ning paneme paika täiendavate taastuvenergia vähempakkumiste kava aastateks 2024 ja 2025 vähemalt 1 TWh mahus.

Loome täiendatud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuste ja energialahenduste programmi

Loome täiendatud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuste ja energialahenduste programmi (sh kodumajapidamistes gaasikatelde vahetamiseks kütusevabade taastuvenergia lahenduste vastu).

Võrguga liitumise taotleja peab võtma kas teostusgarantii või muudetakse liitumistaotluste kehtivus tähtajaliselt piiratuks

Välistame fantoomliitumised. Võrguga liitumise taotleja peab võtma kas teostusgarantii (performance guarantee) või muudetakse liitumistaotluste kehtivus tähtajaliselt piiratuks.

Kohustame omavalitsuste üldplaneeringus kajastama taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamiseks sobivad alad

Teeme muudatused planeerimisseaduses, mis kohustab omavalitsuste üldplaneeringus kajastama taastuvenergia tootmisvõimsuste (nt tuule- ja päikeseparkide) rajamiseks sobivad alad.

Lühendame planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust

Lühendame planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust: a) Viime Riigikantselei rohepöörde koordinaatori juhtimisel läbi planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimise, eesmärgiga kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist b) Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt 3 aastaga c) Loome meretuuleparkidele kompleksloa ja tagame lubade [...]

Langetame valitsuse tasandil otsuse, mis keelustab Venemaalt pärit gaasi ostmise

Langetame valitsuse tasandil otsuse, mis keelustab Venemaalt pärit gaasi ostmise. Eesti Varude Keskus ei tohi osta gaasi, kui lõplik kasusaaja on Venemaa Föderatsiooni subjekt.

Kiirendame taastuvelektrile üleminekut

Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.

Toetame rahvusvahelise tribunali loomist Venemaa agressioonisõjas

Toetame rahvusvahelise tribunali loomist Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjas ja sõjakuritegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks.

Oluline on tagada tõhus Ukraina sõjapõgenike registreerimine

Oluline on tagada tõhus Ukraina sõjapõgenike registreerimine, et riik ja omavalitsused suudaksid senisest paremini planeerida põgenikele vajalikke sotsiaal- ja tööturuteenuseid ning koolikohti.

Loome Ukraina sõjapõgenike koju tagasipöördumist toetava programmi

Loome Ukraina sõjapõgenike koju tagasipöördumist toetava programmi, tagame neile võimalused hoida sidet oma keele- ja kultuuriruumiga ning toetame Ukraina purustatud piirkondade ülesehitamist.

Seame eesmärgiks eesti keele õppe kättesaadavuse ja ukraina laste suunamise eestikeelsesse kooli

Ukraina sõjapõgenikega toime tulemiseks toetame kohalikke omavalitsusi ning seame eesmärgiks eesti keele õppe kättesaadavuse ja ukraina laste suunamise eestikeelsesse kooli.

Ukraina sõjapõgenikega toime tulemiseks toetame kohalikke omavalitsusi

Ukraina sõjapõgenikega toime tulemiseks toetame kohalikke omavalitsusi ning seame eesmärgiks eesti keele õppe kättesaadavuse ja ukraina laste suunamise eestikeelsesse kooli.

Eesti toetab EL-i tasandil jätkuvat Venemaa Föderatsiooni majanduslikku isoleerimist

Eesti toetab EL-i tasandil jätkuvat Venemaa Föderatsiooni majanduslikku isoleerimist, sh Venemaa kaupade transportimise täielikku keelustamist maanteel, raudteel ja sadamates.

Venemaa ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja edasine väljaandmine lõpetatakse

Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende edasine väljaandmine lõpetatakse

Töötame välja kaasaegse kriisijuhtimise kava

Suurendame valitsuse ja riigiametite paindlikkust kriisidega toime tulemisel ja töötame välja kaasaegse kriisijuhtimise kava.

Jätkame Eesti idapiiri kiirendatud väljaehitamisega

Jätkame Eesti idapiiri kiirendatud väljaehitamisega.

Peame oluliseks naiste suuremat osalemist laiapindses riigikaitses

Peame oluliseks naiste suuremat osalemist laiapindses riigikaitses ja töötame selleks välja eraldi programmi.

Tõstame meie inimeste teadlikkust ning võimekust kriisidega toime tulemisel

Jätkame investeeringuid laiapindsesse riigikaitsesse, elanikkonnakaitsesse ja tõstame meie inimeste teadlikkust ning võimekust kriisidega toime tulemisel

Jätkame investeeringuid laiapindsesse riigikaitsesse, elanikkonnakaitsesse

Jätkame investeeringuid laiapindsesse riigikaitsesse, elanikkonnakaitsesse ja tõstame meie inimeste teadlikkust ning võimekust kriisidega toime tulemisel

Suurendame Kaitseliidu rahastamist

Suurendame Kaitseliidu rahastamist, et tagada Kaitseliidu võimekuse kasv ja liikmete väljaõpe.

Suurendame Kaitseväe reservõppuste sagedust

Suurendame Kaitseväe reservõppuste sagedust, et tagada veelgi kõrgem kaitsevalmisolek

Talumistasu instrument Kaitseväe harjutusväljakute täiendaval arendamisel

Kaitseväe harjutusväljakute täiendaval arendamisel tuleb kõrvale pakkuda talumistasu instrument.

Kriitilisteks võimearendusteks peame õhu- ja ballistilise kaitse arendamist, kaudtule võimet ja maakaitse tugevdamist

Kriitilisteks võimearendusteks peame õhu- ja ballistilise kaitse arendamist, kaudtule võimet ja maakaitse tugevdamist ning näeme selleks ette vajalikud vahendid personalivõimekuse kasvuks. Keerukamad ja kallimad kaitsevõimed arendame välja liitlaste toel ja koostöös

Eesti kaitsevõime kiirendatud väljaarendamine peab tuginema Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele

Eesti kaitsevõime kiirendatud väljaarendamine peab tuginema Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele ja selle põhjal kujuneb ka riigikaitsekulude osakaal SKP-s

Peame oluliseks, et ülikoolide halduslepingud sisaldaksid kohustust tagada eestikeelsed õppekavad

Suurendame kõrghariduse rahastamist ja seame eesmärgiks jõuda ülikoolidega halduslepingute sõlmimiseni veel 2022. aastal. Selleks suurendame juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra. Alates 2023. aastast suurendame kõrghariduse riiklikku rahastamist 15% aastas. Peame oluliseks, et ülikoolide halduslepingud sisaldaksid kohustust tagada eestikeelsed õppekavad.

Alates 2023. aastast suurendame kõrghariduse riiklikku rahastamist 15% aastas.

Suurendame kõrghariduse rahastamist ja seame eesmärgiks jõuda ülikoolidega halduslepingute sõlmimiseni veel 2022. aastal. Selleks suurendame juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra. Alates 2023. aastast suurendame kõrghariduse riiklikku rahastamist 15% aastas. Peame oluliseks, et ülikoolide halduslepingud sisaldaksid kohustust tagada eestikeelsed õppekavad.

Suurendame kõrghariduse rahastamist

Suurendame kõrghariduse rahastamist ja seame eesmärgiks jõuda ülikoolidega halduslepingute sõlmimiseni veel 2022. aastal. Selleks suurendame juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra. Alates 2023. aastast suurendame kõrghariduse riiklikku rahastamist 15% aastas. Peame oluliseks, et ülikoolide halduslepingud sisaldaksid kohustust tagada eestikeelsed õppekavad.

Seame eesmärgiks õpetajate üldise palgakasvu

Võtame vastu eestikeelsele õppele üleminekut toetava pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogrammi ning seame eesmärgiks õpetajate üldise palgakasvu, mis tagaks reformiks vajaliku pedagoogilise ressursi.

Võtame vastu eestikeelsele õppele üleminekut toetava pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogrammi

Võtame vastu eestikeelsele õppele üleminekut toetava pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogrammi ning seame eesmärgiks õpetajate üldise palgakasvu, mis tagaks reformiks vajaliku pedagoogilise ressursi.

Seame eesmärgiks, et erineva emakeelega lapsed õpiksid eesti keeles ja eestikeelses õpikeskkonnas

Kasutame üleminekuks mitmekülgseid teaduspõhiseid õppekorralduse viise ja täiendame õppemetoodikat.

Võtame 1. novembriks 2022 vastu lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seaduse

Võtame 1. novembriks 2022 vastu lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seaduse. Eestikeelsele haridusele üleminek toimub kolmes etapis: a) 2022. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminekut ettevalmistav faas b) 2024. aastal algab eestikeelsele õppele üleminek alushariduses c) 2024. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminek esimeses ja neljandas klassis Eestikeelsele haridusele ülemine lõppeb [...]

Tegemisel

0

Tehtud

0

Blokeeritud

0
Oled siin lehel leidnud vigu? Saada teade!
crossmenuchevron-downchevron-right linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram