Riik hakkab Saaremaal katsetama nõudepõhist ühistransporti

Valitsuskabinet toetas majandus- ja taristuministri ettepanekut, mille kohaselt asutakse Saaremaal katsetama nõudepõhist ühistransporti. Tulemuste põhjal otsustatakse, kas sama süsteemi saab rakendada ka teistes maakondades.

Nõudepõhine ühistransport tähendab reisijate vedu, mis ei järgi fikseeritud marsruuti või ajakava, vaid vedu korraldatakse vastavalt inimeste tellimustele. Sõite planeerides sobitatakse võimalikult paljude inimeste sõidusoovid ja koostatakse igakordselt nende põhjal sõiduplaan.

„Täna oleme olukorras, kus riigi kulud maakondlikule ühistranspordile kasvavad, aga reisijate arv kaasa ei tule. Põhjus on tihti selles, et väikestes ja hõredalt asustatud kohtades käib ühistransport harva ning sõit lähimasse keskusesse võib võrreldes autosõiduga kesta oluliselt kauem,” ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul võiks pikas perspektiivis olla lahendus senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamine kahetasandilise mudeliga – liinivõrgu selgrooks olev lihtne ja selge põhiliinide võrk, mida täiendavad nõudepõhised liinid. „Üle-eestiliseks ümberkorraldamiseks on vaja siiski põhjalikumat sõidunõudluse analüüsi. Oluline on, et ümberkorralduste tulemusena sõitjate sõiduvõimalused ja ühistransporditeenuse kättesaadavus hoopis ei halveneks.”

„Nõudepõhist ühistransporti on otstarbekas katsetada Saaremaal – kohas, kus on valmidus ja tahe selle rakendamiseks. Osaliselt on selle toimimist seal juba ka varasemalt proovitud,“ lisas Sikkut.

Saaremaa kohta on Transpordiamet koostöös kohaliku omavalitsusega välja töötanud esialgsed nõudepõhiste- ja põhiliinide koostoime põhimõtted, mida oleks võimalik hakata ellu viima 2023. aasta teisest poolaastast. Teiste maakondade liinivõrgu võimaliku ülesehituse kohta on tehtud esialgsed liinivõrkude modelleerimised ja sõltuvalt Saaremaa nõudepõhise ühistranspordi käivitamise tulemustest ning kogemustest saaks sama põhimõttega ühistransporditeenust laiendada üle-eestiliselt.

Kiire ja laialdane üleminek nõudepõhisele ühistranspordile pole üleriigiliselt aga võimalik, sest reisijateveoks on sõlmitud kümneid, erineva kestvusega avaliku teenindamise lepinguid. Lisaks on vedajad võtnud pikaajalisi rahalisi kohustusi ehk soetanud veeremi, mis on mõeldud praeguse liinivõrgu teenindamiseks.

Katseprojekti rakendamine Saaremaal eeldab esialgsetel hinnangutel lisaks senisele riigieelarvelisele toetusele liinivõrgu toimimiseks veel täiendavalt ca 100 000 eurot aastas. See kaetakse riigieelarves ühistranspordi korraldamiseks ettenähtud toetustest.