Uuendame lemmikloomade pidamise seadusandlust ja registreerimise korda ning parandame teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise.
Koostame ja esitame Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) eelnõu, et piirata kolmandate riikide kodanike kinnisasjade omandamist.
Piirame kolmandate riikide kodanikele ligipääsu põllu- ja metsamaa ostmisele ja rentimisele ning kitsendame kolmandate riikide kodanike kinnisasja omandamise võimalusi Eesti julgeoleku tagamiseks.
3.24. Meile on oluline, et Eestis oleks rahvusvaheliselt atraktiivne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Ettevõtlusega seotud asjaajamise kiirendamiseks vähendame bürokraatiat ja lihtsustame seadusandlust. Tegevus: töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamine
Seisame ausa mängu põhimõtete järgimise eest ning võitleme kokkuleppemängude ja dopingu vastu.
Võimaldame Eestis sündinud alaealistel ja kolmanda riigi kodakondsusega isikutel saada Eesti kodakondsust taotluse alusel naturalisatsiooni korras ning teeme vajalikud seadusemuudatused
Loome seksuaalkurjategijate ning pedofiilide registri ning rakendame tegevusi lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja karistamiseks.
Laiendame õigusabi võimalusi ja viime ellu esmatasandi õigusnõustamise reformi. Tegevus: Õigusnõustamise programmi elluviimine ja reform
Eesti õigusruumi arvestava koolitusmudeli väljatöötamine menetluse raames alaealistega tegelevate spetsialistide pädevuste arendamiseks. Tegevus: Koolitusmudeli koostamine ja elluviimine
Kohtunike spetsialiseerumine laste ja peredega seotud asjades. Tegevus: Spetsialiseerumise rakendamine ja koolitus
Tegevus: ühinguõiguse revisjon
Vähendame õigusloome mahtu ja bürokraatiat. Tegevus: Ülevaade õigusloomemahu vähendamise kava elluviimisest, täidetud 19.10.2017.
av perekonnaseaduse analüüs valmis Justiitsministeeriumis ning esitati justiitsministrile 21.09.2015.
Teeme ettepaneku täiendada Vabariigi Presidendi valimise korda, et anda avalikkusele ja kandidaatidele hääletusvoorude vahel rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida. TÄIDETUD (ettepaneku Vabariigi Presidendi valimise korra muutmiseks esitas justiitsminister Riigikogu põhiseaduskomisjonile 5.11.2015).
Kaalume võimalusi laiendada rahvahääletuste kasutamist. TÄIDETUD (rahvahääletuse kasutamise laiendamise võimalusi kaaluti vastava Justiitsministeeriumi analüüsi raames, mis esitati justiitsministrile 5.11.2015).
Halduskorralduse seaduse eelnõu kontseptsioon. Tegevus: justiitsminister, Vabariigi Valitsus 2017-03-31
Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu kontseptsioon. Tegevus: justiitsminister, Vabariigi Valitsus 2016-05-31
Ülevaade õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 ning õigusloome mahu vähendamise kava elluviimise tulemustest. Tegevus: justiitsminister, Vabariigi Valitsus 2018-11-30
Uue normatiivakti väljatöötamise tingimuseks on ultima ratio põhimõte ehk selle vajalikkuse veenev põhjendamine ja rakenduspraktika analüüs. Toetame selge ja lihtsa õigus- ja ametikeele kasutamist. Käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskuuri. Tegevus: justiitsminister, Vabariigi Valitsus 2015-06-30
Kehtestame tõhusad reklaamipiirangud valimisreklaami tegemisele avalikust eelarvest.
Läbipaistvuse suurendamiseks ja korruptsiooni tõkestamiseks kehtestame huvide esindamisega seonduvale tegevusele (lobby) avalikus sektoris selged reeglid.
Kehtestame, et Riigikogu liikmeid võib riigile kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogude liikmeteks nimetada Riigikogu komisjoni nõusolekul.
Muudame kohaliku omavalitsuse korralduse seadust selliselt, et iga volikogu liige saaks realiseerida oma õigust kuuluda volikogu komisjoni. Samuti kehtestame, et volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse samal hääletusel ning ühtlustame seaduse tasemel volikogu istungi päevakorra koostamise alused.
Sätestame, et Riigikogu liige ei saa volikogu liikme töö eest hüvitist. Algatame hea poliitilise tava, et Riigikogu liige ei kandideeri kohaliku omavalitsuse volikogu esimeheks ega aseesimeheks.
Muudame Riigikogu töö- ja kodukorda kaasavamaks ja avatumaks. Kehtestame, et komisjon kaasab eelnõu arutellu valitsusvälised partnerid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel.
Kohtumenetluse pikkus tsiviilasjas ei tohi ületada 100 päeva. Tegevus: seadusandlus ja menetlusreeglite täpsustamine.
Riigieelarve seaduse eelnõu (justiitsministri ettepanek). Tegevus: eelarve ja seadusandluse koostöö.
Väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Tegevus: seaduse eelnõu koostamine ja vastuvõtt.
Kannatanute ja tunnistajate uuring. Tegevus: uuringute korraldamine.
Teostame karistusõiguse läbiva analüüsi ja ühtlustame karistuspoliitika. Võimaldame süütegude heastamist mitmesuguste alternatiivsete karistusvormide kaudu. Muudame süütegude menetlemise kiiremaks ja arusaadavamaks ning karistuste vaidlustamise lihtsamaks.
Punkti täistekst: justiitsminister, minister 2013 IV kv Kulude mõõtmise süsteemi I etapp ehk kohtueelse menetluse toimingute hinna väljaarvutamine. Alaealiste kohtueelse menetluse pikkuste ülevaated. Väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve seaduse eelnõu (justiitsministri ettepanek). Tegevus: seaduse eelnõud ja süsteemi arendus.
• Digitaliseerime justiitsvaldkonna, sh viime süüteomenetluse maksimaalselt digitaalseks.
Seaduseelnõu elatise väljamõistmise tingimuste muutmiseks on saamas viimast lihvi, misjärel esitatakse see arutamiseks Vabariigi Valitsusele ja seejärel Riigikogule. Justiitsminister Maris Lauri saatis huvirühmadele kirja, milles ta toob välja viimase kooskõlastusringi tagasiside põhjal plaanitavad muudatused ja rõhutab ühtlasi kompromisside leidmise vajalikkust. Arutelude käigus üheks peamiseks murekohaks kujunenud varasemate kohtulahendite osas otsustas ministeerium fikseerida elatise summad, mis on kohtulahendis seotud töötasu alammäära muutuva suurusega. See tähendab, et seaduse jõustumise hetkest need enam ei muutu. See on oluline, et hoida edaspidi ära nende kiiret kasvamist, nagu see viimastel aastatel seoses töötasu alammäära kiire kasvuga on toimunud. Lisaks otsustas ministeerium suurendada esialgu välja pakutud elatise baasmäära, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest. „Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude uuringu koostamisel olid aluseks valdavalt 2018. aasta andmed ning eeldades, et eelnõu jõustub 2022. aastal, on uuringust tulenevad andmed eelnõu jõustumise hetkeks juba neli aastat vanad. Seega ümardame elatise arvutamise aluseks oleva baassumma eelnõus 180 eurolt 200 euro suuruseks,“ selgitas Lauri. Teisi komponente kooskõlastusringil käinud eelnõu valemis ei muudeta. Kokkuvõtlikult oleks ühe lapse puhul elatise summa üldjuhul 213 eurot kuus (200+43-30) varasema 193 euro asemel. Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades: - Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil. - Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. - Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. - Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
