Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist, selmet soosida inimtöötaja “võidujooksu” tootmis- ja teenindusrobotitega järjest madalama ühikupalga eest, mis tähendab pikemas perspektiivis kindlat kaotust ja vaesumist “Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks. Oleme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek. Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on 2020 ja 2021 võrdluses 2,2% tõusnud – täna elab Eestis suhtelises vaesuses 22,8% Eestis elavatest inimestest, sh pea iga teine pensionär. Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse määramise indeks on Eestis püsinud juba aastaid Euroopa Liidu ning OECD riikide ühe kõrgeimana, mis omakorda tekitab ebavõrdsuse võimalustes ning üha suureneva kihistumise erinevate ühiskonnagruppide vahel. Üha vananev elanikkond ja töökohtade automatiseerimine tähendavad, et kulutused sotsiaalsele kaitsele suurenevad lähiaastatel veelgi. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et ühiskonda võivad tabada kriisid, kus mitmed majandussektorid on sunnitud oma tavapärase töö määramata ajaks seiskama. Seetõttu on inimeste toimetuleku tingimusteta tagamine kogu sotsiaalse kaitse süsteemi ainuvõimalik tulevik. EER on veendunud, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik. Selleks alustame aastast 2025 vähemalt kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mille läbiviimise võimalikud stsenaariumid on järgmised: a) hõlmab vähemalt 2000 kodanikku erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult b) hõlmab tervikuna Hiiumaad ja Saaremaad nende geograafilise eripära tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga. c) hõlmab väikseimate sissetulekutega inimesi ja perekondi. Kodanikupalk: tagab kõigile kodanikele võrdse(ma)d võimalused oma isikuvabaduste realiseerimiseks; võimestab üksikisikut nii perekonnas kui ka tööturul, andes talle majandusliku sõltumatuse teistest inimestest ning võrdväärse positsiooni tööandjaga; kaotab absoluutse vaesuse ning hirmu vaesusesse langemise ees; tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud; soosib loomulikku iivet, andes peredele kindlustunde saamaks just nii palju lapsi kui nad tegelikult soovivad; julgustab inimeste ettevõtluse teele asumist ja karjääripöördeid, kuna kaotab olulisi riske; tagab stabiilse tulubaasi (tarbijaskonna) igapäevaselt hädavajalikke tooteid ja teenuseid pakkuvatele majandussektoritele; vabastab tööandjad kohustusest maksta kriiside ajal ajutiselt koju saadetud töötajale töötasu ning vabastab ka riigi kohustusest hüvitada nende tööjõukulusid; vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu võimaldab loobuda paljudest regulatsioonidest, kuna need muutuvad tarbetuks; suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet; vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust; on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.