Kriiside selgemaks ja kiiremaks juhtimiseks võtame vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

Parandame tervishoiuasutuste toimepidevust ja suurendame varusid

Tuginedes Ukraina sõja kogemusele, panustame ühiskonna kriisideks valmisoleku võimekuse suurendamisse, pakkudes kriisiteadmiste kontaktkoolitusi ja laiendades individuaalseid julgeolekusse panustamise võimalusi

Tugevdame PPA relvastust idapiiril

Ehitame valmis maismaapiiri ja alustame droonimüüri loomisega

Sisejulgeoleku tugevdamiseks astume järgmised sammud: a. Idapiiri kaitsmiseks ja massiliste rahutuste ohjamiseks loome reservväelaste baasil PPA kriisireservi. b. Tugevdame valitsussektori ja eriti sisejulgeolekuasutuste võimekust hübriidohtude tõrjumisel

Kaitseväe harjutusalade ja liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu väljaarendamine on iseseisva kaitsevõime ja liitlasvägede integreerimise keskne osa

Kaitsetegevuse võimestamiseks rajame koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi, ehitades piirile kaitsetegevuseks vajalikku taristut, ning ühtlustame selle Poola vastavate tegevustega

Õhuruumi kaitsmiseks arendame välja Eesti mitmekihilise õhutõrje, integreerides selle NATO õhukaitsemudeliga. Pöörame erilist tähelepanu droonidest tulenevatele ohtudele

Merel saavutame koos liitlastega võime hoida Läänemeri vastase vaenutegevusest puhas, selleks suurendame meie mereolukorrateadlikkust

Sõjaliste võimete terviklikuks väljaarendamiseks jätkame koos liitlastega pikaajaliste kaitseplaanide koostamist, mis põhinevad ohuhinnangul ja Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel

Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse. Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikule kõrgemad nõuded ning anname õigused avalikku korda rikkuvate joobes isikutega tegelemiseks.

Arendame sisekaitselist koolitussüsteemi.

Ehitame idapiiri maismaataristu välja 2025. aasta lõpuks.

Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis. Viime strateegilise kommunikatsiooni võimekuse ühtse juhtimise alla ja ehitame üles suutlikkuse kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.

Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse.

Töötame välja lahenduse laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse püsivaks rahastamiseks ning koostame laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava.

Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks uuendame õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse.

Avar julgeolekukäsitlus peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ja omavahelises koostöös.

Lähtume Eesti julgeoleku tagamisel ja arendamisel avara julgeoleku käsitluse kontseptsioonist, mille kohaselt on julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ja ühiskonnas läbiv, pidev ja sihipärane tegevus.

Võtame eesmärgiks kahekordistada vabatahtlikult ajateenistusse tulevate naiste arvu ja suurendame seeläbi sõjalisse kaitsesse panustavate naiste hulka.

Töötame selle nimel, et meie liitlased paigutaks meie piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ja suurendaks eelpaigutatud varustuse ning laskemoona hulka.

Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele. Teatud võimete arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale.

Suurendame koos NATO ja EL-i partneritega veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.

Taotleme koostöös Läti ja Leeduga NATO Balti õhukaitsemissioonide loomist sarnaselt Balti õhuturbemissioonidega.

Toetame Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, mh arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd. Arendame Kaitseliidu võimekust mittesõjalistes kriisides ja võimestame Kaitseliidu arendatavat võrgustikutööd.

Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni, tagades varustuse ja väljaõppekulud kaitse-eelarvest ning suurendades Kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kokkuleppele.

Suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi. Lisaks tihendame arenduskoostööd kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel ning parandame kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise võimalusi.

Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme müra leevendamiseks ja täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ning kultuuripärandi toetamiseks.

Peamisteks kaitseväe arendussuundadeks on mitmekihilise õhutõrje (sh droonitõrje) võimekuse väljaarendamine, maaväe ja kaugtule tugevdamine ning laskemoonavarude suurendamine.

Teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse võttes arvesse Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet.

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.

Tugevdame elanikkonnakaitse ja ulatusliku evakuatsiooni võimekust

Hübriidohtudele ja valeinfo levikule vastu seismiseks tugevdame Eesti info-, meedia- ja digiruumi, suurendame digikaitsevõimet ja meie e-riigi küberkaitse võimekust

Maaväe võimestamiseks tugevdame Eesti diviisi, jätkates muu hulgas liitlaste üksuste, sh Ühendkuningriigi brigaadi integreerimist, tugevdades oluliselt diviisi kaudtulevõimet ja kindlustades piisavad moonavarud

Viime ellu täiendava riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programmi, mille fookussuunad määrame Riigikantselei juhtimisel koostöös Kaitseväe ja sisejulgeoleku eest vastutavate asutustega

Tagame riigikaitsekulud mahus vähemalt 3% SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud

Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.

Tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning toetame neid igakülgselt NATO-ga liitumisel.

Taotleme NATO üleselt kaitsekulude tõstmist 2,5% peale ja seisame selle eest, et liitlaste sõjalised võimed ja laskemoon oleks koostalitusvõimeline erinevate liitlasriikide vahel.

Tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja lähtudes aktiivse kaitsetegevuse põhimõttest uuendame Eesti julgeolekupoliitika alused 2025. aasta jooksul

Arvestades oluliselt halvenenud julgeolekuolukorda Euroopas, teise jalaväebrigaadi harjutusvajadust, suurenevat liitlaste kohalolu Eestis ning praeguste harjutusväljade koormatust, arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala. Selleks muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega.