Vähendame erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu 500-lt 300-le.
Piirame tasulise välireklaami võimalusi ning korrastame välireklaami valimistel. Tagame avalikus ruumis tasuta reklaamitahvlid, kuhu erakonnad saavad paigutada võrdse suurusega valimisplakatid.
Piirame annetuste mahtu, mida ühel füüsilisel isikul on lubatud kokku annetada ühele erakonnale, 50 000 euroga kalendriaastas.
Muudame selgemaks Riigikogu liikmete, Vabariigi Valitsuse liikmete ning kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmete suhtes kehtivad lobistidelt kingituste vastuvõtmise reegleid.
Piirame erakondade Riigikogu ja kohalike omavalitsute valimiste valimiskampaania kulude mahtu.
Loome avaliku registri Riigikogu liikmete kohtumistest lobistidega ning kohustame Riigikogu liikmeid edastama infot oma kohtumistest huvirühmadega, kes soovivad seadusloome protsessi suunata.
Tõhustame järelevalvet erakondade rahastamise ja kulutuste üle ja tugevdame Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni rolli ja laiendame selle volitusi.
Tugevdame usuorganisatsioonide võimekust osaleda kogukonnatöös, ennetada ja lahendada sotsiaalseid probleeme ning edendame usuühenduste koostööd.
Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse.
Toetame vabaühenduste ümarlaudade toimimist ning vabaühenduste koostööd katus- ja esindusorganisatsioonides.
Soodustame aktiivsete, võimekate ja läbipaistvate huvikaitseorganisatsioonide teket ning tugevdame vabaühenduste huvikaitsevõimekust.
Arendame annetuskultuuri ja regulatiivset raamistikku, et ka eraettevõtjatel oleks lihtsam toetada ühiskondlike algatusi ning organisatsioone.
Toetame riigi ja omavalitsuste oluliste partnervabaühenduste professionaliseerumist ning muudame nende rahastuse stabiilsemaks.
Toetame koosloome ja disainmõtlemise kasutamist iga valitsemistasandi poliitikakujundamises ja teenuste väljaarendamisel koostöös eri elanikerühmade, kogukondade ja vabaühendustega.
Sätestame, et olulisematele seaduseelnõudele lisatakse riskianalüüs selles kavandatavate muutuste keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse aspektist.
Võtame seadusandlikud otsused vastu avalikule arutelule ja mõjuanalüüsile toetudes.
Suurendame vabaühenduste rolli poliitika kujundamises ning tagame üleriigilistele kodanikuühendustele sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös.
Suurendame noorte, eakate ja eesti keelest erineva kodukeelega inimeste poliitikas ja ühiskonnaelus osalemist ning arendame välja mudelid nende paremaks kaasamiseks.
Loome läbipaistvad ja sotsiaalselt õiglased tingimused vabatahtliku töö tegemiseks, sealjuures vaatame üle vabatahtlike sotsiaalse kindlustamise ja lähetamise reeglid.
Loome seadusliku raamistiku võimeka sotsiaalse ettevõtluse sektori arenguks. Kujundame Eestile sobivad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammid ja finantsmeetmed.
Pooldame avaliku teenistuse palgasüsteemi suuremat läbipaistvust.
Hoiame ära avaliku teenistuse politiseerimise.
Teeme riigiasutuste ülalpidamise kokkuhoidlikumaks, nt ühiste haldus- ja tugiosakondade loomisega.
Toetame e-residentsuse edasiarendamist, arvestades praeguse maailma võimaluste ja ohtudega.
Suurendame riigi võimekust hankida innovatsiooni ja uut teadmist ning vähendame hirmu ebastandardsete sihitumate hangete läbiviimise ees.
Kujundame suure teenusvajadusega valdkondades litsentseeritud teenusepakkujate ja nõustajate võrgustikud, mida inimesed saavad usaldada (tasuta õigusabi abivajajatele, energiaauditi teenus jmt).
Arendame proaktiivseid teenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt (nt lapse sünd) või vajaduspõhiselt andmete alusel (nt renoveerimistoetused, päästeameti teenused).
Seisame selle eest, et teenuste digistamisega muutuks avalik teenus paremaks ning digiteenused ei jätaks ühiskonnas kõrvale inimesi, kes eelistavad traditsioonilist paberil ja näost näkku asjaajamist.
Vaatame muutunud julgeolekuolukorras üle avaliku teabe seaduse ning seame täpsemad piirid, millised andmed peavad olema avalikud ja millised ei tohiks seda olla.
Teeme avaliku sektori andmed infoühiskonna põhiõigusena kättesaadavaks, et muuta valitsemine tõhusamaks, kaasata kodanikke, võimaldada sotsiaalset innovatsiooni ja majanduse arengut.
Muudame riigieelarve tegevuspõhiseks, selle eesmärgid mõõdetavaks ning eelarve esitusviisi arusaadavaks mitte-ekspertidele. Arendame välja kaasava eelarve printsiibid riigi tasandil.
Tugevdame riigikogu rolli riigielu oluliste küsimuste käsitlemises, valdkondlike arengukavade ning õigusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel.
Ühtlustame riigi regionaalhaldust, et vajalikud riiklikud teenused oleksid piirkonniti paremini kättesaadavad ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning vabaühenduste ja ettevõtete koostöö piirkondades oleks tulemuslikum.
Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, sh tasandusfondi mahtu, ning tõstame laenupiiri, et omavalitsused saaksid tagada hariduse, hoolekande, kultuuri ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis.
Vähendame oluliselt riigi ja Euroopa Liidu toetustega seotud aruandlust, kattes aruandlusega põhiriskid ja vältides asjatut tööajakulu.
Eraldame piisavalt vahendeid e-riigi ülalpidamiseks, selle taristu arendamiseks ja ühtlustamiseks, et viia e-riigi hüved iga elaniku, ettevõtja, vabaühenduse ja omavalitsuseni.
Loome inimeste ja ettevõtete vajadusi arvestava riigi, kus e-teenused hõlbustavad asjaajamist omavalitsuste ja riigiasutustega.
