Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.

Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.

Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.

Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Selleks suurendame koolide palgafondi mahtu, mis võimaldab maksta kõrgemat tasu väga hea professionaalse tasemega õpetajatele. Hoolitseme selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus.

Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.

Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.

Töötame välja ja rakendame Eesti hariduse kvaliteedikokkuleppe ning nõrkade tulemustega koolide toetusmeetmed.

Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremates asulates asuvate progümnaasiumide ja gümnaasiumide võrgu arendamist. Kindlustame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust.

Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.

Loome toetusmeetmed omavalitsustele, kus luuakse hariduskonsortsiume, st koondatakse koole koostöisteks ja kvaliteetse juhtimisega lasteaed-algkoolide ja progümnaasiumide võrgustikeks.

Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme Eesti keskmisest kõrgemale ja arendades ühtset Eesti kooli alates lasteaiast, rajame uued kaasaaegsed hariduskompleksid.

Kehtestame ka lastehoiutasule tulumaksuvabastuse sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.

Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.

Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.

Viime 2030. aastaks kogu Eesti üldhariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühes koolis. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.

Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest.

Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani ja loome täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused igale noorele.

Usume, et tehnoloogia loob paremad õpetamise võimalused. Kasutame digitaalseid õppemeetodeid ja vahendeid nutikalt, võimaldades selle kaudu individuaalseid õpiteid ja ligipääsu eestikeelsele õppele.

Loome kogu õppekava katva kvaliteetse eestikeelse digiõppevara ja teeme selle kättesaadavaks igale õpilasele.

Toetame teadlaste seisukohta, et koolipäeva algus peaks olema kõige varem kl 8.45.

Soodustame eraraha kaasamist kutseharidusse, võimaldame kutseõppe andmist ettevõtete poolt ja töökohapõhist kutse- ning eelkutseõpet. Usume, et kutseõppe tulevik on ka eraettevõtluse käes kood/Jõhvi eeskujul.

Töötame välja riikliku kiusuennetuse ja vaimse tervise strateegia, toetades tõenduspõhiseid praktikaid.

Toome teaduspõhise õpioskuste ja sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste õppe igasse Eesti kooli ja lasteaeda.

Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.

Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.

Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.

Investeerime koolimajade tänapäevaseks ja energiasäästlikuks renoveerimisse.

Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.

Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.

Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.

Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas. Alandame õppelaenu intressi ja pikendame tagasimakse perioodi kuni 25 aastani. Õppelaen peab katma täiskohaga õppimiseks vajalikud kulud, sest tudengil peab olema võimalik õppida samaaegselt tööl käimata.

Kõiki erialasid ei saa Eestis õppida. Meie ühiskonda rikastavad erinevad kogemused ja vaatenurgad. Täiendame toetusi ja loome laenuskeemi maailma tippülikoolides õppijatele. Pakume igal aastal stipendiumi 100 tudengi kraadiõpinguteks välismaal, teistele töötame välja laenuskeemi.

Välisüliõpilased on Eestile olulised, sest tõstavad Eesti ülikoolide konkurentsivõimet ja andekate ja haritud inimeste hulka tööturul. Peame oluliseks välistudengitele eesti keele õpetamist, et nad saaksid panustada meie majandusse.

Käivitame kõiki Eesti kõrgkoole hõlmava e-Ülikooli, et toetada digiõppe arenguhüpet ja võimestada kõrgkoole looma kvaliteetseid digikursusi nii eesti kui inglise keeles. Kõik huvilised nii Eestis kui mujal maailmas peavad pääsema hõlpsalt ligi Eestis loodud kõrgetasemelistele e-kursustele.

Vähem teadust tähendab vähem riiklikke ülesandeid ja ettevõtteid toetavaid ideid. Kui erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud tõusevad 1,5%-ni SKT-st, tõstab riik riigieelarvelise eraldise 1,5%-ni SKT-st. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutustele loome maksusoodustuse.

Ühiskonna ja ettevõtete teadusmahukamaks muutumiseks on vaja senisest enam doktorikraadiga inimesi. Leiame raha vähemalt 500 doktorandi vastuvõtmiseks igal aastal.

Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitse kokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.

Suurendame kaitsevalmidust. Riigikaitseõpetus peab käsitlema julgeolekut tervikuna laiapindse riigikaitse raamistikus.

Panustame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse arendamisse, mis rakendab Eesti teaduse ja kaitsetööstuse arengupotentsiaali. Seome riigikaitse huvid majanduspoliitiliste eesmärkidega, võttes riigis kasutusele maksimaalselt Eesti ettevõtete loodavaid tooteid ja teenuseid. Toetame nende toodete ja teenuste jõulist eksporti välisturgudele.

Arendame Eesti enda kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist Eestis, kaitsetööstuse teaduse- ja arenduse rahastamist lisaks kaitse-eelarvele, finantsinstrumentide väljatöötamist kaitsetööstuse kapitaliseerimiseks. Eesti riik ja kaitsevägi on kaitsetööstuse arenduspartneriks ja tugi referentsi saavutamisel rahvusvahelises hankepoliitikas.

Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.

Loome Eestisse tipptasemel tsiviil- ja militaarkasutusega mitmeotstarbeliste droonide arendus- ja tootmisvõime.

Korraldame veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse Läänemerel. Need on meie kriitilised side- ja toitekanalid ülejäänud Euroopaga.

Ühendame piirivalve lennuvahendid õhuväe juhtimise alla seire-, luure-, pääste- ja lahinguvõimekuse tõstmiseks. Hoiame kokku maksumaksja raha ja tõhustame riigi tegevust.

Arendame välja Kaitseliidu võimekuse lisaks sõjalisele kaitsele ka elanikkonnakaitseks mittesõjalistes kriisides. Vabatahtlikke riigikaitsjaid koondav Kaitseliit hakkab saama piisavalt ressursse: elukutselisi instruktoreid ja juhte, varustust ja relvastust ning raha.

Tugevdame erioperatsioonide väejuhatust. Arendame küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõime küber- ja inforuumis.

Tugevdame erioperatsioonide väejuhatust. Arendame küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõime küber- ja inforuumis.

Liitlaste alaline kohalolek Eestis ja Läänemere piirkonnas tagab meile rahu. Meie eesmärk on diviisi koosseisus liitlaste maaväe brigaad, õhuväe eskadrill Ämaris ja püsiv mereväe kohalolek Läänemerel. Peame saavutama Ameerika Ühendriikide üksuste järjepideva paiknemise Eestis.

Seame eesmärgiks ringmajanduse põhimõtete rakendamise kaitseväe varustuses.

Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõikidele meestele ja naistele. Elanikkonnakaitse õpe hõlmab reservi ettevalmistamist kodanikukaitseks ehk päästetöödeks, evakueerimiseks, ja reservi loomist katastroofimeditsiini tarvis. Õpetame välja kõik Eesti elanikud, kes suudavad seeläbi abi anda ja saavad ka ise endaga hakkama.

Määrame seadustes üleriigiliste kriiside juhiks peaministri, kelle ülesanne on juhtida ja tagada valmisolekut kõikidel ühiskonna tasanditel. Peaministri ja valitsuse vastutust ei tohi delegeerida omavalitsustele, kolmandale sektorile ja vabatahtlikele.

Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivaru. Peame oluliseks päästereservi suurendamist. Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud – teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.

Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivaru. Peame oluliseks päästereservi suurendamist. Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud – teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.

Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud – teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.

Rahastame vabatahtlikku ja kogukondlikku initsiatiivi elanikkonnakaitse tagamisel. Kaasame olemasolevad ühendused ja organiseerunud võrgustikud aktiivselt toetama laia riigikaitse elluviimist nii tsiviil- kui sõjalise valdkonna toetuseks.

Strateegiline kommunikatsioon on meie julgeoleku kindlustamise võtmetegur. Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest elanikud vajavad kriisiolukorras usaldusväärset informatsiooni.

Rahvusringhääling vajab pikka plaani ja rahastamise kava. Ehitame uue kaasaegse tehnoloogilise varustusega telemaja.

Eesti inforuum ja ühiskond vajab tugevamat kaitset propaganda ja desinformatsiooni vastu. Strateegilise kommunikatsiooni võimekus tuleb viia uuele tasemele, ühtse juhtimise alla ja ehitada üles suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.

Eesti peab muutuma küberkaitse liidriks. Riigi taristud, infokande võrgud ja inimeste andmed on kaitstud igas olukorras. Määrame digikaitse valdkonnale selge mandaadiga juhi ja suuname sinna osa IT investeeringutest. Tagame, et meie elutähtsate teenuste osutajad, erasektor, kohalik omavalitsus ja kogu elanikkond teaks ja oskaks käituda küberohtude olukordades.

Tugevad liitlassuhted on Eesti iseseisvuse garantii. Meie liitlassuhete fookus on riikidel, mis on Eesti jaoks olulised julgeolekupoliitiliselt ja majanduslikult. Tugevdame suursaatkondi Washingtonis, Londonis, Berliinis, Pariisis, Varssavis, Helsingis, Kopenhaagenis ja Stockholmis.

Viime Eesti Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmeks.

Välismajanduspoliitika peab tõusma julgeolekupoliitika kõrval teiseks oluliseks Eesti välispoliitika tugisambaks. Suurendame välisteenistuse võimekust Eesti majandushuvide edendamisel.

Isikustatud seadusandlus. Võtame eesmärgiks selle, et iga uue kavandatava seadusemuudatuse puhul suudaksime kõiki puudutatud isikuid eelnevalt teavitada seaduse otsesest mõjust nende õigustele, kohustustele ja tegevustele, edendades nii osalusdemokraatiat. Meil on täna võimekus viia seaduse paragrahv või selle muudatus kokku nende inimeste ja ettevõtetega, keda see konkreetne paragrahv puudutab.

Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele startupid, ettevõtted, kodanikeühendused jt saavad luua uusi lahendusi. Kogume kõik avaliku halduse äriprotsessid ühte kesksesse avalikku hoidlasse.

Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele startupid, ettevõtted, kodanikeühendused jt saavad luua uusi lahendusi. Kogume kõik avaliku halduse äriprotsessid ühte kesksesse avalikku hoidlasse.

Loome e-riigi äpi, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni.

Vaid üks kord. Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi. Riik ja kohalikud omavalitsused ei tohi inimeste ja ettevõtete käest küsida andmeid, mis neil on juba olemas.

Avalduste kaotamine. Kaotame ära avalduse esitamise kohustuse teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.

Riikliku suhtluse kiirendamine. Lühendame kaks korda kõiki riigipoolse vastamise maksimaalseid tähtaegu ja viime haldusmenetlustes kõikjale kuhu võimalik sisse printsiibi, et tähtajaks saatmata vastust loetakse positiivseks vastuseks.

Täielik üleminek e-arveldamisele. Eestis peaks ettevõtete ja inimeste vahelised tehingud olema odavad, kiired ja rohelised. Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris. E-arve ei ole PDF-dokument, vaid elektrooniline suhtlus masinate vahel.

Usaldame ja kasutame masinaid. Digitaliseerime meie riiki põhimõttel „kõike, mida suudab teha masin, peab tegema masin“. Selle tulemusel vabanevad spetsialistid suuname kõrgema lisaväärtusega tegevustesse riigisektoris või erasektoris.

Vähendame lolli tööd. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumites, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga. Personaalne riik toetab menetlemiseks kuluva aja ja töötajate arvu vähendamist.

Teeme e-valimised võimalikuks ka mobiiltelefonis.

Digiriik aitab kõikidel rääkida eesti keelt.

Loome ühtse riigivalitsuse, kuhu koonduvad riigikantselei, ministrite reformimeeskonnad, Riigikogu Arenguseire keskus ja Eesti Panga analüüsiüksused. Minister muutub riigivalitsuse liikmeks, mitte ministeeriumi juhiks ja ministril on valitsuse tasandil reformimeeskond.

Muudame asekantslerite ametiaja pikkuseks samal ametikohal kuni kahekordseks ning osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.

Anname Riigikogule õiguse peaministri pakutud ministrikandidaadi parlamentaarsel kuulamisel maha hääletada. Riigikogu hääletus on peaministrile siduv. Selline ärakuulamine toimub ka juhul, kui valimisperioodi sees üks minister asendatakse teisega.

Täiendame parlamentaarse kuulamise menetlust ja oluliste küsimuste lahendamiseks mõeldud diskussioonid parlamendi ees. Riigikogus on loodud võimalused poliitilisteks debattideks, toimuvad regulaarsed erakondade esimeeste avalikud väitlused erinevate poliitikasuundade ja oluliste sündmuste teemadel. Aasta suurim väitlus on riigieelarve debatt Riigikogus erakonna esimeeste vahel.

Obstruktsiooni ohjamiseks kehtestame reegli, et seadusemuudatusi saab esitada vaid seaduse eseme kohta. Riigikogu fraktsioonide vahel sõlmitakse kokkulepe obstruktsiooni kasutamise osas, muuhulgas, et põhiseadusevastaseid seadusemuudatusi ei esitata.

Piirame oluliselt üleregulatsiooni. Kehtestame põhimõtte, mille järgi seatakse iga uue õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine.

Teeme riigikontrolörile ülesandeks hakata iga-aastaselt mõõtma ja avalikustama kulutusi, mis kulub õigusloome rahastamiseks, ja hindama ülereguleerimise koormust ühiskonnale.

Seadustame kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste seadustes ühtse reegli, et iga järgmine mandaat tühistab eelmise. Peame jõudma olukorrani, kus kandideerijatele ei jää peale valimisi võimalust hiilida kõrvale poliitilisest vastutusest.

Seadustame nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel mandaatide saamise eelduseks 3%-lise valimiskünnise ületamise.

Muudame Riigikogu valimistel üleriigilised valimisnimekirjad avatuks nii, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja kõige suurema häälte osakaaluga kandidaadid.

Muudame Vabariigi Presidendi valimiste süsteemi, kus president tuleb ära valida lihthäälteenamusega valimiskogus. Viimases suurendame kohalike omavalitsuste esindajate esindatust. Kandidaadid tuleb esitada hiljemalt 30 päeva enne esimest hääletusvooru Riigikogus.

Anname noortevolikogudele hääle volikogus. Noortevolikogudele anname õiguse esitada volikogu menetlusse eelnõusid ning volikogule kohustuse küsida noortevolikogu arvamust üldhariduse ja noorsootöö teemadel.

Alandame valimisõiguse vanuse piirmäära Riigikogu valimistel ja Euroopa parlamendi valimistel 16. eluaastani.

Lubame riigieelarvelist toetust erakondadel kasutada üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest. Maksumaksja raha kasutamine tema hääle saamiseks on kõike muud kui moraalne.

Lubame riigieelarvelist toetust erakondadel kasutada üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest. Maksumaksja raha kasutamine tema hääle saamiseks on kõike muud kui moraalne. Seame erakondade valimiskampaaniate kuludele ülempiiri ohjamaks erakondade aina kasvavaid kulutusi valimisreklaamile ning sellest tulenevalt pidevalt suurenevat vajadust annetuste ja rahastusskeemide järele.

Muudame riigieelarvelist erakondade rahastamist ja vähendame riigieelarvest erakondade rahastamise kogukulu vähemalt 1,2 miljoni euro võrra. Riigieelarvelise toetuse baasosa jaguneb võrdselt kõigi Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade vahel. Tulemusosast jagatav eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga.

Muudame seadust kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakond ei tohi saada riigieelarvelist toetust kuni karistuse kehtivuse lõpuni.

Lõpetame katuserahade jagamise.

Selleks, et jõuda õiglase energia hinnani, ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused teeme 6 aasta asemel 6 kuuga. Teeme puhta energia tootmise ja kasutuse hüppeliseks suurendamiseks riikliku eriplaneeringu.

Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist, rakendades otsetoetuste asemel riigipoolseid käendusi ning tehnoloogiariski maandamiseks kaasinvesteeringuid.

Soosime igati energiasalvestuse lahenduste rajamist: hüdrosalvestused, elektrilised salvestid, vesiniku tootmine jt. Energiasõltumatuse eesmärgil käivitame rohevesiniku tootmise ja tarbimise projektid, kuhu kaasame ka erasektori ja finantsasutused.

Ruumilise arengu ja tõhusaima mitmeotstarbelise maakasutuse eesmärgil peab tulevikus nihkuma fookus suurtelt maapinnale paigaldatud päikeseparkidelt rohkem hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele – need peavad saama hoonete ja rajatiste loomulikuks osaks ning tagama koos salvestitega järjest suureneva osa suvisest tippkoormusest.

Maapinnale paigaldatavate päikeseparkide planeerimisel seisame selle eest, et seadusandlikult ja planeeringute kaudu vältida nende rajamist väärtuslikele põllumaadele, looduslikele rohumaadele, metsamaadele ning soodustada nende rajamist endistesse kaevandus- ja tööstuspiirkondadesse, mahajäetud asulatesse ja muudele looduslikust seisukohast vähese väärtusega ja/või rikutud aladele.

Maakasutuse seisukohalt tuleb maismaa tuulevõimsuse suurendamisel kindlasti kasutada võimalust olemasolevate tuuleparkide võimsuse suurendamiseks alternatiivina uute maa-alade kasutuselevõtule uute parkide rajamiseks.

Me ei toeta puidu energiaks põletamise doteerimist Eestis ja teeme koostööd selle kiireks lõpetamiseks teistes Euroopa riikides. Eestis on mõistlik madalakvaliteedilist puitu energeetilisel otstarbel kasutada kohalikes koostootmisjaamades.

Hoolitseme, et riiklikud elektrilevi ettevõtted suurendaksid võrgu piiratud läbilaskevõimet.

Lihtsustame ning kiirendame elektrilevi liitumismenetlusi, seades ajalised ülempiirid liitumismenetluste kestusele.

Kehtestame ajalised ja tehnilised piirangud liitumiste broneerimisele ning rakendame neid tagasiulatuvalt kasutamata broneerimiste (nn fantoomvõimsused) tühistamiseks.

Ehitame valmis meretuuleparkide kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks vajalikud Eesti-Läti 4 ühendused ja Estlink 3.

Algatame riikidevahelise merevõrgu Super Grid rajamise, mis ühendab meretuulepargid ja saared.

Paralleelselt tootmise suurendamisega peame vähendama energia raiskamist – anname juurde ressursse elamute renoveerimise ja energiatõhususe suurendamise programmidele. Hoonete renoveerimise mahtusid tuleb täna tõsta 10 korda ja eraldada selleks Euroopa Liidu vahendeid.

Kehtestame Eestis kliimaseaduse praeguse kliimapoliitika alase seadustiku korrastamiseks ja vananenud regulatsioonide ajakohastamiseks. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks kliimamuutust pikas perspektiivis ega kahjustaks meie majandust.

Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.

Toetame Rohetiigri eestveetava säästliku maakasutuse teekaardi valmimist ja tagame selle rakendamiseks vajalike riigipoolsete ülesannete täitmise.

Viime riigihangete hindamissüsteemi sisse keskkonnamõju kriteeriumi (sh süsiniku jalajälg, materjalide elutsükli CO2) ja loome selle põhjal mõõdikutele vastavate andmete baasil ühtsetel alustel toimiva avaliku registri, mida on võimalik kasutada otsuste (sh finantseerimisotsuste) tegemisel.

Toetame rakendusteadusuuringute riigitellimuse kaudu pikaajalist CO2 salvestamist majandustegevusena erinevates majandussektorites.

Kogu CO2 kvoodi tulud suuname kliimamuutuse mõjude vähendamisega seotud projektidesse, sh kõikvõimalike taastuvenergia projektide riskide maandamisse ja CO2 sidumisse.

Rakendame järjepidevalt rohepöörde eesmärke ja põhimõtteid kõikide poliitikate kujundamisel, toetudes muu hulgas Rohetiigri teekaardi ja ekspertide soovitustele.

Arendame välja ökosüsteemi teenuste turupõhise hinnastamise mehhanismi, mille eesmärgiks on motiveerida maaomanikke majandama oma maad loodusväärtuste jätkuva kasvu suunas. Eestis on praeguse seisuga hinnatud ja kaardistatud 40 ökosüsteemi teenust (nt elupaiga sobivus, looduspaikade sidusus, tolmeldamisteenuste kättesaadavus, mustikate ja seente saagikus jms), kuid terviklikku süsteemi pole välja töötatud.

Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad metsamaad.

Taastame Eesti ökosüsteemide hea seisundi, rakendades sihipäraselt EL elurikkuse strateegias aastani 2030 ette nähtud tegevusi.

Korraldame Eesti elurikkuse kaardistuse, et lähtuda otsustes korrektsetest ja kõigi poolt aktsepteeritud andmetest.

Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust – eesmärgiks on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Kiirendame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmist.

Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist kõikjal, kus see on Eesti tingimustes võimalik.

Kujundame RMK säästlikku metsamajandamist, elurikkust hoidvaks ja loodusturismi edendavaks riiklikuks organisatsiooniks.

Tagame, et looduskaitsealade osakaal Eestis oleks üle Põhjamaade keskmise ning metsatagavara ei väheneks.

Kehtestame alates 2024. aastast kohustusliku raierahu kevadiseks pesitsusperioodiks kõigis Eesti metsades.

Tagame, et planeeringute korraldamisel lähtutakse metsamaa ruumilisest käsitlusest, et ei kannataks metsamaastike ja rohevõrgustike sidusus.

Rohetegevuste toetusmeetmete finantseerimiseks emiteerime 2024. aastal Eesti riigi pikaajalise rohevõlakirja.

Suuname loomemajanduse valdkonna käibemaksu 15% ulatuses valdkonda tagasi.

Seisame kultuuritöötajate väärilise töötasu eest. Lahendame loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi.

Kaitseme seadusega laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri, kindlustades rahastuse.

Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kultuur veab ettevõtlust ja vastupidi, loomemajandus on kultuurivaldkonna töövahend. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse. Usume, et on olemas muusikaturg, filmiturg, kirjandusturg ja kunstiturg, kultuuriürituste turg, kus Eesti loomemajandus ja kultuur saavad tulu teenida.

Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.

Muudame riiklike kultuuripreemiate seadust ja asendame preemiate omistamise otsustuskogudes ministeeriumi ametnikud valdkonna esindajatega. Ministeerium kindlustab riiklike kultuuripreemiate komisjoni töö haldustoe.

Depolitiseerime rahvusringhäälingu nõukogu. Selleks muudame nõukogu koosseisu moodustumise nii, et valdkonna tunnustatud asjatundjad nimetatakse ex oficio olulisemate avalike organisatsioonide poolt, Riigikogu fraktsioonide esindajatega võrdsel hulgal.

Seame ringhäälingu ülesandeks digitaliseerida ja teha kättesaadavaks väärtteoste esitamise muusika jt kunstivaldkondades, sh ühekordsete kontsertide ja loomesündmuste näol.

Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Pehme välispoliitika meetmena kaasame Eesti kultuuri tutvustamisel välismaailmale kolmanda sektori ja vabakonna algatusi, toetatuna ja võimendatuna Lennart Meri loodud Eesti Instituudi kaudu, andes selleks üle koos rahaliste vahenditega need ülesanded ja tegevused, mida pole mõistlik tavapärasel ametkondlikul/administratiivsel viisil teostada.

Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.

Peame oluliseks, et maapiirkonna raamatukogust saaks olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna keskus. Aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks.

Võimendame muuseume elavate mäluasutustena. Toetame üle-eestilise muuseumide kui huvihariduse ja õppeprogrammide pakkujate süsteemi.

Loome riigiarhitekti ametikoha. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses ning soodustame Eesti traditsioonilise puitarhitektuuri elusust.

Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu, ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.

Kaasajastame kirjanikele laekuvat raamatulaenutuse autorihüvitise määra.

Loome eestikeelse kirjanduse e-raamatustamise toetusmeetme, et Eesti kultuurist ja eesti keelest saaksid osa kõik: globaalsed eestlased, haridusliku erivajadusega inimesed ja puuetega inimesed.

Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes SA Autorihüvitusfondis vastava allfondi loomisega.

Eesti kultuuri vormirikkus ja tähendusruum peavad üle kanduma ka digikultuuri ning kasutama ära selle kõiki võimalusi. See peab väljenduma nii videomängudes kui olema elujõulisena kohal nii metaversumis kui kõigil platvormidel. Selleks tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni ja loome digikultuuri arenduskeskuse, mis hakkab toetama kogu kultuurivaldkonda digipöörde läbiviimisel.

Peame vajalikuks taastada vabariigi algusaegade kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Selleks käivitame organiseerunud loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekuse toetamiseks “Kunstiloome müügivõimekuse” tugiprogrammi.

Rakendame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art, Estonian Music jne.

Kutsume koostöös erasektoriga ellu vabakondlike „Hullud ideed maailma“ riskikapitali, mille rakendamine on vaba institutsionaalsest tingimustest ning mis toimib startup seemneinvesteeringute programmide sarnastel põhimõtetel. Programmi kajastamiseks tellime erasektori tootmisüksustelt „Ajujahi“ või rahvusvaheliselt levivate võistluspõhiste saadete sarnase formaadi, mille ülesandeks on samaaegselt populariseerida loomemajanduse võimalusi kui turundada rahvusvaheliselt Eesti loometeevõtjaid ja brände.

Toetame lastele ja noortele suunatud eestikeelsete saadete ja filmide tootmist ERR poolt.

Kutsume ellu noorte levimuusika toetamise programmi.

Eesti peab saama ka suurte rahvusvaheliste spordivõistluste korraldajamaaks. See toob raha meie majandusse ja loob ambitsioonikad sihid meie võistlusspordi aladele. Selleks loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste läbiviimiseks. Fondist raha taotlemine toimub läbipaistval viisil ja ühetaoliste tingimuste järgi kõikidele spordialadele. Spordivõistluste rahastamise fondi orienteeruv iga-aastane maht on 6 miljonit eurot.

Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga. Eestil puudub täna spordivõistluste hall, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Halli puudumise tõttu ei saa Eesti alaliidud taotleda õigust läbi viia rahvusvahelisi spordivõistlusi, nagu EM või MM finaalturniiride alagruppide mängud ja võistlused. Sellist halli on vaja ka suurte meelelahutuslike ja kultuurisündmuste läbiviimiseks (EXPO, tippartistide kontserdid).

Tõstame tööandja maksuvabalt hüvitatava tervise- ja sporditoetuse 1200 euroni aastas.

Loome seadustega võimaluse ettevõtetele annetada otse kuni 3% makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega ühingule. See muudatus annab spordiklubidele ja kultuuriasutustele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ning vähendab lapsevanemate kulusid spordile ja kultuurile.

Viime senisest hoogsamalt ellu Sport Kooli programmi. Koolide juures tegutsevad spordiklubid ja -koolid, kes loovad võimalusi lastel minimaalselt 60 minutit sportlikku liikumist päevas.

Peame oluliseks jalgpallihallide taristu projekti lõpule viimist ja otsime võimalusi kaasajastada olemasolevaid maakondlikke spordikeskusedi soodustamaks sportimise ja liikuvuse edendamist. Samaväärselt peame oluliseks koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi väljatöötamist EL vahendite abil.

Kaasajastame EOK alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi. Käivitame EOK alaliitude administreerimis- ja projektivõimekust tõstva koolitus- ja nõustamisprogrammi.

Tõstame vabatahtliku spordikohtuniku tasu miinimummäära kahekordseks, viies aastase maksimaalse tõendustevaba tasu määra 2080 euroni aastas (hetkel 1040 eurot aastas).

Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.

Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.

Pikas plaanis on meie konkurentsivõimelisuse parandamiseks vaja muuta tööjõumakse, alandades madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Oma maksud peab tasuma füüsiline isik, mitte tema tööandja.

Riigieelarve peab olema tasakaalus üle majandustsükli. Jooksvate kulude finantseerimiseks me laenu võtmist ei poolda.

Viime läbi null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.

Eesti peab muutuma elektrit eksportivaks riigiks. Me peame ehitama 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, mis ei kata pelgalt meie enda vajadusi, vaid kus me saame olla Läänemere piirkonnas ka elektrit teistele müüv riik. See on meie tulu ja rikkuse allikas, see kasvatab meie SKP-d. Me oleme suure avamere territooriumiga riik, kellel on, erinevalt oma naabritest, antud võimalused tuuleenergia võimsuste väljaehitamiseks.

Oleme tuumaenergia poolt. Eestisse tuumajaama rajamise otsus sõltub energiaturu hindadest ja eraraha kaasatusest.

Loome riikliku investeerimisfondi, et investeerida Eesti majanduse jaoks olulistesse suurprojektidesse, mida ilma riigi osaluseta on keeruline ellu viia. Nii palju kui võimalik kaasame erasektorit (näiteks PPP projektid) põhimõttel, et riigifond investeerib ainult varadesse, millel on turuväärtus ja mida fond saab tulevikus kasumiga erasektorile müüa, nt elektri salvestustehnoloogia, tark elektrivõrgustik ja ringmajanduse tehnoloogiate väljaehitamine. Riigifondi rahastame rahvusvahelistelt finantsturgudelt võetud laenuga.

Loome riiklike investeeringute pika plaani, mis annab elanikele ja ettevõtjatele selge perspektiivi.

Eesti majanduse pikaajaline kasvukiirus sõltub sellest, kui kiiresti meie kaupade ja teenuste eksport kasvab. Meie eesmärk on eelarve- ja majanduspoliitika, mis annab Eesti ekspordiettevõtetele võimalikult head konkurentsieelised, võrreldes nende välismaiste konkurentidega. Mida kiiremini kasvab Eesti eksport, eriti kõrge lisandväärtusega eksport, seda kiiremini tõuseb ka Eestis inimeste keskmine sissetulek.

Riik peab toetama ja edendama ettevõtlikkust ja majanduskeskkonda selliselt, et Eesti on ja püsib innovaatiliste iduettevõtete ja ükssarvikute maailma tipus. Pooldame ettevõtete teadus- ja arenduskuludele soodustuste kehtestamist.

Ülitähtis on tagada, et edukad startup ja teised ettevõtted saavad ja tahavad oma peakontorit Eestisse rajada. Eesti riik peab seisma selle eest, et Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel on võimalikult palju motivatsiooni oma peakortereid Eestis hoida.

Hea haridussüsteem on eduka ja eksportiva majanduse alus. Investeerime haridussüsteemi, sest majanduses kehtib printsiip – enne targaks, siis jõukaks.

Maailmas käib äge võitlus tarkade hea haridusega inimeste üle. Ilma nendeta ei saa majandused rahvusvahelises konkurentsis hakkama. Eesti peab sellised inimesed siia meelitama, mitte neid kartma.

Töötame välja programmi, millega võtame eritähelepanu alla inseneride ja tehniliste tippspetsialistide palkamise Eestisse.

Teame nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka Aasia edukate riikide näitel, et pikaajaliste konkurentsieeliste ja jõukuse kasvatamise eelduseks on selge üleriigiline kokkulepe, et reaalerialad, oskus- ja kutseharidus, inseneeria ja tehnoloogiaõpe saavad eelistähelepanu osaliseks. Vabastame insenerid ja teised meie ettevõtetele tähtsad spetsialistid sisserännu piirarvust, nagu seda on rakendatud juba IKT sektoris.

Seisame kasvuettevõtete viisasüsteemi väljatöötamise eest.

Toetame pensioniealiste vabatahtlikku tööturule jäämist maksusoodustuste kaudu. See tähendab, et tööjõus osalevate inimeste arv ei lange nii kiiresti, aidates leevendada tööjõupuudust. Lisaks on sellel märkimisväärne positiivne mõju riigi eelarvele.

Muudame tööõiguse regulatsioone paindlikumaks nii tööajas kui ka -kohas, et kaasas käia tööturu muutustega.

Seame välistööjõu palgakriteeriumiks vähemalt 1,5-kordse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.

Eesti 200 peab oluliseks toetada ettevõtlike inimeste tegevust. Selleks loome lihtsustatud äriühingu vormi, mille raames kohaldatakse lihtsustatud raamatupidamise ja maksude tasumise korda ja äriühingu osanik ei vastuta antud äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.

Eesti 200 peab oluliseks toetada ettevõtlike inimeste tegevust. Selleks loome lihtsustatud äriühingu vormi, mille raames kohaldatakse lihtsustatud raamatupidamise ja maksude tasumise korda ja äriühingu osanik ei vastuta antud äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.

Taaskäivitame nullbürokraatia projekti, millega vaatame üle, tõhustame ja vähendame ettevõtjate aruandluskohustust.

Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.

Tõstame olmejäätmete ringlussevõtu 70% tasemele aastaks 2030.

Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks.

Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.

Vähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%ni, et pikendada toodete eluiga, vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.

Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.

Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele – loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.

Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.

Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.

Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.

Toetame tervisekeskuste meeskondade suurendamist, et inimesel on võimalik saada erisuguste probleemide puhul abi. Toome esmatasandile lisaks füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, vaimse tervise õed, koduõed, psühholoogid jt spetsialistid.

Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Loome igasse maakonda tööajavälise esmatasandi valveteenuse, kust saadakse kohest abi, nõustamist või vajadusel suunamist edasisele ravile.

Loome võimaluse kogemusnõustajate suuremaks kaasamiseks tervishoiusüsteemi, et pakkuda individuaalsemat tuge igale inimesele.

Loome võimalused tööandjatele oma töötajate tervisesse rohkem investeerida – tervisekonto rahaline panus, mida tööandja saab maksuvabalt panustada, on 1200 eurot aastas. Tervisekonto raha on töötaja kasutada ennetustegevusteks ja tervise parandamiseks.

Loome igale eestimaalasele personaalse tervisekonto, millega inimene haldab oma personaalset terviseinfot ja rahalisi vahendeid ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist

Loome arstide puuduse leevendamiseks võimaluse, et krooniliste diagnoosidega patsiente jälgib regulaarselt eriõde, kellel on õigus pikendada retsepte, määrata patsientidele meditsiinitarvikuid ja -abivahendeid.

Kehtestame eriõdedele väärika töötasu 2500 eurot kuus, et hea hariduse ja suure kogemusega eriõed jääksid Eesti tervishoidu.

Toetame õdede puuduse leevendamiseks haiglatesse uute töökohtade loomist erakorralise meditsiini tehnikutele, kaasates neid ka meditsiinilises transpordis.

Toetame erinevate spetsialistide õppekava käivitamist ja neile töökohtade loomist nii haiglates, laborites kui ka esmatasandil

Õdede koormise vähendamiseks anname 4. taseme kutsega hooldustöötajate pädevusele õiguseid juurde. Kujundame tööülesandeid vastavalt pädevusele.

Investeerime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna info- ja tugiteenustesse, et keerulise ja pika väljaõppega arstid ja õed saaksid teha takistusteta oma tööd parimal viisil.

Loome arstidele ja õdedele IT-tehnilised vahendid, mis annavad neile analüüsitud terviseandmed otsuste tegemiseks. Pakume kõikjal hääl-kirjutamisprogramme tervishoiutöötajate tööaja kokkuhoiuks.

Kaasajastame seadusandluse ja loome raamid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi koostegutsemiseks. Kaks paralleelset süsteemi täna tervikuna ei toimi, kuid haigused muutuvad järjest keerulisemaks ja inimesed vajavad samaaegselt sotsiaalsüsteemi toetust ning vastupidi. Loome tervise- ja hoolduskoordinaatori töökohad kõikidesse tervisekeskustesse.

Hindame, millised teenused on täna tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis reaalselt rahastatud ja millised mitte. Muudame tulemuse alusel seadusandlust ja rahastamissüsteemi.

Loome tervishoiuasutuste väärtuspõhise rahastamise süsteemi, kus baaskulud on kaetud ja inimese tervise ja haigustega tegelemise jaoks tellitakse vajalikku täisteenust, mitte üksikuid elemente. Inimene ei ole üks arve radioloogiast, teine laborist ja kolmas arstilt. Inimesel on tervisemure, mis vajab lahendamist algusest lõpuni.

Keegi ei tohi jääda vajaliku abita põhjusel, et ei tea, kust abi saab või tal pole abi saamiseks ressursse. Õigel ajal õiges kohas abi saamiseks paneme digiregistratuuri ja personaalsed vajadused omavahel suhtlema, nii lühenevad ravijärjekorrad kiiresti.

Loome inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse – integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse. Garanteerime selle ühtlase riigiülese kättesaadavuse läbi personaalse lahenduse.

Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt.

Loome koordineeritud kompetentsi ja rahastust omavad regionaalsed heaolukeskused koos kohalike omavalitsustega ja otsustusõigusega, kes võtavad juhtumikorraldaja ja integreeritud teenustele määraja ehk olukorra lahendaja rolli.

Arendame paindlikke hooldusteenuseid, vähendades sealhulgas laste ja puuetega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

Parandame erihoolekande teenuste kvaliteeti kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste konventsiooniga.

Tagame kuulmispuudega isikutele piisava juurdepääs viipekeeletõlkele.

Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).

Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).

Töötame välja puudega inimeste ja patsientide esindusorganisatsioonide rahastusmudeli.

Alustame eakatele ja puudega inimestele tudengite seltsis sotsiaalsete kodude loomist, millega vähendame sihtrühmade sotsiaalabi vajadust.

Seame reegliks, et avaliku ruumi ja hoonete kujundamisel rakendame kaasava disaini põhimõtteid, millega tagame kõigile Eesti inimestele sõltumata nende erivajadusest võrdsed võimalused ja ligipääsu infole ning füüsilisele keskkonnale.

Tõstame rahastust vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavatele programmidele.

Pikaajaliseks võitluseks vaimse tervise probleemidega loome valdkonnaülese ennetuse fondi, millest rahastatakse täiendava ennetustöö kavandamist ja elluviimist, olemasolevate ennetusprogrammide tegevuse laiendamist ning uuringuid hindamaks ennetustöö mõju ja vajadusi.

Tagame kõikidele haridus- ja noorsootöötajatele väljaõppe vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.

Tagame koolipsühholoogi teenuse kõikides koolides.

Viime sisse esmatasandi vaimse tervise teenused kõikidesse erakorralise meditsiini keskustesse ja perearstikeskustesse.

Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks sh ravikodud, päevaravi jms.

Kinnitame vaimse tervise rohelisest raamatust lähtuva tegevuskava koos jätkusuutliku rahastusega.

Väärtustame iga last! Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele.

Jõuame iga lapse vajadustele vastavate teenuste pakkumiseni. Eesti on väike ja Eesti jõuab personaalselt igaüheni.

Lõpetame keeruka paberimajanduse, kui perre sünnib puudega laps või tekib puue eluaja jooksul. Usaldame arste ja diagnoose.

Suurendame tugiisikute ja tugiprogammide võrgustikku, et tagada igale puudega lapse vanemale vajalik tugi. Anname riigipoolse sotsiaalse garantii tugiisikutele.

Seame sisse riigipoolse dotatsiooni kõikidele abivahenditele, mida puuetega lapsed vajavad. Loome abivahendite keskuse, mis võimaldab hoida kokku väga suure rahalise ressursi.

Pakume puuetega lastele täisväärtusliku elu kõiki võimalusi. Mänguväljakud, spordikeskused ja kõik vaba aja veetmise kohad peavad olema puuetega lastele ligipääsetavad ja pakkuma valikut atraktsioone. Lisaks kõikidele avalikele hoonetele peavad olema ka avalikud kohad erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Mänguväljakud ja välijõusaalid peavad sisaldama erivajadustega inimestele mõeldud atraktsioone. Ligipääsetavus aitab kõiki ühiskonna liikmeid.

Kui laps on haige ja tema eest hoolitsemiseks tuleb võtta töövõimetusleht, siis see ei tohi jätta peret majanduslikku kitsikusse. Seetõttu tõstame hooldushüvitise määra seniselt 80%-lt 100%-ni sissetulekust ja leiame õiglasema lahenduse ka neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult peale vanemapuhkust.

Mõlemal lapse vanemal on võrdsed õigused ja kohustused lapse kasvatamisel sünnist saati ning laps vajab lähedast suhet mõlema vanemaga. Seetõttu ühtlustame lapsevanemate vanemahüvitisega tasustatud jagamatu aja pikkused võrdselt kuue kuuni mõlemale lapsevanemale.

Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.

Soovime, et Riigikogus kui rahva esinduses oleks naiste osakaal lähedasem nende osakaalule ühiskonnas. Erakondade riikliku rahastuse eraldamises arvestame naiste osakaalu Riigikogu fraktsioonides.

Peame väga oluliseks inimõiguste, sealhulgas lapse õiguste ning üldise õigusteadlikkuse suurendamist ühiskonnas ja eelkõige koolilaste ja noorte seas. Enda õiguste ja ühiskonna kaitseks on oluline pöörata tähelepanu ka meedia ja info tarbimise oskuste arendamisele.

Peame oluliseks pöörata eritähelepanu erinevate ühiskonnagruppide võrdsetele õigustele ja võimalustele tervishoius, hariduse kättesaadavuses, perekonnaõiguses ja inimese identiteedi enesemääratluses. Peame oluliseks seista ühiskondliku kiusu ja diskrimineerimise vastu põhiseaduse §-s 12 toodud avatud loetelu alusel. Algatame võrdse kohtlemise seaduse põhiseaduspäraseks muutmise nii, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades mistahes alustel.

Tugevdame erinevate kiusamise vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandame koolide töötajate ja õpilaste konfliktilahendamise oskusi. Parandame koolide võimalusi kiusamise ennetamise programmidega liitumisel.

Algatame perevägivalla vastase seaduse koostamise. Olemasolevad seadused (KarS, Tsiviilmenetluse seadustik) ei kaitse vägivalla ohvreid, sest võimaldavad vägivallatsejal jätkata vägivallatsemist ka aastaid peale suhte lõppemist, kasutades õigussüsteemi selle vahendina.

Parandame perevägivalla ja vägistamise ohvrite kaitset ning loome pikaajalised toetamisvõimalused ohvritele. Täpsustame nõudeid alaealiste ja eriti haavatavas olukorras olevate inimeste kaitsmiseks vägistamise eest viies sisse nõustumise põhimõtte.

Täiendame vaenukõne definitsiooni selliselt, et vaenukõne on ka avalik vägivallale õhutamine, mis on suunatud rühmade vastu ja mis seega tekitab ohtu avalikule korrale.

Võtame vastu inimõigusi arvestavad abistatud ehk assisteeritud enesetappu võimaldavad sätted.

Otsuste kujundamisel ja seadusloomes kaasame avalikke huve esindavaid vabaühendusi senisest laiemalt.

Läbipaistvuse ja avatuse suurendamiseks koostame Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava sarnaselt juba eksisteerivale ametnike lobistidega suhtlemise heale tavale.

Lisame kaasamise hea tava järgimise ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse.

Kaotame Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmete isiklikust suvast lähtuvate katuserahade jaotamise. Toetame vabaühendusi läbi katusorganisatsioonide vastavalt pikaajalistele strateegiatele ning programmidele. Ka regionaalsed investeeringud saavad lähtuma mitte isiklikest tutvustest, vaid võrdsetel alustel lähtuvalt piirkondlikest vajadustest.

Tõstame füüsiliste isikute annetuste tulumaksutagastuse piirmäära tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste toetamisel senise 1200 € pealt 2400 €-ni aastas.

Parandame töökohal aset leidnud õigusrikkumistest teavitanud inimeste kaitset.

Aitame hajaasustusega omavalitsustes ühistranspordi liigina sisse viia nõudetranspordi – inimese personaalselt tellitud ühistranspordi. Sellega tagame üle-eestilised liikumisvõimalused kõikidele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele.

Pakume maale ning väikeasulatesse kolivatele noortele ja peredele elukoha soetamisel toetust ja täiendavaid laenugarantiisid.

Tagame pealinnaga võrdsed internetiühendused. Toetame lõppkasutajapõhiselt üleriigilise ülikiire internetivõrgu „viimase miili“ väljaehitamist, et andmeside jõuaks 2025. aastaks igasse ettevõttesse, kodusse, kooli ja raamatukogusse.

Teeme kohaliku ettevõtluse arengu toetamise omavalitsustele kohustuseks ja sätestame selle ühena iga omavalitsuse peamistest ülesannetest, mitte vabatahtliku tegevusena. Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust.

Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust.

Muudame omavalitsuste juhtimise professionaalsemaks, täiendades kohalike omavalitsuste korraldamise seadust nii, et volikogude komisjonide liikmetest on 50% poliitilised ning 50% ekspertide ja kohalike huvirühmade esindajad.

Sätestame kohalike omavalitsuste korraldamise seaduses selged nõuded hea tava järgimise, huvide konflikti vältimise ja eetilise käitumise osas ning viime sisse vastavate koolituste regulaarse läbiviimise tava kõikidele volikogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele.

Lihtsustame riigimaa munitsipaliseerimist ettevõtlusele tootmismaa väljaarendamiseks, elamumaa arendamiseks ja omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks.

Rakendame ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades dividendidelt makstava tulumaksu 5% soodustuse ettevõtetele, kes on teinud üle 10 miljoni euro suuruseid investeeringuid põhivahenditesse väljaspool Tallinna ja Harjumaad.

Viime pealinnast maakonnakeskustesse riigieelarvelisi töökohti (sh riigiettevõtted), vastavalt nende regionaalsete kompetentsikeskuste koosluse olemasolevale iseloomule.

Suuname vähemalt 2/3 Euroopa Liidu toetustest kohaliku ettevõtluse arendamisse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Selleks jaotame Eesti kaheks NUTS-piirkonnaks: Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud territoorium, et toetuste erinevusega kujunenud ebakõla kahe piirkonna vahel tasandada.

Tagame hajaasustusega piirkondades kodulähedase kvaliteetse hariduse võimaldamise algkool-lasteaedade (põhikooli II aste, kuni 6. kl) koolivõrgu puhul maksimaalselt 20 minuti kaugusel, progümnaasiumi ja gümnaasiumiastme puhul 40-50 min kaugusel.

Toetame kohalike omavalitsuste regionaalsete kompetentsikeskuste programmi raames keskhariduse baasil kutse- ja rakenduskõrgharidusõppe arendamist, toetamaks maakonnale sobivate majandussektorite arengut.

Arendame personaalse riigi põhimõtteid ka kohaliku omavalitsuse tasandil, kujundades digilahendusi kasutajasõbralikumaks ja suuname vabaneva ressursi kohapealset kontakti nõudvate avalike teenuste tugevdamisse.

Tagame mugava ligipääsu igale avalikule hoonele ja transpordivahendile ka liikumispiirangutega inimestele.

Kõrvaldame takistuse kohalike omavalitsuste asutuste ja elanike koduste elektripaneelide/-jaamade ühendamiseks ülekandevõrku, kohustades elektrilevi riigiettevõtteid välja ehitama vajalikke võimsusi.

Kiirendame omavalitsuste alustatud detailplaneeringute menetlemist vähemalt kolm korda, kusjuures arendajale saab ettekirjutusi teha ainult ühe korra tervikpaketina.

Algatame kohaliku omavalitsuste finantsvõimekuse lahendusteks vajaliku arutelu.

Anname inimestele õiguse suunata osa oma tulumaksust oma teise elukoha omavalitsusse, et saada sealt vastu kohalikul tasandil vajalikke teenuseid, kaotamata võimalust teenustele peamise elukoha omavalitsuses.

Viime ellu uute üürielamute ehitamise kava, mis soodustab uute elanike regiooni elama ja tööle asumist ning rahvaarvu tõusule pööramist. Peame oluliseks ehitada vähemalt üks üürielamu igasse omavalitsusse 2027. aastaks!

Eesti ja Euroopa tulevik on taastuvates energiaallikates ning sama oluline on Eesti enda energiasõltumatus ja energiajulgeolek. Toetame energeetika valdkonda säilitades piirkonnas olemasoleva töökohtade arvu, jätame praegused võimsused reservvõimsustena ja loome põlevkivi kasutamisele uusi võimalusi.

Suuname suurema osa Ida-Virumaalt laekuvast põlevkivi ressursitasust tagasi Ida-Virumaale ning kasutame tulu Ida-Virumaa arendamiseks, kaasates uusi investeeringuid ning luues uusi töökohti.

Toetame Aa randa kaasaegse supelranna rajamist

Ehitame välja Sillamäe reisiterminali

Ehitame Toila sadama

Ehitame Olgina lennujaama

Rekonstrueerime Narva jõe suudmes asuva muuli

Loome Riikliku investeerimisfondi Ida-Virumaa programmi. Selle toel loome soodsad tingimused taristu, tootmise ja elamute ehituse suurinvesteeringute arendamiseks, kasutades riigipoolset käendust üle 5 mln suuruste investeeringute puhul.

Muudame KredExi poolt rahastatavate toetusmeetmete tingimusi soodustades regioonis asuvate korteriühistute renoveerimistööde teostamist. KredExi toetus 70% ja korteriühistute omafinantseering 30%.

Äratame Kreenholmi taas ellu! Suurendame riigipoolseid investeeringuid Kreenholmi kvartali projekti realiseerimiseks ja selle juurde kuuluva infrastruktuuri väljaehitamiseks. Murrame Tallinna ja Pärnu monopoli turismis ja toome Ida-Virumaa turismis maailmakaardile.

Murrame Tallinna ja Pärnu monopoli turismis ja toome Ida-Virumaa turismis maailmakaardile

Toetame VKG biotoodete tehase ja Auvere Agropargi ehitamist Ida-Virumaale.

Toetame VKG biotoodete tehase ja Auvere Agropargi ehitamist Ida-Virumaale.

Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme üle Eesti keskmise, ehitame uued kaasaaegsed hariduskompleksid ning arendame ühtset Eesti kooli alates lasteaiast.

Viime sisse Ida-Virumaa kultuuriasutuste püsiva rahastuse – Vaba Lava Narva, Ida-Viru Filmifond, Turismiklaster ja KinOff programm.

Loome võimalusi uute vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks hajaasustusega aladel ning kohtades, kus antud teenused ei ole veel jätkuvalt tagatud.

Muudame ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise tingimusi, mis sobivad hajaasustusega piirkondadele. Kasutame selleks ressursitasusid.

Toetame omavalitsusi Sillamäe-Narva-Jõesuu-Narva ning Toila-Jõhvi-Kohtla-Järve kergliiklusteede ehitamisel.

Reformime ühistranspordi korralduse nii, et igast asulast oleks võimalus ühistranspordiga väljuda päevas minimaalselt neli korda.

Loome üleriigilise ühtse ühistranspordikorralduse ja -planeerimise, tagame tervikliku ja kaasaegse liinivõrgu, mis arvestab inimeste tegelike vajadustega, luues kiired ja tihedad ühendused.

Kaotame ajast ja arust bürokraatlikud piirangud transpordiettevõtete töötajatele.

Toetame piirkondlike liikuvuskeskuste loomist, kus on head ümberistumisvõimalused ühelt ühistranspordiliigilt teisele ning rattarendi ja parkimise lahendused.

Käivitame maapiirkondades nõudetranspordi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et tagada paremad ühenduskiirused ja juurdepääs. Nõnda saavutame kahe tunni põhimõtte rakendumise ka äärealadel. Kaotame maksumaksjale väga kalli ja raha rumalalt kulutava tasuta maakondliku ühistranspordi süsteemi.

Käivitame maapiirkondades nõudetranspordi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et tagada paremad ühenduskiirused ja juurdepääs. Nõnda saavutame kahe tunni põhimõtte rakendumise ka äärealadel. Kaotame maksumaksjale väga kalli ja raha rumalalt kulutava tasuta maakondliku ühistranspordi süsteemi.

Säilitame soodsad liikumisvõimalused vajaduspõhiselt.

Loome ühtse riikliku ühistranspordi piletisüsteemi võimaluse rongi-, trammi-, bussi-, mere- ja nõudetranspordi jaoks, et ühistranspordikasutajale oleks teenus mugav ja lihtne.

Arendame reisirongiliiklust, investeerides uute rongide soetamiseks ja kiiruste tõstmiseks kuni 135km/t aastaks 2025 ja kuni 160+ km/t aastaks 2030.

Jätkame Haapsalu-Rohuküla suunal raudtee rajamist. Head raudteeühendused toovad elu regioonidesse ja vähendavad autosõltuvust.

Koostame riikliku jalgrattastrateegia ja teeme Eesti rattarikkaks. Toetame regionaalseid investeeringuid jalg- ja rattateede arendamiseks ning aastaringseks hoolduseks.

Muudame seadusega kehtestatud ehitusnorme, et nii elamute kui avalike hoonete juures suureneks võimalused rataste parkimiseks ja väheneks nõuded autoparklate osas.

Riigimaanteede põhitrassid Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunal on turvalised ja valminud aastaks 2030 vähemalt 2+1 põhimõttel.

Otsime võimalusi raskeveokite topeltmaksustamise lõpetamiseks, mis diskrimineerib Eesti autovedajaid.

Soosime keskkonnasäästliku transpordi kasutuselevõtmist ja kehtestame maksusoodustused keskkonnasäästlikele sõidukitele ja kütustele (sh vesiniklahendused).

Me ei keela kütuseid – diisel võib olla veel pikalt mõistlik ja kõige keskkonnasõbralikum lahendus maapiirkondades.

Koostöös erasektoriga arendame sadamate lähedusse logistikaparke ja rakendame meetmeid laevatranspordi edendamiseks.

Soodustame laevade ja ka õhusõidukite Eesti lipu alla toomist, tagades selleks soodsa maksukeskkonna merendus-, ja lennuettevõtetele ja muutes tööjõu sotsiaalsete garantiide süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks.

Loome lennu-, ja meremajandusettevõtetele riigipoolse toetus- ja garantiimehhanismid, et soodustada nendes valdkondades rohepöörde valutumat ja sujuvamat rakendumist ja uute keskkonnasõbralike laevade ning õhusõidukite ehitamist.

Toetame STCW-F konventsiooni ratifitseerimist.

Lennunduses korraldame turutõrke korral riigihankeid Eesti ettevõtlusele ja majandusele vajalike sihtkohtade teenindamiseks Tallinnast, Tartust ja Pärnust.

Suurendame TRAMi võimekust lennuohutuse järelevalve korraldamisel ning kasvava Eesti lennundussektori teenindamisel.

Toetame riikliku lennundusgrupi osalist või täielikku erastamist.

Loome eeldused selleks, et Eesti sisesed lennuliinid oleksid alates aastast 2035 emissioonivabad.

Arendame drooniliikluseks vajalikku taristut ja loome uuele transpordiliigile vajaliku õigusraamistiku ning seadusandluse.

Koostöös Soomega algatame Tallinn-Helsingi tunneli ehituseks riigi eriplaneeringu, et tõsta tulevikus veel enam meie regiooni konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil. Rail Baltic ei saa lõppeda Tallinnas.

Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.

Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.

Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.

Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.

Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.

Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.

Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.

Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.

Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.

Lepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.

Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.

Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.

Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.

Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.

Keskkonna ja majanduse parimal moel tasakaalus hoidmiseks algatame metsanduse strateegia väljatöötamise järgmise 100 aasta vaates. Sellest plaanist lähtuvalt saab ka tööstus planeerida oma pikaajalisi investeeringuid. Metsamajanduse strateegias peame oluliseks kasvava metsa mahtude olulist suurendamist ja metsaraiet mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise.

Metsanduse arengukava lühemaaegse planeerimise lõikes seame tingimuseks, et pikaajalises vaates ei tohi metsa tagavara väheneda. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.

Meie eesmärk on uue metsa taastootmise suurendamine. Loome täiendavad võimalused metsataimede suuremahuliseks kasvatamiseks kohapeal.

Korraldame lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamise kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, toetades teatud tingimustes ka looduslikku uuenemist.

Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.

Maksustame metsa ja põllumaade raadamist ning suuname tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.

Mõistame, et puit on Eesti üks olulisemaid varasid rohepöörde kontekstis. Rakendades biotehnoloogilisi lahendusi on puidust võimalik toota peaaegu kõike nii et see on Eestile kasulik ja seda kliimaneutraalselt.

Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted – Eesti metsa lugu.

Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.

Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi.

Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.

Toetame puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat kasutamise alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed liialt väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahju ajada. Me ei toeta puidu põletamisele toetuste maksmist.

Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt. Seadustame vabatahtliku loodushoiu.

Seadustame vabatahtliku loodushoiu põhimõtted, maa omanik on oma vara parim kaitsja, riik toetab rahaliselt seda initsiatiivi.

Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.

Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.