Keskerakonna juhtkonna ja fraktsiooni tänaõhtusel koosolekul otsustati tulla välja uue toetusmeetmete paketiga kõrgete energiahindade kompenseerimiseks nii kodutarbijatele kui ka juriidilistele isikutele. "Elektri hinnatõus on juba jõudnud toiduainete hindadesse ning hakkab õige pea peegelduma vastu tarbekaupade ja teenuste hinnasiltidelt," teatas Keskerakond Delfile. "Riigil on olemas võimalused elanikele abikäsi ulatada, seda nii lühiajaliste meetmete kui ka pikaajaliste lahenduste osas. Elekter ei saa olla luksuskaup. On vastutustundetu käed rüpes pealt vaadata, kuidas paljudel inimestel tuleb valida kommunaalkulude tasumise ja igapäevase toidukorvi vahel," lausus Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. Koosolekul oli peale fraktsiooni liikmete ka erakonna juhtaus, samuti ministrid Taavi Aas, Tanel Kiik ja Jaak Aab.

Keskerakonna juhtkonna ja fraktsiooni tänaõhtusel koosolekul otsustati tulla välja uue toetusmeetmete paketiga kõrgete energiahindade kompenseerimiseks nii kodutarbijatele kui ka juriidilistele isikutele. "Elektri hinnatõus on juba jõudnud toiduainete hindadesse ning hakkab õige pea peegelduma vastu tarbekaupade ja teenuste hinnasiltidelt," teatas Keskerakond Delfile. "Riigil on olemas võimalused elanikele abikäsi ulatada, seda nii lühiajaliste meetmete kui ka pikaajaliste lahenduste osas. Elekter ei saa olla luksuskaup. On vastutustundetu käed rüpes pealt vaadata, kuidas paljudel inimestel tuleb valida kommunaalkulude tasumise ja igapäevase toidukorvi vahel," lausus Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. Koosolekul oli peale fraktsiooni liikmete ka erakonna juhtaus, samuti ministrid Taavi Aas, Tanel Kiik ja Jaak Aab.

✅ Oleme ära jätnud eelmise valitsuse seadustatud elektri, gaasi ja diislikütuse aktsiisitõusude (mahus 52 miljonit eurot).

"Keskkonnakaitse seab mitmed piirangud uute tootmisvõimsuste arendamiseks, aga looduse ja tuulikute kooseksisteerimine on võimalik. Selleks andis valitsus ministeeriumidele ülesande esitada kohe käesoleva aasta esimese kvartali jooksul analüüs ja ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik looduskaitselisi ja kõrgusepiiranguid arvestades rajada tuuleenergia tootmisseadmeid. See aitaks tuuleenergia arendajaid edasi, kui on teada ette, milliseid alasid saab projektide arendamiseks kaaluda. Loomulikult on endiselt vajalik kohaliku kogukonna nõusolek."

"2. Nii nagu kogu maailm, nii maadleb ka Eesti «mitte-minu-tagahoovis» probleemiga ehk siis üldiselt on inimesed taastuvenergia suhtes positiivselt meelestatud, aga ei soovi näha tuulikuid oma kodukoha lähedal. Seetõttu oleme töötanud välja kohaliku kasu elemendi, mida sel nädalal juba valitsuskabinetis arutame. See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi taastuvenergia vastu ja kiirendama ka planeerimismenetlusi."

"3. Meretuulepargid häirivad inimesi vähem, sest need paiknevad kaugemal. Eesti vetes on tuuleenergia potentsiaal vähemalt 7 GW. Aga merel on samuti kaitsealad, julgeolekuga seonduvad piirangud, kalapüüdmiseks soodsad alad. Seetõttu on vaja võtta vastu mereala planeering, mis lahendaks küsimuse, kuhu meretuuleparke saab rajada, ja annaks ka võimaluse uute tootmisvõimsuste arenguks. Eesti mereala planeeringu kehtestamine ootab riigikogus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist. Kui riigikogu need seadused vastu võtab, saame rajada ka merre uusi tuuleparke."

"4. Energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Potentsiaal on Eestis olemas, ka tehnoloogiahinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb majandusministeerium analüüsi ja tuleb oma lahendustega välja juba märtsis 2022. aastal."

"5. Tuumaenergia on peale tuule- ja hüdroenergia järgmine kõige odavam energiaallikas. Me ei tea, kas me saame tuumaelektrijaama Eestisse rajada ja kas see on mõistlik. Sellised analüüsid on olnud pikalt ootel. Me otsustasime neid analüüse kiirendada ja tulla nendega välja juba järgmiste aastate jooksul."

"6. Probleemiks on olnud see, et palju taastuvenergia võimsusi seisab võrguga liitumise taga. Otsustasime astuda sammud liitumiste kiiremaks menetlemiseks. Esiteks, kui võrguettevõtjad on tootjatest sõltumatud, ei teki kahtlust, et täiendavate tootmisvõimsuste liitmine võrku pole nende huvides, seetõttu soovime minna edasi Eesti Energia ja Elektrilevi omandilise eristamisega. Otsustasime, et taotluste menetlemise tähtaegu tuleb lühendada. Arutame ka seadusmuudatust, mille kohaselt kuni 200kW tootjate puhul on võrguettevõtjad kohustatud andma liitumise ja arvestama selle võrguarenduskohustuse sisse. See lahendaks just suurtarbijate muresid, kes on mõelnud oma tarbimise lähedale luua taastuvenergialahendusi, mis kataks nende energiavajadusi."

"7. Oleme viimastel kuudel näinud olukorda, kus Soomes või Põhjamaade piirkonnas on Nord Pooli hinnad odavamad kui Eestis. See on tingitud olukorrast, et Soome ja Eesti vahelised ühendused on koormatud ja elektrit sealt rohkem läbi ei mahu. Ülekandevõimsuste suurendamiseks läheme edasi Eesti-Soome kolmanda ühendusega ehk Estlink 3 projektiga, mis peab valmima aastaks 2030."