Arendame õppijakeskset hariduslugu kui personaalse õpitee ja elukestva õppe keskkonda.

Liigume sideteenuste pakkumisel tehnoloogianeutraalsuse suunas.

Arendame avalikus sektoris olevate andemete ristkasutust, vähendamaks andmete küsimise dubleerimist.

Muudame seadusandlust, et kliendi ja ettevõtte vaheline suhtlus oleks väiksema keskkonnajalajäljega, selleks rakendame üle välja e-arve ja e-kviitungi süsteemi.

Soodustame avaliku sektori avaandmete kiiret ja lihtsat kasutamist uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisel ning majanduse konkurentsi tõstmisel, arvestades iga inimese privaatsusega.

Loome konsolideeritud riiklik IT asutus kohalikele omavalitsustele oma e- teenuste kaasajastamiseks ja arendamiseks.

Arvestame sidetaristu vajadustega suurte infrastruktuuride ehitamisel ja arendamisel. Planeeringutel ja teede ehitusel peab arvestama kiire side- ja internetiühenduse loomise võimaldamisega.

Asendame infosüsteemide Eestis hoidmise kohustus võimalusega hoida neid Euroopa Liidu piires. Anname teenusepakkujatele võimaluse kasutada rahvusvahelisi pilveteenuseid.

Tõstame küberturvalisuse kompetentsi ja riigi küberturvalisuse võimekust, panustades nii haridusele kui koostööle erasektoriga.

Loome seadusandlikud eeldused isesõitvate autode, droonide ja robotkullerite testimiseks ja kasutamiseks üle Eesti.

Tagame stabiilsed eelarvelised vahendid Eesti digiriigi pidevaks arendamiseks ning olemasolevate süsteemide korrashoiuks.

Personaalsete ja proaktiivsete e-riigi teenuste loomisel soodustame koostööd avaliku ja erasektori vahel.

Jätkame viimase miili projektiga, et hiljemalt 2027. aastaks oleks üle Eesti inimestele ja ettevõtetele tagatud kiire ja taskukohane internetiühendus.

Loome toetusmeetmed Eesti sadamate ja meretööstuse konkurentsivõime tagamiseks ning arendamiseks.

Toetame riigireforme, et vähendada killustumist merendusvaldkonnas ja suurendame koordinatsiooni eri osapoolte vahel valdkonna täieliku potentsiaali saavutamiseks.

Suurendame investeeringuid veeteedesse. Laevakanalite süvendamine peab olema tagatud piisava püsirahastusega, et head ja kiired ühendused saartega oleksid igal ajal tagatud.

Kaasajastame Eesti merenduse seadusandlust ning loome vajadusel uus kontseptsioon, et vähendada avaliku sektori halduskoormust ja luua ettevõtjate jaoks toetav ärikeskkond.

Eesti majandusjulgeoleku ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks ehitada uus jäämurdja.

Loome ja seadustame püsiv reisilaevade toetusmeede sarnaselt teistele lähiriikidele, et tagada Eesti majandusjulgeolek, maksutulu, töökohad ning hoida mereriigina meie head mainet.

Toetame Eesti merenduse konkurentsivõimet läbi kaasajastatud veeteede tasude süsteemi ja maksutaseme vähendamise. Tagame Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasõbralikkuse.

Toetame merenduses lisatöökohtade loomist ja kindlustada lisatulud riigieelarvesse, selleks loome maksuerisused tulevase Eesti laevandusregistri jaoks.

Tõstame Eesti mereala ohutust ja turvalisust tagades riigilaevastikule vajalikud investeeringud laevade uuendamiseks ja rohestamiseks.

Toome rohkem laevu Eesti lipu alla läbi uuendatud tervikmeetmete kontseptsiooni ja konkurentsivõimelise seadusandluse.

Tagame Eesti tegutsemine võimeka ja jätkusuutliku mereriigina toetades selleks riigilaevastikule püsiva baasrahastuse eraldamist.

Soodustame nutikate lahenduste pakkumist elektritarbimise vähendamiseks ning tiputarbimise hajutamiseks, mis aitab hoida tarbimiskulud madalad.

Soodustame energiatootmist ja salvestamist kohalikele kogukondadele maksimaalselt lähedal. Hajaenergeetika teadlik arendamine tugevdab kodanike turvatunnet ja riigi julgeolekut. Selleks loome soodsamad tingimused kogukondadele oma elektri tootmiseks ja toetame aastaks 2025 energiaühistute teket igas suuremas asulas.

Liigume edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika kasutuselevõtu analüüsiga Eestis. Tuumaenergeetika kasutamisel peab olema laiem ühiskondlik kokkulepe ning tagatud maksimaalne keskkonnahoid.

Liigume edasi Paldiski energiasalve (pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam) projektiga.

Kiirendame meretuuleparkide rajamist arvestades Eesti riigi energiatarbimist ja keskkonnaohutust. Meretuuleparkide rajamisel teeme koostööd kogukondade ja sektoritega, keda need investeeringud otseselt puudutavad.

Soodustame innovaatilisi taastuvenergeetika finantseerimismudeleid. Kaalume turu avamist energiateenusel baseeruvatele finantseerimismudelitele (PPA – Power Purchase Agreement) finantseerimaks kortermajade renoveerimist, aga ka kohaliku omavalitsuse või ettevõtte infrastruktuuri rajamist taastuvelektri tootmisest saadavast tulust.

Toetame inimesi ning ettevõtteid tuuleenergia, päikeseenergia ja bioenergia kasutuselevõtul.

Panustada riiklike meetmetega tänavavalgustuse uuendamisse. Liikumisanduritega valgustite paigaldamisega vähendame ligi poole võrra halduskulu ja säästame energiat.

Pakkume energia tootmisel ja maavarade kaevandamisel suuremat kohaliku kasu instrumenti asukohajärgsetele omavalitsustele ja sealsetele elanikele.

Suurendame kodumaise roheenergia tootmist, selleks vähendame bürokraatlike piiranguid.

Kasutada CO2 kvoodi müügist saadavat tulu energeetika valdkonna arendamiseks.

Eesti Energia tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eestis oleks tagatud energiajulgeolek.

Toetame Eestisse LNG püsiterminali rajamist.

Toetame biomassi, sh põllumajandusliku biomassi ja biojäätmete kasutamise suurendamist energia tootmisel.

Toetame Eestis riigi energia omatarbimise katmist taastuvenergiaga 2030. aastaks. Suurendame taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel ning tagame energiaturul kõikide tootjate, sh mikrotootjate võrdse kohtlemise.

Fikseerime riiklike seisukohtadena põlevkiviõli tootmise jätkamine. Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist.

Fikseerime riiklike seisukohtadena põlevkiviõli tootmise jätkamine. Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist.

Jätkame põlevkivielektri tootmist seni kuni energiasõltumatus ja varustuskindlus on tagatud muude juhtivate elektritootmise võimsustega.

Soojusenergia ja elektrienergia koostootmisjaamade rajamist üle Eesti.

Arendame elektrivõrgu taristut üle Eesti, arvestamaks heitlikke ilmastikuolusid, muutusi energiaturgudel ja tootmisel. Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab tugevdama elektrivõrku saartel ning Eesti lääne- ja kaguosas.

Arendame elektrivõrgu taristut üle Eesti, arvestamaks heitlikke ilmastikuolusid, muutusi energiaturgudel ja tootmisel. Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab tugevdama elektrivõrku saartel ning Eesti lääne- ja kaguosas.

Kiirendame elektriliinide maa alla viimist üle Eesti, et tagada stabiilsem elektrivarustuskindlus.

Energia jõudmist inimeste ja ettevõteteni taskukohase hinnaga. Elektri miinimumvajadus peab olema tagatud kõigile inimestele taskukohase hinnaga.

Jätkame üle Eesti üürimajade programmiga.

Viiame ellu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori vahel kokkulepitud visiooni „Ehituse pikk vaade 2035“ rakenduskava.

Kaasajastame elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elamistingimusi ka maapiirkondades. Jätkame korterelamute renoveerimistoetuste programmi, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.

Kaasajastame elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elamistingimusi ka maapiirkondades. Jätkame korterelamute renoveerimistoetuste programmi, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.

Erinevate ühistranspordiliikide kasutamise integreerimist ning nende sõidugraafikute omavahelist sobitamist. Soodustame tuleb ka ühistranspordi sõlmpunktide juures jalgrattataristu arendamist.

Erinevate ühistranspordiliikide kasutamise integreerimist ning nende sõidugraafikute omavahelist sobitamist. Soodustame tuleb ka ühistranspordi sõlmpunktide juures jalgrattataristu arendamist.

Suurendame liinimahte maakondlikel liinidel, kuna ühistranspordi kasutamine on praeguses kiires hinnatõusu olukorras suurenenud. Soodustame tasuta ühistranspordi liinide korraldamist üle maakondlike piiride.

Suurendame liinimahte maakondlikel liinidel, kuna ühistranspordi kasutamine on praeguses kiires hinnatõusu olukorras suurenenud. Soodustame tasuta ühistranspordi liinide korraldamist üle maakondlike piiride.

Toetame transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist. Arendame taristut biogaasi ja vesiniku kasutavate transpordivahendite jaoks.

Toetame transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist. Arendame taristut biogaasi ja vesiniku kasutavate transpordivahendite jaoks.

Toetame omavalitsusi jalgrattastrateegiate koostamisel ja elluviimisel.

Tagame kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.

Tagame rahvusvahelised lennuühendused Tallinnast ja teistest Eesti regionaalsetest keskustest, et arendada Eestit majandus- ja turismisihtkohana.

Arendame üle Eesti kaasaegseid raudteeühendusi ning soodustame uute keskkonnasäästlike rongide kasutuselevõttu.

Arendame üle Eesti kaasaegseid raudteeühendusi ning soodustame uute keskkonnasäästlike rongide kasutuselevõttu.

Korraldada mandri ja Muhumaa vahele püsiühenduse loomise otsustamiseks sellega seotud kohalikes omavalitsustes rahvaküsitlus.

Jätkame Rohuküla raudtee ehitamist. Esimene rong peab Haapsalusse jõudma hiljemalt 2027. aastaks.

Toetame kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.

Toetame kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.

Pakkuda kvaliteetset, taskukohast ning kiiret laevaühendust mandri ja suur- ning väikesaarte vahel. Toetame saareelanike eelisülevedu võrreldes teiste reisijatega. Ostame mandri ning suur- ja väikesaarte vaheliseks ühenduseks uued laevad.

Rakendame riigieelarves eraldi toetusmeede kohalikele omavalitsustele ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks, eesmärgiga aidata ettevõtlust erinevates Eesti regioonides.

Kiirendame kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimist, selleks eraldame riigieelarvest igal aastal 25 miljonit eurot.

Kiirendame Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-realisena hiljemalt 2030. aastaks. Töötame välja teedeehituse pika plaani ning tagame selle elluviimiseks stabiilse rahastuse. Teedeehitust rahastame pangalaenu või avaliku ja erasektori koostöölepingu alusel.

Toetame Tallinn-Helsingi tunneli kavandamist ning Rail Balticu valmimist. Peame oluliseks, et Rail Balticu trassil oleks piisavalt kohalikke peatusi, et pakkuda inimestele mugavat ja kiiret rongiühendust.

Anname kõigile inimestele võimalus kasutada tasuta ühistransporti Tallinnas ja kõigis teistes tasuta ühistranspordiga omavalitsustes. Töötame välja vajalikud meetmed omavalitsustele saamata jääva tulu kompenseerimiseks.

Arendame üle Eesti kvaliteetset ühistranspordivõrku, sh nõudetransporti, eesmärgiga tagada kõikjal Eestis vajadustele vastavad liikumisvõimalused.

Laiendame tööhõive suurendamiseks ümberõppe ja täiendkoolituste võimalusi.

Toetame kaasaegse konverentsi-, messi- ja kultuurikeskuse loomist Eestisse koostöös avaliku ja erasektoriga. Kaalume võimalust riigikaasfinantseerimisel kohandada selleks Tallinna Linnahall.

Toetame kaasaegse konverentsi-, messi- ja kultuurikeskuse loomist Eestisse koostöös avaliku ja erasektoriga. Kaalume võimalust riigikaasfinantseerimisel kohandada selleks Tallinna Linnahall.

Kaalume riigivõlakirjade suuremat emiteerimist, et pensionifondidel oleks võimalik investeerida Eesti majandusse.

Võimaldame rahvaaktsiate emiteerimist, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks võimalik investeerida rohkem meie riigiettevõtetesse. Me ei võõrandame strateegilisi äriühinguid, mis tegutsevad valdkondades, kus puudub konkurents ning mille võõrandamemine võib suurendame julgeolekuriske ning ohustada elutähtsate teenuste osutamist.

Soodustame uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid alustavatele ettevõtetele, mis asuvad kõrgema töötuse tasemega regioonides. Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti äärealade traditsiooniliste valdkondade töökohtade hoidmisele ning loomisele.

Soodustame uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid alustavatele ettevõtetele, mis asuvad kõrgema töötuse tasemega regioonides. Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti äärealade traditsiooniliste valdkondade töökohtade hoidmisele ning loomisele.

Leevendame ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet.

Koostame keskkonnahoidliku majanduse tagamiseks kliimaseadus. Seaduses peab olema lisaks keskkonnaliste eesmärkide püstitamisele selgitatud nende mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Tagame Eesti ettevõtetele sujuvama ülemineku kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.

Väärindame Eesti maavarasid (haruldased muldmetallid, -maagid jne) ja toorainet koduriigis, et soodustame kõrge lisandväärtusega töökohtade teket üle Eesti.

Liigume jätkusuutliku ja keskkonnahoidliku majandusmudeli suunas langetamata meie ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega.

Tõstame transiidisektori konkurentsivõimet läbi uute turgude.

Suurendame teadusarendustegevuse rahastamist ettevõtluse kaudu ning vähendada piiravaid bürokraatlikke meetmeid.

Teeme Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu tööstussektorile kättesaadavaks vajalikud finantsinstrumendid heade majandustulemuste saavutamiseks.

Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning Jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning Jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

Jätkame tööstusparkide arendamist ning toetamist, loomaks võimalusi väärtusahela tekkeks erinevatesse Eesti regioonidesse.

Töötame rohkem Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.

Käivitame miljardi euro suurune riigi abipakett, aitamaks kaasa Eesti ettevõtluse konkurentsivõime hoidmisele ja arendamisele. Peame vajalikuks eraldada teedetaristu ehituseks 300 miljonit eurot, energiatoetusteks ja efektiivsema energiataristu arendamiseks ettevõtetele 300 miljonit eurot, riigi tellimusteks ehitussektoris 200 miljonit eurot ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks Ida- Virumaal 200 miljonit eurot.