Politsei ja päästjad peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende ennetamisele mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil.

Sisekaitseakadeemial on olnud oluline roll Eesti sisejulgeoleku arendamisel ja see tuleb muuta rahvusvahelise tähtsusega õppeasutuseks. Siseturvalisuse rakenduskeskus koondatakse aastaks 2024 Väike-Maarjasse.

Elanikkonnakaitse omab laiapindses riigikaitses kriitilist rolli. Inimeste kaitset ja hakkamasaamist kriiside puhul tuleb tugevdada. Selleks on vaja vastavat infrastruktuuri (rajatised, varud) ja toimivaid plaane ning nende läbiharjutamist. Oluline on elanikele suunatud koolitus ja nõustamine. Seadustada tuleb ülesannete jaotus ja vastutus. Elanikkonnakaitse põhivastutus lasub Päästeametil, kellele tuleb selleks eraldada piisavad ressursid. Samuti tuleb tõsta omavalitsuste rolli ning neid võimestada.

Tulenevalt Ukraina õppetundidest tuleb välja arendada varingupääste võimekus, parandada päästevõimekuse toimepidevust sõjaolukorras, täiendada isikukaitsevahendeid. Valmisoleku tõstmiseks tuleb senisest enam kasutusele võtta kaasaegset tehnoloogiat ja vabatahtlike kodanikeühenduste võimalusi.

Korrakaitse eest vastutab üldkorrakaitseorganina Eesti Politsei. Tuleb vältida politseiliste ülesannete ja vastutuse hajumist erinevate asutuste, sealhulgas omavalitsuste, vahel. Politsei kasutusse tuleb anda piisavad ressursid tema ülesannete efektiivseks täitmiseks. Politsei kaasab oma tegevusse kodanikke, nende ühendusi, ettevõtteid ja omavalitsusi. Selleks peab olema üheselt mõistetav õiguslik alus.

Ligipääs avalikule teabele võib olla piiratud üksnes riigisaladuste ja tundlike isikuandmete puhul. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab juurdepääsupiiranguid rakendada ka tervet dokumenti salastamata.

Tõestel andmetel põhinev otsustamine on ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt määrava tähtsusega. Kõrvuti avaliku võimu teostamisega vajavad tõest teavet juhtimisotsusteks ka ettevõtjad oma ärimudelite loomiseks ja inimesed igapäevases elus. Avaandmed võimaldavad välja töötada uusi teenuseid ja tooteid.

Andmetel, mis kuuluvad isikule, võib olla märkimisväärne väärtus. Õiguskord peab võimaldama selliste väärtuste turvalist hoidmist ja teistele isikutele kasutada andmist nii tulunduslikel kui ka mittetulunduslikel eesmärkidel. Andmemajanduse arenguks tuleb luua õiguslik alus. Inimeste teadlikkust isikuandmetest ja nende kasutamisest tuleb tõsta.

Seadus peab üheselt ja arusaadavalt sätestama, milliseid andmeid isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) kohta avaliku võimu teostamiseks kogutakse ning kuidas neid hoitakse ja kasutatakse. Erinevad avaliku võimu asutused küsivad täna isikutelt samu andmeid korduvalt, sisestades need isikute ütluse järgi oma andmebaasidesse. See toob kaasa andmekvaliteedi languse ja vajaduse andmeid korduvalt üle kontrollida. Tuleb kindlaks määrata, kes milliste andmete kogumise ja hoidmise eest vastutab ning kuidas neid andmeid põhjendatud juurdepääsuvajadusega isikutele jagatakse. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke andmeid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.

Eesti on paarikümne aastaga loonud andmekogud, mis sisaldavad unikaalseid andmeid juhtimisotsuste tegemiseks, kuid mida seaduste puudulikkuse tõttu ei saa kasutada piisavas mahus. Muudame ja täiendame kogu andmetega seonduvat seadusandlust, kaasates kõiki huvigruppe ja teadlasi, et andmepõhine otsustamine muutuks võimalikuks. Sealjuures peame oluliseks isikute õigust oma oma andmete kaitsele.

Vaba ja ausa konkurentsi eelduseks pole mitte üksnes kvaliteetne õiguskord, vaid ka selle tingimusteta rakendamine kõigi turuosaliste suhtes. Konkurentsi- ja finantsjärelevalvel on oluline roll vaba turu toimimise tagamisel. Vastavatel riigiametitel peavad olema piisavad õigused ja ressursid oma ülesannete täitmiseks. Kartellide, turumanipulatsioonide, finantspettuste ja teiste kuritarvituste toimepanijad tuleb paljastada, nad peavad saama õiglase karistuse ning hüvitama tekitatud kahjud.

Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame kehtivat raamistikku lähtuvalt põhimõttest, et tööleping on võrdsete poolte võlaõiguslik leping, millega lepingupooled saavad omavahelisi töösuhteid kokku leppida. Eesti võtab aktiivse hoiaku Euroopa Liidu kehtiva õiguse ülevaatamisel ja põhjendamatute töötamist takistavate piirangute leevendamisel. Töölepingu alusel töötamine peab olema võimalik kaugtööna, niinimetatud tööampsudena ja mitmes teises vormis, ilma et sellega kaasneks maksunduslik või muu diskrimineerimine.

Eestis ei ole kohta mistahes õigusvastasel vägivallal. Põhiseaduse kohaselt on vaenu õhutamine üheselt keelatud ja karistatav, kuid kehtiv karistusõigus on vastutuse vaenu õhutamise eest sidunud tekitatud tagajärjega. Viime lõpule aastaid kestnud õigusteoreetilise debati ja muudame Karistusseadustikku selliselt, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne.

Kehtiv kriminaalmenetlus on segu võistlevast ja inkvisitsioonilisest protsessist, mis tekitab segadust ja asjade põhjendamatut venimist ega vasta seetõttu ühiskonna ootustele. Kehtestame eeluurimistähtajad ja läheme üheselt üle võistlevale menetlusele, kus õigust mõistab sõltumatu kohus ja kus süüdistusel ja kaitsel on võrdsed võimalused kohtule tõendite kogumisel ja esitamisel. Läheme üle digitaalsele menetlusele. Tugevdame parlamentaarset kontrolli prokuratuuri tegevuse üle.

Kehtiv kriminaalmenetlus on segu võistlevast ja inkvisitsioonilisest protsessist, mis tekitab segadust ja asjade põhjendamatut venimist ega vasta seetõttu ühiskonna ootustele. Kehtestame eeluurimistähtajad ja läheme üheselt üle võistlevale menetlusele, kus õigust mõistab sõltumatu kohus ja kus süüdistusel ja kaitsel on võrdsed võimalused kohtule tõendite kogumisel ja esitamisel. Läheme üle digitaalsele menetlusele. Tugevdame parlamentaarset kontrolli prokuratuuri tegevuse üle.

Kehtiv kriminaalmenetlus on segu võistlevast ja inkvisitsioonilisest protsessist, mis tekitab segadust ja asjade põhjendamatut venimist ega vasta seetõttu ühiskonna ootustele. Kehtestame eeluurimistähtajad ja läheme üheselt üle võistlevale menetlusele, kus õigust mõistab sõltumatu kohus ja kus süüdistusel ja kaitsel on võrdsed võimalused kohtule tõendite kogumisel ja esitamisel. Läheme üle digitaalsele menetlusele. Tugevdame parlamentaarset kontrolli prokuratuuri tegevuse üle.

Seadusloomes näeme üldreeglina õiguse rakendajatele ette selgelt piiritletud kaalutlusõiguse. Tagame, et seda kasutatakse põhjendatult ja mõistliku aja jooksul. Eestis on igaühel õigus heale haldusele ja isikute õigusi ja vajadusi arvestavale asjaajamisele.

Piirame õigusloome vohamist. Valitsus teeb 2024. aastal ettepaneku Riigikogule aegunud ja mittevajalike seaduste tühistamiseks. Valitsus ja ministeeriumid tühistavad mittevajalikud valitsuse ja ministrite määrused. 2025. aastast kehtestame Riigikogu poolt vastu võetud seaduste järelhindamise süsteemi. Järelhindamise viib pärast seaduse viieaastast kehtimist läbi seaduse vastuvõtmist juhtinud Riigikogu komisjon. Hindamise tulemusena peab Riigikogu otsustama seaduse kehtivuse jätkamise, selle muutmise või tühistamise üle.

Arendame edasi Põhjamaade eeskujul loodud süsteemi, mis aitab inimestel saada kvaliteetset õigusabi ka juhul kui tal endal puuduvad selleks vahendid. Algatame eraldi programmi tõstmaks inimeste õigusteadlikkust, eriti võla, perekonna- ja töösuhetes.

Koondame õigusemõistmise kohtutesse ja tagame kohtute enesekorralduse. Põhiseadusega ei ole kooskõlas õigusemõistmine väljaspool sõltumatut kohut. Uuendame kohtute seadust tagamaks kohtute sõltumatus ja ka vastutus kohtuasjade menetlemise eest mõistliku aja jooksul. Üldreeglina ei tohiks menetlus üheski kohtuastmes kesta rohkem kui 100 päeva. Algatame eraldi reformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti.

Koondame õigusemõistmise kohtutesse ja tagame kohtute enesekorralduse. Põhiseadusega ei ole kooskõlas õigusemõistmine väljaspool sõltumatut kohut. Uuendame kohtute seadust tagamaks kohtute sõltumatus ja ka vastutus kohtuasjade menetlemise eest mõistliku aja jooksul. Üldreeglina ei tohiks menetlus üheski kohtuastmes kesta rohkem kui 100 päeva. Algatame eraldi reformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti.

Demokraatias peab kõigil olema võimalus esitada ja selgitada oma huve ja seisukohti seadusandjale ja poliitikakujundajatele. See peab olema korraldatud kõigile läbipaistvalt ja võrdsete võimaluste alusel. Loome lobistide avaliku andmebaasi ja kehtestame neile tegevuse avalikustamise kohustuse.

Selleks, et tagada Eesti rahvusliku julgeoleku, põhiseadusliku korra ja Eesti riigi väärtuste kaitset, muudame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutavate riikide kodanike ja topeltkodakondsusega isikute valimisõiguse.

Reformierakonna initsieeritud haldus-territoriaalne reform on andnud esimesi positiivseid tulemusi, kuid endiselt pole alati selge ülesannete jaotumine riigi ja omavalitsuse vahel. Lähtudes põhiseaduslikust printsiibist, et kohalikud omavalitsused korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, mida riik ei ole seadusega võtnud enda korraldada, töötame välja uue Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), mis välistab avaliku võimu teostamises dubleerimise ja vastutuse hajumise. Vajadusel muudame ka maksukorraldust, et tagada omavalitsustele stabiilne ja põhjendatud tulubaas. Kaalume pealinna seaduse vajalikkust.

Reformierakonna initsieeritud haldus-territoriaalne reform on andnud esimesi positiivseid tulemusi, kuid endiselt pole alati selge ülesannete jaotumine riigi ja omavalitsuse vahel. Lähtudes põhiseaduslikust printsiibist, et kohalikud omavalitsused korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, mida riik ei ole seadusega võtnud enda korraldada, töötame välja uue Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), mis välistab avaliku võimu teostamises dubleerimise ja vastutuse hajumise. Vajadusel muudame ka maksukorraldust, et tagada omavalitsustele stabiilne ja põhjendatud tulubaas. Kaalume pealinna seaduse vajalikkust.

Aus poliitiline konkurents eeldab läbipaistvat poliitilise tegevuse rahastamist. Poliitilist tegevust edendavate ühingute (sealhulgas sihtasutuste) rahastamine peab olema analoogiliselt erakondadega läbipaistev. Erakondade toetamine riigieelarvest on õigustatud, kui seda toetust kasutatakse poliitiliste alternatiivide läbitöötamiseks ja maailmavaateliste seisukohtade põhistamiseks. Erakondade turundus- ja kampaaniakulud ei pea olema kaetud riigi toetusest. Erakondade rahastamise järelevalvet tuleb tõhustada.

Tugevdame parlamentarismi. Kehtiv Riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele. Uuendame põhjalikult Riigikogu tööd reguleerivat õigust – uuendame tööprotsessid, parandame töö efektiivsust ja tõstame vastutust. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved otsustab Riigikogu, tagamaks nende sõltumatuse valitsusest.

Tugevdame parlamentarismi. Kehtiv Riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele. Uuendame põhjalikult Riigikogu tööd reguleerivat õigust – uuendame tööprotsessid, parandame töö efektiivsust ja tõstame vastutust. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved otsustab Riigikogu, tagamaks nende sõltumatuse valitsusest.

Rakendame riiklikke mehhanisme, et tagada pakiautomaaditeenus ka seal, kuhu erasektor ei ole valmis investeerima. Rakendatav pakiautomaatide võrk oleks vabavõrk ehk kasutamiseks avatud kõigile soovijatele.

Väiksematel omavalitsustel ei ole piisavalt võimekust tagada igale erialaspetsialistile piisavalt valdkondlikku tööd. Tagajärjeks on spetsialisti kvalifikatsiooni langus, väiksem töötasu ning halvenev töökvaliteet. Ühisasutuste abil tekib võimekus uute innovaatiliste lahenduste rakendamiseks. Näiteks võiks igas maakonnas olla planeerimisamet.

Aitame kohalikel omavalitsustel luua nii kriisi- kui ka sõjaajaplaanid. Toetame varjumiskohtade loomist. Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb selgitada igaühele vajadust valmistuda ootamatusteks.

Motiveerime kohalikke omavalitsusi järk-järgult tõstma lasteaiaõpetaja tasu õpetajatega võrdväärsele tasemele.

Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridusvaldkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.

Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame järkjärgulisi meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata.

Tagame nii linnalises kui ka maapiirkonnas olevatele Eesti elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate arstide koolitustellimust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele.

Tagame nii linnalises kui ka maapiirkonnas olevatele Eesti elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate arstide koolitustellimust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele.

Tagame nii linnalises kui ka maapiirkonnas olevatele Eesti elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate arstide koolitustellimust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele.

Tagame nii linnalises kui ka maapiirkonnas olevatele Eesti elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate arstide koolitustellimust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele.

Tagame nii linnalises kui ka maapiirkonnas olevatele Eesti elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate arstide koolitustellimust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele.

Motiveerime ühinemistoetustega looma suuremaid omavalitsusüksusi, täiendavalt soodustame liituma maakonna suuruseks omavalitsusüksuseks.

Talumistasu erinevad variandid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, et hüvitada kohalike võimalik ebamugavus. Talumistasu rakendub reostamisel ja teistel puhkudel, mis halvendavad elanike elukeskkonda. Tasu laekub omavalitsustele ning kohalikele elanikele.

Kaardistame linnades ning asulates kasutuses mitteoleva riigimaa ning võõrandame selle kohalikele omavalitsusele eesmärgiga edendada ettevõtlust ning elamuarendust.

Ettevõtjate maapiirkonda meelitamisel on üks suurimaid probleeme mõistliku hinnaga kapitali kättesaadavus. Motiveerime finantsasutusi pakkuma mõistliku hinnaga teenuseid maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Loome põllumajandus-, toiduaine-, metsandus- ja kalandussektorites roheülemineku toetamiseks uusi finantsinstrumente uutel ärimudelitel ja tehnoloogiatel põhinevate ettevõtete rahastamiseks.

Motiveerime toetusmeetmete omavastutusmäärade ning mahtudega kohalikke omavalitsusi tegema koostööd ning leidma ühiseid investeeringuobjekte. Seeläbi muutuvad avalikku taristusse tehtud investeeringud strateegiliselt paremini planeerituks.

Eestis võiks olla 5 regiooni (Lääne-Eesti ja saared; Ida-Virumaa; Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti ja Harjumaa). Vahendid jaotatakse regioonide vahel ning meetmed sisustatakse maakondlike arenduskeskuste ning riigi koostöös regionaalses nõukogus. Rahastamisobjektide pingerea koostab regionaalne nõukogu. Tänased maakondade strateegiad on liialt väikese mastaabiga strateegiliste otsuste tegemiseks. Regionaalsed strateegiad toetaksid kogu regiooni arengut ning regioonide loomine soodustaks koostööd omavalitsuste vahel.

Inimesed on valmis maale kolima, kuid keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu taotlemisel teevad selle paljude jaoks keeruliseks või võimatuks. Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu käivitatud eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse, pakkudes maapiirkonda kodu rajavatele peredele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning KredExi kaaslaenu ja käendusi.

Puhas vesi ja kaasaegne reoveekäitlus parandab oluliselt inimeste elukvaliteeti, toetab ettevõtlust ja keskkonnahoidu. Jätkame vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse investeerimise toetamist. Ohutu elukeskkonna ja kvaliteetse ruumi tagamiseks toetame omanikke kasutuseta nõukogudeaegsete tootmishoonete ja kortermajade lammutamisel ning sellega seotud reostuse likvideerimisel.

Võimaldame läbi hajaasustusprogrammi luua juurdepääsu kiirele internetile. Ühes omavalitsuses kasutamata jäänud ressurss läheb kasutamiseks teistele samas maakonnas asuvatele omavalitsusüksusele.

Puudulik üüriturg pärsib ettevõtluse edendamist ja avalike teenuste pakkumist maapiirkondades. Erasektor ei soovi neis piirkondades kinnisvara arendada, kuna ehitusmaksumus on kõrgem kui turuväärtus ja pangad ei soovi ettevõtmist rahastada. Samas on vajadus pindade järgi väga suur. Selles valdkonnas on häid tulemusi näidanud senine KredExi üürielamute rajamise toetamise programm, mistõttu jätkame analoogse programmiga. Laiendame hajaasustuse programmi tegevusi ning panustame sinna lisavahendeid

Tasakaalustame valglinnastunud piirkondade keskuste tulubaasi, et tulla toime üha kasvavate sotsiaalvaldkonna- ning halduskuludega. Selleks, et omavalitsus saaks pakkuda paremaid teenuseid, võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.

Suurendame kohalikele omavalitsustele suunatavat valemipõhist toetust kohalike teede hoiu rahastamiseks.

Eesti piirkonnad on väga omanäolised, ning erinevate tugevuste ja nõrkustega – sellega peab toetusmeetmete väljatöötamisel arvestama, et saavutada parimaid tulemusi (näiteks põlevkivitööstus Ida-Virumaal või puit ja mahetoit Kagu-Eestis).

2021. aasta aprillis sõlmisid Eesti ja Soome ühiste kavatsuste protokolli, kus oli kirjas ka Tallinna-Helsinki tunneli edendamine. Peame tunneli rajamise puhul riikide juhtrolli oluliseks ka siis, kui projekti kaasatakse vajadusel erakapital.

Täiendame Euroopa Liidu rahastust riigieelarveliste toetustega, et kiire internet jõuaks kõikide soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Erilist tähelepanu vajavad tänapäevaste teenuste jaoks ebapiisava ühenduse või ühenduseta hajaasustusega alad. Piirkondadesse, kuhu pole majanduslikult otstarbekas kaabliga püsiühendust rajada, viime interneti läbi õhu. Toetame elektri- ja sideühenduste rajamist, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga.

Tagame kiire interneti kättesaadavuse ning paremad elektriühendused kogu Eesti territooriumil. Täiendame Euroopa Liidu rahastust riigieelarveliste toetustega, et kiire internet jõuaks kõikide soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Erilist tähelepanu vajavad tänapäevaste teenuste jaoks ebapiisava ühenduse või ühenduseta hajaasustusega alad. Piirkondadesse, kuhu pole majanduslikult otstarbekas kaabliga püsiühendust rajada, viime interneti läbi õhu. Toetame elektri- ja sideühenduste rajamist, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga.

Kiired ühendused aitavad vähendada ääremaastumist. Arendame rahvusvahelisi lennuühendusi läbi regionaalsete lennujaamade (Tartu, Pärnu, Kuressaare), et avada Eesti piirkondade potentsiaali.

Toetame viienda parvlaeva soetamist, et tihendada sesoonselt ning vajaduspõhiselt saarte ja mandri vahelise transpordi korraldamist. Suursaarte ja mandri vahelised ühendused on kliendisõbralikud, kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud. Teenuse hinnakujundus on läbipaistev, toetab saarte arengut ja on pikaajaliselt kokku lepitud. Asendame praegused parvlaevad nende kasuliku eluea lõppedes uute, null-CO2 jalajäljega parvlaevadega. Turvalised veeteed peavad tekitama senisest enam teenusepakkumist liikumiseks, seda ka siseveekogudel. Soosime mere- ja siseveekogude taristu arendamist kasvatamaks Eesti atraktiivsust külastuskohana.

Muudame ühistranspordi nutikamaks ning kasutajatele paremini kättesaadavaks. Soodustame nõudepõhise ja multifunktsionaalse transpordisüsteemi rajamist, mis toetab samaaegselt väiksemat ökoloogilist jalajälge. Loome uudseid lahendusi marsruudil kool-huviring-kodu. Ühtlasi peame oluliseks bussitranspordi sünkroniseerimist rongiliiklusega.

Muudame ühistranspordi nutikamaks ning kasutajatele paremini kättesaadavaks. Soodustame nõudepõhise ja multifunktsionaalse transpordisüsteemi rajamist, mis toetab samaaegselt väiksemat ökoloogilist jalajälge. Loome uudseid lahendusi marsruudil kool-huviring-kodu. Ühtlasi peame oluliseks bussitranspordi sünkroniseerimist rongiliiklusega.

Muudame ühistranspordi nutikamaks ning kasutajatele paremini kättesaadavaks. Soodustame nõudepõhise ja multifunktsionaalse transpordisüsteemi rajamist, mis toetab samaaegselt väiksemat ökoloogilist jalajälge. Loome uudseid lahendusi marsruudil kool-huviring-kodu. Ühtlasi peame oluliseks bussitranspordi sünkroniseerimist rongiliiklusega.

Muudame ühistranspordi nutikamaks ning kasutajatele paremini kättesaadavaks. Soodustame nõudepõhise ja multifunktsionaalse transpordisüsteemi rajamist, mis toetab samaaegselt väiksemat ökoloogilist jalajälge. Loome uudseid lahendusi marsruudil kool-huviring-kodu. Ühtlasi peame oluliseks bussitranspordi sünkroniseerimist rongiliiklusega.

Elektrifitseerime raudteid, uuendame trasse ja ostame uued rongid saavutamaks olulisematel liinidel (Tallinn-Tartu-Koidula, Tartu-Valga, Tapa-Narva, Tallinn-Rohuküla, Tartu-Riia) suuremat kiirust ning tihedamat graafikut. Peame oluliseks, et reisijate etteveo abil muutub Rail Baltic kättesaadavaks kogu Eestile.

Toetame uute jalg- ja jalgrattateede arendamist, mis suurendavad liiklusohutust, ühendavad asulaid või soodustavad teekonna jätkamist ühistranspordiga. Linnades eelistame jalg- ja jalgrattateid, mis soodustavad auto asemel kasutama jalgratast või liikuma jalgsi.

Reformierakonna eesmärk on muuta arvestatava kasutusega kruusateed järk-järgult vastavalt liiklussagedusele tolmuvabaks. Motiveerime kasutama keskkonnasõbralikumaid lahendusi.

Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva neljarealiste maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet.

Head ühendused ühendavad Eesti eri piirkondi, suurendavad majanduslikke võimalusi ja heaolu. Head teed ja mitmekesine ühistransport võimaldavad elada ja töötada maal ja väikeasulates.

Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks.

Selleks, et mahepõllumajanduse potentsiaal realiseerida ning mahepõllumajandus arvestatavaks tootmis- ning ekspordisektoriks kasvaks, arendame terviklikku ja turunõudlusel põhinevat mahepõllumajandust. Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades. Ühildame keskkonnasõbraliku, kohaliku ja tervisliku toidu tootmismudeli ja aitame kaasa nõudluse kasvule selliselt toodetud toidu vastu. Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu. Mahetooraine kasutamise kompenseerimise jätkamiseks mahetoitlustamise ökomärki kasutatavates koolides ja lasteaedades eraldatakse minimaalselt 1,2 miljonit eurot aastas. Seeläbi panustame laste tervisesse, toitumisharjumuste kujundamisesse, mahepõllumajandusse ja keskkonnaalastesse teadmistesse.

Biomajandus on Eesti tulevik. Toidu ja puidu kõrval muude toodete pakkumine aitab kaasa keskkonnakoormuse vähenemisele, pakkudes võimalusi majanduskasvuks, tööhõiveks ja sissetulekute mitmekesistamiseks. Tagame biomajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse stabiilse baasrahastamise, toetame bioressursside väärindamiseks tehtavaid investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele.

Biomajandus on Eesti tulevik. Toidu ja puidu kõrval muude toodete pakkumine aitab kaasa keskkonnakoormuse vähenemisele, pakkudes võimalusi majanduskasvuks, tööhõiveks ja sissetulekute mitmekesistamiseks. Tagame biomajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse stabiilse baasrahastamise, toetame bioressursside väärindamiseks tehtavaid investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele.

Soodustame erinevaid keskkonnainvesteeringuid uute rohe- ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks. Täppisseadmete kasutamise soodustamisega aitame vähendada sõltuvust erinevatest sisenditest. Panustame sellesse, et erinevad põllumajanduse- ja keskkonnaalased andmed oleksid põllumehele kättesaadavad targemate tootmisotsuste tegemiseks ning erasektorile teenuste arendamiseks.

Põllumees pakub toidutootmise kõrval ühiskonnale erinevaid avalikke hüvesid. Suuname keskkonnatoetustega põllumehi erinevaid vabatahtlikke keskkonnasõbralikke praktikaid rakendama, hüvitame avaliku hüve pakkumisega kaasneva kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid integreerima kõrgemaid keskkonnanõudeid ja -standardeid oma ärimudelitesse, mis pikas perspektiivis suurendab suutlikkust turult enam tulu teenida.

Põllumees pakub toidutootmise kõrval ühiskonnale erinevaid avalikke hüvesid. Suuname keskkonnatoetustega põllumehi erinevaid vabatahtlikke keskkonnasõbralikke praktikaid rakendama, hüvitame avaliku hüve pakkumisega kaasneva kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid integreerima kõrgemaid keskkonnanõudeid ja -standardeid oma ärimudelitesse, mis pikas perspektiivis suurendab suutlikkust turult enam tulu teenida.

Põllumees pakub toidutootmise kõrval ühiskonnale erinevaid avalikke hüvesid. Suuname keskkonnatoetustega põllumehi erinevaid vabatahtlikke keskkonnasõbralikke praktikaid rakendama, hüvitame avaliku hüve pakkumisega kaasneva kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid integreerima kõrgemaid keskkonnanõudeid ja -standardeid oma ärimudelitesse, mis pikas perspektiivis suurendab suutlikkust turult enam tulu teenida.

Muld, õhk, vesi ja elurikkus on põllumehe peamised tootmisressursid. Meie põllumajandusel on kõik eeldused keskkonnasõbralikuks tootmiseks ja meie keskkonnaseisund on meie konkurentsieelis. Tänane puhas keskkond ja keskkonnasõbralik toidutootmine peavad saama senisest suuremaks müügiargumendiks nii kodu- kui ka välisturul.

Sellega aitame Eesti põllumajandusel kiiret tootmiskulude tõusu leevendada ja isevarustatuse taset tagada.

Eesti toidujulgeoleku tagamiseks piirame terrorismi toetavate ja terroriakte kasutavate riikide kodanikele ja topeltkodakondsusega isikutele väärtusliku põllumaa ostmist ja rentimist. Vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa kui oluline ja taastumatu loodusressurss ning põllumajandustootmiseks vajalik tootmisvahend jääks selle sihipärasele kasutajale.

Töötame välja Eesti põllumajandusmaa kui kohaliku toidu tootmiseks kõige olulisema ressursi kaitseregulatsiooni. Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni, panustame maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle sihipärasele kasutajale. Kasutame riigi põllumajandusmaa ressurssi põlvkondade vahetusele kaasa aitamiseks põllumajandussektoris.

Põllumajandus on avatud maailmaturul toimuvale ja seeläbi erinevate kriisidega kaasnevatele mõjudele. Hindade volatiilsusega kaasnevate sissetulekute riskide ning kliimamuutustega kaasnevate tootmisriskide maandamiseks arendame välja tervikliku riskijuhtimissüsteemi ja pakume põllumeestele riskijuhtimismeetmeid.

Motiveerime Eesti ülikoole, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi osalema toidutootmise teadmispõhisemaks muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises. Ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöös loome võrgustiku, mis aitab kaasa Eesti toidutootjate kõrgele konkurentsivõimele ja usaldusele nende toodangu vastu.

Eduka kodumaise toidutootmise ja ekspordi eelduseks on kvaliteetne, tarbija ootustele vastav tootmine ning tugev ja toimiv järelevalvesüsteem. Kohaliku tooraine väärindamine Eestis kohapeal loob uusi töökohti ja täiendavat maksutulu. Tugevdame müügiedendustegevusi, tagame tugeva ja toimiva toiduohutuse järelevalvesüsteemi, seda toetava seirete, riskijuhtimise, laborite ning uute turgude avamise administratiivse võimekuse piisava rahastamise.

Toidu varustuskindlus on tagatud, kui põllumees teenib oma töö eest väärilist tasu. Senisest suurem osa põllumehe sissetulekutest peab tulema turult. Suuname toetused selle tagamiseks senisest enam struktuursete muutuste esilekutsumiseks ning turujõu suurendamiseks. Toetame ühistegevust ning sektoriüleseid investeeringuid.

Kriisiolukorras on tagatud turvavõrk põllumehele, tuleme sektorile appi sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega, mis aitavad tagada põllumajandussektori konkurentsivõime ning toimepidevuse säilimise.

Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on osa Eesti julgeolekust. Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena. Näeme toidu varustuskindluse tagamiseks vajalikeks strateegilisteks investeeringuteks ette piisavad ressursid – aastal 2023–2027 on ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks 1,6 miljardit eurot. Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldatakse 2023. aastaks täiendavalt €10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks.

Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust. Jäätmete täies mahus taaskasutamine on ambitsioonikas eesmärk, mis nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele. Eesmärk nõuab toimivat teekaarti, mis on saavutatav riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjate koostöös.

Sissetulekute erinevusest tingitud segregatsioon ei ole ühiskonna huvides. Seda on võimalik vältida muuhulgas elukeskkonna parema planeerimisega ja eluasemelaenude soodustingimustel väljastamisega. Loome nutikad võimalused kaasaegse elamufondi arenguks turutõrke piirkondades ning jätkame “maale elama” programmiga.

Aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks tuleb hoonete renoveerimist hüppeliselt kiirendada. Riik toetab omanikke selles tegevuses läbipaistval viisil ja tervikrenoveerimist soosides.

Hetkel määratakse hoone energiaklass selle projekteerimisel. Hoone kasutusele võtmisel ja hilisemas kasutuses reaalset energiaklassi ei jälgita. Energiaklassi jälgimine tuleb nutikate süsteemidega teha reaalajas võimalikuks ning projekteeritud klassi täitmine kohustuslikuks. See aitab hoida kokku energiat ning vähendada CO2.

Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse hoone elukaare süsiniku sidumise kriteeriumi, näiteks puidu kasutamine ehituses seob süsinikku pikaajaliselt ja vähendab ehitussektori jalajälge.

Väärtustamaks kohalikku elukeskkonda premeerime igal aastal ühe avaliku hoone ja avaliku ala uuskasutust, renoveerimist või rajamist. Soositud on võimalikult väikese keskkonnajalajäljega projektid, mis oma eluea jooksul võimalikult vähe loodust koormavad või hoopis positiivset mõju omavad, näiteks süsinikku siduvad või vanu ruume nutikalt taaskasutavad projektid.

Ühistranspordikeskne arendus (Transit oriented development") annab inimestele võimaluse elada raudteejaamade läheduses ja loobuda soovi korral eraautost või kahest. Suunates kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeerimispõhimõtete abil rajama maju raudteejaamade vahetusse lähedusse

Kvaliteetne elukeskkond täidab lisaks funktsionaalsetele, tehnilistele, ökoloogilistele ja majanduslikele nõuetele esteetilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi aspekte ning kultuurilisi vajadusi, nagu koha- ja kuuluvustunne.

Amet järgib riigi ruumilisi huve, nõustab kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeeringute, kliima- ja elukeskkonnakavade küsimustes, arendab kestlikuks planeerimiseks vajalikke digiteenuseid ning hindab planeeringute vastavust rohepoliitika põhimõtetele.

Eesti linnade suurimaid probleeme on halvast planeerimisest tingitud valglinnastumine – asulate laialivalgumine tihedamate keskuste asemel. See tingib elamiskulude pideva kasvu inimestele ja üle jõu käivad investeeringuvajadused omavalitsustele. Riigi elukeskkonna arengukava alusel saavad omavalitsused koostada oma pikajalised kliima- ja elukeskkonnakavad. Need kavad peavad tagama ka valmisoleku toimetulekuks kliimamuutustest põhjustatud erakorraliste ilmastikunähtustega ja loodusressursside (näiteks joogivee) säästmise.

Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välistavad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.

Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välistavad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.

Väärtuslikud metsaalad ja viimased loodusmetsa killud tuleb säilitada. Selleks on vaja eelkõige tõest teavet nende paiknemisest.

Saamaks tõest pilti Eesti metsade olukorrast ja muutustest tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning erinevaid andmekogusid. Ilma tõeste andmeteta ei ole kestlik metsamajandamine võimalik.

Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.

Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.

Raiesurvet riigimetsale tuleb tasakaalustada ja RMK tegevuses peavad majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid olema tasakaalus.

Metsas toimuvad muutused aeglaselt ja on pikaajalise mõjuga, mistõttu vajab valdkond pika vaatega eesmärkide kokku leppimist. Kestlik metsandus eeldab, et mets tuleb toime kliimamuutustega ja metsa raiutakse vähem kui on selle juurdekasv. Eesti metsandus, nagu kõik teised eluvaldkonnad, peab lähtuma rohereformi vajadusest. Mets on meile oluline majandusharu, ent temast saadavad hüved ei saa tulla tulevaste põlvede arvelt.

Põlevkivikaevanduste ja -karjääride ökoloogiline taastamine, tootmisjääkide kasutamine ja alade kasutamine uueks majanduseks peab toimuma riigi, omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtjate koostöös.

Keskkonnateemad on tänapäeval paljude vastandlike huvide ristumiskohas ja seetõttu on oluline, et ministrit nõustaks parima erialase ettevalmistusega teadusnõunikud (sarnaselt Chief Scientific Advisor tüüpi ametipostidega mujal maailmas).

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale ja tuleb taastada.

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale ja tuleb taastada.

Mahepõllumajanduse meetoditega on võimalik liigirikkuse langust pidurdada ja tagasi pöörata. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine põldudel peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.

Analüüsime kütusetankeritega seotud ohtusid ja sadamate mõju Läänemerele. Väikesadamates peab olema toksiliste heitmete kogumiskoht ja kõigis suurtes sadamates reovee vastuvõtmise võimekus. Väikese väina tamm tuleb avada. Tõhustada tuleb Eesti osalust rahvusvahelistes merekaitsevõrgustikes.

Linnade looduskeskkonna parandamine on oluline samm kliimamuutusega kohanemises. See on ka Euroopa Liidu eraldi rahastatav eesmärk. Heas korras linnaloodus eeldab ökosüsteemi teenuseid (vee-, mulla- ja õhupuhastus, kaitse üleujutuste eest, kuumasaare efekti vähendamine, rekreatsioon, liikuvuse parandamine jne). Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.

Vooluveekogud on oma väikese pindala kohta ebaproportsionaalselt liigirikkad ning omavad väga olulist rolli elupaikade sidususes. Paljud jõed on lisaks tammistamisele sirgeks aetud, nad on põllumajanduse mõjul liigtoitelised, kohati tööstusreostuse mõju all. Linnades on ojasid-jõgesid, mis on suletud maa-alustesse torudesse. Nende maa peale toomine oleks linnalooduse olukorra parandamisele väga tugeva positiivse mõjuga.

Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel. Rohevõrgustik võib olla ka suurt põllumassiivi liigendav kraav või metsariba, laiemad põlluservad, rohekoridorid linnades ja asulates, teeületuskohad maanteedel.

Loome Keskkonnavaldkonna Arengukava KeVad juurde looduse taastamise tegevuskava ja tagame ruumiliselt oskuslikult planeeritud sidusa kaitsealade võrgustiku, mis katab 30% Eesti maismaast ja 30% merest.

Toetame Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu algatusi, ettevõtmisi ja organisatsioone, kes tegelevad keskkonna- ja kliimateemadega, et toimiks pidev koostöö kõikidel tasanditel ja huvitatud eraisikud saaksid keskkonnakaitses ja majandusmudeli ümberkorraldamises kaasa lüüa.

Majandusmudeli, tootmise ja tarbimise muutumine kestlikuks nõuab meilt kõigilt teadmisi ja teadlikke valikuid. Rohepesule jõuame jälile, kui toodetel on korrektne märgistus, mida saame usaldada. Koostöös ettevõtjate ja tarbijakaitsega monitoorime ja kaasajastame ökomärgiste süsteemi. Muudame reklaamiseadust, et takistada rohepesu. Keskkonnasõbralikke ja/või kliimaneutraalseid tooteid ja teenuseid reklaamivad ettevõtted peavad neid väärtusi teaduspõhiselt tõestama, võttes vastutuse nii tarbija kui ka keskkonna ees, et lõpetada rohepesu ja reklaamitrikid.

Rohereformiministri ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke strateegiaid (Eesti 2035, Fit for 55 jt) ja arvudes mõõdetavaid eesmärke.

Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega. Riik korraldab vastavaid teavituskampaaniaid.

Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega. Riik korraldab vastavaid teavituskampaaniaid.

Ettevõtete rohereformi trepp aitab sarnaselt innovatsioonitrepile ettevõtetel hinnata oma kestlikkuse taset ja majandusmudelit kestlikuks kujundada. Toetame ettevõtteid vastavalt trepiastmetel liikumisele.

Töötame välja rohelise rahastamise ja eelarvestamise põhimõtted. Iga eelarvekulutus peab toetama rohereformi. Sarnaselt Euroopa Liidu kestliku rahastamise printsiipidega peab iga riigi kulutus kaasa aitama mõne rohe-eesmärgi saavutamisele ega tohi kahjustada ühegi teise saavutamist.

Koostöös teadlaste, ekspertide ja ettevõtjatega lepime kokku parima teekonna Eesti 2035 strateegia täitmiseks ja Eesti 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele. Kliimaseadus annab mandaadi rohereformi eest vastutavale ministrile. Seadusandlikule raamile lisandub koostöös erasektoriga rohereformi teekaart igale sektorile, mis kirjeldab tegevused, vastutajad ja rahastusallikad.

Tervishoiuvaldkonnal peavad olema läbiharjutatud plaanid ja piisav koolitus kriisiolukordades tegutsemiseks. Samuti piisavad seadmete, ravimite ja vahendite varud erakorralisteks olukordadeks.

Krooniliste haigete kodusel ravil viibimine eeldab kodõenduse laiaulatuslikku kättesaadavust. Kodusel ravil viibimine hoiab kokku tervishoiukulusid ning vajadust haiglatesse täiendavate voodikohtade loomiseks.

Muudame atraktiivsemaks töötaja ja tööandja võimalusi täiendavate tervishoiukulude tegemisel, ennetamaks tööst tulenevaid terviseriske.

Inimese enda tahe peab olema määrav ka olukorras, kus ta pole võimeline oma tahteavaldust väljendama. Selleks peab inimene saama anda eelnevalt tervishoiuteenuse osutajale siduvaid juhiseid. Vastavad andmed peavad haiglatel olema hõlpsasti, kuid turvaliselt kättesaadavad. Selleks loome tervise infosüsteemi võimaluse, et iga patsient saab soovi korral oma elulõpu tahteavalduse teha. Loome koolitusprogrammi, mille raames saavad meedikud õppida, kuidas põhjalikult nõustada inimest patsienditestamendi tegemisel.

Seni ei ole pöördumatult haigele terviklik abi tagatud kõikjal Eestis. Loome perearstidele, pereõdedele ja koduõdedele ja vajadusel muudele spetsialistidele koolitussüsteemi, mis võimaldab neil inimest toetada ka elulõpul.

Patsiendil peab olema võimalus ise saata infot tervise infosüsteemi: näiteks infot oma kaebuste kohta, töövõimetuslehe vajaduse kohta, täita küsitluslehti, tellida teavitusi vaktsiinide või regulaarsete analüüside aja kättejõudmise kohta.

Esmatasandi tervishoiu ja hoolekande koordineerimine peab aitama inimesel võimalikult kaua iseseisvat toimetulekut säilitada. Suurendada tuleb koduteenuste valikuid, mahtu ja kättesaadavust. Vajadusel rakendatakse hoolduskoordinaatoreid.

Koostöös perearstide ja kohaliku omavalitsusega peab kogukonna tasandil olema inimestele kättesaadav ka psühholoogiline nõustamine juba enne inimese jõudmist meditsiinisüsteemi. See on oluline, et ennetada varakult suure abivajaduse tekkimist ning säilitada inimeste võime aktiivselt ühiskonnas osaleda. - Väärtustame vaimset ja füüsilist tervist võrdväärselt. Lähtume sellest ka rahastusotsuste tegemisel ja tegevuste planeerimisel. - Arendame andmete kogumise ja regulaarse seiramise süsteemi ning tagame selle rahastuse. Tõstame inimeste vaimse tervise seisundi hindamise kvaliteeti, mille jaoks teeme spetsilistidele kättesaadavaks vajalikud töövahendid. - Edendame vaimset tervist ka väljaspool tervishoiusektorit – töökeskkonnas, haridus- ja spordiasutustes ja kultuurivaldkonnas. - Tõstame psühhiaatrilise abi kättesaadavust ja suurendame psühhiaatrite koolitustellimust.

Hoiame tervishoiutöötajaid, tagades neile väärilise töötasu, eeskätt valdkondades, kus on suur spetsialistide puudus. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate eriarstide koolitustellimust, tõstes ka õppekoha maksumust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele. Viime lõpule haiglavõrgu korrastamise, mis annab võimaluse eriarstide ümberpaiknemiseks. Toetame arstide ja õdede sissetoomist teistest riikidest, võimaldades neile keeleõpet ja haridust. Jälgime, et arstide ja õdede koolitusmahud oleksid piisavad, aga arvestaksid ka koolitusvõimalustega. Perearstide koormuse vähendamiseks võimaldame ühe perearstinimistu peale kahe arsti võtmist. Võimaldame perearsti lähtetoetust ka kogenud arstidele, kes soovivad teha karjääripöörde ja hakata perearstiks.

Arvestame õe kui iseseisva spetsialistiga, kes suudab inimest terviseteekonnal saata. Loome hooldekodudes töötavatele õdedele paremad koolitusvõimalused, nii et nad oleksid suutelised vajadusel ka iseseisvalt inimesele esmast abi andma ning olema head koostööpartnerid perearstile või hooldekodu kureerivale arstile. Motiveerime õdesid töötama ka vähem populaarsetes piirkondades, tagades neile ühekordse lähtetoetuse, nagu praegu juba on olemas arstidel.

Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal.

Suunamine eriarstiabisse käib ainult läbi kvaliteetse e-konsultatsiooni, mille käigus eriarsti meeskond hindab patsiendi abivajadust – selle olemust ja kiireloomulisust, nii et patsient satub alati õigel ajal õige spetsialisti juurde, võimalusel juba eelnevalt tehtud uuringute ja analüüsidega, nii et eriarst saab vajaliku kiirusega teha otsuseid patsiendi edasise diagnostika ja ravi osas.

Esmatasandi tervishoiu kvaliteet ja efektiivsus on inimese tervise seisukohalt määrava tähtsusega. On oluline, et inimene saaks tervisemuredele lahenduse terviseseisundist lähtuva kiirusega, võimalusel juba esmatasandi tervisekeskuses. Seetõttu tugevdame perearstiabi nii, et perearsti meeskonnas oleks vajalik hulk õdesid, muid spetsialiste (vaimse tervise õde, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoog, tegevusterapeut, tervisejuhendaja jne) ja abipersonali, kes ühtse meeskonnana inimese tervisemuredega tegeleksid. Vajadusel peab inimene jõudma õigel ajal õige eriarsti juurde – see on saavutatav triaažiga, millena juba praegu toimib e-konsultatsioon.

Ligipääs esmatasandi tervishoiule ja sõeluuringutele võimaldab haiguste varajast avastamist ning ravi ja ennetab terviseriskide realiseerumist, et hoida kokku tervishoiukulusid tulevikus.

Kuigi oodatava eluea näitajate poolest on Eesti jõudnud arenenud ühiskondade hulka, on halvad tervena elatud aastate näitajad (meestel vaid 52,8 ja naistel 55,6 eluaastat). Et olukorda parandada, tuleb muuta inimeste hoiakuid, mida saab mõjutada eelkõige teadusliku maailmavaate levitamisega ja haridusega. Reformierakond ei soovi käskudel ja keeldudel põhinevat terviseedendust, kuid eeldab igaühe personaalset vastutust oma tervise eest (sealhulgas tervislikke eluviise, regulaarset tervisekontrolli, vaktsineerimist ja sõeluuringutes osalemist). Viime ellu Eesti vähitõrje tegevuskava, mille eesmärk on vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti. Võtame eesmärgiks igale inimesele individuaalse terviseplaani pakkumise. Kaalume igale täisealisele Eesti kodanikule tema geenikaardi loomist, mis võimaldaks inimestel paremini hinnata oma terviseriske ja teha valikuid tervishoiuteenuste vahel. Tagame inimeste senisest laiema kaasatuse tervishoiualastesse teaduslikesse uuringutesse, parandades seeläbi rahva tervist ja kindlustades neile parima võimaliku ravi.

Olukord, kus tööealine puudega inimene saab toimetulekuks vajalikud toetused mitmest eri allikast ja erinevatel alustel, ei ole jätkusuutlik. Vähenenud töövõimega inimesed moodustavad kasvava osa elanikkonnast ja nende toetamine ja tööelus osalema motiveerimine peab olema mõistlikult korraldatud.

Ligipääs asjakohasele teabele lihtsas keeles ning ligipääs (sealhulgas füüsiline ligipääs) teenustele tuleb kujundada universaalse disaini kaudu kättesaadavaks igaühele, et aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Vajame senisest enam viipekeele koolitust ja viipekeele tõlke. Samuti pimekirja suuremat kasutuselevõttu ametlikus suhtluses.

Eesti ettevõtjad on kohandanud oma töötajate töötingimusi viimastel aastatel töötajate- ja peresõbralikumaks. Maksusüsteem peaks sellist tegevust senisest enam toetama.

Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

Riik aitab tööandjatel soolist palgalõhet vältida. Muuhulgas loome tööandjatele vastava digitaalse instrumendi.

Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.

Vägivallaohvrite (sealhulgas pealtnägijate) abistamine on eriti oluline just laste puhul. Lähisuhtevägivalla ohvritele tuleb tagada vajalik tugi ja turvaline keskkond kuni ohu lõppemiseni.

Vaimne tervis ei ole vähem oluline kui füüsiline tervis. Koolipsühholoogid ning psühholoogide ja nõustajate teenused esmatasandi tervishoius peavad muutuma kõigile kättesaadavaks.

Puude raskusastet ja abivajadust saab kindlaks määrata rohkem erinevaid registreid ja vähem ametkondlikku hindamist kasutades. Tugi- ja rehabilitatsiooniteenused peavad põhinema individuaalsel abivajadusel ja olema kättesaadavad võimalikult ühest kohast.

Vanemapuhkuselt naasnud vanema haigus- ja hooldushüvitist makstakse miinimumsissetulekult ning see paneb väikelastega vanemad majanduslikult keerulisse olukorda, kui valida on sissetulekute vähenemise ja lapse heaolu vahel. Perepoliitiliselt on oluline toetada lastega perede heaolu ning tagada paindlikud töötamise võimalused.

Suurimas vaesusriskis on pered, kus lapsi kasvatab vaid üks vanem. Senine toetussüsteem ei ole selliste perede vaesusriski oluliselt vähendanud.

Lasterikka pere toetuse suurenemine on jätnud ühe ja kahe lapsega pered kehvemasse majanduslikku olukorda. Kolme ja enama lapsega peredes kasvavatele lastele suuremas summas toetuse maksmine ei ole põhjendatud, kui need pered on helde lasterikka pere toetuse saajad.

Universaalsed lastetoetused väärtustavad iga sündinud last, kuid ei lahenda kõiki laste täisväärtusliku kasvamise probleeme. Last üksi kasvatavate vanemate ja lasterikaste perede ning vajaliku hooleta ja erivajadustega laste vajadused on erinevad. Ühiskond peab neid aitama vajaduspõhiselt. Selleks peavad arenenud ühiskonnas olema välja õpetatud spetsialistid, kes suudavad välja selgitada abi vajaduse ning neil on olemas ressursid, et abi osutada. Laste ja perede abistamisel tuleb senisest rohkem rakendada ka teaduspõhiseid ennetusprogramme.

Töösuhteid peab saama korraldada paindlikult nii, et töötajal oleks võimalik vajalikul määral pühenduda laste eest hoolitsemisele. Lastehoiuteenused peavad vastama tööturu vajadustele ja olema paindlikud. Kaotame õiguslikud takistused pere- ja tööelu ühildamisel.

Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste pakkumise suurendamisega kodus elamist, et pikaajaline hooldusvajadus oleks kaetud. See vastab vanemaealiste ootustele ning ennetab ja lükkab edasi vajadust üldhooldusteenuse järele.

Väärtustada ja soosida tuleb inimeste iseseisvat toimetulekut. Kuni vähegi võimalik, saab ühiskond seda toetada koduhooldus- ja teiste abiteenustega. Neile, kes seda soovivad, saab pakkuda eluruume teenusmajades, kus iseseisev elu on toetatud vajaliku abiga.

Tööandja võimalused töötaja teise ja kolmandasse pensionisambasse panustamisel tuleb muuta atraktiivsemaks. Arendada tuleb paindlikke kogumispensioni skeeme, mis käiksid kaasas tööturu muutumisega.

Igaühel peab olema ülevaade reaalajas oma pensionisammaste olukorrast. Ligipääs sellistele andmetele peab olema personaalne ja lihtne.

Pensionitarkuse omandamist tuleb alustada tööelu esimesest aastast. Riigiasutused peavad pakkuma asjakohast ja erapooletut individuaalset nõustamist. Kogumist vabatahtlikesse pensionisammastesse soodustatakse.

Suurim abivajadus tekib 80-aastastel ja vanematel üksi elavatel pensionäridel. Ühekordne kord aastas makstav toetus ei lahenda nende probleemi. Toetus tuleb muuta igakuiseks.

Seisuga 1. jaanuar 2022 on Eesti keskmine pension 596 eurot. 1. jaanuariks 2027 peab keskmine pension olema vähemalt 1000 eurot kuus. Tõstame rahvapensioni Sotsiaalharta miinimumpensioni tasemeni.

Üksikute suurürituste erakorralise rahastamise asemel vajab Eesti süsteemsemat, läbipaistvamat ja strateegilisemat lähenemist suurvõistluste rahastamiseks. Selleks töötame välja selged ja läbipaistvad suurürituste rahastamise reeglid, mille eelduseks on Eestile huvipakkuvate suurvõistluste kaardistamine ning selleks vajalike kriteeriumite (erasektori panus, ala populaarsus, eestlaste osalus jne) defineerimine.

Leppimatus keelatud ainete kasutamisega sportlike saavutuste parandamiseks, kokkuleppemängudega ja muude ebaausate võtetega on riikliku spordipoliitika prioriteet. Riik abistab rahaliselt spordiüldsust selleks vajalike järelevalvesüsteemide loomisel ja tegutsemisel.

Treenerite palgatingimused peavad olema vastavuses kultuuritöötajatega. Riik ja omavalitsused arvestavad sellega toetuste määramisel.

Riiklikult oluliste kultuuriobjektide rahastamine selleks otstarbeks eraldi alkoholi- ja tubaaktsiisist ja hasartmängumaksust Kultuurkapitali vastavasse rahastusse laekuvate vahenditega on end õigustanud ja samalaadset süsteemi saab kasutada ka üleriigilist tähtsust omavate spordirajatiste rajamiseks.

Saavutus- ja võistlussporti toetatakse Eesti Olümpiakomitee (EOK) rahastamisega riigieelarvest, neile eraldatud vahendite jaotamisel on EOK vaba. Saavutussporti ei peaks rahastatama Kultuurkapitalist, vaid see peaks toimuma üksnes EOK vahendusel. EOK rahastamise suurendamisel vabanevaid Kultuurkapitali vahendeid saab kasutada spordisündmuste rahastamiseks ja liikumisharrastuse ning muu spordielu edendamiseks.

Omavalitsused peaksid toetama spordiühinguid nende harrastustegevuses nii vajaliku infrastruktuuri rajamisega kui ka tegevustoetusega eelkõige laste- ja noortespordi arendamiseks. Vajadusel saab riik omavalitsusi selles osas toetada.

Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori „Liikuma Kutsuva Kooli programmi“ laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisavalt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.

Riik peab tegelema võimaluste pakkumisega aktiivse eluviisi harrastamiseks, et meie inimesed oleksid terved ja aktiivsed kogu oma elukaare vältel. Kool annab inimesele liikumisharjumuse ja vastavad oskused (näiteks ujumine), kuid ei kehtesta mingeid riiklikke normatiive ega sea riiklikke eesmärke saavutusspordile.

Kultuurkapitali nõukogu peab olema vaba iseseisvalt otsustama rahaeraldiste üle. Muutuvates tingimustes ei pea kultuurkapital jäigalt kinni pidama Riigikogus otsustatud objektide rajamise järjekorrast. Riigikogu peab enda poolt kehtestatud nimekirjas tegema korrektiive, kui muutunud keskkond seda tingib.

Tuleb jõuda kokkuleppele, kuidas lahendatakse rahvusooperi ja rahvusballeti kaasaegseks tegevuseks vajalike tingimuste küsimus.

Kehtiv rahastuse mudel ei arvesta filmitootmise pikka protsessi, seetõttu muudame tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Samuti soovime suurendada eestikeelsete filmide tootmise rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.

Euroopa Liidul on mitmeid digitaalse kultuuri arendamiseks mõeldud rahastamisallikaid, mida Eestis kasutatakse tagasihoidlikult, kuna teave nende võimaluste kohta puudub või ei levi. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb senisest oluliselt paremini tutvustada ja selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.

Riik peab senisest jõulisemalt kaitsma oma kodanike õigust võrdsele ligipääsule teostele, mida piiriüleselt digitaalselt levitatakse. Juhtumid, kus teoste levitamise territoriaalsed õigused Eesti osas on Eesti loata võõrandatud kolmandate riikide asutustele või äriühingutele, peavad olema välissuhtluse tähelepanu all ja vaidlustatud. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saated ja programmid peavad olema vabalt kättesaadavad nii Eesti kui ka Soome territooriumil.

Ülemaailmse leviga platvormid (näiteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid võimaldavad järjest enam ka sisu tõlkeid kasutaja keeleruumi vajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide väärtusliku sisu kättesaadaks tegemiseks ka eesti keeles.

Ühenduste ja intellektuaalse tehnoloogia (sealhulgas tehisintellekti) arendamisel peavad riik ja ülikoolid arvestama kultuuriloome vajadustega.

Kultuuriranits on toetusmeede põhikooli õpilastele, et tagada igale lapsele kultuurielamus. Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat.

Nii säilimise kui ka kättesaadavuse seisukohast on teoste ja muude kultuuriväärtuste digiteerimine hädavajalik. Samas tuleb hinnata selle tööga kaasnevaid kulusid ja nende suhet taotletava eesmärgiga.

Kättesaadavus ei pea tähendama tasuta kasutusvõimalusi. Turutõrgete korral on teoste kättesaadavuse toetamine nii organisatsiooniliste kui ka rahalise toetusega igati õigustatud. Autorite õigused peavad sealjuures olema kaitstud. Tasuta kultuuri- ja spordiürituste puhul peavad riik ja omavalitsused alati kaaluma ettevõtjate õigustatud huve turgu sekkumisel. Juurdepääs peab olema tagatud ka erivajadustega inimestele.

Pelgalt majanduslike võimaluste puudumine ei saa olla eneseväljenduse ainsaks takistuseks. Loomemajandus peab aitama luua uusi teoseid ja võimaldama loojatel kunstilise eneseväljenduse abil toime tulla.

Eesti piirkondlikud kultuuriruumid ja keelemurded on lahutamatu eesti kultuuri osa ning vajadusel tuleb neid läbipaistval moel toetada. Samuti väärivad toetust rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada ja arendada püüdvad kodanikeühendused.

Eesti muuseumid on teinud viimase kümne aasta jooksul arenguhüppe. Muuseumide arendamisel peab riik lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast. Riik peab toetama eramuuseume mõtestatud ja läbipaistval moel.

Eesti muuseumid on teinud viimase kümne aasta jooksul arenguhüppe. Muuseumide arendamisel peab riik lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast. Riik peab toetama eramuuseume mõtestatud ja läbipaistval moel.

Ehitiste ja rajatiste kaitse ei saa seisneda nende sihipärase kasutamise tõkestamises. Mälestisi saab tulevastele põlvedele säilitada kõige paremini siis, kui nad on inimeste kasutuses, mis eeldab ka mõistliku tasakaalu leidmist nende säilitamise ja kaasaja vajadustele kohandamise vahel.

Riigi Muinsuskaitseamet peab olema inimtegevust nõustav ja abistav ametkond, millel on ka piisav ja efektiivne riikliku järelevalve funktsioon. Kodanikuühendused peavad kultuuripärandi hoidmisel kandma senisest suuremat rolli ja võtma suuremat vastutust. Seda on võimalik saavutada riigi poolt sõlmitavate halduslepingutega.

Kultuuriinstitutsioonid peavad oma tegevuses olema vabad. Valdavalt peavad nad tegutsema eraõiguslike isikutena, mida riik vajadusel toetab.

Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu oma teoste kasutamise eest, seda ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka juhul, kui riik peab vajalikuks teoste avalikku tasuta kättesaadavust (näiteks raamatukogude kaudu).

Loomevabadus tähendab ka võimalust kultuuriloomega tegeleda. Vajaduse riikliku toetuse järele tingib eelkõige keeleareaali väiksus. Kultuuriloomingu toetamine peab toimuma läbipaistval ja süsteemsel viisil, mille keskmes on Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt.

Loomevabadust ei suunata ega raamistata riikliku poliitikaga ega selle rakendamisega. Eestis ei ole kohta riigikunstil.

Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovatsioonil. Selleks juhib ja arendab riik süsteemselt innovatsiooni ökosüsteemi ja teostab terviklikku talendipoliitikat. Riik panustab ise teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKP-st, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega. Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.

Riigi poliitika peab soosima Eestisse õppima tulemist ja Eesti inimeste õppimist mainekates välismaa ülikoolides, soodustades pärast õpingute lõpetamist naasmist kodumaale. Ilma rahvusvahelise koostöö ja võrgustumiseta ei ole eesti kõrgharidusel tulevikku. Eesti huvides on ka siin loodud teadmuse levitamine maailmas. Tuleb üle vaadata, kas Eesti vajab ja suudab üleval pidada kõiki ülikoolides õpetatavaid erialasid. Teatud juhtudel võib olla mõttekam koolitada vajalikke spetsialiste välismaa ülikoolides. Soovime näha Eestis juhtivate maailma ülikoolide filiaale ja julgustame Eesti ülikoole avama filiaale välisriikides.

Eesti riigi jaoks vajaliku haritlaskonna tagamine, eesti keele ja kultuuri säilimine ning areng nõuavad ühiskonnalt solidaarset panust ülikoolide ülalpidamisse. Peame oluliseks kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavust, seetõttu tagame esimese kõrghariduse kõigile õppijatele maksumaksja toel ehk õppijale tasuta. Riik saab halduslepingutega määrata ühiskonnale olulistes valdkondades tasuta õppimise ka ümberõppel. Soodustame eraraha kaasamist, sealhulgas ettevõtjate panust kõrgharidusse tõstmaks õppekvaliteeti, parandamaks üliõpilaste õpikeskkonda ja tõstmaks üliõpilaste õpimotivatsiooni. Samal ajal peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nii, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele.

Eesti riigi jaoks vajaliku haritlaskonna tagamine, eesti keele ja kultuuri säilimine ning areng nõuavad ühiskonnalt solidaarset panust ülikoolide ülalpidamisse. Peame oluliseks kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavust, seetõttu tagame esimese kõrghariduse kõigile õppijatele maksumaksja toel ehk õppijale tasuta. Riik saab halduslepingutega määrata ühiskonnale olulistes valdkondades tasuta õppimise ka ümberõppel. Soodustame eraraha kaasamist, sealhulgas ettevõtjate panust kõrgharidusse tõstmaks õppekvaliteeti, parandamaks üliõpilaste õpikeskkonda ja tõstmaks üliõpilaste õpimotivatsiooni. Samal ajal peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nii, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele.

Ilma eesti teadus- ja õiguskeeleta ning erialaterminoloogiata ning nende kõrghariduse kaudu edasiandmiseta ei ole võimalik eesti kultuuri säilimine ja areng.

Riigi osalemine ja tugi teadus-arendustegevusele, innovatsiooni motiveeriv õiguskord, hariduse väärtustamine ning koostöö avaliku ja erasektori vahel on kõrge lisaväärtusega toodete ja teenuste maailmaturule toomiseks ja töö tootlikkuse tõstmiseks hädavajalik. Samuti peame oluliseks toetada alusteadusi, milleta pole ka rakendused võimalikud ja rahvusteadusi, mis aitavad kaasa eesti keele, kultuuri ja identiteedi tugevnemisele.

Kutsekoolides on head võimalused pakkuda koostöös Töötukassaga inimestele vajalikku täiend- või ümberõpet erialadel, mida tööturg vajab.

Kutsekeskhariduse õppekavasid tuleb arendada, et need oleksid kaasaegsed, vastaksid tööturu ootustele ja tagaksid ka tugeva keskhariduse. Kutsekeskhariduse lõpetanu peab olema konkurentsivõimeline jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes. Selleks, et põhiharidust omandavad lapsed õpiksid tundma kutsekoolides õpetatavaid erialasid, soodustame koostööd üldhariduskoolide ja kutsekoolide vahel. Muuhulgas on võimalik kutsekoolide juurde luua progümnaasiume.

Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori „Liikuma Kutsuva Kooli programmi“ laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisavalt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.

Rahvusvahelised võrdlused näitavad, et Eesti lapsed kogevad jätkuvalt rohkem kiusamist kui paljudes teistes riikides. Toetame koolide tõendus- ja teaduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme ja väärtusarendust, et arendada laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning koostöist koolikultuuri.

Vaimse tervise probleemide ennetamine, õigeaegne märkamine ja oskuslik sekkumine tagavad arenevatele noortele vaimset tervist toetava keskkonna. Selleks laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust nii noorte inimestega töötajatele kui ka teismelistele. Lisaks soodustame loovterapeutide laialdasemat kasutamist haridusasutustes. Näiteks kunstiteraapia aitab ennetada laste vaimse tervise probleeme ning teadusuuringute põhjal sobib kunstiteraapia hästi koolidesse.

Vaimse tervise probleemide ennetamine, õigeaegne märkamine ja oskuslik sekkumine tagavad arenevatele noortele vaimset tervist toetava keskkonna. Selleks laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust nii noorte inimestega töötajatele kui ka teismelistele. Lisaks soodustame loovterapeutide laialdasemat kasutamist haridusasutustes. Näiteks kunstiteraapia aitab ennetada laste vaimse tervise probleeme ning teadusuuringute põhjal sobib kunstiteraapia hästi koolidesse.

Õpetajate püsimine koolis sõltub mitte ainult palgast, vaid sellest, kuidas nad end koolis tunnevad. Õpetajate omavaheline koostöö ja koostöö tugispetsialistide ning lapsevanematega aitab raskustega toime tulla. Toetame koostöise koolikultuuri arendamist. Loome õpetajatele ja koolijuhtidele regulaarse supervisiooni võimaluse sarnaselt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistidega ning mentorlussüsteemi alustavatele koolijuhtidele ja õpetajatele.

Alustame kooliharidust kuuendast eluaastast ettevalmistusaastaga, mis ühtlustab laste valmisolekut kooliks. Selleks kujundatakse ümber lasteaia viimane rühm, kus õpetatakse sotsiaalseid oskusi, lugemist, kirjutamist ja esimest võõrkeelt.

Toetame murdekeelte piirkondades murdekeelsete lasteaiarühmade avamist, kui kogukond soovib anda lapsevanematele valiku õpetada lapsi murdekeeles.

Õpetajate suurt töökoormust saab vähendada, kui klassis on ka abiõpetaja. Vaja on luua abiõpetajate kvalifikatsioon, võimalused selle omandamiseks ning tasustamise kokkulepped.

Kehtiv seadus kohustab kooli pakkuma õpilasele võimalusel teise võõrkeele õppimise valikut. Valdavalt on selleks valikuks kujunenud vene keel. Venemaa agressioon on ahendanud järsult vene keele kasutusala ja see tingib vajaduse kohustada koole suurendama valikuvõimalusi teise võõrkeele osas. Vene keele õpetajatele, kes kaotavad koormuse, pakume võimalust ümberõppeks näiteks eesti keele õpetajaks vene emakeelega lastele.

Selleks, et noortel inimestel oleks võimalus õppida iseseisvalt emakeeles, toetame eelkõige põhikooli kolmanda astme ehk 7.–9. klassi reaal- ja loodusainetes süsteemset videoõppematerjalide arendamist, mis kataksid kogu õppekava ning oleksid seotud temaatiliste enesekontrolli testidega.

Hindamine ja eksamid peaksid senisest enam toetama motiveeritud õppimist. Õpitulemuste tagasisidestamine ja mõõtmine on õppe loomulik osa. Lisaks ainealaste teadmiste omandamisele on oluline tagasisidestada ka üldpädevuste arengut, näiteks õpioskuste ja enesejuhtimise oskuste arengut. Arendame põhikooli lõpueksameid nii, et neid saaks kasutada järgmisele haridusastmele sisenemisel ja nad poleks takistuseks põhikooli lõpetamisel.

Muutunud julgeolekuolukorraga on teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele.

Iga laps on andekas. Avatud ja paindlik haridussüsteem peab olema suuteline märkama ja pakkuma toetust iga lapse ande väljaselgitamisel ja arendamisel. Selleks on vaja rakendada annete märkamise ja arendamise süsteemi. Annete arendamisel on oluline roll huviharidusel.

Paindlik õpitee kogu elukaare vältel. Eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õppijakesksemaks kõigis haridusastmetes. Toetame riiklike õppekavade kaasajastamist, lõimides üldhariduse noorsootöö, huvi- ja kutseharidusega. Kõrghariduses püüab enamus õppureid ühildada täiskoormusel õppimist ja töötamist. Kuna töökogemus on oluline ja aitab rahuldada ka tööturu vajadusi, peaks võimaldama rohkem osakoormusega õppimist, et säästa õppureid ülekoormuse ja vaimse tervise probleemide eest ning tagada, et ülikoolid ei peaks tegema järeleandmisi õppekvaliteedis.

Riigi sõlmitavad halduslepingud ülikoolidega ei ole seni taganud õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide vajalikku järelkasvu. Arvestades õpetajakoolituse prioriteetset tähtsust ühiskonnale, tuleb õpetajakoolituse teemal sõlmida ülikoolidega eraldi kokkulepped.

Koolijuhi kvalifikatsioonist ja motivatsioonist sõltub õppeasutuse tegevus ja tulemuslikkus. Selleks, et tagada koolidele professionaalsed juhid, tuleb maksta neile kui tippjuhtidele väärilist palka. Koolijuhtide ametikohtadele peab olema avatud ja aus konkurss, kus koolijuhi kandidaate hindab objektiivne ja kompetentne valimiskomisjon.

Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridusvaldkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.

Õpetajate puudust omavalitsustes, kus üleminek eestikeelsele haridusele on töömahukas, leevendame piirkondliku palga diferentseerimise ja lähtetoetustega. Riik saab toetada ülikoolide tegevusi teaduslike õppemetoodikate juurutamisel eesti keelele üleminekul koolides.

Alates 2030. aastast rahastab riik üksnes eestikeelset põhi- ja gümnaasiumiharidust, et tagada kõigile noortele ühtlaselt hea kvaliteediga haridus ning luua võrdsed võimalused nii haridustee jätkamiseks kui ka tööjõuturul. Samuti on oluline ühise info- ja väärtusruumi loomine. Kõigis erakoolides, kus õppetöö toimub võõrkeeles, tuleb koolipidajal tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri õpetamine riigi poolt määratud ulatuses.

Eestikeelne lasteaed loob kõigile lastele hoolimata kodukeelest valmisoleku eestikeelses üldhariduskoolis õppimiseks. Riik ja omavalitsused ei korralda ega rahasta muukeelset lastehoidu ega alusharidust.

Võimaldame tööandjal senisest rohkem teha tervishoiukulusid ettevõtluskuluna, sealjuures terviseennetuseks, eriti tööst tulenevate riskide maandamiseks. Peame oluliseks ja toetame pensioniks säästmist, tagamaks kõrgemad sissetulekud tuleviku pensionäridele.

Võimaldame tööandjal senisest rohkem teha tervishoiukulusid ettevõtluskuluna, sealjuures terviseennetuseks, eriti tööst tulenevate riskide maandamiseks. Peame oluliseks ja toetame pensioniks säästmist, tagamaks kõrgemad sissetulekud tuleviku pensionäridele.

Maksuvaba miinimum peab olema kõigile ühetaoline riikliku koormise vaba miinimum. Tõstame maksuvaba miinimumi 700 euroni kuus kõigile. Sotsiaalpoliitikat ei saa teha maksueranditega tõhusalt, sest sellised erandid on kulukad ega jõua tegelike abivajajateni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

Maksuvaba miinimum peab olema kõigile ühetaoline riikliku koormise vaba miinimum. Tõstame maksuvaba miinimumi 700 euroni kuus kõigile. Sotsiaalpoliitikat ei saa teha maksueranditega tõhusalt, sest sellised erandid on kulukad ega jõua tegelike abivajajateni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

Maksuvaba miinimum peab olema kõigile ühetaoline riikliku koormise vaba miinimum. Tõstame maksuvaba miinimumi 700 euroni kuus kõigile. Sotsiaalpoliitikat ei saa teha maksueranditega tõhusalt, sest sellised erandid on kulukad ega jõua tegelike abivajajateni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

Reformierakond hoiab ja arendab maksusüsteemi, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ühetaoline, võimalikult väheste eranditega, lihtne hallata ja läbipaistev. Tööjõu ja investeeringute maksustamisele eelistame kahjulike kõrvalmõjudega tarbimise maksustamist. Hoidume üldise maksukoormuse tõstmisest ja järgime seda ka vara maksustamisel. Maa maksustamisel peame määrade ja erandite otsustamisel vajalikuks omavalitsuste autonoomiat.

Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama.

ELi madalaim võlakoorem on Eesti konkurentsieelis, mitte puudus, millest vabaneda. Riigi kulude katmine laenuga täisvõimsusel töötava majanduse tingimustes kiirendab hinnatõusu, süvendab tööjõupuudust, tekitab majanduses muid tasakaalutusi, tõstab laenu hinda riigile endale ja erasektorile ning halvendab riigi kulude kvaliteeti. Laen ja reservide kasutamine on õigustatud ainult majandustsükli mõõna tasandamiseks ning kriisikuludeks.

Riigieelarve on kroonilises puudujäägis – see kiirendab hinnatõusu ja pole jätkusuutlik. Seepärast viime tavapärasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puudujäägis oleva riigieelarve tasakaalu nelja aastaga. Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata innovaatilise ja teadmismahuka majanduse abil ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega. Ajutiste kulutuste ja majandusolukorra olulise halvenemise puhuks peavad riigil ja omavalitsustel olema piisavad finantspuhvrid ja usaldusväärsus, et laenuvajaduse korral puudujääk soodsalt katta.

Mereriigina peame oluliseks kauba- ja reisijateveo ning turismi mahu püsivat kasvu. Meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks tellime 2023. aastal meremajanduse ökosüsteemi (logistika, sadamad, riiklikud tugiteenused, registriteenused, mereharidus) analüüsi koos poliitikasoovitustega ning koostame poliitikasoovituste rakendamise tegevuskava.

Rajame energiaühendused, mis tagavad energiajulgeoleku. Rajame Soomega kolmanda elektriühenduse (ESTLINK-3) ja tagame kõigi ühenduste turvalisuse ja talitluspidevuse. LNG vastuvõtuvõimekus Eestis tagab gaasi varustuskindluse ja meie tervikliku energiajulgeoleku. Investeerime elektri- ja sideühenduste rajamisse, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga, et need, kes tahavad toota ja seeläbi panustada meie energiasõltumatusesse, saaksid seda teha. Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energiamajanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame viivitamatult vajalike kompetentside loomisega ja õiguskeskkonna väljatöötamisega. Tuumaenergeetikaga on seotud arvestatavad riskid, mida tuleb teadvustada ja maandada. Kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu, teeme vajalikud ettevalmistused, et uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõtt oleks võimalik hiljemalt 2030. aastaks

Rajame energiaühendused, mis tagavad energiajulgeoleku. Rajame Soomega kolmanda elektriühenduse (ESTLINK-3) ja tagame kõigi ühenduste turvalisuse ja talitluspidevuse. LNG vastuvõtuvõimekus Eestis tagab gaasi varustuskindluse ja meie tervikliku energiajulgeoleku. Investeerime elektri- ja sideühenduste rajamisse, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga, et need, kes tahavad toota ja seeläbi panustada meie energiasõltumatusesse, saaksid seda teha. Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energiamajanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame viivitamatult vajalike kompetentside loomisega ja õiguskeskkonna väljatöötamisega. Tuumaenergeetikaga on seotud arvestatavad riskid, mida tuleb teadvustada ja maandada. Kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu, teeme vajalikud ettevalmistused, et uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõtt oleks võimalik hiljemalt 2030. aastaks.

Rajame energiaühendused, mis tagavad energiajulgeoleku. Rajame Soomega kolmanda elektriühenduse (ESTLINK-3) ja tagame kõigi ühenduste turvalisuse ja talitluspidevuse. LNG vastuvõtuvõimekus Eestis tagab gaasi varustuskindluse ja meie tervikliku energiajulgeoleku. Investeerime elektri- ja sideühenduste rajamisse, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga, et need, kes tahavad toota ja seeläbi panustada meie energiasõltumatusesse, saaksid seda teha. Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energiamajanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame viivitamatult vajalike kompetentside loomisega ja õiguskeskkonna väljatöötamisega. Tuumaenergeetikaga on seotud arvestatavad riskid, mida tuleb teadvustada ja maandada. Kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu, teeme vajalikud ettevalmistused, et uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõtt oleks võimalik hiljemalt 2030. aastaks.

Rajame energiaühendused, mis tagavad energiajulgeoleku. Rajame Soomega kolmanda elektriühenduse (ESTLINK-3) ja tagame kõigi ühenduste turvalisuse ja talitluspidevuse. LNG vastuvõtuvõimekus Eestis tagab gaasi varustuskindluse ja meie tervikliku energiajulgeoleku. Investeerime elektri- ja sideühenduste rajamisse, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga, et need, kes tahavad toota ja seeläbi panustada meie energiasõltumatusesse, saaksid seda teha. Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energiamajanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame viivitamatult vajalike kompetentside loomisega ja õiguskeskkonna väljatöötamisega. Tuumaenergeetikaga on seotud arvestatavad riskid, mida tuleb teadvustada ja maandada. Kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu, teeme vajalikud ettevalmistused, et uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõtt oleks võimalik hiljemalt 2030. aastaks.

Helsinki ja Tallinna ning nende lähiümbruse muutumine maailma suurima talendikontsentratsiooniga ühtseks majandusruumiks ja elukeskkonnaks (FinEstBay) on Eesti rahvuslikes huvides ja Eesti riik peab vastavalt võimalusele seda igati toetama. Tallinn-Helsinki võimalik tunnel peab olema majanduslikult tasuv ja rahastatud läbipaistvalt, koostöös usaldusväärse erakapitali investeeringuga. Toetame kaasaegse konverentsikeskuse rajamist Tallinna.

Helsinki ja Tallinna ning nende lähiümbruse muutumine maailma suurima talendikontsentratsiooniga ühtseks majandusruumiks ja elukeskkonnaks (FinEstBay) on Eesti rahvuslikes huvides ja Eesti riik peab vastavalt võimalusele seda igati toetama. Tallinn-Helsinki võimalik tunnel peab olema majanduslikult tasuv ja rahastatud läbipaistvalt, koostöös usaldusväärse erakapitali investeeringuga. Toetame kaasaegse konverentsikeskuse rajamist Tallinna.

Kaasaegsed liikumisviisid peavad olema kasutatavad ja turvalised kõikide liiklejate jaoks. Seal, kus ruum võimaldab, peavad erineva kiirusega liikujad olema eraldatud. Selleks rajame koostöös omavalitsustega vajalikku kvaliteetset taristut, kohandame regulatsioone ja edendame liiklusharidust ning teavitust. Toetame jalg- ja jalgrattateede investeeringuid väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi.

Suursaarte ja mandri vahelised ühendused on kliendisõbralikud, kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud. Teenuse hinnakujundus on läbipaistev, toetab saarte arengut ja on pikaajaliselt kokku lepitud. Asendame praegused parvlaevad nende kasuliku eluea lõppedes uute, null-CO2 jalajäljega parvlaevadega. Turvalised veeteed peavad tekitama senisest enam teenusepakkumist liikumiseks, seda ka siseveekogudel. Soosime mere- ja siseveekogude taristu arendamist kasvatamaks Eesti atraktiivsust külastuskohana.

Eesti riik ei pea omama lennufirmat, vaid muutma oma lennujaamad ja taristu atraktiivseks sihtkohaks lennufirmadele, et toetada Eesti turismi- ja külalislahkussektori arengut. Tallinna ja Helsinki vahel peab toimima lennuühendus nii lennuväljade kui ka linnakeskuste vahel. Võimaldamaks lennuühendusi kogu riigist, loome õigusliku keskkonna Eestis õhutaksode kasutuselevõtuks. Eesti soosib droonide kasutuselevõttu muuhulgas viimase miili transpordilahendusteks, luues vajaliku regulatsiooni.

Eesti riik ei pea omama lennufirmat, vaid muutma oma lennujaamad ja taristu atraktiivseks sihtkohaks lennufirmadele, et toetada Eesti turismi- ja külalislahkussektori arengut. Tallinna ja Helsinki vahel peab toimima lennuühendus nii lennuväljade kui ka linnakeskuste vahel. Võimaldamaks lennuühendusi kogu riigist, loome õigusliku keskkonna Eestis õhutaksode kasutuselevõtuks. Eesti soosib droonide kasutuselevõttu muuhulgas viimase miili transpordilahendusteks, luues vajaliku regulatsiooni.

Tagame rohelise, turvalise ja kliimaeesmärke täitva rööbastranspordi arendamise. Rööbastranspordi majanduslikult mõistlik arendamine ühistranspordiks ja kaubaveoks on oluline meie kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu prioriseerime Rail Baltica ehitust, lisame uued elektrirongid inimeste riigisisese liikuvuse parandamiseks ja käivitame 2024. aastal Tartu-Riia rongiühenduse.

Tagame rohelise, turvalise ja kliimaeesmärke täitva rööbastranspordi arendamise. Rööbastranspordi majanduslikult mõistlik arendamine ühistranspordiks ja kaubaveoks on oluline meie kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu prioriseerime Rail Baltica ehitust, lisame uued elektrirongid inimeste riigisisese liikuvuse parandamiseks ja käivitame 2024. aastal Tartu-Riia rongiühenduse.

Tagame rohelise, turvalise ja kliimaeesmärke täitva rööbastranspordi arendamise. Rööbastranspordi majanduslikult mõistlik arendamine ühistranspordiks ja kaubaveoks on oluline meie kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu prioriseerime Rail Baltica ehitust, lisame uued elektrirongid inimeste riigisisese liikuvuse parandamiseks ja käivitame 2024. aastal Tartu-Riia rongiühenduse.

Kohalike omavalitsuste roll on kujundada oma territooriumil põhjendatud ja jätkusuutlik teedevõrk. Transpordiamet nõustab ja koordineerib omavalitsuste tegevust teedevõrgu arendamisel. Tagame riigieelarvest kohalike omavalitsuste teedevõrgu pikaajalise vajaduspõhise kaasrahastuse.

Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet. Selleks vaatame 2023. aastal üle kehtiva teehoiukava prioriteedid ja näeme riigi eelarvestrateegias ette teehoiukava pikaajalise ja realistliku püsirahastuse nelja-aastase sammuga. Tee-ehituse kiirus sõltub ka majanduse üldisest konjuktuurist.

Täiendame Euroopa Liidu rahastust riigieelarveliste toetustega, et kiire internet jõuaks kõigi soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Tagame, et riigimaanteede ehitamisel ja renoveerimisel rajatakse 5G võrgu paigaldamise valmidus. Kõik riigi toetused on tehnoloogianeutraalsed, võimaldades sealhulgas satelliitinterneti kasutuselevõttu.

Rahvuslik kapital tõmbab ligi rahvusvahelist kapitali. Võimestame erakapitali kaasamist uutesse rohetehnoloogiatesse läbi riikliku riskikapitali pakkumise. Toetame Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet suurtehingute käendamise meetmetega. Selleks suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kapitali, et kasvatada organisatsiooni võimekust käendada Eesti ettevõtete investeeringute rahastamist ning anda ekspordigarantiisid. Euroopa Liidu rahastuse ja arengupankade võimendusega loome EISi juurde pikaajalist rahastust pakkuva elamuinvesteeringute fondi, mis võimaldab turutõrke piirkonnas ettevõtjatel tuua turule uusarendusi ja renoveerida elukondlikku kinnisvara.

Rahvuslik kapital tõmbab ligi rahvusvahelist kapitali. Võimestame erakapitali kaasamist uutesse rohetehnoloogiatesse läbi riikliku riskikapitali pakkumise. Toetame Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet suurtehingute käendamise meetmetega. Selleks suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kapitali, et kasvatada organisatsiooni võimekust käendada Eesti ettevõtete investeeringute rahastamist ning anda ekspordigarantiisid. Euroopa Liidu rahastuse ja arengupankade võimendusega loome EISi juurde pikaajalist rahastust pakkuva elamuinvesteeringute fondi, mis võimaldab turutõrke piirkonnas ettevõtjatel tuua turule uusarendusi ja renoveerida elukondlikku kinnisvara.

Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud. Riigi e-teenused on kasutajakesksed ning e-teenuste arendamisel lähtume kasutajamugavusest nutiseadmes. Järgime andmete „vaid kord küsimise“ põhimõtet. Viime lõpuni arendustegevused, et järgmistel valimistel saaks turvaliselt hääletada ka nutiseadmest. Digitaalsed tehnoloogiad toodavad digiprügi ja tarbivad loodusressursse. Seepärast seame digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid. Eesti küberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ja selle tagamiseks teeb avalik võim igapäevast koostööd erasektoriga. Tagame, et küberturbe rahastamine on kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga.

Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud. Riigi e-teenused on kasutajakesksed ning e-teenuste arendamisel lähtume kasutajamugavusest nutiseadmes. Järgime andmete „vaid kord küsimise“ põhimõtet. Viime lõpuni arendustegevused, et järgmistel valimistel saaks turvaliselt hääletada ka nutiseadmest. Digitaalsed tehnoloogiad toodavad digiprügi ja tarbivad loodusressursse. Seepärast seame digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid. Eesti küberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ja selle tagamiseks teeb avalik võim igapäevast koostööd erasektoriga. Tagame, et küberturbe rahastamine on kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga.

Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud. Riigi e-teenused on kasutajakesksed ning e-teenuste arendamisel lähtume kasutajamugavusest nutiseadmes. Järgime andmete „vaid kord küsimise“ põhimõtet. Viime lõpuni arendustegevused, et järgmistel valimistel saaks turvaliselt hääletada ka nutiseadmest. Digitaalsed tehnoloogiad toodavad digiprügi ja tarbivad loodusressursse. Seepärast seame digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid. Eesti küberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ja selle tagamiseks teeb avalik võim igapäevast koostööd erasektoriga. Tagame, et küberturbe rahastamine on kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga.

Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud. Riigi e-teenused on kasutajakesksed ning e-teenuste arendamisel lähtume kasutajamugavusest nutiseadmes. Järgime andmete „vaid kord küsimise“ põhimõtet. Viime lõpuni arendustegevused, et järgmistel valimistel saaks turvaliselt hääletada ka nutiseadmest. Digitaalsed tehnoloogiad toodavad digiprügi ja tarbivad loodusressursse. Seepärast seame digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid. Eesti küberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ja selle tagamiseks teeb avalik võim igapäevast koostööd erasektoriga. Tagame, et küberturbe rahastamine on kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga.

Tõestel andmetel põhinev otsustamine on ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt määrava tähtsusega. Avaandmed võimaldavad välja töötada uusi teenuseid ja tooteid. Avaandmete vaba kättesaadavus eeldab erinevate riigi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Selleks täiendame õigusruumi ja teeme riigipoolseid arendustegevusi.

Ettevõtlusõppe ja rahatarkuse omandamisega tuleb alustada üldhariduskoolis ja õpe peab olema kättesaadav kõigile õpilastele. Ettevõtlusõpe ja rahatarkuse omandamine on elukestva õppe osa. Peame oluliseks toetada jätkusuutlikke eraalgatusel põhinevaid õppeprogramme. Kaasame ettevõtlusorganisatsioonid kutseõppe õppekavade koostamisse ning erialateadmiste nõudluse kaardistamisse.

Vajalik lisatööjõud kontrollitud rände abil. Eesti inimeste ja ettevõtete jõukuse kasvatamiseks vajame oskustööjõudu kontrollitud rände kaudu. Loome võimalused Ukraina sõjapõgenikele rakenduse leidmiseks neis tööturu valdkondades, mida meie ettevõtted vajavad.

Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame kehtivat raamistikku selliselt, et see motiveeriks töötamist, mitte sõltuvust toetustest. Mitmekülgsed ja muutuvate töösuhted (tööampsud, erinevat laadi lepingud, kaugtöö jne) peavad olema võimalikud, ilma et sellega kaasneks maksunduslik või muu diskrimineerimine. Samuti soosime võimaluste loomist erivajadustega ühiskonnaliikmete eneseteostuseks ja kaasamiseks tööturule.

Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame kehtivat raamistikku selliselt, et see motiveeriks töötamist, mitte sõltuvust toetustest. Mitmekülgsed ja muutuvate töösuhted (tööampsud, erinevat laadi lepingud, kaugtöö jne) peavad olema võimalikud, ilma et sellega kaasneks maksunduslik või muu diskrimineerimine. Samuti soosime võimaluste loomist erivajadustega ühiskonnaliikmete eneseteostuseks ja kaasamiseks tööturule.

Kaasaegne tööstus võimendab majanduse innovatsioonimahukust ja vähendab keskkonnajalajälge. Eesti digivalmidus ja -kompetents loovad suurepärased eeldused tehnoloogiamahuka tööstuse ja innovatsiooni kasvuks. Soosime riigi, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd uue põlvkonna tööstuslahenduste juurutamiseks. Riik toetab uutel tehnoloogiatel põhinevat kohalike loodusvarade väärindamist viisil, mis on vähima keskkonnamõjuga. Kaardistame strateegilised maavarad ja maksimeerime neist saadava kasu Eesti rahvale.

Arvestades järsult muutunud julgeolekuolukorda soosib riik ettevõtete selliste innovaatiliste tehnoloogiate arendamist, mis oleksid kasutatavad nii kaitse- kui ka tsiviilotstarbel. Ukraina kaitsevõime toetamisega arendame oma tööstust ja kaasame Eesti ettevõtted Ukraina ülesehitusse.

Riiklikud regulatsioonid toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu (näiteks finantstehnoloogiad, tehisintellekt, isejuhtivad sõidukid ja uue põlvkonna internet Web3) ning idusektori arengut. Riik soosib innovatsiooni läbi finantsstiimulite teadus-arenduskuludelt, mis on seotud kohustusliku aastaaruande lisa esitamisega, ja kogutud andmete tagasisidestamisega läbi ettevõtjaportaali.

Kogu ühiskond peab panustama innovatsiooni – ehitame e-Eesti kõrvale i-Eesti. Teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevus võimaldab liikumist tootlikuma majanduse ja kõrgelt tasustatud töökohtade suunas. Rakendusuuringute programmi kogemuse pinnalt loome Rakendusuuringute keskuse (RUK). RUKi strateegiline fookus on digilahendustel, tervisetehnoloogiatel ja -andmete väärindamisel, kohalike ressursside väärindamisel, sh biomassi rafineerimisel ning nutikatel energialahendustel, sh vesinikutehnoloogiatel.

Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovatsioonil. Selleks juhib ja arendab riik innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostab terviklikku talendipoliitikat. Riik panustab ise teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKPst ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKPst, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega. Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.

Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovatsioonil. Selleks juhib ja arendab riik innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostab terviklikku talendipoliitikat. Riik panustab ise teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKPst ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKPst, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega. Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.

Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovatsioonil. Selleks juhib ja arendab riik innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostab terviklikku talendipoliitikat. Riik panustab ise teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKPst ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKPst, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega. Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.

Riik ei pea olema ettevõtja ega omama osalusi ettevõtetes. Reformierakond nõustub hoidma riigi osalust ettevõtluses vaid juhul, kui selleks on möödapääsmatu ühiskondlik või strateegiline julgeolekuvajadus või eksisteerib objektiivne turutõrge, mida pole võimalik kõrvaldada. Ettevõtete osaluste valitsemisel tagame läbipaistvuse, kooskõla hea ühingujuhtimise tavaga ning volitatud isikute personaalse vastutuse.

Reformierakond on sallimatu korruptsiooni, mõjuvõimuga kauplemise, põhjendamatute subsiidiumite ja toetuste, soodusrežiimide ning konkurentsimoonutuste või turu manipuleerimise suhtes. Jätkame nullbürokraatia projekti tegevusi. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke andmeid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.

Reformierakond on sallimatu korruptsiooni, mõjuvõimuga kauplemise, põhjendamatute subsiidiumite ja toetuste, soodusrežiimide ning konkurentsimoonutuste või turu manipuleerimise suhtes. Jätkame nullbürokraatia projekti tegevusi. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke andmeid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.

Regulatsioonide eesmärk on anda tarbijale turvalisus ning ettevõtjale selgus ja investeerimiskindlus. Reformierakond lähtub põhimõttest, et riiklikke regulatsioone peab olema võimalikult vähe, kuid nii palju kui majandus tõhusaks toimimiseks vajab. Regulatsioone tuleb pidevalt üle vaadata ja ebavajalikud tühistada. Tagame ärikeskkonna etteaimatavuse, ettevõtjate ja sidusrühmade sisulise kaasamise regulatsioonide muutmisse ning maksumuudatuste jõustumise minimaalselt 6-kuulise etteteatamisega. Ettevõtluskeskkonda enim mõjutavad regulatsioonid Eestis ja EL tasandil arutatakse läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, et valida Eesti tuleviku jaoks parim lahendus ning vähemalt aastane jõustumistähtaeg. Kehtestame juhtimispõhimõtte, et riigiametid on eelkõige inimeste ja ettevõtete nõustajad ja abistajad. Vaatame üle järelevalvet teostavate ametite alluvuse, vältimaks võimalikku huvide konflikti.

Reformierakond seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse – inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine – täieliku rakendamise ja reeglitepõhise maailmakaubanduse eest. Euroopa Liit peab keskenduma oma konkurentsivõimele, majandusruumi ühtsusele, ühendustele, teadusele ja innovatsioonile. Stabiilne euro toetab Eesti ja Euroopa majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Kliimamuutustega võitlemine on meie kõigi ühine vastutus. Kliimaprobleemid tekitavad rändeid ning rahvusvahelisi konflikte. Eesti huvides on tugev rahvusvaheline koostöö kliimajulgeoleku ja stabiilsuse tagamisel.

Eesti välisteenistus peab olema dünaamiline, avatud ja motiveeritud, et parimal viisil tagada Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Suurem konsulaarvõimekus annab Eesti kodanikele laiemad võimalused viisavabalt reisida.

Aukonsulite institutsioon on tõestanud oma vajalikkust Eesti kodanike ja nende ühenduste huvide eest seismisel ja kontaktide loomisel. Vastavalt võimalustele tuleb seda võrgustikku arendada.

Eestlasi elab igas maailmanurgas ja nad on reeglina valmis panustama Eesti heasse käekäiku. Peame toetama ülemaailmse eesti võrgustiku teket, et soovijad saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.

Majandusdiplomaatia peab olema välisteenistuse lahutamatu osa. See võimaldab eesti ettevõtetel laieneda välisturgudele ja loob Eesti jõukust. Eesti peab osalema EXPO-l ja teistel suurt rahvusvahelist tähtsust omavatel sündmustel. Regulaarsed kõrgemate võimukandjate välisvisiidid peavad olema korraldatud selliselt, et nendel saaksid osaleda ka ettevõtjate delegatsioonid. Tugev majandusdiplomaatia aitab kaasa meie konkurentsivõimele maailma majanduses.

Koos majanduslike võimaluste suurenemisega peab suurenema ka Eesti diplomaatiline kohalolek maailma eri regioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Valgevene on praegu Venemaa poolt de facto okupeeritud riik. Valgevene tulevikust sõltub kogu Euroopa julgeolek, mistõttu oleme valmis abistama Valgevene ühiskonda Venemaa diktaadi alt vabanemises.

Eesti peab suurendama oma panust arenguabisse. Eesti ühiskonna arengutase paneb meile moraalse kohustuse osutada arenguabi ühiskondadele, kes seda vajavad. Meie eesmärgiks on 2030. aastaks tõsta arenguabisse minevate vahendite osakaal 0,33 protsendile SKPst. Selleks nähakse riigieelarves ette vajalikud summad. Arenguabi osutamisse kaasatakse kodanikuühiskond ja ettevõtjad. Eestil peab olema valmidus osutada abi loodusõnnetustes ja teistes humanitaarkriisides kannatanutele.

Balti riikide koostöö peab toimuma eelkõige Euroopa Liidus ja NATOs ning Põhjamaade koostööna. Ühisest ajaloost tingitud väärtushinnangutest soovime Balti riikide välis- ja julgeolekupoliitikas seisukohtade ühtsust.

Rootsi ja Soome liitumine NATOga loob uue dimensiooni Põhjamaade koostöös. Lisaks kaitsekoostööle soovib Eesti aktiivset koostööd Põhjamaadega kõigil tasanditel.

Eesti huvides on heas usus toimuv koostöö erinevate riikide ja rahvaste vahel. Eesti panustab osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas missioonides, mille eesmärk on maailma jätkusuutlik tehnoloogiline areng, riikidevaheline heauskne koostöö ja inimõiguste kaitse.

Atlandi-ülene koostöö peab paranema. Eesti soovib Põhja-Ameerika riikide ja Euroopa Liidu vahel senisest paremat koostööd kõigis valdkondades, sealhulgas USA ja EL vahelist vabakaubanduslepingut.

Eesti huvides on ühtne Euroopa Liidu Venemaa ja Hiina poliitika. Üheskoos on võimalik kaitsta kindlatel reeglitel põhinevat ja demokraatlikke väärtusi hindavat maailmakorda ning globaalsete probleemide lahendamiseks vajalikku ülemaailmset koostööd. Eesti panustab aktiivselt ühtse Euroopa poliitika kujundamisse.

Eesti toetab Ukraina võimalikult kiiret liitumist Euroopa Liiduga. Selleks aitame Ukrainal läbi viia vajalikud siseriiklikud reformid. Euroopa Liidu ja Eesti huvides on ka EL laienemine Lääne-Balkanil, samuti Moldova ja Gruusia liitumine, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud.

Eesti toetab Ukraina võimalikult kiiret liitumist Euroopa Liiduga. Selleks aitame Ukrainal läbi viia vajalikud siseriiklikud reformid. Euroopa Liidu ja Eesti huvides on ka EL laienemine Lääne-Balkanil, samuti Moldova ja Gruusia liitumine, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud.

Eesti riik ja inimesed toetavad Ukraina ühiskonda võitluses agressoriga kõigil tasanditel. Välisteenistus abistab kodanikuühendusi ja ettevõtjaid ukrainlaste abistamisele suunatud ettevõtmistes. Eesti diplomaatia peab järjekindlalt taotlema Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist ja Venemaalt kõigi Ukrainale tekitatud kahjude hüvitamist. Rahvusvaheliste reeglite rikkumine ja sõjakuriteod ei tohi jääda karistuseta. Venemaa peab Ukraina riigi hävitamiseks alustatud sõjas strateegiliselt lüüa saama. Sellest sõltub rahu ja julgeolek kogu maailmas.

Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti rahvuslik huvi. Peame oluliseks Euroopa Liidu ühise välis- ja kaitsekoostöö arendamist. Euroopa Liit peab olema võimeline reageerima kõigile rahvusvahelistele sündmustele kiiresti ja efektiivselt. Euroopa Liidu ühine kaitseinitsiatiiv ei asenda NATOt, vaid peab seda täiendama. Eesti seisab Euroopa Liidu põhivabaduste täieliku rakendamise eest ja soovib, et EL võtaks juhtrolli võitluses kliimamuutuste negatiivsete mõjudega. NATO peab tugevnema. Eesti soovib, et kõik NATO liikmesriigid panustaksid rohkem ühisesse kaitsesse. NATO tehniline ja moraalne üleolek totalitaarsetest riikidest on maailmarahu garant. Eesti huvides on liitlasvägede pidev kohalolek Eestis, kuni oht Venemaalt pole täielikult kadunud. Eesti toetab NATO laienemist ning esimesel võimalusel Ukrainale liitumiskutse esitamist.

Muutunud julgeolekuolukorras on teatud teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele. Senine vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseõpetus muudab hiljem Kaitseliiduga vabatahtlikult liitunute väljaõpetamise aeganõudvaks ja kulukaks.

Kaitset on vaja pidevalt harjutada. Õppused ja õppekogunemised on kaitsevõime seisukohalt määrava tähtsusega. Nendes osalemise takistuseks ei tohi olla majanduslikud põhjused. Vaatame üle õppekogunemistel osalevate reservväelaste tasustamise. Tihendada tuleb Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisõppusi.

Ebasoodsa julgeolekuolukorra tingimustes peab kaitsetööstuse arendamine olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide omandamisel on oluline roll vastuostudel. Mida arenenum on Eesti kaitsetööstus, seda parematel tingimustel on meil võimalik hankida kõrgtehnoloogilisi relvi.

Toetame põhimõtet, et maakaitse suurendamise kulud (varustus, väljaõpe) kaetakse kaitse-eelarvest. Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kõigi valitsusasutuste ja riigikaitseorganisatsioonide tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Hangetel tuleb maksimaalselt vältida agendi- ja komisjonitasusid.

Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse. Senine ühiskondlik kokkulepe kulutada riigikaitsele 2% rahvuslikust kogutoodangust on osutunud seoses julgeolekuolukorra muutumisega ebapiisavaks. Lisaks omaenda võimekuse olulisele tõstmisele tuleb kiiresti arendada ka võimekusi liitlasjõudude efektiivseks rakendamiseks, kui selleks tekib vajadus. Seisame selle eest, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õppekogunemistel tuleb reservväelastele maksta võrdset tasu tegevväelastega.

Eesti julgeolek sõltub Ukrainast. Ukraina käekäik mõjutab vahetult rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Eesti peab aitama Ukrainat nii sõjaliselt, sealhulgas Ukraina kaitseväe väljaõpetamisega, kui ka majanduslikult. Eesti riigikaitse arendamisel arvestame Ukraina kogemusega, seetõttu on vajalik meie pidev kohalolek Ukrainas. Tugevdada tuleb Kaitseliidu koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega ja õppida nende kogemusest.

Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb igaühele selgitada vajadust ootamatusteks valmistuda.

Maa kliima muutumisest ja inimkonna tehnoloogilisest arengust tulenevad uut tüüpi julgeolekuohud. Nende teadvustamiseks ja uurimiseks on vaja toimivat seiresüsteemi, mida tuleb arendada koos ettevõtete ja teadusasutustega. Ohtude maandamiseks on vaja tõhusat rahvusvahelist koostööd. Loome süsteemi selleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid oma oskuste ja võimekustega osaleda riigi kaitsmisel.

Ühiskonna julgeolekut mõjutavad senitundmatud ohud, mille tekkimiseks peame olema valmis. Avame riigikaitseteenistuse loomise arutelu, et kõik inimesed saaksid vastavalt oma oskustele osaleda riigi kaitsmisel.

Igasugune julgeolekuohtu kujundav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida. Samuti peab riik tagama igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet. Vaatame üle väljakujunenud praktika teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Teave, mis on inimestele vajalik ratsionaalsete otsuste tegemiseks, peab olema avalik.

Ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse, täpsustame seadusest tulenevaid ülesandeid ja arendame kiirkorras asutuste võimekusi. Adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida. Arendada tuleb vastavat koostööd liitlaste vahel.

Venemaa agressioon naaberriigi vastu nõuab julgeolekuaspektide arvestamist kõikide riigi poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Kõigi riigi poliitikate puhul tuleb esmalt hinnata, kuidas need mõjutavad võimekust kaitsta Eestit võimaliku Venemaa ründe (nii sõjalise kui ka mittesõjalise) vastu. Kuniks oht Venemaa suunalt püsib, ei langetata otsuseid, mis võivad meie kaitsevõimet nõrgendada. Ühiskondlikku ressurssi suunatakse eelkõige valdkondadesse, mis tugevdavad Eesti julgeolekut.