Avar julgeolekukäsitlus peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ja omavahelises koostöös.
Kohus leidis, et Venemaa elanikud võivad Eestis kujutada ohtu julgeolekule, toetades PPA otsust keelata Venemaa kodanikul riiki sisenemine.
Eesti uues kaitsekavas aastateks 2023 kuni 2026 on kaitsekuludeks ette nähtud 3,009 miljardit eurot, koos lisarahastusega 3,8 miljardit eurot.
Kaitseminister Hanno Pevkur teatas, et Eesti kavatseb tugevdada seire- ja eelhoiatussüsteeme, investeerides aastatel 2025 kuni 2028 ligi 6,4 miljardit eurot kaitsevaldkonda.
Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2026–2029 seab fookusesse mitmekihilise õhukaitse loomise, süvalöökide võime suurendamise ja olukorrateadlikkuse parandamise.
Ott Aava rõhutas, et Eestil on võimalus kujuneda Euroopa kaitsetehnoloogia keskuseks, kasutades ära oma strateegilist positsiooni ja investeerides tugevalt kaitsemeetmetesse.
Annetused Ukraina abistamiseks on vähenenud, kuid abivajadus püsib, mistõttu on oluline jätkata toetamist.
Mitmed sammud avara julgeolekukäsitluse suunas on astutud, sh strateegiad ja investeeringud, kuid lubadus pole veel täielikult täidetud ega rakendatud kõigis ühiskonna tasandites.
