Purga sõnas, et ootab 2. juuniks kunstide asekantslerilt tegevusplaani, kuidas edasi minna. Kultuuriminister nentis, et teatrite rahastamist puudutav määrus on tänaseks muutunud tõlgendamatuks. "Sellega peab nüüd tööd edasi tegema. Eesti ei ole nii suur, et ei oleks võimalik läbi rääkida ja üheskoos arutades mõistlikele lahendustele jõuda," märkis ta. Purga lükkas ümber ka liikvele läinud väite, nagu kavatseks ministeerium teatrite rahastamist vähendada. "Meie eesmärk on teatrite rahastuse taset hoida eelmise aasta lõpptulemustega võrdsel tasemel," täpsustas ta. Etendusasutuste liidu juht Kristiina Alliksaar loodab, et ministeerium võtab tagasi oma ettepaneku vähendada töötajate arvu valemis, mille alusel arvutatakse töömahtu, mis kulub ühe lavastuse väljatoomiseks.

Suurendame hambaravihüvitist.

Loome koostöös tervishoiuteenuse osutajate, Eesti Varude Keskuse ja Eesti Kaitseväega tervishoiu tegevusvarude süsteemi.

Algatame koos arstide, meditsiinieetika ekspertide, patsiendiorganisatsioonide ja teiste osapooltega elulõpu otsuste määratlemise analüüsi.

Loome lihtsama õigusliku võimaluse patsiendi testamendi koostamiseks.

Vaatame üle Eesti haiglavõrgu arenguvajadused, võttes aluseks analüüsi “Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ tulemused. Arendame terviklikku tervishoiuvõrgustikku, mis eeldab esmatasandi tervishoiu, haiglavõrgu ja erakorralise meditsiinivõrgu senisest tugevamat integreeritust.

Uuendame tervishoiu digilahendusi ja arendame personaalset terviselugu, millega inimene näeb terviseinfot, rahalist kulu ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist. Eesmärk on suunata senisest rohkem tähelepanu ja ressursse haiguste ennetamisele ja patsendikesksele tervishoiule.

Viime 2023. aasta lõpuks läbi tervishoiu rahastamise analüüsi eesmärgiga tagada senisest laiapõhjalisem tervishoiu rahastamine ja jätkusuutlikkus. Otsime võimalusi kaasata tervishoidu erarahastust. Toetame solidaarse tervisekindlustuse jätkumist.

Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks, sh ravikodud, päevaravi jms.

Pakume haridus- ja noorsootöötajatele väljaõpet vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.

Jätkame vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide toetamist.

Laiendame vaimse tervise nõustamise ja kaasnevate teenuste kättesaadavust.

Kujundame toimiva seiresüsteemi inimeste vaimse tervise toetamiseks suunatud tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks.

Töötame valdkondade üleselt välja laste ja noorte vaimse tervise parandamise lahendused. Suurendame koolipsühholoogi teenuse kättesaadavust.

Toome vaimse tervise abisüsteemi kohest abi võimaldavad tõenduspõhised psühhosotsiaalsed lähi- ja digitaalsed sekkumised.

Tagame lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide jätkusuutlikku rahastuse.

Toetame eestkostja rolli täitmist, vähendades asjatut bürokraatiat.

Tagame lapsendatutele õiguse teada oma päritolu.

Suuname lisaraha erivajadusega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse.

Tagame peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tugiteenuste riikliku rahastuse.

Loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi: tõstame elatisabi 200 euroni kuus ja tagame vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemel õiglasema toetuse.

Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

Suurendame riigi rahastust harvikhaigusega laste raviks.

Muudame perehüvitiste seadust, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.

Suurendame viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke olemasolu riigi poolt rahastatud sündmustel, kultuuriüritustel ja asutustes.

Avalik ruum peab olema ligipääsetav kõigile Eesti elanikele ning elukeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda ligipääsetavuse rakkerühma soovitustest.

Käivitame teadus- ja välisraha toel sotsiaalhoolekande innovatsiooniprogrammi, eesmärgiga leida uudsed tehnoloogiad hooldusvajaduse ja -koormuse vähendamiseks.

Viime läbi analüüsi sotsiaal- ja tervisevaldkonna avalike teenuste osutamise ja juhtumikorralduse uudse korraldusmudeli väljatöötamiseks, mis tagaks tegevuste jätkusuutlikkuse ka tööjõupuuduse tingimustes. Tugevdame tõmbekeskuste rolli integreeritud sotsiaal-, haridus- ja terviseteenuste osutamisel.

Viime Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse SOM-i haldusalast HTM-i haldusalasse, eesmärgiga toetada erivajadustega noorte kaasamist kutseharidusse ja Astangu rolli haridusvaldkonna kompetentsikeskusena.

Kujundame inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse – integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse

Tugevdame sotsiaalvaldkonna järelevalve võimekust, et tagada inimeste õiguste kaitse sotsiaalhoolekandes, ning võtame riskide tuvastamiseks ja maandamiseks kasutusele uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Viime läbi personaalse riigi reformi, mille eesmärgiks on integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomine, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel inimeste heaolu nimel.

Loome sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna standardiseeritud andmevahetuse, mis vähendab spetsialistide dubleerivaid tegevusi ning tagab inimestele kiirema ja kvaliteetsema abi.

Arendame proaktiivseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt ja/või vajaduspõhiselt andmete alusel.

Arendame paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada sealhulgas laste ja puudega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadusega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

Jätkame hooldusreformi elluviimist ja läheme edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes. Kehtestame hoolekandeteenuste kvaliteedinõuded.

Kaasajastame toimetulekutoetuse metoodika. Analüüsime võimalusi koguda toimetulekutoetuse maksmiseks vajalikud alusandmed automaatselt, et luua kiire ja vajaduspõhine toetussüsteem.

Viime läbi erinevate peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust.

Soodustame inimeste pensioniks kogumist, selleks analüüsime võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba paindlikumaks tegemiseks ning anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks. Kasvatame inimeste teadlikkust võimalustest ja arendame finantsoskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome personaalse konto pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.

Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba.

Jätkame Ida-Virumaale suunatud meetmete toetamist läbi Ida-Virumaa programmi: kultuurisaadiku programm, residentuuride programm, kultuuri- ja spordiürituste toetamise programm.

Tagame eesti keele tasuta õppimise soovitud keeletasemel kõigile soovijatele igas vanuses ja keeleoskuses, olenemata Eestis elamise ajast. Parandame täiskasvanute eesti keele õpet sihtrühmade prioriseerimise ja online-õppeplatvormide arendamise toel.

Parandame venekeelses inforuumis kvaliteetsete meediaväljaannete kättesaadavust.

Tagame Ukraina põgenikele suunatud kohanemisteenused (erinevad jätkutegevused, sh kohanemiskoolitused ja eesti keele õpe).

Seisame ausa spordi eest, arendades Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse edasiarendamist kompetentsikeskusena, et tagada efektiivne võitlus dopingu, kokkuleppemängude, väärkohtlemise ja teiste spordieetika probleemide vastu.

Arendame regionaalsete tervisespordikeskuste üleriigilist võrgustikku eesmärgiga luua kõigile liikumisvõimalused vabas õhus.

Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.

Töötame välja Eestile oluliste kõrge sportliku tasemega ja suure Eesti turundamise potentsiaaliga võistluste toetamise alused.

Kaasajastame EOK-i alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi.

Jätkame EOK-i saavutusspordi projekti „Team Estonia“.

Soosime Eesti inimeste suuremat liikumisharjumuse kujundamist. Laiendame seniseid laste liikumist soosivaid programme kõikidesse koolidesse eesmärgiga, et lapsed liiguks koolipäeva jooksul vähemalt 60 minutit.

Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.

Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.

Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse.

Otsime võimalusi rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.

Viime läbi muinsuskaitse objektide inventuuri. Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.

Kaitseme laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri.

Toetame ja arendame teoste digitaliseerimist, mis on vajalik nii säilimise kui kättesaadavuse seisukohast. Selleks arendame kultuuriloome rahastamisvõimalusi, kaasates EL-i rahastust ning soodustame virtuaaltootmise arendamist.

Võtame eesmärgiks parandada loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi. Kaasajastame loovisikute ja loomeliitude seaduse. Avaliku sektori kultuuriasutused ja avaliku sektori poolt finantseeritud loometöö tasustamise osas võetakse suund töötasuvormidele, millega kaasnevad tööandjapoolsed maksude tasumised ja sotsiaalsed garantiid.

Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.

Leiame rahalised võimalused ERR-i uue maja ehitamiseks läbi Eesti Kultuurkapitali rahastusvõimaluste.

Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ja analüüsime ERR-i senist rahastusmudelit.

Jätkame Eesti filmitööstuse arengu toetamist läbi Film Estonia programmide.

Jätkame kultuuriranitsa programmiga.

Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks.

Ajakohastame lemmikloomade pidamisega seotud seadusandlust ja lemmikloomade registreerimisega seonduvat.

Parandame tervisliku taimetoidu kättesaadavust avalikku sektorit teenindavates toitlustusasutustes.

Soodustame toidu annetamist läbi õiguslike regulatsioonide parandamise ja kommunikatsiooni, mis julgustaks kaubandus-, sh hulgikaubanduse ettevõtteid toitu annetama. Rakendame toidu raiskamise vähendamiseks Euroopa Liidus juba toimivaid meetmeid.

Koostame riikliku toiduraiskamise vähendamise programmi.

Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu ning suurendame taimse toidu osakaalu.

Jätkame kestlike põllumajandustavade juurutamist, mille tulemusena väheneb taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine.

Suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades.

Piirame kolmandate riikide kodanikele ligipääsu põllu- ja metsamaa ostmisele ja rentimisele. Eesti julgeoleku tagamiseks kitsendame kolmandate riikide kodanike kinnisasja omandamise võimalusi.

Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni. Panustame maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle sihipärasele kasutajale.

Motiveerime Eesti haridusasutusi osalema toidutootmise teadmispõhisemaks muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises. Tagame toidujulgeolekut toetava kõrghariduse tellimuse vastavalt OSKA raportile.

Otsime võimalusi toetada põllumehi ja toidutootjaid sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega. Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.

Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena.

Kaasajastame Euroopa Liidu vahendite toel Narva Haigla.

Kiirendame ÕÜF-i rahade kasutamist ning teeme vajadusel meetmeid ümber, et need vastaksid rohkem piirkonna vajadustele. Tõstame ÕÜF-i võimaluste selgitamiseks venekeelset kommunikatsioonivõimekust.

Ida-Virumaaga seotud väljakutsete lahendamise paremaks juhtimiseks nimetame Ida- Virumaale ametisse valitsuse esindaja. Parandame Ida-Virumaa elukeskkonda, kaasates arhitekte ja EKA linnaruumi eksperte.

Suurendame omavalitsuste IT-võimekust ja teadlikkust läbi nõustamise ning keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumise. Võtame eesmärgiks viia kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja -teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi.

Teeme koostööd Lätiga selleks, et parandada Valga/Valka koostööd ning ühiste teenuste väljaarendamist.

Avaliku ruumi kvaliteetsemaks muutmiseks jätkame nn kolemajade lammutamist ja loome avaliku ruumi parandamise programmi.

Vähendame väljaspool Tallinnat ja Tartut ning nendega külgnevate omavalitsuste asustusüksuste KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetuse omaosalusmäära 30%-ni. Piloteerime kvartalipõhist renoveerimisprogrammi.

Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu käivitatud eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse. Pakume maapiirkonda kodu rajavatele peredele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaaslaenu ja käendusi.

Suurendame kohaliku omavalitsuse autonoomiat riigile kuuluva maa kasutuselevõtmisel. Kaardistame linnades ja asulates kasutuses mitteoleva riigimaa ning võõrandame selle ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil kohalikele omavalitsusele.

Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamisel arvestame piirkondlike eripäradega, et vähendada piirkondlikku mahajäämust

Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet. Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks eesmärgiga suunata Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

Soodustame toetuste jagamisel omavalitsuste koostööd. Motiveerime toetusmeetmete omavastutusmäärade ja mahtudega kohalikke omavalitsusi tegema koostööd ning leidma ühiseid investeeringuobjekte.

Vaatame KOKS-i ja KOFS-i kaasajastamise käigus üle kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesannete jaotuse ning rahastuse.

Tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist

Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.

Toetame Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele.

Turutõrkega piirkondades arendame riiklike meetmetega välja vabavõrguna pakiautomaatide võrgustiku, et tagada side ja teenuse pakkumise võimalused kogu riigis.

Meremajanduse arendamiseks kaasajastame merenduse seadusandluse, arvestame valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul ning tähtsustame väikesadamate piirkondlikku rolli.

Tagame parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsime parandamisvõimalusi.

Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk parandada rattaga liikumis- ja parkimisvõimalusi ning tagada senisest suurem jalgratturite ohutus igapäevases liikluses.

Tagame raudteetaristu korrashoiu ja kiiruste kasvu ning läheme edasi raudtee elektrifitseerimisega.

Jätkame Rail Balticu väljaehitamist.

Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet.

Viime läbi liikuvusreformi ja sünkroniseerime erinevad transpordiliigid ning arendame nõudepõhist liikuvust. Tagame tasuta ühistranspordi lastele, eakatele ja puuetega inimestele.

Lõpetame puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises ja teeme koostööd selle lõpetamiseks teistes Euroopa riikides, kuid kasutame biomassi kohalikes koostootmisjaamades. Toetame puidu kaskaadkasutust ja kasutamist kõrgema lisandväärtuse loomiseks, mitte energeetilise puidu ekspordiks.

Teeme gaasituru dekarboniseerimise kava biogaasi turu laiendamiseks.

Aastaks 2027 teeme avaliku konkursi juhitava võimsusreservi hankimiseks.

Toetame Eesti ja Euroopa Liidu jaoks oluliste maavarade kasutuselevõtu uurimise jätkamist ning otsime võimalust keskkonda hoides luua Eesti rahvale seeläbi uut jõukust.

Toetame Läänemere meretuuleparkide elektrivõrgu rajamist ja lisamist Euroopa projektide hulka.

Ühendame Eesti Mandri-Euroopa võrku hiljemalt aastaks 2025.

Rajame uusi välisühendusi Eesti energiakindluse kasvatamiseks.

Võrke arendades võtame arvesse ka elektrisõidukite osatähtsuse kiirenevat kasvu ja sellega kaasnevat laadimisvõimaluste väljaarendamist.

Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.

Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist.

Ruumilise arengu ja tõhusaima mitmeotstarbelise maakasutuse eesmärgil peab tulevikus nihkuma fookus suurtelt maapinnale paigaldatud päikeseparkidelt rohkem hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele.

Eraldame põlevkivi kaevandamise Eesti Energiast ja loome eraldi äriühingu, mis tagab võrdse ligipääsu põlevkivi ressursile kõikidele turuosalistele kulupõhise hinnaga. Eelistame uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist.

Viime lõpuni Elektrilevi eraldamise Eesti Energiast.

Investeerime võrguettevõtete koordineeritud plaani järgi võrkudesse eesmärgiga suurendada ilmastikukindlust, puhastada võrgud fantoomliitumistest, tugevdada ühendusi saartega ja anda võimalus liituda uutel tootmistel.

Soodustame rohevesiniktehnoloogia arengut. Toetame geotermaalenergia uuringuid, samuti jääksoojuse, reovee- ja merevee soojuse kasutamist kütteks ja jahutuseks.

Taastuvenergeetikaga proportsioonis pöörame tähelepanu salvestusvõimsuste rajamisele ning loome EL-i ühishuviks olevate strateegiliste energeetikaprojektide realiseerimiseks vajaliku garantiimehhanismi.

Taastuvenergeetikaga proportsioonis pöörame tähelepanu salvestusvõimsuste rajamisele ning loome EL-i ühishuviks olevate strateegiliste energeetikaprojektide realiseerimiseks vajaliku garantiimehhanismi.

Tuumaenergeetika töörühma raporti alusel otsustame, kas ja millises rollis võiks Eesti energeetikaportfellis olla tuumaenergia

Seame eesmärgiks, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.

Langetame 2023. aasta jooksul analüüsipõhised otsused energiasüsteemi järgnevate kümnendite valikutes. Taastuvelektri 100% eesmärgi täitmiseks korraldame hinnalae ja -põrandaga vähempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks.

Toetame tööstusettevõtteid energiaülemineku tegemisel ja ressursitõhususe parandamisel.

Seame avaliku sektori eeskujuks kliimajalajälje vähendamisel.

Soosime ja rakendame erasektoris loodud võimalusi energiatarbe ning seeläbi tipukoormuse ja kulutuste vähendamisel, töötades EL-i tasandil selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul.

Käsitleme taastuvenergeetikat kui ülekaalukat avalikku huvi. Muudame kiiremaks taastuvvõimsuste planeerimise, rajamise ja võimaluse võrku pääseda. Määrame kriteeriumid ülekaaluka avaliku huvi projektide valikuks ja kiirendatud ning lihtsustatud korras ehitamiseks.

Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod.

Seame eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa meie hoonetefondist, sh avaliku sektori hooned. Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Kehtestame avalikele ja ärihoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse.

Lisame ehitus- ja planeerimisseadusesse kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustuse. Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust ja säästvate liikumisviiside eelisarendamist.

MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge

Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks. MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda.

Uuendame harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasusüsteemi.

Käivitame merekaitse reformi ja koostame tegevusplaani kestliku sinimajanduse arendamiseks.

Reformime keskkonnatasude süsteemi, et soosida saastamise vähendamist.

Parandame Eesti vooluveekogude – jõgede ja ojade – seisundit, samuti vaatame üle väinade seisukorra ja parendamise võimalused.

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes, sest see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste suuniste ja kokkulepetega.

Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas EL-i elurikkuse strateegiaga. Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.

Analüüsime seniseid looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise põhimõtteid nii maaomanikele kui ka kohalikele omavalitsustele.

Maksustame metsa- ja põllumaade raadamist.

Puidu väärindamiseks ja suurema lisandväärtuse saamiseks peame vajalikuks puidukeemia arendamist.

Üldjuhul on lageraie looduskaitsealadel piiratud.

Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ning püsimetsana KAH aladel.

Hoiame asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud elukeskkonda. Kirjeldame kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses.

Digitaliseerime kogu raieprotsessi ja sellega seonduva aruandluse. Raieteatise, raietööde ja raie lõpetamise andmed peavad kajastuma vahetult.

Kõik metsandusega seotud andmed peavad olema digitaalsed, avalikud ja olema seotud teiste riiklike andmebaasidega (PPA, Teedeamet, EMTA jne).

Metsade majandamine ja puidu väärindamine peab tervikuna tagama, et metsandusvaldkond on süsiniku siduja. Eesti puit tuleb väärindada maksimaalselt ja lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega.

Koostame metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega.

Võtame vastu koostatud metsanduse arengukava ja parandame metsandusandmete kvaliteeti, et senisest täpsemalt jälgida Eesti metsade seisundit. Seame sihiks, et majandusmetsade tagavara ei tohi väheneda. Eesmärgi saavutamiseks kiidame valitsuse tasandil 2023. aasta sügisel heaks metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas.

Energiasõltumatuseks ja inimeste kulude kokkuhoiuks on prioriteet elamute ja hoonete renoveerimine, toetame seda EL-i vahenditest.

Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele – loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.

Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi ja IT-sektori keskkonna jalajälje vähendamise programmi.

Ringmajanduse teekaardis seame suunad Eesti ringmajanduse arenguks (sh ringlussevõtu võimalused) üheskoos riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjatega. Suurendame põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu mh läbi riigihangete. Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

Ringmajanduse teekaardis seame suunad Eesti ringmajanduse arenguks (sh ringlussevõtu võimalused) üheskoos riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjatega. Suurendame põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu mh läbi riigihangete. Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

Jõustame „saastaja maksab“ printsiibi. Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära.

Digitaliseerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle.

Roheleppe eesmärkide saavutamine on võimalik vaid kogu ühiskonna teadlikkust suurendades ning erinevaid huvirühmi kaasates. Suurendame kommunikatsiooni-, teavitus- ja kaasamistegevusi keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks, ühisosa leidmiseks ning temaatilise arutelukultuuri parandamiseks.

Võtame koostöös teadlaste, ekspertide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjatega vastu kliimaseaduse ning loome kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselguse ja investeerimiskindluse. Selleks, et tagada kõigile osapooltele ettenähtavus ja õiguskindlus Eesti 2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks, määratleme olulisemad sihttasemed, mis puudutavad erinevate elu- majandusvaldkondade tulevikku. Hindame kliimaseaduse rakendamist koos ekspertkoguga perioodiliselt.

Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on valdkondadeülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.

Kahekordistame vajaduspõhise õppetoetuse.

Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas ja pikendame tagasimakse perioodi.

Töötame välja stiimulid ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvatamiseks.

Laiendame paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist (nt osakoormusega õpe, üheaastased magistrikavad).

Loome võimaluse, et Eesti Töötukassa ümberõppetoetust saab kasutada õppemaksu tasumiseks.

Lubame seadusega küsida erandjuhtudel õppemaksu ka doktoriõppes.

Toetame tasuta esimese eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.

Suurendame kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15% ja suurendame eraraha kaasamise võimalusi, et kasvatada kõrghariduse rahastamine 1,5%-ni SKP-st.

Investeerime avalikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st ning toetame ettevõtjaid, et erasektor investeeriks teadusarendustegevusse vähemalt 2% SKP-st.

Suurendame mitteformaalse eestikeelse õppe võimalusi.

Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega.

Vaatame üle senise hariduslike erivajadustega (HEV) laste õppekorralduse ja tugiteenuste põhimõtted ning otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist.

Tõstame koolijuhtimise kvaliteeti ja muudame koolijuhtide töölepingu tähtajaliseks. Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.

Koolivõrk vajab selgemat korrastamist ja reegleid. Töötame välja koolivõrgu rahastusmudeli, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Kõik maakoolid 1-6. klassiastmes lähevad klassipõhisele rahastusele tingimusel, et seal õpib 3 aasta keskmisena 30 või rohkem last. Klassipõhine rahastus väheneb sujuvalt vahemikus 30 kuni 20 last.

Peame oluliseks haridusvaldkonna koostööd erasektoriga, et lahendada üheskoos valdkonna väljakutseid. Näiteks saab koostöös erasektoriga leida lahendusi paindlike õppeviiside arendamisel, luua kaasaegset õppematerjali ja kasvatada noorte inimeste huvi reaal- ja loodusteaduste vastu.

Muudame kutsehariduse atraktiivsemaks, kutsekoolides õppijad saavad lisaks kutse omandamisele konkurentsivõimelise keskhariduse (4-aastane õpe).

Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni. Muudatus hakkab kehtima 2024. aastal põhiharidust lõpetavatele õpilastele.

Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.

Tagame riigieelarvest raha eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava plaanipäraseks elluviimiseks.

Üleminek eestikeelsele õppele seni vene- või mitmekeelse õppega koolides peab looma eeldused õpilaste aineteadmiste paranemisele.

Kaasame lapsevanemaid üleminekul eestikeelsele haridusele. Tagame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimise võimaluse.

Viime 2030. aastaks kogu Eesti põhihariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises koolis, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele. Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest ning loome vajadusel nn vene koolile individuaalse üleminekukava.

Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.

Muudame alus-, üld- ja kutsehariduse eestikeelseks vastavalt kehtivale seadusele.

Kaotame täiendava maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest alates 2024. aastast.

Suurendame hasartmängudest laekuvat riigi maksutulu.

Vaatame üle keskkonna- ja ressursitasud ja maksustame raadamise.

Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse.

Jätkame pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamist, vältides samal ajal piirikaubanduse teket.

Maksustame pakendite ja plasti kasutamist eesmärgiga vähenda pakendijäätmete teket.

Soosime maksupoliitikaga ringmajandust ja ressursside taaskasutust.

Kehtestame automaksu 1. juulist 2024.

Tõstame üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu 2% võrra 2025. aastal.

Tõstame käibemaksu 2% võrra 2024. aastal. Kaotame madalama käibemaksu erisuse majutusteenuse pakkujatele alates 1.jaanuarist 2025.

Kaotame 2025. aastast üksikisiku tulumaksule praegu kehtiva maksuküüru ja tõstame tulumaksuvabastuse 700 euroni kuus.

Laiendame riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi ja võtame senisest suurema fookuse tarbimise, saastamise ja vara maksustamisele.

Viime läbi riigieelarve revisjoni koos nulleelarve põhimõtetega ja suurendame eelarve läbipaistvust.

Võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused.

Koondame eesti.ee ettevõtja digiväravasse ettevõtja jaoks olulisemad avaliku sektori teenused ja teenustega seotud informatsiooni, luues proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi. Soosime tehisintellekti ja masinõppe laialdast kasutust.

Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil.

Arendame digiriiki kasutajakeskselt ja uuendusi soosivalt, seades esikohale kasutajamugavuse nutiseadmes ning süsteemide ja teenuste turvalisuse. Võimaldame senisest enam personaalsele riigile omaseid teenus- ja otsustusprotsesse, tehisintellekti integreerimist andmepõhisesse otsustamisse.

Vaatame üle kõik riigi teenused, kaotame dubleerimised. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumides, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga. Teeme e-valimised võimalikuks nutiseadmetes.

Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris. E-arve on elektrooniline suhtlus masinate vahel.

Asendame avalduse esitamise kohustuse nõusolekuga teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.

Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi.

Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni.

Toetame Riigi Teataja seaduste formaliseerimise protsessi viisil, mis võimaldab tekstidest genereerida küsimuse lahendamise või toimingureeglid, mida saab muuhulgas kasutada avaliku sektori teenuste tarkvaras.

Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele ettevõtted, kodanike ühendused jt saavad luua uusi lahendusi.

Viime läbi eelarve revisjoni ja algatame null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.

Analüüsime Rohelise Koridori loomise võimalust, millega soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid läbi bürokraatia vähendamise, mis lühendab kõigi projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega.

Tegeleme süsteemselt Eesti ettevõtetele kapitali kättesaadavusega, sealhulgas soodustame pensionifondide raha investeerimist Eesti majandusse, et soodustada rahvusliku kapitali akumulatsiooni ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid.

Tagame digiriigi toimimiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse, et küberturve oleks kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga. Seame konkreetsed digiriigi digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid.

Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid.

Suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) finantsvõimekust suurprojektide käendamiseks, roheinvesteeringuteks ja Eesti ettevõtete välisturgudele laienemiseks.

Käivitame rakendusuuringute keskuse koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega. Suurendame rakendusuuringute programmi rahastust vastavalt riiklikele fookusvaldkondadele.

Kehtestame avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60% mediaanpalgast. Seame eesmärgiks 2023.a mais 3-poolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 60 %ni mediaanpalgast 2027.aastaks ning alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.

Võtame eesmärgiks, et 2% kõigist riigihangetest peab olema suunatud innovatiivsete lahenduste hankimisele.

Investeerime teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st ja seame eesmärgiks, et erasektori TA kulud on vähemalt 2% SKP-st.

Juhime ja arendame innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt. Innovatsioonitrepp ja rohetrepp on kaks tööriista, mis aitavad ettevõtetel hinnata innovatsioonimahukust ja oma keskkonnajalajälge ning tõsta seeläbi oma konkurentsivõimet.

Eesti jätkab rahvusvahelist koostööd selle nimel, et võtta Venemaa ja Putini režiimi võtmeisikud vastutusele agressioonikuritegude eest. Samuti tuleb tagada, et konfiskeeritud Venemaa varasid on võimalik kasutada Ukraina ülesehitamiseks.

Panustame aktiivselt Ukraina ülesehitamisse ja tegutseme selle nimel, et Eesti avaliku ja erasektori kogemus, oskused ja ettevõtete potentsiaal leiaksid Ukrainas võimalikult laialdast kasutamist.

Eesti toetab Euroopa Liidu laienemist ning liitumiskõneluste võimalikult peatset alustamist Ukraina ja Moldovaga.

Toetame Ukraina saamist NATO liikmeks.

Seisame Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ja toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.

Tugevdame igakülgset koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel.

Ühendame globaalse eestlaskonna, toetades ülemaailmse võrgustiku teket, et soovijad saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.

Eesti arengukoostöö fookuses on Euroopa Liidu idanaabruses demokraatliku ja õigusriigil põhineva turvalise ja majanduslikult eduka naabruskonna edendamine.

Teostame aktiivset majandusdiplomaatiat, mis võimaldab meie ettevõtetel laieneda välisturgudele, toob sisse uusi investeeringuid ning loob tervikuna Eestile jõukust.

Tugevdame Eesti diplomaatilist võimekust, mis läbi dünaamilise, avatud ja motiveeritud välisteenistuse tagab parimal viisil Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Selleks uuendame välisteenistusseadust ja tugevdame strateegilise tähtsusega saatkondi.

Eesti on Euroopa Liidu aktiivne liikmesriik, kes kaitseb ühtsust tähtsustades oma rahvuslikke huvisid õigusaktide loomisel, poliitikate kujundamisel ja ellurakendamisel.

Arendame igakülgset koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.

Toetame Euroopa Liidu ja NATO selgetel kriteeriumidel põhineva laienemispoliitika jätkumist ning aitame võimestada Euroopa Liidu idapartnereid siseriiklikes reformides, demokraatia ja õigusriigi tugevdamisel.

Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.

Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.

Muudame kodakondsuse seadust, et võimaldada Eestis sündinud alaealistel lastel, kelle vanemad või vanem ei ole Eesti kodanikud, saada sünnijärgsele kodakondsusele lisaks ka Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras juhul, kui nende vanemad või last üksi kasvatav vanem on Eestis püsivalt elanud enne 20. augustit 1991. Mitme kodakondsusega Eestis püsivalt elavad lapsed peavad pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul otsustama, kas nad säilitavad Eesti või muu riigi kodakondsuse.

Ühtlustame kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse vastavalt põhiseadusele.

Soodustame organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega, sealjuures näitame avaliku sektoriga eeskuju mitmekesisusleppe rakendamisel.

Soolise palgalõhe vähendamiseks võtame üle palkade läbipaistvuse direktiivi. Seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%.

Lühendame avaliku sektori maksimaalse vastamistähtaja seniselt 30 päevalt 15 päevale.

Kaasajastame andmete haldust, lihtsustame oluliselt avalduste esitamist teenustes, millele inimesel on ilmselge õigus. Automatiseerime erinevatele avaldustele ja taotlustele vastamise ja arendame ka muid elektrooniliste haldusmenetluste võimalusi.

Lähtume andmete ühekordse andmise printsiibist ja teeme inimesele lihtsamaks teda puudutavate andmete kontrollimise ja vajadusel kustutamise.

Uuendame ja täiendame kogu andmetega seotud seadusandlust, tagamaks õiguspärased alused andmete ristkasutamiseks, andmemajanduseks, avaandmete ja tehisintellekti kasutamiseks. Suurendame andmepõhist otsustamist ja personaliseeritud avalike teenuste hulka.

Kaitseme lapsi, õpetajaid ja lähisuhtevägivalla ohvreid küberkiusamise eest. Kasutame võimalusi nii rahvusvahelise koostöö suurendamiseks, õigusruumi täiendamiseks kui küberkiusu ennetamiseks koostöös ühismeedia platvormidega.

Võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist ja tõenduspõhiste vägivallaennetusprogrammide rakendamist.

Kaasajastame uimastipoliitika põhimõtted ning vaatame selleks üle karistuspoliitika, ennetusmeetmed ja sõltuvusravi võimalused.

Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse.

Tagame rikkumisest teavitajatele senisest selgema õigusliku kaitse.

Täpsustame toimingupiiramise rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendame teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks.

Viime karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli konventsiooniga vastavusse, võttes arvesse nõusoleku põhimõtet, et tagada seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse.

Oleme igasuguse vägivalla suhtes leppimatud ja muudame vastavalt põhiseadusele vaenu õhutamise karistatavaks, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne. Sätestame, et kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil on raskendav asjaolu karistuse määramisel.

Uuendame kriminaal- ja kohtumenetlust eesmärgiga kiirendada menetlust ning tagades kohtumenetluses osapooltele võrdsed õigused ja nende kaitse. Viime läbi kriminaalõiguse ja võistleva kohtumenetluse revisjoni.

Vähendame kohtute töökoormust läbi alternatiivsete lepitusmenetluste soodustamise ja kasutuselevõtmise.

Jätkame kohtureformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti, tagades kohtute enesekorralduse põhimõtte.

Lihtsustame konkurentsikuritegude uurimist, et kaitsta meie majandust, ettevõtjaid ja tarbijaid. Tagame ausa ja vaba konkurentsi, võtame kiiremas korras vastu konkurentsõiguse jõustamise direktiivi ning laiendame analoogset menetlust teistesse järelevalvetesse.

Kaotame ära riigihaldusministri ja ettevõtlus- ja IT ministri koha. Korraldame ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse, et tulemuslikult juhtida rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist ja täita valitsusliidu poliitilisi eesmärke. (Täpne tööjaotus on kirjas Lisa 1)

Piirame ülereguleerimist ja vähendame bürokraatiat.

Otsime Riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu valimistel.

Kehtestame kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordse ametiaja ning muudame osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.

Täiendame lobistide regulatsiooni nii, et teada oleksid ka lobistide rahastajad. Võtame eesmärgiks luua Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava.

Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise.

Kõik ministrid võtavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist.

Viime läbi Riigikogu valimisringkondade muutmise, et tagada üle-eestiline esindatus ja valimisringkondade tasakaalustatus. Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja teeme otsused 2023. aasta jooksul.

Täiendame presidendi valimise seadust, et võimaldada kandidaadi varasem ülesseadmine, ja otsime Riigikogus poliitilist konsensust presidendi valimiste korralduse muutmiseks.

Muudame seadust, kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakonnal vähendatakse riigieelarvelist toetust.

Tugevdame erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalvet, et tagada poliitilise konkurentsi ausus ja läbipaistvus. Loome regulatsiooni mitteerakondlikele poliitilistele ühendustele.

Muudame konkurentsiameti ja TTJA rahastamismudelit moel, et turuosalised tasuvad järelevalve finantseerimises, ning tugevdame seeläbi mõlema ameti järelevalve suutlikkust.

Vaatame üle olemasolevate sihtasutuste ülesanded ja konsolideerime, kus võimalik. Muudame sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise.

Jätkame mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist ja koostame erastamisele minevate ettevõtete nimekirja 2023. aasta lõpuks.

Kriisidega toimetuleku parandamiseks loome elanikkonnakaitse reservi, mis pakub läbi kogukondliku initsiatiivi täiendavat tuge Päästeametile ja tervishoiusüsteemile elanikkonnakaitse tagamisel.

Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse. Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikule kõrgemad nõuded ning anname õigused avalikku korda rikkuvate joobes isikutega tegelemiseks.

Viime süüteomenetlused täielikult digitaalsele kujule, et vabastada politsei ressurssi menetlustoimingute vormistamise arvelt.

Suurendame õnnetuste ja korrarikkumiste ennetustööd läbi sihitatud teavitus- ja järelevalvetegevuste. Politsei ja päästjad peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende ennetamisele mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil.

Arendame sisekaitselist koolitussüsteemi.

Ehitame idapiiri maismaataristu välja 2025. aasta lõpuks.

Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis. Viime strateegilise kommunikatsiooni võimekuse ühtse juhtimise alla ja ehitame üles suutlikkuse kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.

Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse.

Töötame välja lahenduse laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse püsivaks rahastamiseks ning koostame laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava.

Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks uuendame õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse.

Avar julgeolekukäsitlus peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ja omavahelises koostöös.

Lähtume Eesti julgeoleku tagamisel ja arendamisel avara julgeoleku käsitluse kontseptsioonist, mille kohaselt on julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ja ühiskonnas läbiv, pidev ja sihipärane tegevus.

Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.

Võtame eesmärgiks kahekordistada vabatahtlikult ajateenistusse tulevate naiste arvu ja suurendame seeläbi sõjalisse kaitsesse panustavate naiste hulka.

Tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning toetame neid igakülgselt NATO-ga liitumisel.

Töötame selle nimel, et meie liitlased paigutaks meie piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ja suurendaks eelpaigutatud varustuse ning laskemoona hulka.

Taotleme NATO üleselt kaitsekulude tõstmist 2,5% peale ja seisame selle eest, et liitlaste sõjalised võimed ja laskemoon oleks koostalitusvõimeline erinevate liitlasriikide vahel.

Tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele. Teatud võimete arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale.

Suurendame koos NATO ja EL-i partneritega veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.

Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile tugineva keskselt juhitud digikaitsevõime ning kiirreageerimisüksuse inforuumis tegutsemiseks.

Taotleme koostöös Läti ja Leeduga NATO Balti õhukaitsemissioonide loomist sarnaselt Balti õhuturbemissioonidega.

Toetame Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, mh arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd. Arendame Kaitseliidu võimekust mittesõjalistes kriisides ja võimestame Kaitseliidu arendatavat võrgustikutööd.

Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni, tagades varustuse ja väljaõppekulud kaitse-eelarvest ning suurendades Kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kokkuleppele.

Suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi. Lisaks tihendame arenduskoostööd kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel ning parandame kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise võimalusi.

Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme müra leevendamiseks ja täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ning kultuuripärandi toetamiseks.

Arvestades oluliselt halvenenud julgeolekuolukorda Euroopas, teise jalaväebrigaadi harjutusvajadust, suurenevat liitlaste kohalolu Eestis ning praeguste harjutusväljade koormatust, arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala. Selleks muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega.

Peamisteks kaitseväe arendussuundadeks on mitmekihilise õhutõrje (sh droonitõrje) võimekuse väljaarendamine, maaväe ja kaugtule tugevdamine ning laskemoonavarude suurendamine.

Teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse võttes arvesse Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet.

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.

"Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul vaatab uus valitsus peale ametisse astumist ilmselt Eesti Energia omanikuootuse üle. Kehtiva omanikuootuse kinnitas toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus mullu augustis. See Elektrilevi Eesti Energiast lahutamist ei sõnasta, kuid ettevõtte eraldamine on olnud praeguse valitsuse seisukoht. "Ma arvan, et need asjad arutatakse veel läbi ja kindlasti peale seda, kui uus valitsus on ametisse astunud," ütles Akkermann. "Olen ise kohtunud Andrus Durejkoga (Eesti Energia uus esimees) ja Elekterilevi eraldamist peab hakkama lahti harutama. Selles osas valitsuse suunis ei ole muutunud," sõnas Akkermann."