Tänasel kohtumisel õpetajate töötasu alammäära küsimustes toetasid osapooled haridus- ja teadusministri Kristina Kallase ettepanekut suurendada õpetajate palga alammäära uuest aastast 8 protsenti ehk 1889 euroni.

„Minu eesmärgiks on tõsta aastaks 2027 õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest, just nii nagu on valitsuses kokku lepitud. Olen esitanud rahandusministrile ja valitsusele oma plaani, kuidas me eesmärgini jõuame. Täna moodustab õpetajate keskmine palk 111% Eesti keskmisest,“ sõnas Kristina Kallas.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi kohtumisel ettepaneku tõsta 2024. aastaks õpetaja töötasu alammääraks 1950 eurot, mis on eeldatavalt järgmise aasta keskmine palk. „Igal juhul toetame ministri lisarahataotlust õpetaja alampalga tõusuks ja selle kõrval peame oluliseks jätkata ka lasteaiaõpetaja palgameetmega, et säiliks sidusus õpetajate palgaga,“ sõnas liidu juht Reemo Voltri.

Õpetajate kõneisikud pöördusid 17. septembril peaminister Kaja Kallase ja rahandusminister Mart Võrklaeva poole palvega austada 2024. aasta riigieelarve tegemisel valimisprogrammide põhjal sündinud koalitsioonilepingus avalikkusele haridus- ja teadusvaldkonnas antud lubadusi.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaatori Madis Somelari sõnul paluvad õpetajad kinni pidada lubadusest tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120 protsendile keskmisest palgast. «Kuna paljud õpetajad mõistavad, et riigi rahaline olukord on keeruline, pakkusime lahenduseks, et 2024. aastal suureneb õpetajate alampalk reaalpalgana vähemalt mõne protsendi ulatuses,» märkis Somelar.

Tema sõnul on Eesti õpetajate nominaalpalk küll hiljuti tõusnud, kuid ülikõrge inflatsiooni tõttu on õpetajate töötasu tegelikkuses vähenenud. «Samas palusime, et paralleelselt esitatakse nägemus, kuidas 2027. aastaks tõuseb õpetajate töötasu ilma ületunnitööta 120 protsendini keskmisest palgast. Koalitsioonilepingus on lubatud luua haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Palusime, et nimetatud mudelid töötataks välja hiljemalt 2024. aasta varakevadeks. Nende tegevuste eesmärk on vältida pädevate õpetajate lahkumist õpetajatöölt, toetada eestikeelsele õppele üleminekut ja hoida ära õpetajate järelkasvu põua süvenemist,» ütles Somelar.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul on valitsus leidnud õpetajate palgakasvuks kokku 24 miljonit eurot, mis toob kaasa õpetajate palgafondi kasvu 4,3 protsendi võrra.

«Saime kümme miljonit eurot õpetajate alampalga tõstmiseks, mis on praeguste arvutuste järgi kasv 1,7 protsenti. Sellele tuleb lisaks 14 miljonit eurot diferentseerimisfondi kasvu, mis on 2,5 protsenti, kui ma ei eksi,» sõnas minister. See toob tema sõnul õpetajate keskmise palga tõusu järgmisel aastal 4,3 protsendi võrra.

Diferentseerimisfond moodustab praegu 17 protsenti õpetajate alampalga maksmiseks eraldatud rahast ja tuleb sellele lisaks. See on mõeldud erinevateks lisatasudeks või kõrgema kuupalga maksmiseks, mille üle otsustab koolijuht.

Tänavu on arvestuslik õpetajate keskmine brutopalk 2048 eurot, see peaks valitsuse otsuste järgi kasvama järgmisel aastal umbes 88 euro võrra ning õpetajate alampalk peaks kerkima 1749 eurolt ligikaudu 1778 euroni bruto.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi 4. septembril haridusministriga toimunud kohtumisel ettepaneku tõsta 2024. aastaks õpetaja töötasu alammääraks 1950 eurot. Toona ütles Kristina Kallas, et tema soovib miinimumtasu suurendamist kaheksa protsenti ehk 1889 euroni, mida valitsus ei kinnitanud.

[...]

«Järgmise aasta eestikeelsele haridusele ülemineku eelarve on 67 miljonit eurot,» ütles minister. «Seal on suurem osa seotud õpetajate ja lasteaiaõpetajate palkadega Ida-Virumaal, samuti keelekümbluse täiendavate palkadega üle Eesti, aga eriti Tallinnas. Sees on ka toetused koolidele, kes peavad vastu võtma suuremal hulgal muukeelseid õpilasi,» ütles minister.

Eesti keeles Ida-Virumaal õpetavad haridustöötajad saavad palka koefitsendiga 1,5.

Haridustöötajate liit teatab, et kuna valitsus venitab palgaläbirääkimistega ega pole erinevalt õpetajatest pakkunud välja ühtki konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub 10. novembril üle Eesti õpetajate hoiatusstreik.

"Saame väga hästi aru riigieelarve seisust, aga küsimus on prioriteetides. Soovime valitsuselt pikka plaani ja oleme teinud ettepanekuid, kuidas teha kokkulepe õpetajate palkade kohta aastateks 2024–2027," sõnas Voltri.

"Streigiga saavad lisaks ametiühingu liikmetele seaduse kaitse all liituda kõik põhi-, kutse- ja keskkoolide ning lasteaedade õpetajad üle Eesti. See on see moment, kus Hiiumaast Põlvamaani seisame õlg õla kõrval. Me ei streigi kellegi vastu, vaid kõigi eest, kellel läheb korda hariduse jätkusuutlikkus Eestis," selgitas Voltri.