Ametkond

Haridus- ja Teadusministeerium

Jaga:
Ava Kanbani vaades
Kokku lubadust 12
Filtreeri staatuse järgi:

Lubatud

4

EKA uue õppehoone ehitamine

"Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kuulutas välja riigihanke uue Kotzebue tänav 10 õppehoone ehitaja leidmiseks. Ehitatav õppehoone on kunstiakadeemia linnaku osa, paiknedes Põhja puiestee 7 aadressil asuva peahoone vahetus läheduses. Uusehitusena rajatav hoone on koos maa-aluse ja katusekorrusega kolmekorruseline, selgub hankedokumentidest. Pakkumusi saab hankele esitada 25. oktoobri pärastlõunani. Hankeleping sõlmitakse 14 kuuks."

Tallinnas peaksid kõik riigigümnaasiumid valmima 2023. aastal

Euroopa vahenditest rahastatavad riigigümnaasiumid tuleb 2023. aastaks valmis ehitada, et abiraha kaduma ei läheks. Haridusministeerium tunnistab, et ajakava on tihe, ent kinnitab, et kõik Tallinna kavandatavad riigigümnaasiumid saavad selleks ajaks valmis. Kui ei saa, siis ehitab riik need oma raha eest lõpuni. "Koolid alustavad plaani järgi 2023. aastal õppetööd, hetkel pole ka põhjust selles kahelda. Ajakava on pingeline, otsustuskohti on palju, aga elame teadmises, et 2023 see kõik juhtub," kinnitas Trummal ERR-ile. "Aga ega ükski asi tegemata jää. Siis leitakse uued vahendid - kui ei jõua EL-i, siis riigi vahendite eest tehakse ikka lõpuni." Mustamäe riigigümnaasiumi ehitusleping on sõlmitud 13 miljoni euro peale, ent juba on teada, et see kallineb 1,7 miljoni euro võrra ehk üle kümne protsendi. Tõnismäe kooli maksumus on kalkuleeritud samasse suurusjärku. Pelgulinna gümnaasiumi maksumuseks on arvestatud 15 protsenti rohkem ehk umbes 15 miljonit eurot, sest materjalina kasutatakse puitu ja see laiub suurel maa-alal. Kõige kaugemal ongi praeguseks Mustamäe riigigümnaasium. Selle ehitusleping on sõlmitud ning hoone peaks valmima 2023. aasta algul. Siiski ei alustata hoones õppetööd enne 2023. aasta sügist. Tõnismäe riigigümnaasiumi projekti nimetas Trummal kõige mahajäänumaks. Plaani peetakse ka Lasnamäele Mustakivi riigigümnaasiumi rajamiseks, ent see on veel tulevikumuusika, mis sellesse EL-i rahastusperioodi ei mahu. "Praegu on see riigieelarvest tulenevatel põhjustel nihutatud aastasse 2027. Selle ettevalmistused käivad, arhitektuurikonkursi lähteülesandega juba tegeleme," nimetas Trummal.

Valitsus loob antisemitismiga võitlemise töörühma

Valitsus kiitis oma 29. aprilli nõupidamisel heaks antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni, mille kohaselt moodustatakse antisemitismiga võitlemise töörühm. Kontseptsioonis tõdetakse, et kuna juudi kogukonna turvalisust toetavad meetmed jäävad erinevatesse valdkondadesse ning puudutavad eri ministeeriume ja nende allasutusi, siis tuleb sellesse kaasata siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium (HTM), kultuuriministeerium, välisministeerium, justiitsministeerium. Ministeeriumid ja ametid peavad kontseptsiooni kohaselt looma antisemitismiga võitlemiseks ühise infovälja ning kaasama sellesse ka juudi kogukonna. Antisemitismi vastse kontseptsiooni kohaselt võib antisemitismi esineda erinevates poliitilistes ja religioossetes ideoloogiates ning mõnel juhul võib see väljenduda diskrimineerimises või avalikus sõnalises rünnakus, teisalt ka füüsilistes rünnakutes juudi kogukonna ja selle liikmete ning kogukonnaga seotud objektide vastu.

"Перехода русских школ на эстонский язык не будет, давайте закроем тему"

"Я присутствовал на коалиционных переговорах и знаю их детали. Никаких других документов, помимо коалиционного соглашения, где речь идет исключительно о повышении качества преподавания эстонского в русских детских садах и школах, нет." "Пока центристы находятся в коалиции, независимо от состава этой коалиции, перехода русских школ на эстонский язык не будет. В очередной раз повторюсь, что мы считаем, что право выбора языка обучения должно оставаться за родителями."

Tegemisel

5

Õpetajate palgatõus 120% keskmisest palgast

Võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast, sh suurendame diferentseerimisfondi osa.

Täitmise tähtaeg: 01.03.2027

Kersna: peame Tallinnas looma ukrainlastele uue kooli

Riik peab tõenäoliselt looma Ukraina sõjapõgenike laste jaoks Tallinnas uue kooli, kus 40 protsenti õppetööst toimuks ukraina ja 60 protsenti eesti keeles, ütles saates "Esimene stuudio" haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Kersna sõnul on riigil plaan rajada Tallinna ukraina lastele uus kool. "Tõenäoliselt Tallinnas peame looma riigi poolt eraldi kooli. Ma usun, et see kool saab olema mitte ukraina kool, vaid keelekümbluskool, kus suurusjärgus 40 protsenti saaks õppetöö olema ukraina keeles ja 60 protsenti eesti keeles," lausus minister. Kersna sõnul on Ukraina haridusministeerium loonud oma lastele põhjaliku distantsõppe keskkonna õpingute jätkamiseks. Sama oluline on Kersna hinnangul see, et ukraina lapsed õpiksid võimalikult kiiresti ära eesti keele. "Oluline on, see, et siia tulnud lapsed õpiksid võimalikult kiiresti ära ka eesti keele, et nad saaksid selle ajaga, mis nad siin on, kenasti sellest osa, mis meil on eesti keeles neile pakkuda, näiteks kas või teatrietendused," ütles ta. Kersna sõnul on praeguseks end hariduse infosüsteemi registreerinud Ukrainast saabunud põgenike lastest eestikeelsetesse koolidesse registreeritud pooled. "30 protsenti on juba täna keelekümbluskoolides ja 20 protsent venekeelsetes koolides," ütles ta.

Täitmise tähtaeg: 01.09.2022

Eesmärk saavutada õpetajate seas vähemalt 90%-line vaktsineerimisega hõlmatus

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et mida rohkem on koolipere hulgas vaktsineerituid, seda kindlamalt saame hoida koolid järgmisel õppeaastal avatuna. „Meil on juba üle 70 sellise haridusasutuse, kus rohkem kui 90% koolitöötajatest on vaktsineeritud. Oleme seadnud riiklikuks eesmärgiks, et kõigis haridusasutustes oleks vähemalt 90% töötajatest vaktsineeritud“ ütles Kersna. „Loodan, et koostöös Haigekassaga saame pakkuda veel vaktsineerimata haridustöötajatele paindlikke võimalusi vaktsineerimiseks.“

Pandeemia

• Lepime kokku koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava • Koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel. • COVID-19 haiguse tõkestamisel tegutseme teadus-ja tõenduspõhiselt.

Tasuta eesti keele õpe venekeelsetele

Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet.

Täitmise tähtaeg: 05.03.2023

Tehtud

3

Alates 2023. aastast suurendame kõrghariduse riiklikku rahastamist 15% aastas.

Suurendame kõrghariduse rahastamist ja seame eesmärgiks jõuda ülikoolidega halduslepingute sõlmimiseni veel 2022. aastal. Selleks suurendame juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra. Alates 2023. aastast suurendame kõrghariduse riiklikku rahastamist 15% aastas. Peame oluliseks, et ülikoolide halduslepingud sisaldaksid kohustust tagada eestikeelsed õppekavad.

Täitmise tähtaeg: 05.03.2023
TÄHTAEG MÖÖDAS

Võtame 1. novembriks 2022 vastu lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seaduse

Võtame 1. novembriks 2022 vastu lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seaduse. Eestikeelsele haridusele üleminek toimub kolmes etapis: a) 2022. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminekut ettevalmistav faas b) 2024. aastal algab eestikeelsele õppele üleminek alushariduses c) 2024. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminek esimeses ja neljandas klassis Eestikeelsele haridusele ülemine lõppeb 2030. aastal. Üleminekul tehtavate lühiajaliste erandite põhjendatust kaalub valitsuse juurde moodustatav ekspertnõukoda, kes teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku põhjendatud erandite kohaldamiseks.

Täitmise tähtaeg: 01.11.2022

Valitsus püüab igal juhul koolid algaval õppeaastal avatuna hoida

Valitsus otsustas neljapäeval, et püüab igal juhul koolid algaval õppeaastal avatuna hoida, vaktsineerimata õpetajad peavad tegema regulaarselt kiirteste ning COVID-19 tõttu koju jäävatele lastele kaugõppe korraldamise kohustust koolidele ei panda. "Me otsustasime täna valitsuses, et koolid peavad olema avatud. Täpselt nii nagu on seda soovitanud rahvusvahelised organisatsioonid, ütlevad teadusnõukoda ja terviseamet, ütleb ka valitsus selges üksmeeles, et me teeme selleks kõik, et koolid saaksid olla kontaktõppes," rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Kuna koolide avatuna hoidmiseks on kõige tähtsam koolipere vaktsineerimine, siis valitsus on seadnud eesmärgiks vaktsineerida 16–17-aastastest noortest oktoobri lõpuks 70 protsenti ja haridustöötajatest vähemalt 90 protsenti, ütles Kersna. Minister viitas haigekassa andmetele, mille kohaselt on kõigist haridusasutuste töötajatest praeguseks 72 protsenti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Valitsus leppis ka neljapäeval kokku, et need haridustöötajad, kes ei ole vaktsineeritud, peavad hakkama ennast regulaarselt kiirtestima. Kiirtestid tagab haridusasutustele vähemalt aasta lõpuni riik. "See puudutab kõiki hardiusastmeid," rõhutas Kersna. Minister rääkis ka sellest, et järgmisel nädalal hakkab valitsus arutama vaktsineerimise korraldamist koolides, kuid seni kutsus ta kõiki vaktsineerima juba enne kooli algust.

Täitmise tähtaeg: 01.06.2022

Blokeeritud

0
Oled siin lehel leidnud vigu? Saada teade!

Täname meie partnereid

Bcme Logo En сomTechsoup Global Network Logo 400x95 (1)Hm Logo Alternative Color ComLogo Google.org Support Fullcolor Rgb Stacked
heartusershistorycrossmenuchevron-downchevron-right linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram