Teema

Kaja Kallase kolmanda valitsuse koalitsioonileping (53. EV valitsus)

Jaga:
Ava Kanbani vaades

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2023-2027

Koalitsiooni väärtused ja poliitilised eesmärgid

Eesti riigi alusväärtuseks on Eesti inimeste vabaduste ja põhiõiguste kaitse. Kõik Eesti poliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest põhiseadusele ja kinnistama Eesti vabadust. Üksnes võimude lahuse ja õigusriigi põhimõttest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagab Eesti edasise arengu. Ainult sel moel saab Eesti olla koht, kus on parimad tingimused meie kultuuri ja keele säilimiseks ning inimeste eneseteostuseks.

Jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku põhimõtted seab Eesti lähimateks aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale Teist maailmasõda. Sellest lähtuvalt tõstavad valitsusliidu osapooled riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3% tasemele SKP-st. Samaaegselt jätkame ka laiapindse riigikaitse tugevdamist ja Eesti kriisikindluse suurendamist. Sõjaaeg ja sellele järgnev turbulentne periood meie idanaabri juures tähendab, et määramatus ja ohtlik aeg ei ole veel kaugeltki läbi.

Eesti kuulub läänelikku väärtusruumi ja on selle täisväärtuslik osa. Me oleme Euroopa riikide peres ja aktiivne Euroopa Liidu liige. Eesti julgeoleku garanteerib meie liitlaskohustus NATO ees ja sellega kaasnev kollektiivkaitse põhimõte ning tugev iseseisev kaitsevõime. Eesti seisab NATO-s, Euroopa Liidus ja ÜRO-s igakülgselt vastu diktaatorite ja agressorriikide soovidele allutada teisi riike ning minna tagasi mõjualade poliitika juurde.

Kolm erakonda võtavad koalitsiooni moodustamise üheks peamiseks lähtekohaks teadmise, et Venemaa agressioon mõjutab jätkuvalt ja laialdaselt meie inimeste sissetulekuid ja ettevõtete käekäiku, suurendab hübriidohte ja loob teadmatust tuleviku ees. Viimased aastad on näidanud, et suurte kriisidega toimetulek eeldab riigilt aktiivset rolli kriiside poliitilisel ja majanduslikul juhtimisel. Euroopa ja Eesti majandust tugevalt halvanud energiakriis nõuab valitsuselt otsustavat tegutsemist uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisel ja varustuskindluse suurendamisel.

Eesti riigi kestlikkus tugineb haritud inimestel, eraomandi kaitsel ja turumajanduse põhimõttel. Väikse rahvaarvu ja avatud majandusega riigis ei saa praegune põlvkond elada tulevaste põlvkondade arvelt. Meie riigi kulude ja tulude suhe peab olema paigas, sest nii saame hoida maksukoormuse konkurentsivõimelisena ja riigirahanduse jätkusuutlikuna. Vabadust hindav, läänemeelne, targa majandusega ning korras rahandusega riik on parim viis Eesti iseseisvuse ja selle kaitsetahte tagamiseks.

Riigikaitse ja roheinvesteeringute tegemine ning riigi rahandusliku olukorra parandamine eeldab maksutulude ümbervaatamist. Eesti maksukoormus peab võimaldama sõja ja selle kõrvalmõjudega kaasnevate kuludega toime tulla moel, et meie ühiskond ei satuks võlavangi. Koalitsiooni moodustajad peavad oluliseks, et meie maksupoliitika oleks tulevikku vaatav ja aitaks kaasa Eesti ees seisvate suurte väljakutsete lahendamisele.

Kliimamuutused ja rohereform kannustavad meid nutikamalt, säästlikumalt ja keskkonda arvestavamalt elama. See põhimõtteline muutus peab kajastuma ka selles, kuidas me ühiskonnana maksutulusid kogume. Pahede, tarbimise, saastamise ja prügistamise pealt uute tulude kogumine on ühtlasi viis, kuidas nügime inimesi, kogukondi ja ettevõtteid oma senist tegevust säästlikumalt ümber mõtestama.

Eesti üleminek ringmajandusele tähendab, et taaskasutame võimalikult palju loodusressursse ja algmaterjale ning vähendame seeläbi prügi põletamist.

Loodav valitsus langetab Eesti energiavarustuskindlust puudutavad strateegilised otsused käesoleva aasta jooksul. Peame ühiselt oluliseks anda energeetika turuosalistele kindlus uute tehnoloogia- ja kapitalimahukate investeeringute tegemisel. Soovime, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik, mis võtab kiiresti kasutusse erinevad rohetehnoloogiad ja suurendab seeläbi oma majanduse konkurentsivõimet. Selleks korraldame ümber senist riigijuhtimise tööstruktuuri ja vastutusvaldkondi.

Me ei plaani enam avada uusi põlevkivikaevandusi ja eelistame olemasolevate kaevanduste ära kasutamist. Võtame eesmärgiks süsinikuheite vähendamise transpordis, hoonete rajamisel ja loodusvarade kasutamisel. Soovime maksupoliitikaga anda selge sõnumi, et tegevusvaldkondade üleselt tuleb eelistada rohelisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Loodust hoidvam elukorraldus eeldab targemalt planeeritud elukeskkonda, teid ja ühendusi. Seega on valitsuse üheks prioriteediks senisest kvaliteetsem ja teadlikum ruumiline planeerimine ja inimeste liikumisvõimaluste arendamine. Selleks liidame erinevad ametid maa- ja ruumiametiks (MaRu), mis peab pakkuma tervikvaadet, et luua paremat elukeskkonda maapiirkondades ja linnades, vähendada sundliikumisi, segregeerumist ja autostumist. Samal ajal suurendame ühistranspordi paindlikkust ja laiendame nõudepõhise transpordi võimalust.

Süvenev ebavõrdsus ei luba inimese ega ühiskonna potentsiaali parimal moel rakendada. Viime ellu poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut. Pikem ja tervem elu võimaldab pere- ja tööelus ning kogukonnas olla õnnelik ja tegus. Me investeerime haridusse, et tõsta Eesti inimeste hariduse taset, mille tulemusel pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga, areneb tark majandus, suurenevad sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel ja kultuur.

Keerulised ajad on jätnud oma jälje ka Eesti omavalitsuste ja maapiirkondade toimetulekule. Ääremaastumise vähendamiseks suurendame omavalitsuste tulubaasi, anname omavalitsustele võimaluse leida uusi maksutulusid ja suuname senisest suuremas mahus Euroopa Liidu rahalisi vahendeid maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ja hoonete energiasäästu suurendamiseks.

Väikekohtade elujõulisuse tagamiseks on oluline, et kõigi laste jaoks oleks haridus esimeses kahes kooliastmes kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Aitame omavalitsustel kaasajastada koolivõrku moel, et hariduseks ette nähtud raha läheb õpilaste arendamiseks. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Peame oluliseks, et kõik lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käiksid eestikeelses koolis, ja selleks läheme aastast 2027 üle eestikeelsele õppele alushariduses ja aastal 2030 põhihariduses.

Koalitsiooni osapoolte ühine tahe on tagada igakülgne Eesti riigi julgeolek, investeerida Eesti majanduse konkurentsivõimesse ja energiakindlusse, viia ellu rohereformid koos maksupoliitika kaasajastamisega ning seeläbi suurendada ühiskondlikku heaolu nii tõmbekeskustes kui Eesti väikekohtades. Meie ühine soov on langetada muutlikel aegadel tulevikku vaatavaid otsuseid, et seeläbi suurendada meie inimeste heaolu, pakkuda paremaid teenuseid, hoida eesti keelt ja kultuuri ning tagada parem homne.

Seame ühise valitsuse poliitilisteks eesmärkideks: 

  1. Julgeoleku kindlustamise
  2. Riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamise
  3. Rohereformide läbiviimise
  4. Piirkondliku mahajäämuse vähendamise
  5. Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise ja tervelt elatud aastate ning eluea pikdamise
  6. Personaalse riigi väljaarendamise
  7. Kvaliteetse hariduse tagamise

Lisa 1. Valitsusliidu vastutusvaldkonnad

Eesti Reformierakond:

peaminister, rahandusminister, kliima- ja elukeskkonnaminister, kaitseminister, justiitsminister, sotsiaalkaitseminister, kultuuriminister, Euroopa Komisjoni volinik, Riigikogu aseesimees, rahanduskomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, sotsiaalkomisjoni esimees, maaelukomisjoni esimees, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees, korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees.

Erakond Eesti 200:

Riigikogu esimees, majandus- ja IT- minister, haridus- ja teadusminister, välisminister, põhiseaduskomisjoni esimees, keskkonnakomisjoni esimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, riigikaitsekomisjoni esimees.

Sotsiaaldemokraatlik erakond:

siseminister, regionaalminister, tervisminister, majanduskomisjoni esimees, õiguskomisjoni esimees, kultuurikomisjoni esimees

Kokku lubadust 300
Filtreeri staatuse järgi:

Lubatud

298

Uus valitsus vaatab peale ametisse astumist ilmselt Eesti Energia omanikuootuse üle

"Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul vaatab uus valitsus peale ametisse astumist ilmselt Eesti Energia omanikuootuse üle. Kehtiva omanikuootuse kinnitas toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus mullu augustis. See Elektrilevi Eesti Energiast lahutamist ei sõnasta, kuid ettevõtte eraldamine on olnud praeguse valitsuse seisukoht. "Ma arvan, et need asjad arutatakse veel läbi ja kindlasti peale seda, kui uus valitsus on ametisse astunud," ütles Akkermann. "Olen ise kohtunud Andrus Durejkoga (Eesti Energia uus esimees) ja Elekterilevi eraldamist peab hakkama lahti harutama. Selles osas valitsuse suunis ei ole muutunud," sõnas Akkermann."

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.

Investeerime Eesti kaitsevõimesse vastavalt Kaitseväe juhataja soovitustele

Teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse võttes arvesse Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet.

Kaitseväe arendussuunad: õhutõrje, maaväe tugevdamine ja laskemoonavarude suurendamine

Peamisteks kaitseväe arendussuundadeks on mitmekihilise õhutõrje (sh droonitõrje) võimekuse väljaarendamine, maaväe ja kaugtule tugevdamine ning laskemoonavarude suurendamine.

Nursipalu harjutusala arendamine kiirendatud korras

Arvestades oluliselt halvenenud julgeolekuolukorda Euroopas, teise jalaväebrigaadi harjutusvajadust, suurenevat liitlaste kohalolu Eestis ning praeguste harjutusväljade koormatust, arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala. Selleks muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega.

Kompenseerime vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol

Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme müra leevendamiseks ja täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ning kultuuripärandi toetamiseks.

Eesti kaitsetööstus saab suurenenud riigikaitseinvesteeringutest kasu

Suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi. Lisaks tihendame arenduskoostööd kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel ning parandame kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise võimalusi.

Tõstame Kaitseliidu võimekust: 20 000 inimest, varustus ja väljaõpe kaitse-eelarvest, rohkem instruktoreid

Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni, tagades varustuse ja väljaõppekulud kaitse-eelarvest ning suurendades Kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kokkuleppele.

Toetame Kaitseliidu mitte-sõjalist tegevust ja arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd. Võimestame Kaitseliidu võrgustikutööd

Toetame Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, mh arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd. Arendame Kaitseliidu võimekust mittesõjalistes kriisides ja võimestame Kaitseliidu arendatavat võrgustikutööd.

NATO Balti õhukaitsemissioonid koos Läti ja Leeduga

Taotleme koostöös Läti ja Leeduga NATO Balti õhukaitsemissioonide loomist sarnaselt Balti õhuturbemissioonidega.

Lubame luua keskselt juhitud digikaitsevõime ja kiirreageerimisüksuse inforuumis tegutsemiseks Kaitseväe ja Kaitseliidu reservi toel

Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile tugineva keskselt juhitud digikaitsevõime ning kiirreageerimisüksuse inforuumis tegutsemiseks.

Suurendame Läänemere veealuse taristu seiret ja kaitset koos NATO ja EL-i partneritega

Suurendame koos NATO ja EL-i partneritega veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.

Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja soovitusele, võimalik pikendus teatud võimete arendamiseks

Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele. Teatud võimete arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale.

Tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat

Tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

Taotleme NATO üleselt kaitsekulude tõstmist 2,5% peale

Taotleme NATO üleselt kaitsekulude tõstmist 2,5% peale ja seisame selle eest, et liitlaste sõjalised võimed ja laskemoon oleks koostalitusvõimeline erinevate liitlasriikide vahel.

Lubame kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide ja varustuse paigutamist piirkonda

Töötame selle nimel, et meie liitlased paigutaks meie piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ja suurendaks eelpaigutatud varustuse ning laskemoona hulka.

Toetame Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisel

Tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning toetame neid igakülgselt NATO-ga liitumisel.

Naiste vabatahtlik ajateenistus kahekordistatakse

Võtame eesmärgiks kahekordistada vabatahtlikult ajateenistusse tulevate naiste arvu ja suurendame seeläbi sõjalisse kaitsesse panustavate naiste hulka.

Rajatakse sõja- ja katastroofimeditsiini keskus Tartusse

Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.

Eesti julgeoleku tagamine on pidev ja sihipärane tegevus

Lähtume Eesti julgeoleku tagamisel ja arendamisel avara julgeoleku käsitluse kontseptsioonist, mille kohaselt on julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ja ühiskonnas läbiv, pidev ja sihipärane tegevus.

Ühine pühendumus avarale julgeolekukäsitlusele

Avar julgeolekukäsitlus peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ja omavahelises koostöös.

Kriisikindluse suurendamiseks võetakse vastu uued seadused

Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks uuendame õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse.

Riigikaitse ja elanikkonnakaitse rahastamise lahendus ja investeeringute kava

Töötame välja lahenduse laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse püsivaks rahastamiseks ning koostame laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava.

Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning ajakohastame julgeolekuasutuste seadust

Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse.

Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis: ühtne juhtimine ja kiire reageerimisvõime

Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis. Viime strateegilise kommunikatsiooni võimekuse ühtse juhtimise alla ja ehitame üles suutlikkuse kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.

Ehitame idapiiri taristu välja 2025. aastaks

Ehitame idapiiri maismaataristu välja 2025. aasta lõpuks.

Sisekaitselise koolituse süsteemi arendamine

Arendame sisekaitselist koolitussüsteemi.

Lubame tõhustada õnnetuste ja korrarikkumiste ennetamist

Suurendame õnnetuste ja korrarikkumiste ennetustööd läbi sihitatud teavitus- ja järelevalvetegevuste. Politsei ja päästjad peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende ennetamisele mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil.

Süüteomenetlused muutuvad täielikult digitaalseks, et vabastada politsei ressursse

Viime süüteomenetlused täielikult digitaalsele kujule, et vabastada politsei ressurssi menetlustoimingute vormistamise arvelt.

Kohaliku omavalitsuse võimaluste suurendamine avaliku korra tagamisel

Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse. Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikule kõrgemad nõuded ning anname õigused avalikku korda rikkuvate joobes isikutega tegelemiseks.

Loome elanikkonnakaitse reservi

Kriisidega toimetuleku parandamiseks loome elanikkonnakaitse reservi, mis pakub läbi kogukondliku initsiatiivi täiendavat tuge Päästeametile ja tervishoiusüsteemile elanikkonnakaitse tagamisel.

Mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamine jätkub: nimekiri valmib 2023. aasta lõpuks

Jätkame mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist ja koostame erastamisele minevate ettevõtete nimekirja 2023. aasta lõpuks.

Sihtasutuste konsolideerimine ja majanduslike huvide deklaratsiooni esitamine muutuvad kohustuslikuks

Vaatame üle olemasolevate sihtasutuste ülesanded ja konsolideerime, kus võimalik. Muudame sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise.

Muudame rahastusmudelit, et turuosalised rahastavad konkurentsiameti ja TTJA järelevalvet

Muudame konkurentsiameti ja TTJA rahastamismudelit moel, et turuosalised tasuvad järelevalve finantseerimises, ning tugevdame seeläbi mõlema ameti järelevalve suutlikkust.

Tugevdame erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalvet ning loome regulatsiooni mitteerakondlikele poliitilistele ühendustele

Tugevdame erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalvet, et tagada poliitilise konkurentsi ausus ja läbipaistvus. Loome regulatsiooni mitteerakondlikele poliitilistele ühendustele.

Kriminaalkorras karistatud erakondade riigieelarveline toetus väheneb

Muudame seadust, kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakonnal vähendatakse riigieelarvelist toetust.

Presidendi valimise seaduse täiendamine ja korralduse muutmine otsitakse poliitilise konsensusega

Täiendame presidendi valimise seadust, et võimaldada kandidaadi varasem ülesseadmine, ja otsime Riigikogus poliitilist konsensust presidendi valimiste korralduse muutmiseks.

Viime läbi Riigikogu valimisringkondade muutmise

Viime läbi Riigikogu valimisringkondade muutmise, et tagada üle-eestiline esindatus ja valimisringkondade tasakaalustatus. Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja teeme otsused 2023. aasta jooksul.

Ministrid lubavad leida kokkuhoiukohti ja teha reforme enne 2024. aasta riigieelarve arutamist

Kõik ministrid võtavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist.

Riigikogu ja poliitilise töökultuuri parandamine on koalitsiooni eesmärk

Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise.

Lobistide regulatsiooni täiendamine ja hea tava loomine

Täiendame lobistide regulatsiooni nii, et teada oleksid ka lobistide rahastajad. Võtame eesmärgiks luua Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava.

Osakonnajuhatajate lepingud muutuvad tähtajaliseks, kantslerite ja asekantslerite ametiaja pikkus kahekordistub

Kehtestame kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordse ametiaja ning muudame osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.

Otsime Riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu valimistel

Otsime Riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu valimistel.

Vähendame bürokraatiat ja piirame ülereguleerimist

Piirame ülereguleerimist ja vähendame bürokraatiat.

Kaotame ära riigihaldusministri ja ettevõtlus- ja IT ministri koha

Kaotame ära riigihaldusministri ja ettevõtlus- ja IT ministri koha. Korraldame ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse, et tulemuslikult juhtida rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist ja täita valitsusliidu poliitilisi eesmärke. (Täpne tööjaotus on kirjas Lisa 1)

Lihtsustame konkurentsikuritegude uurimist ja tagame ausa konkurentsi

Lihtsustame konkurentsikuritegude uurimist, et kaitsta meie majandust, ettevõtjaid ja tarbijaid. Tagame ausa ja vaba konkurentsi, võtame kiiremas korras vastu konkurentsõiguse jõustamise direktiivi ning laiendame analoogset menetlust teistesse järelevalvetesse.

Kohtureformi jätkamine: bürokraatia vähendamine ja õigusselguse tõstmine

Jätkame kohtureformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti, tagades kohtute enesekorralduse põhimõtte.

Alternatiivsed lepitusmenetlused vähendavad kohtute töökoormust

Vähendame kohtute töökoormust läbi alternatiivsete lepitusmenetluste soodustamise ja kasutuselevõtmise.

Kriminaal- ja kohtumenetluse uuendamine võrdsete õiguste tagamiseks

Uuendame kriminaal- ja kohtumenetlust eesmärgiga kiirendada menetlust ning tagades kohtumenetluses osapooltele võrdsed õigused ja nende kaitse. Viime läbi kriminaalõiguse ja võistleva kohtumenetluse revisjoni.

Vägivallale ja vaenu õhutamisele vastu - karistus sätestatud

Oleme igasuguse vägivalla suhtes leppimatud ja muudame vastavalt põhiseadusele vaenu õhutamise karistatavaks, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne. Sätestame, et kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil on raskendav asjaolu karistuse määramisel.

Tagame seksuaalvägivalla ohvritele parema kaitse

Viime karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli konventsiooniga vastavusse, võttes arvesse nõusoleku põhimõtet, et tagada seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse.

Toimingupiiramise rikkumiste ennetamine ja regulatsiooni täpsustamine

Täpsustame toimingupiiramise rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendame teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks.

Rikkumisest teavitajatele tagatakse selgem õiguslik kaitse

Tagame rikkumisest teavitajatele senisest selgema õigusliku kaitse.

Võitlus ebaõiglaste võlaskeemide vastu: positiivne krediidiregister, keelustatud reklaamid ja võlanõustamine

Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse.

Uuendame uimastipoliitikat: karistuspoliitika, ennetus ja ravi

Kaasajastame uimastipoliitika põhimõtted ning vaatame selleks üle karistuspoliitika, ennetusmeetmed ja sõltuvusravi võimalused.

Vägivalla vähendamine ja ohvrite toetamine: lubadus inimeste rühmalt

Võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist ja tõenduspõhiste vägivallaennetusprogrammide rakendamist.

Kaitseme lapsi, õpetajaid ja lähisuhtevägivalla ohvreid küberkiusamise eest koostöös ühismeedia platvormidega

Kaitseme lapsi, õpetajaid ja lähisuhtevägivalla ohvreid küberkiusamise eest. Kasutame võimalusi nii rahvusvahelise koostöö suurendamiseks, õigusruumi täiendamiseks kui küberkiusu ennetamiseks koostöös ühismeedia platvormidega.

Andmete seadusandluse uuendamine ja personaliseeritud avalike teenuste suurendamine

Uuendame ja täiendame kogu andmetega seotud seadusandlust, tagamaks õiguspärased alused andmete ristkasutamiseks, andmemajanduseks, avaandmete ja tehisintellekti kasutamiseks. Suurendame andmepõhist otsustamist ja personaliseeritud avalike teenuste hulka.

Andmete ühekordne andmine ja lihtsam kontrollimine ja kustutamine

Lähtume andmete ühekordse andmise printsiibist ja teeme inimesele lihtsamaks teda puudutavate andmete kontrollimise ja vajadusel kustutamise.

Andmete halduse kaasajastamine ja elektrooniliste haldusmenetluste arendamine

Kaasajastame andmete haldust, lihtsustame oluliselt avalduste esitamist teenustes, millele inimesel on ilmselge õigus. Automatiseerime erinevatele avaldustele ja taotlustele vastamise ja arendame ka muid elektrooniliste haldusmenetluste võimalusi.

Avaliku sektori vastamistähtaeg lüheneb 15 päevani

Lühendame avaliku sektori maksimaalse vastamistähtaja seniselt 30 päevalt 15 päevale.

Soolise palgalõhe vähendamiseks võetakse üle palkade läbipaistvuse direktiiv ja seatakse eesmärgiks meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes

Soolise palgalõhe vähendamiseks võtame üle palkade läbipaistvuse direktiivi. Seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%.

Mitmekesisusleppe rakendamine: organisatsioonide liitumine ja avaliku sektori eeskuju

Soodustame organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega, sealjuures näitame avaliku sektoriga eeskuju mitmekesisusleppe rakendamisel.

Diskrimineerimisvastane kaitse kõikidele tunnustele vastavalt põhiseadusele

Ühtlustame kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse vastavalt põhiseadusele.

Muudame kodakondsuse seadust

Muudame kodakondsuse seadust, et võimaldada Eestis sündinud alaealistel lastel, kelle vanemad või vanem ei ole Eesti kodanikud, saada sünnijärgsele kodakondsusele lisaks ka Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras juhul, kui nende vanemad või last üksi kasvatav vanem on Eestis püsivalt elanud enne 20. augustit 1991. Mitme kodakondsusega Eestis püsivalt elavad lapsed peavad pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul otsustama, kas nad säilitavad Eesti või muu riigi kodakondsuse.

Töötame välja õigusliku raamistiku Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks KOV valimistel ilma põhiseadust muutmata

Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.

Muudame perekonnaseadust: abielu kahe täiskasvanu vahel

Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.

Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid

Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Toetame Euroopa Liidu ja NATO laienemist ning idapartnerite võimestamist

Toetame Euroopa Liidu ja NATO selgetel kriteeriumidel põhineva laienemispoliitika jätkumist ning aitame võimestada Euroopa Liidu idapartnereid siseriiklikes reformides, demokraatia ja õigusriigi tugevdamisel.

Koostöö USA-ga: riigikaitse, majandus ja kultuur

Arendame igakülgset koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.

Eesti kaitseb ühtsust ja rahvuslikke huve Euroopa Liidus

Eesti on Euroopa Liidu aktiivne liikmesriik, kes kaitseb ühtsust tähtsustades oma rahvuslikke huvisid õigusaktide loomisel, poliitikate kujundamisel ja ellurakendamisel.

Tugevdame Eesti diplomaatilist võimekust ja uuendame välisteenistusseadust

Tugevdame Eesti diplomaatilist võimekust, mis läbi dünaamilise, avatud ja motiveeritud välisteenistuse tagab parimal viisil Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Selleks uuendame välisteenistusseadust ja tugevdame strateegilise tähtsusega saatkondi.

Aktiivne majandusdiplomaatia toob Eestile jõukust ja võimaldab ettevõtetel laieneda välismaale

Teostame aktiivset majandusdiplomaatiat, mis võimaldab meie ettevõtetel laieneda välisturgudele, toob sisse uusi investeeringuid ning loob tervikuna Eestile jõukust.

Edendame demokraatlikku ja õigusriigil põhinevat naabruskonda

Eesti arengukoostöö fookuses on Euroopa Liidu idanaabruses demokraatliku ja õigusriigil põhineva turvalise ja majanduslikult eduka naabruskonna edendamine.

Globaalne eestlaste võrgustik: teave ja panus Eesti arengusse

Ühendame globaalse eestlaskonna, toetades ülemaailmse võrgustiku teket, et soovijad saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.

Põhjamaade ja Balti riigid tugevdavad koostööd

Tugevdame igakülgset koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel.

Toetame Ukrainat ja karmistame Venemaa sanktsioone

Seisame Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ja toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.

Toetame Ukraina liitumist NATO-ga

Toetame Ukraina saamist NATO liikmeks.

Eesti toetab Euroopa Liidu laienemist Ukraina ja Moldovaga

Eesti toetab Euroopa Liidu laienemist ning liitumiskõneluste võimalikult peatset alustamist Ukraina ja Moldovaga.

Panustame Ukraina ülesehitamisse koos Eesti avaliku ja erasektoriga

Panustame aktiivselt Ukraina ülesehitamisse ja tegutseme selle nimel, et Eesti avaliku ja erasektori kogemus, oskused ja ettevõtete potentsiaal leiaksid Ukrainas võimalikult laialdast kasutamist.

Eesti jätkab koostööd Venemaa vastutusele võtmiseks ja Ukraina toetamiseks

Eesti jätkab rahvusvahelist koostööd selle nimel, et võtta Venemaa ja Putini režiimi võtmeisikud vastutusele agressioonikuritegude eest. Samuti tuleb tagada, et konfiskeeritud Venemaa varasid on võimalik kasutada Ukraina ülesehitamiseks.

Innovatsioonitrepp ja rohetrepp aitavad ettevõtetel konkurentsivõimet tõsta

Juhime ja arendame innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt. Innovatsioonitrepp ja rohetrepp on kaks tööriista, mis aitavad ettevõtetel hinnata innovatsioonimahukust ja oma keskkonnajalajälge ning tõsta seeläbi oma konkurentsivõimet.

Investeerime vähemalt 1% SKP-st teadus- ja arendustegevusse ning seame eesmärgiks erasektori TA kulude tõusu vähemalt 2% SKP-st

Investeerime teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st ja seame eesmärgiks, et erasektori TA kulud on vähemalt 2% SKP-st.

2% riigihangetest suunatakse innovatiivsetele lahendustele

Võtame eesmärgiks, et 2% kõigist riigihangetest peab olema suunatud innovatiivsete lahenduste hankimisele.

Avalikus sektoris kehtestatakse 2027. aastaks 60% mediaanpalga alampalk

Kehtestame avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60% mediaanpalgast. Seame eesmärgiks 2023.a mais 3-poolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 60 %ni mediaanpalgast 2027.aastaks ning alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.

Käivitatakse rakendusuuringute keskus koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega ning suurendatakse rahastust vastavalt riiklikele fookusvaldkondadele

Käivitame rakendusuuringute keskuse koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega. Suurendame rakendusuuringute programmi rahastust vastavalt riiklikele fookusvaldkondadele.

Suurendame EIS-i finantsvõimekust mitmete projektide toetamiseks

Suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) finantsvõimekust suurprojektide käendamiseks, roheinvesteeringuteks ja Eesti ettevõtete välisturgudele laienemiseks.

Töötamise regulatsiooni muutmine paindlikumaks ja kaasaegsemaks

Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid.

Tagame igal aastal baasrahastuse digiriigi turvalisuse tagamiseks ja seame eesmärgid jalajälje vähendamiseks ja energia kokkuhoiuks

Tagame digiriigi toimimiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse, et küberturve oleks kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga. Seame konkreetsed digiriigi digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid.

Eesmärk: Eesti parim ettevõtlus- ja maksukeskkond Euroopas

Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid.

Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavuse süstemaatiline parandamine

Tegeleme süsteemselt Eesti ettevõtetele kapitali kättesaadavusega, sealhulgas soodustame pensionifondide raha investeerimist Eesti majandusse, et soodustada rahvusliku kapitali akumulatsiooni ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Rohelise Koridori loomine: bürokraatia vähendamine investeeringute soodustamiseks

Analüüsime Rohelise Koridori loomise võimalust, millega soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid läbi bürokraatia vähendamise, mis lühendab kõigi projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega.

Null-eelarve reform: Eelarve revisjon ja kulude optimeerimine

Viime läbi eelarve revisjoni ja algatame null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.

Loome avatud e-riigi platvormi uute lahenduste loomiseks

Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele ettevõtted, kodanike ühendused jt saavad luua uusi lahendusi.

Toetame Riigi Teataja seaduste formaliseerimist teenuste tarkvaras kasutamiseks

Toetame Riigi Teataja seaduste formaliseerimise protsessi viisil, mis võimaldab tekstidest genereerida küsimuse lahendamise või toimingureeglid, mida saab muuhulgas kasutada avaliku sektori teenuste tarkvaras.

Loome personaalse e-riigi mobiilirakenduse kõigile eestimaalastele

Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni.

Andmete ühekordne esitamine seaduste tasemel

Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi.

Kodanikele ei nõuta enam avalduse esitamist, kui neil on õigus vastavat teenust saada

Asendame avalduse esitamise kohustuse nõusolekuga teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.

E-arvete rakendamine nii avalikus kui erasektoris

Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris. E-arve on elektrooniline suhtlus masinate vahel.

Riigi teenuste ja juhtimise ülevaade ning e-valimiste võimaldamine

Vaatame üle kõik riigi teenused, kaotame dubleerimised. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumides, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga. Teeme e-valimised võimalikuks nutiseadmetes.

Kasutajakeskne ja uuenduslik digiriik: personaalsed teenused ja tehisintellekt

Arendame digiriiki kasutajakeskselt ja uuendusi soosivalt, seades esikohale kasutajamugavuse nutiseadmes ning süsteemide ja teenuste turvalisuse. Võimaldame senisest enam personaalsele riigile omaseid teenus- ja otsustusprotsesse, tehisintellekti integreerimist andmepõhisesse otsustamisse.

Riik loob võimalusi andmete ristkasutamiseks ja parendab juurdepääsu

Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil.

Ettevõtjatele suunatud digivärav koondab olulised avaliku sektori teenused ja info ning kasutab tehisintellekti ja masinõpet

Koondame eesti.ee ettevõtja digiväravasse ettevõtja jaoks olulisemad avaliku sektori teenused ja teenustega seotud informatsiooni, luues proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi. Soosime tehisintellekti ja masinõppe laialdast kasutust.

Kokkuhoiuvõimaluste otsimine riigieelarve tasakaalu poole liikumiseks

Võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused.

Suurendame eelarve läbipaistvust ja viime läbi riigieelarve revisjoni nulleelarve põhimõtetega

Viime läbi riigieelarve revisjoni koos nulleelarve põhimõtetega ja suurendame eelarve läbipaistvust.

Makse laiendatakse ja keskendutakse tarbimise, saastamise ja vara maksustamisele

Laiendame riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi ja võtame senisest suurema fookuse tarbimise, saastamise ja vara maksustamisele.

Tõstame tulumaksuvabastust ja kaotame maksuküüru

Kaotame 2025. aastast üksikisiku tulumaksule praegu kehtiva maksuküüru ja tõstame tulumaksuvabastuse 700 euroni kuus.

Käibemaksu tõus ja erisuse kaotus majutusteenusele

Tõstame käibemaksu 2% võrra 2024. aastal. Kaotame madalama käibemaksu erisuse majutusteenuse pakkujatele alates 1.jaanuarist 2025.

Tõstame tulumaksu 2% võrra 2025. aastal

Tõstame üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu 2% võrra 2025. aastal.

Tähtajani on jäänud 12 päeva

Autode omanikud peavad maksma automaksu alates 1. juulist 2024

Kehtestame automaksu 1. juulist 2024.

Toetame ringmajandust ja ressursside taaskasutust maksupoliitikaga

Soosime maksupoliitikaga ringmajandust ja ressursside taaskasutust.

Pakendite ja plasti maksustamine vähendab jäätmete teket

Maksustame pakendite ja plasti kasutamist eesmärgiga vähenda pakendijäätmete teket.

Pahede ja riskikäitumise maksustamine jätkub, piirikaubandust vältides

Jätkame pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamist, vältides samal ajal piirikaubanduse teket.

Kohalikud omavalitsused saavad kehtestada kohalikke makse

Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse.

Maksustame keskkonna- ja ressursitasud ning raadamise

Vaatame üle keskkonna- ja ressursitasud ja maksustame raadamise.

Suurendame hasartmängudest laekuvat maksutulu

Suurendame hasartmängudest laekuvat riigi maksutulu.

Kaotatakse maksuvaba tulu erandid alates 2024. aastast

Kaotame täiendava maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest alates 2024. aastast.

Muudame hariduse eestikeelseks

Muudame alus-, üld- ja kutsehariduse eestikeelseks vastavalt kehtivale seadusele.

Eesti alusharidus muutub eestikeelseks kõigile lastele 2027. aastaks

Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.

Eesti keelestamine: Kogu põhiharidus eestikeelseks 2030. aastaks

Viime 2030. aastaks kogu Eesti põhihariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises koolis, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele. Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest ning loome vajadusel nn vene koolile individuaalse üleminekukava.

Lapsevanemate kaasamine eestikeelse hariduse üleminekul, tagades kultuuri ja emakeele õppimise võimaluse

Kaasame lapsevanemaid üleminekul eestikeelsele haridusele. Tagame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimise võimaluse.

Eestikeelse õppe üleminek parandab õpilaste aineteadmisi

Üleminek eestikeelsele õppele seni vene- või mitmekeelse õppega koolides peab looma eeldused õpilaste aineteadmiste paranemisele.

Eestikeelse õppe ülemineku tegevuskava elluviimine tagatakse riigieelarvest

Tagame riigieelarvest raha eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava plaanipäraseks elluviimiseks.

Haridustöötajate karjäärimudelid ja palgamudelid järelkasvu probleemi lahendamiseks

Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.

Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani - muudatus hakkab kehtima 2024. aastal

Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni. Muudatus hakkab kehtima 2024. aastal põhiharidust lõpetavatele õpilastele.

Kutsekoolides saab omandada konkurentsivõimelise keskhariduse

Muudame kutsehariduse atraktiivsemaks, kutsekoolides õppijad saavad lisaks kutse omandamisele konkurentsivõimelise keskhariduse (4-aastane õpe).

Haridusvaldkonna koostöö erasektoriga: lahendused ja areng

Peame oluliseks haridusvaldkonna koostööd erasektoriga, et lahendada üheskoos valdkonna väljakutseid. Näiteks saab koostöös erasektoriga leida lahendusi paindlike õppeviiside arendamisel, luua kaasaegset õppematerjali ja kasvatada noorte inimeste huvi reaal- ja loodusteaduste vastu.

Koolivõrgu korrastamine ja uus rahastusmudel

Koolivõrk vajab selgemat korrastamist ja reegleid. Töötame välja koolivõrgu rahastusmudeli, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Kõik maakoolid 1-6. klassiastmes lähevad klassipõhisele rahastusele tingimusel, et seal õpib 3 aasta keskmisena 30 või rohkem last. Klassipõhine rahastus väheneb sujuvalt vahemikus 30 kuni 20 last.

Tõstame koolijuhtimise kvaliteeti ja muudame töölepingud tähtajaliseks

Tõstame koolijuhtimise kvaliteeti ja muudame koolijuhtide töölepingu tähtajaliseks. Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.

HEV laste kaasava hariduse tugevdamine

Vaatame üle senise hariduslike erivajadustega (HEV) laste õppekorralduse ja tugiteenuste põhimõtted ning otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist.

Roheoskuste ja -teadmiste arendamine kõigil haridustasemetel keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks

Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega.

Suurendame eestikeelse mitteformaalse õppe võimalusi

Suurendame mitteformaalse eestikeelse õppe võimalusi.

Investeerime 3% SKP-st teadus- ja arendustegevusse

Investeerime avalikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st ning toetame ettevõtjaid, et erasektor investeeriks teadusarendustegevusse vähemalt 2% SKP-st.

Suurendame kõrghariduse rahastamist 15% võrra järgneval kolmel aastal ja kaasame rohkem eraraha

Suurendame kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15% ja suurendame eraraha kaasamise võimalusi, et kasvatada kõrghariduse rahastamine 1,5%-ni SKP-st.

Toetame tasuta esimese eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist

Toetame tasuta esimese eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.

Lubame seadusega küsida erandjuhtudel õppemaksu ka doktoriõppes

Lubame seadusega küsida erandjuhtudel õppemaksu ka doktoriõppes.

Loome võimaluse kasutada Töötukassa ümberõppetoetust õppemaksu tasumiseks

Loome võimaluse, et Eesti Töötukassa ümberõppetoetust saab kasutada õppemaksu tasumiseks.

Pakume rohkem paindlikke tasulisi õppevõimalusi

Laiendame paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist (nt osakoormusega õpe, üheaastased magistrikavad).

Töötame välja stiimulid ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvatamiseks

Töötame välja stiimulid ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvatamiseks.

Reformime õppelaenu süsteemi: suurendame laenu mahtu ja pikendame tagasimakse perioodi

Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas ja pikendame tagasimakse perioodi.

Vajaduspõhine õppetoetus kahekordistatakse

Kahekordistame vajaduspõhise õppetoetuse.

Koostöös viiakse läbi rohereform Eesti majandusmudeli kestlikumaks muutmiseks

Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on valdkondadeülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.

Kliimaseadus ja eesmärkide saavutamine koostöös erinevate osapooltega

Võtame koostöös teadlaste, ekspertide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjatega vastu kliimaseaduse ning loome kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselguse ja investeerimiskindluse. Selleks, et tagada kõigile osapooltele ettenähtavus ja õiguskindlus Eesti 2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks, määratleme olulisemad sihttasemed, mis puudutavad erinevate elu- majandusvaldkondade tulevikku. Hindame kliimaseaduse rakendamist koos ekspertkoguga perioodiliselt.

Kogu ühiskonna kaasamine keskkonnaalaste väljakutsete lahendamisse

Roheleppe eesmärkide saavutamine on võimalik vaid kogu ühiskonna teadlikkust suurendades ning erinevaid huvirühmi kaasates. Suurendame kommunikatsiooni-, teavitus- ja kaasamistegevusi keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks, ühisosa leidmiseks ning temaatilise arutelukultuuri parandamiseks.

Digitaliseerime jäätmemajanduse: tagame kontrolli jäätmevoogude üle

Digitaliseerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle.

Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused

Jõustame „saastaja maksab“ printsiibi. Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära.

Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist

Ringmajanduse teekaardis seame suunad Eesti ringmajanduse arenguks (sh ringlussevõtu võimalused) üheskoos riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjatega. Suurendame põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu mh läbi riigihangete. Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

Suurendame põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu mh läbi riigihangete

Ringmajanduse teekaardis seame suunad Eesti ringmajanduse arenguks (sh ringlussevõtu võimalused) üheskoos riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjatega. Suurendame põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu mh läbi riigihangete. Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

Riigiasutuste ja omavalitsuste digiprügi ja IT-sektori keskkonna jalajälje vähendamise programm

Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi ja IT-sektori keskkonna jalajälje vähendamise programmi.

Ressursimahukate tööstussektorite toetamine

Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele – loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.

Hoonete renoveerimine on prioriteet energiasõltumatuse ja kulude kokkuhoiu jaoks

Energiasõltumatuseks ja inimeste kulude kokkuhoiuks on prioriteet elamute ja hoonete renoveerimine, toetame seda EL-i vahenditest.

Edendame ringmajanduse ärimudeleid ja innovaatilisi ideid riigi teenuste osas

Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas.

Võtame vastu koostatud metsanduse arengukava ja parandame metsandusandmete kvaliteeti

Võtame vastu koostatud metsanduse arengukava ja parandame metsandusandmete kvaliteeti, et senisest täpsemalt jälgida Eesti metsade seisundit. Seame sihiks, et majandusmetsade tagavara ei tohi väheneda. Eesmärgi saavutamiseks kiidame valitsuse tasandil 2023. aasta sügisel heaks metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Koostame metsanduspoliitika põhialused aastani 2050

Koostame metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega.

Tuleb väärindada maksimaalselt ja lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega

Metsade majandamine ja puidu väärindamine peab tervikuna tagama, et metsandusvaldkond on süsiniku siduja. Eesti puit tuleb väärindada maksimaalselt ja lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega.

Metsanduse andmed peavad olema digitaalsed, avalikud ja seotud teiste riiklike andmebaasidega

Kõik metsandusega seotud andmed peavad olema digitaalsed, avalikud ja olema seotud teiste riiklike andmebaasidega (PPA, Teedeamet, EMTA jne).

Digitaliseerime kogu raieprotsessi ja aruandluse

Digitaliseerime kogu raieprotsessi ja sellega seonduva aruandluse. Raieteatise, raietööde ja raie lõpetamise andmed peavad kajastuma vahetult.

Hoiame metsi lähedal asuvate asulate ja puhkemetsade elukeskkonda: KAH alade regulatsioon

Hoiame asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud elukeskkonda. Kirjeldame kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses.

Kogukonnametsade katse KAH aladel

Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ning püsimetsana KAH aladel.

Üldjuhul on lageraie looduskaitsealadel piiratud

Üldjuhul on lageraie looduskaitsealadel piiratud.

Puidukeemia arendamine on vajalik väärindamiseks ja lisandväärtuse saamiseks

Puidu väärindamiseks ja suurema lisandväärtuse saamiseks peame vajalikuks puidukeemia arendamist.

Metsa- ja põllumaade raadamise maksustamine

Maksustame metsa- ja põllumaade raadamist.

Analüüsime seniseid looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise põhimõtteid nii maaomanikele kui ka kohalikele omavalitsustele

Analüüsime seniseid looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise põhimõtteid nii maaomanikele kui ka kohalikele omavalitsustele.

Eesti loob tervikliku rohevõrgustiku elurikkuse taastamiseks

Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas EL-i elurikkuse strateegiaga. Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.

Eesti turbapoliitika koostamine koos teadlaste ja erasektori esindajatega

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes, sest see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste suuniste ja kokkulepetega.

Parandame Eesti vooluveekogude seisundit

Parandame Eesti vooluveekogude – jõgede ja ojade – seisundit, samuti vaatame üle väinade seisukorra ja parendamise võimalused.

Keskkonnatasude süsteemi reformimine saastamise vähendamiseks

Reformime keskkonnatasude süsteemi, et soosida saastamise vähendamist.

Kestliku sinimajanduse arendamiseks käivitatakse merekaitse reform

Käivitame merekaitse reformi ja koostame tegevusplaani kestliku sinimajanduse arendamiseks.

Kalapüügi tasusüsteemi uuendamine

Uuendame harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasusüsteemi.

Maa- ja ruumiamet aitab kohaneda kliimamuutustega ja hoida keskkonda

Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks. MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda.

Kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal: MaRu panustab kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele

MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge

Kvaliteetse ruumi põhimõtted ehitus- ja planeerimisseadusesse ning toetus säästvatele liikumisviisidele ja ühistranspordikesksetele kinnisvaraarendustele

Lisame ehitus- ja planeerimisseadusesse kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustuse. Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust ja säästvate liikumisviiside eelisarendamist.

Seame eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt hoonetefondi ja kehtestada energiaklassi jälgimise kohustus

Seame eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa meie hoonetefondist, sh avaliku sektori hooned. Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Kehtestame avalikele ja ärihoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse.

Avalikud hooned ehitatakse eelistatult puidust, et luua kliimaneutraalseid süsinikulaosid

Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod.

Taastuvenergeetika arendamine: kiirem planeerimine ja lihtsustatud ehitamine

Käsitleme taastuvenergeetikat kui ülekaalukat avalikku huvi. Muudame kiiremaks taastuvvõimsuste planeerimise, rajamise ja võimaluse võrku pääseda. Määrame kriteeriumid ülekaaluka avaliku huvi projektide valikuks ja kiirendatud ning lihtsustatud korras ehitamiseks.

Energiatarbe vähendamine erasektori abil

Soosime ja rakendame erasektoris loodud võimalusi energiatarbe ning seeläbi tipukoormuse ja kulutuste vähendamisel, töötades EL-i tasandil selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul.

Avalik sektor vähendab kliimajalajälge

Seame avaliku sektori eeskujuks kliimajalajälje vähendamisel.

Tööstusettevõtete toetamine energiaüleminekul ja ressursitõhususe parandamisel

Toetame tööstusettevõtteid energiaülemineku tegemisel ja ressursitõhususe parandamisel.

Energiasüsteemi tulevikuplaanid ja taastuvelektri eesmärk 100% saavutamiseks

Langetame 2023. aasta jooksul analüüsipõhised otsused energiasüsteemi järgnevate kümnendite valikutes. Taastuvelektri 100% eesmärgi täitmiseks korraldame hinnalae ja -põrandaga vähempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks.

Seame eesmärgiks, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik

Seame eesmärgiks, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.

Eesti tuumaenergeetika töörühm kaalub tuumaenergia lisamist energeetikaportfelli

Tuumaenergeetika töörühma raporti alusel otsustame, kas ja millises rollis võiks Eesti energeetikaportfellis olla tuumaenergia

Taastuvenergia arendamiseks loodud garantiimehhanism

Taastuvenergeetikaga proportsioonis pöörame tähelepanu salvestusvõimsuste rajamisele ning loome EL-i ühishuviks olevate strateegiliste energeetikaprojektide realiseerimiseks vajaliku garantiimehhanismi.

Taastuvenergia arendamiseks loodud garantiimehhanism

Taastuvenergeetikaga proportsioonis pöörame tähelepanu salvestusvõimsuste rajamisele ning loome EL-i ühishuviks olevate strateegiliste energeetikaprojektide realiseerimiseks vajaliku garantiimehhanismi.

Toetame mitmeid keskkonnasõbralikke energiatehnoloogiaid

Soodustame rohevesiniktehnoloogia arengut. Toetame geotermaalenergia uuringuid, samuti jääksoojuse, reovee- ja merevee soojuse kasutamist kütteks ja jahutuseks.

Investeerime võrkudesse koordineeritud plaani järgi

Investeerime võrguettevõtete koordineeritud plaani järgi võrkudesse eesmärgiga suurendada ilmastikukindlust, puhastada võrgud fantoomliitumistest, tugevdada ühendusi saartega ja anda võimalus liituda uutel tootmistel.

Viime Elektrilevi eraldamise Eesti Energiast lõpuni

Viime lõpuni Elektrilevi eraldamise Eesti Energiast.

Põlevkivi kaevandamise eraldamine ja võrdse ligipääsu tagamine

Eraldame põlevkivi kaevandamise Eesti Energiast ja loome eraldi äriühingu, mis tagab võrdse ligipääsu põlevkivi ressursile kõikidele turuosalistele kulupõhise hinnaga. Eelistame uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist.

Inimesed lubavad paigaldada rohkem päikesepaneele hoonetele ja rajatistele

Ruumilise arengu ja tõhusaima mitmeotstarbelise maakasutuse eesmärgil peab tulevikus nihkuma fookus suurtelt maapinnale paigaldatud päikeseparkidelt rohkem hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele.

Hajutatud energiatootmisprojektide toetamine

Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist.

Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimaluse 30 kW ulatuses

Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.

Elektriautode laadimisvõimaluste arendamine võrgus

Võrke arendades võtame arvesse ka elektrisõidukite osatähtsuse kiirenevat kasvu ja sellega kaasnevat laadimisvõimaluste väljaarendamist.

Eesti rajab uusi välisühendusi energiakindluse suurendamiseks

Rajame uusi välisühendusi Eesti energiakindluse kasvatamiseks.

Ühendame Eesti Mandri-Euroopa võrku hiljemalt aastaks 2025

Ühendame Eesti Mandri-Euroopa võrku hiljemalt aastaks 2025.

Toetame Läänemere meretuuleparkide elektrivõrgu rajamist Euroopa projektide hulka

Toetame Läänemere meretuuleparkide elektrivõrgu rajamist ja lisamist Euroopa projektide hulka.

Toetame maavarade uurimist ja keskkonna hoidmist uue jõukuse loomiseks

Toetame Eesti ja Euroopa Liidu jaoks oluliste maavarade kasutuselevõtu uurimise jätkamist ning otsime võimalust keskkonda hoides luua Eesti rahvale seeläbi uut jõukust.

2027. aastaks korraldatakse avalik konkurss võimsusreservi hankimiseks

Aastaks 2027 teeme avaliku konkursi juhitava võimsusreservi hankimiseks.

Laiendame biogaasi turgu dekarboniseerimise kava abil

Teeme gaasituru dekarboniseerimise kava biogaasi turu laiendamiseks.

Lõpetame puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises ja toetame kaskaadkasutust

Lõpetame puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises ja teeme koostööd selle lõpetamiseks teistes Euroopa riikides, kuid kasutame biomassi kohalikes koostootmisjaamades. Toetame puidu kaskaadkasutust ja kasutamist kõrgema lisandväärtuse loomiseks, mitte energeetilise puidu ekspordiks.

Liikuvusreform: tasuta ühistransport lastele, eakatele ja puuetega inimestele

Viime läbi liikuvusreformi ja sünkroniseerime erinevad transpordiliigid ning arendame nõudepõhist liikuvust. Tagame tasuta ühistranspordi lastele, eakatele ja puuetega inimestele.

Ehitame liiklusohtlike kohtadele uued sõidurajad

Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet.

Jätkame Rail Balticu ehitamist

Jätkame Rail Balticu väljaehitamist.

Tagame raudtee arengu ja elektrifitseerimise

Tagame raudteetaristu korrashoiu ja kiiruste kasvu ning läheme edasi raudtee elektrifitseerimisega.

Üleriigiline rattastrateegia: parandame liikumis- ja parkimisvõimalusi ning suurendame jalgratturite ohutust

Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk parandada rattaga liikumis- ja parkimisvõimalusi ning tagada senisest suurem jalgratturite ohutus igapäevases liikluses.

Tagame saarte parvlaeva- ja lennuühendused senisel tasemel

Tagame parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsime parandamisvõimalusi.

Merenduse seadusandluse kaasajastamine, väikesadamate tähtsustamine ja ekspordigarantiide arvestamine

Meremajanduse arendamiseks kaasajastame merenduse seadusandluse, arvestame valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul ning tähtsustame väikesadamate piirkondlikku rolli.

Vabavõrguna pakiautomaatide võrgustik turutõrkega piirkondades

Turutõrkega piirkondades arendame riiklike meetmetega välja vabavõrguna pakiautomaatide võrgustiku, et tagada side ja teenuse pakkumise võimalused kogu riigis.

Toetame Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele

Toetame Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele.

Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine ja kohalike maksude paindlikum kehtestamine

Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.

Omavalitsuste tulubaasi tasakaalustamine vähendab valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid

Tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist

Kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesannete ja rahastuse kaasajastamine KOKS-i ja KOFS-i raames

Vaatame KOKS-i ja KOFS-i kaasajastamise käigus üle kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesannete jaotuse ning rahastuse.

Kohalike omavalitsuste koostöö toetamine toetuste jagamisel

Soodustame toetuste jagamisel omavalitsuste koostööd. Motiveerime toetusmeetmete omavastutusmäärade ja mahtudega kohalikke omavalitsusi tegema koostööd ning leidma ühiseid investeeringuobjekte.

Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamist ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtte järgi

Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet. Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks eesmärgiga suunata Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

Piirkondlike eripärade arvestamine Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamisel

Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamisel arvestame piirkondlike eripäradega, et vähendada piirkondlikku mahajäämust

Kohalike omavalitsuste autonoomia suurendamine riigimaa kasutamisel

Suurendame kohaliku omavalitsuse autonoomiat riigile kuuluva maa kasutuselevõtmisel. Kaardistame linnades ja asulates kasutuses mitteoleva riigimaa ning võõrandame selle ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil kohalikele omavalitsusele.

Maapiirkondadele pakutakse kaaslaenu ja käendusi

Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu käivitatud eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse. Pakume maapiirkonda kodu rajavatele peredele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaaslaenu ja käendusi.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse omaosalusmäära vähendamine ja kvartalipõhine renoveerimisprogramm

Vähendame väljaspool Tallinnat ja Tartut ning nendega külgnevate omavalitsuste asustusüksuste KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetuse omaosalusmäära 30%-ni. Piloteerime kvartalipõhist renoveerimisprogrammi.

Kolemajade lammutamine ja avaliku ruumi parandamise programm

Avaliku ruumi kvaliteetsemaks muutmiseks jätkame nn kolemajade lammutamist ja loome avaliku ruumi parandamise programmi.

Parandame Valga/Valka koostööd koos Lätiga

Teeme koostööd Lätiga selleks, et parandada Valga/Valka koostööd ning ühiste teenuste väljaarendamist.

Suurendame omavalitsuste IT-võimekust ja teadlikkust läbi keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumise

Suurendame omavalitsuste IT-võimekust ja teadlikkust läbi nõustamise ning keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumise. Võtame eesmärgiks viia kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja -teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi.

Ida-Virumaa väljakutsete lahendamiseks ametisse valitsuse esindaja ja kaasatakse arhitekte ja EKA linnaruumi eksperte

Ida-Virumaaga seotud väljakutsete lahendamise paremaks juhtimiseks nimetame Ida- Virumaale ametisse valitsuse esindaja. Parandame Ida-Virumaa elukeskkonda, kaasates arhitekte ja EKA linnaruumi eksperte.

Kiirendame ÕÜF-i rahade kasutamist ja parandame venekeelset kommunikatsiooni

Kiirendame ÕÜF-i rahade kasutamist ning teeme vajadusel meetmeid ümber, et need vastaksid rohkem piirkonna vajadustele. Tõstame ÕÜF-i võimaluste selgitamiseks venekeelset kommunikatsioonivõimekust.

Kaasajastame Narva Haigla Euroopa Liidu toel

Kaasajastame Euroopa Liidu vahendite toel Narva Haigla.

Tagame kodumaise toidu varustuskindluse

Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena.

Põllumehed ja toidutootjad saavad erakorralisi toetusi, diislikütuse aktsiisimäär säilib

Otsime võimalusi toetada põllumehi ja toidutootjaid sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega. Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.

Motiveerime Eesti haridusasutusi toidutootmise teadmiste parandamises ja järelkasvu koolitamises

Motiveerime Eesti haridusasutusi osalema toidutootmise teadmispõhisemaks muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises. Tagame toidujulgeolekut toetava kõrghariduse tellimuse vastavalt OSKA raportile.

Põllumajandusmaa kaitse ja kasutusele andmise regulatsiooni väljatöötamine

Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni. Panustame maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle sihipärasele kasutajale.

Kitsendame kolmandate riikide kodanike kinnisvara omandamist Eesti julgeoleku tagamiseks

Piirame kolmandate riikide kodanikele ligipääsu põllu- ja metsamaa ostmisele ja rentimisele. Eesti julgeoleku tagamiseks kitsendame kolmandate riikide kodanike kinnisasja omandamise võimalusi.

Mahetoodangu eelistamine ja tervislike toitumisharjumuste toetamine koolides ja lasteaedades

Suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades.

Kestlikud põllumajandustavad vähendavad taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist

Jätkame kestlike põllumajandustavade juurutamist, mille tulemusena väheneb taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine.

Kohaliku ja tervisliku toidu suurendamine avalikus toitlustamises

Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu ning suurendame taimse toidu osakaalu.

Toiduraiskamise vähendamise programm koostatakse riiklikul tasandil

Koostame riikliku toiduraiskamise vähendamise programmi.

Toidu raiskamise vähendamine läbi õiguslike regulatsioonide ja kommunikatsiooni

Soodustame toidu annetamist läbi õiguslike regulatsioonide parandamise ja kommunikatsiooni, mis julgustaks kaubandus-, sh hulgikaubanduse ettevõtteid toitu annetama. Rakendame toidu raiskamise vähendamiseks Euroopa Liidus juba toimivaid meetmeid.

Parandame taimetoidu kättesaadavust avalikus sektoris

Parandame tervisliku taimetoidu kättesaadavust avalikku sektorit teenindavates toitlustusasutustes.

Lemmikloomade seadusandluse ja registreerimisega tegeletakse

Ajakohastame lemmikloomade pidamisega seotud seadusandlust ja lemmikloomade registreerimisega seonduvat.

Kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks otsitakse eraraha kaasamise võimalusi

Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks.

Kultuuriranitsa programm jätkub

Jätkame kultuuriranitsa programmiga.

Film Estonia programmid jätkuvad

Jätkame Eesti filmitööstuse arengu toetamist läbi Film Estonia programmide.

Uuendame ERR-i seadust ja rahastusmudelit

Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ja analüüsime ERR-i senist rahastusmudelit.

Leiame rahastuse ERR-i uue maja ehitamiseks

Leiame rahalised võimalused ERR-i uue maja ehitamiseks läbi Eesti Kultuurkapitali rahastusvõimaluste.

Eesti inimesed saavad ühtse raamatukogusüsteemi uue seadusega

Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.

Loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi parandamine ja seaduste kaasajastamine

Võtame eesmärgiks parandada loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi. Kaasajastame loovisikute ja loomeliitude seaduse. Avaliku sektori kultuuriasutused ja avaliku sektori poolt finantseeritud loometöö tasustamise osas võetakse suund töötasuvormidele, millega kaasnevad tööandjapoolsed maksude tasumised ja sotsiaalsed garantiid.

Toetame ja arendame teoste digitaliseerimist, et tagada nende säilimine ja kättesaadavus

Toetame ja arendame teoste digitaliseerimist, mis on vajalik nii säilimise kui kättesaadavuse seisukohast. Selleks arendame kultuuriloome rahastamisvõimalusi, kaasates EL-i rahastust ning soodustame virtuaaltootmise arendamist.

Kaitseme rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri läbi laulu- ja tantsupidude

Kaitseme laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri.

Muinsuskaitse objektide inventuur: omaniku toetamine ja harimine

Viime läbi muinsuskaitse objektide inventuuri. Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.

Globaalsete digihiidude õiglane maksustamine.

Otsime võimalusi rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.

Kultuuri ja loomeettevõtluse ühendamine: lubadus kaasata erasektor kultuuripoliitikasse

Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse.

Loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevuse tõstmine Euroopa investeeringutele ligipääsu parandamiseks

Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.

Kohalike kultuuride toetamine ja esinduskogude võimekuse suurendamine

Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.

Eesti inimesed lubavad suuremat liikumisharjumust kujundada

Soosime Eesti inimeste suuremat liikumisharjumuse kujundamist. Laiendame seniseid laste liikumist soosivaid programme kõikidesse koolidesse eesmärgiga, et lapsed liiguks koolipäeva jooksul vähemalt 60 minutit.

Jätkame "Team Estonia" projektiga

Jätkame EOK-i saavutusspordi projekti „Team Estonia“.

Treenerite kvalifikatsiooni ja arengu toetamine: EOK-i alaliitude uus süsteem

Kaasajastame EOK-i alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi.

Eesti spordi ja turunduse toetamine võistluste kaudu

Töötame välja Eestile oluliste kõrge sportliku tasemega ja suure Eesti turundamise potentsiaaliga võistluste toetamise alused.

Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted ja rahastuse otsimine

Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.

Regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik kõigile liikumisvõimaluste loomiseks

Arendame regionaalsete tervisespordikeskuste üleriigilist võrgustikku eesmärgiga luua kõigile liikumisvõimalused vabas õhus.

Austame ausat spordi ja arendame Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutust kompetentsikeskusena

Seisame ausa spordi eest, arendades Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse edasiarendamist kompetentsikeskusena, et tagada efektiivne võitlus dopingu, kokkuleppemängude, väärkohtlemise ja teiste spordieetika probleemide vastu.

Tagame Ukraina põgenikele kohanemisteenused

Tagame Ukraina põgenikele suunatud kohanemisteenused (erinevad jätkutegevused, sh kohanemiskoolitused ja eesti keele õpe).

Parandame venekeelse meedia kättesaadavust

Parandame venekeelses inforuumis kvaliteetsete meediaväljaannete kättesaadavust.

Eesti keele tasuta õppimine kõigile soovijatele igas vanuses ja keeleoskuses

Tagame eesti keele tasuta õppimise soovitud keeletasemel kõigile soovijatele igas vanuses ja keeleoskuses, olenemata Eestis elamise ajast. Parandame täiskasvanute eesti keele õpet sihtrühmade prioriseerimise ja online-õppeplatvormide arendamise toel.

Ida-Virumaa programmi mitmed meetmed jätkuvad

Jätkame Ida-Virumaale suunatud meetmete toetamist läbi Ida-Virumaa programmi: kultuurisaadiku programm, residentuuride programm, kultuuri- ja spordiürituste toetamise programm.

Inimeste pensioniks kogumist soodustatakse mitmete meetmetega

Soodustame inimeste pensioniks kogumist, selleks analüüsime võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba paindlikumaks tegemiseks ning anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks. Kasvatame inimeste teadlikkust võimalustest ja arendame finantsoskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome personaalse konto pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.

Peretoetuste ja vanemahüvitise analüüs lubab parandada teenuste eesmärgipärasust

Viime läbi erinevate peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust.

Kaasajastame toimetulekutoetuse metoodikat: automaatne alusandmete kogumine

Kaasajastame toimetulekutoetuse metoodika. Analüüsime võimalusi koguda toimetulekutoetuse maksmiseks vajalikud alusandmed automaatselt, et luua kiire ja vajaduspõhine toetussüsteem.

Hooldusreformi jätkamine ja hoolekandeteenuste kvaliteedinõuete kehtestamine

Jätkame hooldusreformi elluviimist ja läheme edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes. Kehtestame hoolekandeteenuste kvaliteedinõuded.

Paindlikud hooldusteenused erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele

Arendame paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada sealhulgas laste ja puudega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadusega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

Arendame proaktiivseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid

Arendame proaktiivseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt ja/või vajaduspõhiselt andmete alusel.

Lubame standardiseeritud andmevahetust erinevate valdkondade vahel

Loome sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna standardiseeritud andmevahetuse, mis vähendab spetsialistide dubleerivaid tegevusi ning tagab inimestele kiirema ja kvaliteetsema abi.

Tugevdame sotsiaalvaldkonna järelevalvet ja loome integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi

Tugevdame sotsiaalvaldkonna järelevalve võimekust, et tagada inimeste õiguste kaitse sotsiaalhoolekandes, ning võtame riskide tuvastamiseks ja maandamiseks kasutusele uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Viime läbi personaalse riigi reformi, mille eesmärgiks on integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomine, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel inimeste heaolu nimel.

Inimesed lubavad ühtset abivajaduse hindamise süsteemi ja integreeritud teenuste paketti

Kujundame inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse – integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse

Astangu kutserehabilitatsioonikeskus liigub HTM-i haldusalasse

Viime Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse SOM-i haldusalast HTM-i haldusalasse, eesmärgiga toetada erivajadustega noorte kaasamist kutseharidusse ja Astangu rolli haridusvaldkonna kompetentsikeskusena.

Tõmbekeskused tugevdavad sotsiaal-, haridus- ja terviseteenuste osutamist

Viime läbi analüüsi sotsiaal- ja tervisevaldkonna avalike teenuste osutamise ja juhtumikorralduse uudse korraldusmudeli väljatöötamiseks, mis tagaks tegevuste jätkusuutlikkuse ka tööjõupuuduse tingimustes. Tugevdame tõmbekeskuste rolli integreeritud sotsiaal-, haridus- ja terviseteenuste osutamisel.

Sotsiaalhoolekande innovatsiooniprogramm uute tehnoloogiate leidmiseks hoolduskoormuse vähendamiseks

Käivitame teadus- ja välisraha toel sotsiaalhoolekande innovatsiooniprogrammi, eesmärgiga leida uudsed tehnoloogiad hooldusvajaduse ja -koormuse vähendamiseks.

Ligipääsetavus peab olema tagatud kõigile: rakkerühma soovitused

Avalik ruum peab olema ligipääsetav kõigile Eesti elanikele ning elukeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda ligipääsetavuse rakkerühma soovitustest.

Viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke suurendamine avalikel sündmustel ja asutustes

Suurendame viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke olemasolu riigi poolt rahastatud sündmustel, kultuuriüritustel ja asutustes.

Muudame perehüvitiste seadust õiglasemaks ja kulutõhusamaks

Muudame perehüvitiste seadust, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.

Suurendame harvikhaigusega laste raviks riigi rahastust

Suurendame riigi rahastust harvikhaigusega laste raviks.

Vanematele hüvitatakse haigus- ja hoolduspäevi varasema sissetuleku alusel

Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

Üksikvanematele lubatakse suuremat toetust ja õiglasemat toitjakaotuspensioni

Loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi: tõstame elatisabi 200 euroni kuus ja tagame vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemel õiglasema toetuse.

Tagame vanemliku hooleta laste kasvatamisel tugiteenuste rahastuse peredele

Tagame peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tugiteenuste riikliku rahastuse.

Erivajadustega laste rehabilitatsioon ja tugiteenused saavad lisaraha

Suuname lisaraha erivajadusega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse.

Lapsendatutele tagatakse päritolu teadasaamise õigus

Tagame lapsendatutele õiguse teada oma päritolu.

Eestkostjate bürokraatia vähendamine

Toetame eestkostja rolli täitmist, vähendades asjatut bürokraatiat.

Tagame ennetusprogrammide jätkusuutliku rahastuse peredele ja lastele

Tagame lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide jätkusuutlikku rahastuse.

Tõenduspõhised psühhosotsiaalsed lähi- ja digitaalsed sekkumised vaimse tervise abisüsteemis

Toome vaimse tervise abisüsteemi kohest abi võimaldavad tõenduspõhised psühhosotsiaalsed lähi- ja digitaalsed sekkumised.

Laste ja noorte vaimse tervise parandamise lahendused: koolipsühholoogi teenuse kättesaadavuse suurendamine

Töötame valdkondade üleselt välja laste ja noorte vaimse tervise parandamise lahendused. Suurendame koolipsühholoogi teenuse kättesaadavust.

Vaimse tervise seiresüsteem: tulemuslikkuse hindamine

Kujundame toimiva seiresüsteemi inimeste vaimse tervise toetamiseks suunatud tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks.

Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse laiendamine

Laiendame vaimse tervise nõustamise ja kaasnevate teenuste kättesaadavust.

Toetame vaimse tervise ja riskikäitumise ennetusprogramme

Jätkame vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide toetamist.

Vaimse tervise esmaabi väljaõpe haridus- ja noorsootöötajatele

Pakume haridus- ja noorsootöötajatele väljaõpet vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.

Kõrgema etapi vaimse tervise teenuste plaan

Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks, sh ravikodud, päevaravi jms.

Tervishoiu rahastamise analüüs 2023. aastaks

Viime 2023. aasta lõpuks läbi tervishoiu rahastamise analüüsi eesmärgiga tagada senisest laiapõhjalisem tervishoiu rahastamine ja jätkusuutlikkus. Otsime võimalusi kaasata tervishoidu erarahastust. Toetame solidaarse tervisekindlustuse jätkumist.

Tervishoiu digilahenduste uuendamine ja personaalse terviseloo arendamine

Uuendame tervishoiu digilahendusi ja arendame personaalset terviselugu, millega inimene näeb terviseinfot, rahalist kulu ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist. Eesmärk on suunata senisest rohkem tähelepanu ja ressursse haiguste ennetamisele ja patsendikesksele tervishoiule.

Eesti haiglavõrgu arenguvajadused 2040

Vaatame üle Eesti haiglavõrgu arenguvajadused, võttes aluseks analüüsi “Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ tulemused. Arendame terviklikku tervishoiuvõrgustikku, mis eeldab esmatasandi tervishoiu, haiglavõrgu ja erakorralise meditsiinivõrgu senisest tugevamat integreeritust.

Loome võimaluse patsientidele testamendi koostamiseks

Loome lihtsama õigusliku võimaluse patsiendi testamendi koostamiseks.

Elulõpu otsuste analüüs algab koostöös erinevate osapooltega

Algatame koos arstide, meditsiinieetika ekspertide, patsiendiorganisatsioonide ja teiste osapooltega elulõpu otsuste määratlemise analüüsi.

Tervishoiu tegevusvarude süsteemi loomine koostöös erinevate organisatsioonidega

Loome koostöös tervishoiuteenuse osutajate, Eesti Varude Keskuse ja Eesti Kaitseväega tervishoiu tegevusvarude süsteemi.

Suurendame hambaravihüvitisi

Suurendame hambaravihüvitist.

"Meie eesmärk on teatrite rahastuse taset hoida eelmise aasta lõpptulemustega võrdsel tasemel"

Purga sõnas, et ootab 2. juuniks kunstide asekantslerilt tegevusplaani, kuidas edasi minna. Kultuuriminister nentis, et teatrite rahastamist puudutav määrus on tänaseks muutunud tõlgendamatuks. "Sellega peab nüüd tööd edasi tegema. Eesti ei ole nii suur, et ei oleks võimalik läbi rääkida ja üheskoos arutades mõistlikele lahendustele jõuda," märkis ta. Purga lükkas ümber ka liikvele läinud väite, nagu kavatseks ministeerium teatrite rahastamist vähendada. "Meie eesmärk on teatrite rahastuse taset hoida eelmise aasta lõpptulemustega võrdsel tasemel," täpsustas ta. Etendusasutuste liidu juht Kristiina Alliksaar loodab, et ministeerium võtab tagasi oma ettepaneku vähendada töötajate arvu valemis, mille alusel arvutatakse töömahtu, mis kulub ühe lavastuse väljatoomiseks.

Täitmise tähtaeg: 02.06.2023

Tegemisel

2

Regionaalsete investeeringute programmide loomine ja katuserahade jagamise lõpetamine

Loome regionaalsete investeeringuteprogrammi ja lõpetame Riigikogus nn katuserahade jagamise.

Õpetajate palgatõus 120% keskmisest palgast

Võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast, sh suurendame diferentseerimisfondi osa.

Täitmise tähtaeg: 01.03.2027

Tehtud

0

Blokeeritud

0
Oled siin lehel leidnud vigu? Saada teade!

Täname meie partnereid

Bcme Logo En сomTechsoup Global Network Logo 400x95 (1)Hm Logo Alternative Color ComLogo Google.org Support Fullcolor Rgb Stacked
heartusershistorycrossmenuchevron-downchevron-right linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram