Koalitsioonileppes lubatakse 2023. aasta lõpuks läbi viia tervishoiu rahastamise analüüs, et tagada laiapõhjalisem ja jätkusuutlikum rahastamine ning otsida võimalusi eraraha kaasamiseks.

Haiglajuhid leiavad, et tervishoiu rahastamise analüüse pole vaja, kuna need on juba olemas, ning tuleks keskenduda arstide ja õdede nappuse probleemile.

Tervisekassa prognoosib, et 2025. aastaks võib raviraha puudujääk ulatuda 130–200 miljoni euroni, kui rahastamise muredele lahendust ei leita.

Analüüs soovitab kehtestada uusi makse, et arstiabi kättesaadavus püsiks senisel tasemel, kuna 2025. aastaks võib tervishoius puudu olla 200 miljonit eurot.

Arenguseire Keskus esitleb raportit "Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035", mis analüüsib Eesti tervishoiu rahastamise mitmekesistamise võimalusi ja nende mõju teenuste kättesaadavusele.

Tervisekassa prognoosib 2025. aasta eelarve puudujäägiks ligi 210 miljonit eurot, mis vajab täiendavat riigipoolset rahastust või reservide kasutamist.

Tervise Arengu Instituudi andmetel olid Eesti tervishoiukulud 2023. aastal 2,853 miljardit eurot, mis on 13% suuremad kui eelmisel aastal, peamiselt tervishoiuteenuste hindade kasvu tõttu.

Neuroloog Toomas Toomsoo rõhutab, et tervishoiu rahastamisel peaks raha järgnema patsiendile, et tagada efektiivsem ressursside kasutamine ja paremad ravitulemused.

Tervise Arengu Instituudi raporti kohaselt tõusid tervishoiuteenuste hinnad 2023. aastal kiiresti, mis suurendas avaliku sektori kulutusi tervishoiule.

Arenguseire Keskuse raport "Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035" toob esile Eesti tervishoiu rahastamise murekohad ja analüüsib võimalikke lahendusi.