Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) rääkis 'Aktuaalsele kaamera' stuudios, et sellel aastal jõuab laskemoona Eestisse kohale üle 400 miljoni euro eest. Ta rõhutas, et Eestil on juba praegu pikamaaraketid olemas, kuid neid on juurde vaja.
Laskemoon väärtusega üle €400 miljoni peaks jõudma Eestisse enne aasta lõppu, kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur (Reform) neljapäeval.
Kaitseminister Hanno Pevkur sai kaitseväelt esmase tagasiside, millist sõjavarustust võiks hankida Ukrainalt.
Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Suti sõnul võiks Eesti digiühiskonna kaitseks kokku leppida riigikaitsega sarnase püsiva rahastuse, mis oleks samuti 2% sisemajanduse kogutoodangust. Andres Sutt: "Ründe kaalu ja tähtsust pole põhjust alahinnata. Kui vaadata maailma küberrünnakute üldpilti, mis tehtud riigiasutuste, poliitikute ja muude vastu, siis on selge, et maailm on muutunud me ümber ebasõbralikumaks. Küberkuritegevus on tõusujoonel, mistõttu peame riigi ja erasektori tasemel küberturvalisusesse investeerima. See peab olema pidev tegevus. Kui rääkida näiteks NATO eelarve rahastamisest, siis tuleb samasugune standard püstitada ka küberkaitseks- mis number võiks täpselt olla, on kokkuleppimise koht. Kui vaadata numbreid üle ilma, siis need on triljonites. ... Oleme alustanud IT-taristu suhtes küberturvalisuse laiendamist. Riskid me ümber ei kao kuhugi. Räägime eraldi veel ka RIA-ga muutunud ohupildist, vajalikest ümberhindamistest ja prioriteetidest. Oluline on kaasa võtta see, et kahe ametkonna kiire toimetamise tulemusena võeti ründaja kinni, turvanõrkus on likvideeritud. Teadaolevalt pole ründaja arvutist fotod kaugemale jõudnud."
• Tagame, et Eesti on küberkaitstud riik ja teeme selleks tihedat koostööd liitlastega.
• Hangime kaitseväele vajaliku radarvõimekuse selleks, et võimaldada Eestis tuuleenergia arendamist.
• Eesti riigikaitse põhineb Eesti inimeste vankumatul kaitsetahtel, ajateenistuse toel loodud reservarmeel, Kaitseliidul, iseseisva kaitsevõime arendamisel ning kindlatel liitlassuhetel NATOga. • Jätkame riigikaitse kulude täitmist praegustes kavades ettenähtud tasemel, mis on vähemalt 2% SKP-st ning millele lisanduvad liitlaste Eestis vastuvõtmisega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programm.
Suurendame Kaitseliidu rahastamist, et tagada Kaitseliidu võimekuse kasv ja liikmete väljaõpe.