Riigi eelarvestrateegia 2021-2024, lk. 12-13

"Sõjalise kaitse kulude suurus SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu on vähemalt 2% (2019. aastal oli 1,84%).

Kavandatavad tegevused:
Julgeoleku tagamiseks ja üleilmsete väljakutsete lahendamiseks edendatakse koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, kahe- ja mitmepoolsetes suhetes ning regionaalsetes formaatides.
• Suureneb riigi ja ühiskonna vastupanuvõime kriisideks. Parandatakse elutähtsate teenuste toimepidevust ja elanikkonna varustuskindluse tagamiseks luuakse Eesti Varude Keskus. Endiselt on tähtsad elanikkonnakaitse valdkonna arendamiseks vajalikud tegevused, millega luuakse paremad võimalused elanike kaitsmiseks erinevate kriiside korral ning parandatakse elanike teadlikkust ning oskusi kriisisituatsioonides käitumiseks.
• Kriisidega paremaks toimetulekuks luuakse Politsei- ja Piirivalveameti juurde kriisireserv. Arendatakse Politsei ja Piirivalveameti juurde loodud piirivalveosakaonna võimekust ja vabatahtlikest koosnevate kiirreageerimisüksuste rakendamist.
• Kasvatatakse ja tugevdatakse küberjulgeoleku võimet ning küberkuritegude menetlemise võimekust.
• Jätkub 2017. aasta kevadest Eestis viibiva NATO eFP pataljoni lahingugrupi integreerimine. Liitlaste siinviibimist toetav taristu on 2022. aastaks suures osas valminud.
Arendatakse vägede vastuvõtmise ning väljaõppega seotud taristut koostöös NATO liitlastega. Väljaõppe parandamiseks analüüsitakse Keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja ulatuslikumat kasutuselevõttu.
• Jätkatakse liitlaste ja partneritega osalemist rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavatel NATO, Euroopa Liidu, ÜRO või koalitsiooni operatsioonidel ja valmidusüksustes 2021. aastal.
• Jätkub Riigikaitseinvesteeringute programmi rakendamine 20 miljonit € aastas (perioodil 2020- 2023 kokku 80 mln). Eraldi tähelepanu saavad laskemoonahanked, liikursuurtükkide võime arendamine ja brigaadide tankitõrjekompaniide võime arendamine.
• Vastavalt võimalustele suureneb aastaks 2023 kaitseväe struktuur, muuhulgas luuakse täiendavad kompaniid sõjalise maakaitse tugevdamiseks. Ajateenistusse võetud kutsealuste hulk suureneb 3500-ni. Selleks arendatakse välja võimekus kasutada eesti.ee portaali kutsete edastamiseks.
• Kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ja mobilisatsiooni valmisoleku alalhoidmiseks ning kontrollimiseks korraldatakse lisaõppekogunemisi.
• Alanud idapiiri väljaehitamine jätkub senises mahus."

2022. a riigieelarve eelnõu näitab, et selle aasta julgeoleku ja riigikaitse sektori kulud on 545 403 000 eurot.