Toetame terviklähenemist haridusliku erivajadusega õppijate toetamiseks ja erinevate tugiteenuste pakkumiseks. Pöörame eritähelepanu alusharidusele, tagamaks erivajaduste võimalikult varajast märkamist ja tuge. Loome koolides talendi- ja õpisõbraliku keskkonna.

Aine- ja erialaoskuste kõrval pöörame senisest rohkem tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste arendamisele. Oluline on õppe personaliseerimine, mitmekesistamine, finantskirjaoskuse suurendamine ja õppetegevuse digilahendustega toetamine.

Toetame inimeste teadmiste ja oskuste kooskõlla viimist tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega ja kaasajastame kutsehariduse õppevõimalusi.

Panustame programmeerimise ja robootika õpetamisele algklassides, et tõsta laste huvi reaalainete vastu. Suurendame digiõppe võimekust õpetajate ning õpilaste tasandil.

Töötame välja kõrghariduse rahastamise mudeli, mis võimaldab kaasata eraraha.

Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise teaduskeelena, tagame riigipoolse toetuse eesti keele arengu teadustegevuseks. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine. Toetame eesti keele arendamist digitaalajastule kohaselt.

Viime läbi doktoriõppe reformi tagamaks noorteadlaste järelkasvu ja loome ettevõtlusdoktorantuuri.  

Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks. Õpivõimalused peavad olema valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldama sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.

Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime inimeselt andmeid vaid ühes kohas. Käivitame suuremad digipöörded hariduse (personaalne õpirada), tervise, hoolekande, lastekaitse (personaalmeditsiin ja integreeritud teenused) ja teistes eluvaldkondades. Analüüsime andmete kogumise ja andmekogudega seotud õigusraamistiku ajakohasust, sh andmekogude parema ristkasutamisega seotud küsimusi.

Arendame digioskusi kõigis vanuserühmades paremaks digitaalseks kaasatuseks ja infotehnoloogia loomise oskuse tõstmiseks.

Loome e-kodaniku mobiilirakendused (ID-kaart, juhiload, digitaalne rahakott, turvalised e-valimised), mis tagavad kaasaegsed kasutajaliidesed peamistes riigiprotsessides osalemiseks.

Toetame riiklikku IT-arenduste ühtlustamist, digitaristu tervikvaadet ja suuremat koostööd erasektoriga. E-riigi toimimiseks tuleb tagada riigi IKT-kulude stabiilne rahastamine.

Teeme koostööd omavalitsustega kohalike e-teenuste arendamisel, pakume omavalitsustele standardiseeritud e-lahendusi. Pöörame tähelepanu kohalike omavalitsuste kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse suurendamisele.

Hoogustame tööstuse ja ehituse digipööret läbi erinevate Euroopa Liidu rahastute.

Toetame innovatsiooni seadusandlusega. Loome raamistiku tehisintellekti (krattide) ja iseliikuvate liiklusvahendite kasutuselevõtuks avalikus sektoris ning suuname avalikku sektorit avaandmeid erasektoriga jagama.

Teeme Eestist atraktiivse katsekeskkonna idufirmadele. Käivitame DigInEsti - terviseandmete põhise innovatsiooniplatvormi. Rajame digitaalsete tulevikulahenduste katsetamise "eluslabori".

Toetame kiiret 5G võrgu välja ehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. 5G võrgu rajamine on oluline kaugtöö paremaks võimaldamiseks maapiirkondades.

Panustame Eesti kosmoseprogrammile ja koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga eeskätt Eesti jaoks olulistes valdkondades (küberturvalisus jne).

Teeme hajalas elavate eestlastega side pidamise ja nende tagasipöördumisel Eestisse elama asumise võimalikult sujuvaks. Toetame kõikjal maailmas eestlust ja väliseesti kogukondi, nende koole, kultuuriüritusi ja suhtlust Eestiga (eesti keele õpe, Eesti uuringud).

Algatame tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, pidades oluliseks inimese tervise ja töövõime kiiret taastumist.

Soodustame uute geeniandmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu.

Peame oluliseks tervishoiutöötajate järelkasvu tagamist ja pädevuste korrastamist koos esmatasandi tervishoiuteenuse võimestamisega.

Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud aastate arvu tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks tervises suuname senisest enam ressursse tervislike eluviiside edendamisele, haiguste ennetamisele ja varajasele märkamisele.

Arendame edasi solidaarset tervishoiumudelit ning suuname tervishoidu vajalikku lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks. Tõhustame Haigekassa vahendite kasutamist, kaardistades võimalusi ravijärjekordade vähendamiseks ja soodustades kaugkonsultatsioonide laiemat kasutamist.

Liigume edasi patsiendikindlustusega, mille eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.

Peame oluliseks muuta hambaravihüvitise süsteemi paindlikumaks, et tagada vanemaealistele ja abivajajatele piisav toetus.

Laiendame esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust õhtuti ja nädalavahetustel ning otsime täiendavaid lahendusi piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks.

Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele.

Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, et muuta patsiendi ravi efektiivsemaks. Investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame personaalmeditsiini arendamist.

Väärtustame tervishoiutöötajate tööd. Eesti meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ja tervishoiutöötajate arvu tõstmiseks anname tervishoiuasutustele võimaluse sõlmida meditsiinivaldkonna üliõpilastega eellepinguid.

Tõstame teadlikkust ning motiveerime töötajaid ja tööandjaid osalema pensioni kogumisel. Otsime võimalusi teise samba riigipoolsete maksete varasemaks taastamiseks. Analüüsime inimestele valikuvõimaluse loomist/pakkumist omapoolsete sissemaksete suurendamiseks II pensionisambasse.

Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd.

Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.

Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja loome traumakogemustega laste aitamise teenuse.

Viime läbi ohvriabisüsteemi reformi tagamaks vägivalla- ja kuriteoohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud traumadest taastumiseks.

Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.

Laste sündide toetamiseks tagame peredele vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel, et saaksid sündida kõik soovitud lapsed. Jätkame töö- ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise andmisega.

• Tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel minimaalse omafinantseeringuga.

• Loome toimiva perelepitussüsteemi, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete sõlmimise.

• Me ei muuda perekonnaseaduses sätestatud abielu mõistet. Seame eesmärgiks erinevates kooselumudelites elavate inimeste õiguste kaitse, milleks otsime Riigikogus laiapõhjalist ühisosa.

• Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused. Tagame valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse.

• Parandame elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.

Peame oluliseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimaluste laiendamist tööhõive võimalikult kiireks taastumiseks.

• Toetame vähenenud töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturule.

• Peame oluliseks soolise palgalõhe vähendamist.

• Toetame regionaalsete tööturumeetmetega inimesi ja ettevõtteid piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus.

• Hoiame alaliselt toimimas kõrgetasemelised kolmepoolsed läbirääkimised Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliiduga tööturgu puudutavates küsimustes.

• Eesti on avatud ekspertidele ja oskustööjõule, kes jagavad Eesti väärtusi ja soovivad end siin teostada. Peame oluliseks, et spetsiifilise kvalifikatsiooniga tööjõupuudus ei hakkaks kahjustama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

• Välistööjõu kaasamisel arvestame Eesti tööjõuturu olukorda ning soovime hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel.

• Vaatame süsteemselt läbi tugiteenused Eestisse tulevate spetsialistide võimalikult kiireks rakendamiseks. • Täiendame e-lahendusi ja juurutame põhimõtte, et ettevõtetel ja välisspetsialistidel oleks võimalik vajalikud taotlused ja registreeringud teha ühe keskse lahenduse kaudu.

• Jätkame koostöös tööturu osapooltega uute kaasaegsete töövormide ja -suhete regulatsiooni loomist.

• Liigume riigieelarvega tasakaalu suunas, arvestades kriisist tingitud olukorda ja rahvusvahelist konkurentsi ning Euroopa Liidu reegleid.

• Viime läbi riigieelarve revisjoni ja suurendame riigieelarve läbipaistvust.

• Tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast tekkinud ebakindlusest ja heitlikust olukorrast globaalses majanduses, ei vii valitsus sisse uusi makse ja tagab stabiilse maksukeskkonna.

• Peame oluliseks Euroopa Liidu vahendite (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm) tulemuslikku ja kiiret kasutuselevõttu struktuursete reformide läbiviimiseks ja kriisikahjude korvamiseks.

• Täiendame koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega (sh turismisektor) toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse taaskäivitumisele COVID-19 taandumise tingimustes.

• Koroonaviiruse pandeemia majanduslike mõjude vähendamiseks peame oluliseks kriisimeetmete läbipaistvust ja täpset suunamist eelkõige kahju kannatanud piirkondadele, majapidamistele ja ettevõtetele.

• Pöörame pandeemia tingimustes erilist tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele. Püüame hoida ühiskonna võimalikult avatuna.

• Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule.

• Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.

• Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.

• Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.

• Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.

• Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.

• Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.

• Peame oluliseks avatud, faktipõhist inforuumi ja arutelukeskkonda, mis on kõigile ühiskonnagruppidele võrdsetel alustel ligipääsetav. Eesti inimeste igakülgsel informeerimisel on keskne koht sõltumatul ajakirjandusel.

Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil.

• Loome Tulevikurahastu kliima- ja digipöörde kiirendamiseks, mille vahendid suuname teadus- ja arendustegevusse ning teadmusmahuka majanduse arendamiseks.

• Toetame ettevõtteid, kes suudavad panustada teadusmahukate ja innovaatiliste tehnoloogiate loomisse ja kasutuselevõttu ning kes seetõttu vajavad riigi tuge investeeringuriskide maandamisel.

• Suurendame Eesti teadusasutuste motivatsiooni rakenduslikuks teadustegevuseks, mis võimaldab teadussiiret era- ja avalikus sektoris.• Käivitame rakendusuuringute programmi, mis toetab ettevõtteid rakendusuuringute käivitamisel, rahastamisel ja sobivate koostööpartnerite leidmisel.

• Töötame välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekti meetme, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat, mille raames tuleb vesinikku toota, tarnida ja tarbida.

• Käivitame toetusmeetme iduettevõtetele ja leiame lahenduse spetsialistide puudusele, muutes Eesti atraktiivseks riigiks erinevate innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel.

Meile on oluline, et Eestis oleks rahvusvaheliselt atraktiivne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Ettevõtlusega seotud asjaajamise kiirendamiseks vähendame bürokraatiat ja lihtsustame seadusandlust.

• Toetame e-residentsus 2.0 tegevuskava jätkamist ning täiendamist mugavama ja turvalisema e-residentsuse arendamiseks.

• Ettevõtluskeskkonna arendamiseks teeme ettevaatavat koostööd ettevõtjatega ja ettevõtlusorganisatsioonidega.

• Investeeringute Eestisse meelitamiseks ja majanduse elavdamiseks tugevdame välisteenistuse võimekust ning laiendame koostöövõimalusi erinevate rahastusagentuuridega.

• Loome strateegia kiirelt kasvavate ning kapitali kaasavate ettevõtete peakorterite ja arenduskeskuste Eestisse toomise ja siia jäämise toetamiseks.

• Kiirendame riiklikke investeeringuid majanduse elavdamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks, arvestades regionaalseid erisusi.

• Töötame välja riikliku programmi regionaalsete investeeringute ja tasakaalustatud arengu tagamiseks kogu Eesti territooriumil.

• Vaatame üle riigi kui omaniku kinnisvarapoliitika.

• Usaldusväärne finantssüsteem eeldab rahapesu, investeerimispettuste jms vastase regulatsiooni arendamist. Õiguskuuleka kliendi jaoks on Eesti finantssüsteem avatud, petturitel ja kurjategijatel ei ole siin kohta.

• Otsime kokkulepet metsanduse arengukavas, kaasates võrdsetel alustel asjassepuutuvaid huvigruppe.

• Seame eesmärgiks puidutööstuse tootlikkuse ja teadusmahukuse suurendamise, väärtustades metsade looduslikku ja majandusklikku funktsiooni.

• Koostöös teadlastega koostame elurikkuse arengukava.• Inventeerime vääriselupaigad riigi- ja erametsas, et säiliksid väärtuslikud metsaalad ja loodusmetsa killud.

• Vähendame raiesurvet riigimetsale ja jälgime, et RMK tegevuses on ökoloogilised, majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid suuremas tasakaalus.

• Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse süsiniku sidumise kriteeriumi ja ringkasutuse põhimõtte.

Töötame välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja seame selle riiklikuks eesmärgiks.

• Rakendame motivatsioonipaketi, et kohalikud omavalitsused jõuaksid süsinikuneutraalsuseni aastaks 2030.

• Määrame koostöös teadlaste ja ettevõtjatega teaduse ja arenduse suunad, kus Eesti on rohepöörde eestvedaja. Toetame valitud suuna lahendusi ja oskusteabe eksporti.

• Loome läbi Tulevikurahastu võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtetel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes. Töötame välja kohaliku kasu instrumendi.

• Koostame jõulisema meetmete kava 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks transpordi ja hoonete sektoris. Jätkame hoonete energiasäästu ning majapidamistes taastuvenergia kasutamist toetavat programmi.

• Töötame välja tegevuskava kõigi jäätme- ja ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks.

Kiirendame taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises. Lõpetame täiendavate investeeringute tegemise fossiilsetesse kütustesse.

• Rakendame koostöös kohalike esindajatega välja töötatud Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, mis toetab piirkonnas teadusmahukaid tööstus- ja tootmisarendusi. • Töötame koostöös Ida-Virumaa omavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega välja tegevuskava õiglaseks üleminekuks ja uute töökohtade loomiseks. Suuname lisaks Õiglase Ülemineku Fondi toetusele piirkonda täiendavaid rahalisi vahendeid.

• Analüüsime tööstusinkubaatori ja rakendusliku tööstusrobootika teadus-arenduskeskuse Ida-Virumaale rajamise toetamist.

• Viime Eesti avalikus sektoris samm-sammult läbi roheenergiapöörde, minnes üle taastuvenergia tarbimisele.

• Kaasame EL vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarendamisega.

• Viime lõpule Eesti merealade planeeringu, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks.

• Arengu kiirendamiseks toetame taastuvatel allikatel põhinevate elektritootmisvõimsuste ja energia salvestusvõimekuste ning energiavõrgu edasi arendamist nii Läänemeres kui Eesti rannikul.

• Soosime kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist.

• Soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis.

• Väljume põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.

• Jätkame diskussiooniga tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis. Otsime võimalusi riigi tuumaenergeetika kompetentsi tõstmiseks.

Tagamaks Eesti inimestele võimaluse osa saada nii kõrgkultuurist kui osaleda rahvakultuuri edendamisel, arvestame kultuurirajatiste planeerimisel regionaalset tasakaalu ja meie kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

• Hoolitseme Eesti laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse eest. Kaasame rahvuskultuuri edendamisse rahvuskaaslasi kogu maailmast, tagame nende loodud kultuuripärandi säilitamise kodumaal.

• Toetame mitmekülgse kõrgkultuuri loomist kõigi loomevaldkondade lõikes.

• Tagame kõigile rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused.

• Analüüsime "Pühakodade säilitamise ja arengu" programmi taastamise võimalusi.

• Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning peame oluliseks raamatukogude säilitamist maapiirkondades ja külades.

• Kultuurikiirendi – loome rahastusmudeli, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel sooritada arenguhüppeid ja kaasata erarahastust.

• Loome Kultuuriranitsa rahastu, mis suurendab noorte võimalust kultuurist osa saada.

• Seame Eestimaa inimeste vaimse ja füüsilise tervise riiklikuks prioriteediks. Tähtsustame kehakultuuri ja sporti tervete eluviiside ning rahvatervise edendamisel.• Väärtustame treenerite, huviharidusõpetajate ja noorsootöötajate tööd. Edendame laiapindset liikumisharrastust läbi treenerite palgatoetuse, koolispordi, noorte huvitegevuse ja liikumisürituste toetussüsteemide edasiarenduste ning liikumist soodustava taristu (sh multifunktsionaalsete spordihallide) arendamise.

• Edendame erivajadustega inimeste sportimis- ja liikumisvõimalusi ning ligipääsetavust.

Eesti inimeste turvalisus ja heaolu on kõige paremini tagatud maailmas, mis põhineb demokraatlikul riigikorraldusel, inimõiguste tagamisel, rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglitel ja euroopalikel väärtustel. • Tihendame koostööd Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. Kinnistame tugevaid atlandiüleseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu suhete arendamisele USA uue administratsiooniga.

• Jätkame aktiivset diplomaatilist tegevust ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ja töötame Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks saamise nimel.

• Pöörame erilist tähelepanu idapartnerlusriikide toetamisele nende pürgimustes vabade ja demokraatlike ühiskondade tugevdamise suunas.

• Tugevdame Eesti välisteenistust, sh välisesindatust, laiendades Eesti diplomaatilist aktiivsust.• Uuendame äridiplomaatia strateegiat ja tagame senisest koordineerituma Eesti majandushuvide esindamise välisriikides.

• Seame arengukoostöö eesmärgiks stabiilsuse, demokraatia ja jõukuse suurendamise Euroopa naabruses ja maailmas tervikuna, tutvustades Eesti edulugusid e-riigi, digitaalse identiteedi ning haridus- ja tervishoiuvaldkonnas.

Jätkame Eesti tegusat tööd Euroopa Liidu kõikidel olulistel juhtimistasanditel.• Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu ühtsete tegevuste kavandamisel, et väljuda COVID-19 kriisist ja sellest tingitud majandusraskustest.

• Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu kliima- ja digipoliitika kujundamisel ning aitab kaasa, et Euroopa Liit oleks maailmas kliimapoliitika eestvedaja.

• Peame tähtsaks geopoliitilist Euroopa Liitu ja toetame Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamist.

• Hoiame ja tugevdame Euroopa Liidus vaba liikumise põhimõtteid.

• Osaleme aktiivselt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tihedate tulevikusuhete kujundamisel.

• Oleme Euroopa Liidus eestvedajad väärinfo ja avaliku inforuumi manipuleerimise vastases võitluses.

• Pingutame Euroopa julgeoleku ja sõjalise kaitse alustalaks oleva NATO tugevdamise nimel. Peame vajalikuks heidutus- ja kaitsemeetmete jätkuvat tugevdamist, sh läbi liitlaste sõjalise kohalolu Balti riikides.

• Arendame strateegilisi liitlassuhteid ning kaitsekoostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ühendkuningriigiga. Suurendame Põhjala ja Balti riikide julgeolekupoliitika alast ühistegevust.

• Viime laia riigikaitse arendamise kvalitatiivselt uuele tasemele, konsolideerides erinevateks kriisideks valmistumise Riigikantseleisse ja suurendame õiguslikku selgust kriiside lahendamisel.

• Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust.

• Pooldame Eesti jätkuvat jõukohast osavõttu rahuvalvemissioonidest. Jätkame koostöös liitlastega aktiivset inimkaubanduse- ja terrorismivastast võitlust.

• Toetame kaitsetööstusettevõtete tootearendust ja kaitsetehnoloogilisi teadusprojekte ning suurendame kohaliku kaitsetööstuse kaasatust.

Näeme maaettevõtlust loodusvarade mitmekesisel kasutamisel ja töötlemisel põhineva biomajandusena, aga ka inimestele ja ettevõtetele suunatud teenindusena.

• Põllumajanduse rohe- ja digipöörde ning teadmistepõhise poliitikakujundamise protsessi toetamiseks tõstame vastavat kompetentsi Maaeluministeeriumi valitsemisalas.

• Toetame ettevõtjate nii kodu- kui välisturule suunatud tegevusi ning arendame ühistulist tegevust. Riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks väärtustame kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid.

• Toetame mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist ning edendame mahetoodete ja -teenuste eksporti.

• Seisame Euroopa Liidu tasandil otsetoetuste võrdsustamise eest ning maksame põllumeestele kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Toetuste abil tõstame põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet ning suurendame keskkonnahoidu.

• Jätkame maaelu ja põllumajanduse toetamist läbi erinevate MES-i meetmete. Tagame selged ja läbipaistvad otsustusprotsessid.

• Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele.

• Võimaldame kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu.

• Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava lähtudes kvaliteetse avaliku ruumi aluspõhimõtetest.

• Toetame regionaalsete laenu- ja käendusinstrumentide ning regionaalprogrammide kaudu maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse arengut.

• Avaliku sektori ülesannete täitmisel lähtume subsidiaarsuse põhimõttest, kohalike omavalitsuste võimekuse kasv loob eeldused täiendavate avalike teenuste viimiseks kodanikule lähemale. Seisame tugeva kohaliku omavalitsuse eest.

Eesti tagab turvatunde ja julgeoleku kõigile oma elanikele ning riigis viibivatele inimestele.

• Jätkame idapiiri väljaehitamist koos tehniliste lahendustega. Peame oluliseks PPA piirivalvealase juhtimisstruktuuri tugevdamist.

• Tugevdame kriisijuhtimise strateegilist võimekust ja koolitust. Täiendame riiklikke kriisivarusid ja tagame elutähtsate teenuste toimepidevuse kriisiolukorras. • Tõstame elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut hädaolukordades.

• Regionaalse ja kohaliku tasandi võimestamiseks anname elanikkonnakaitse ja riigikaitse regionaalse koordineerimise Päästeameti pädevusse.

• Analüüsime võimalusi laiendada PPA ja kohalike omavalitsuste koostööd siseturvalisuse tagamisel.

• Väärtustame vabatahtlikke (abipolitseinikud, päästjad, merepäästjad), toetades nii nende arvu suurendamist, varustatust kui valdkondadeülest koostööd.

• Väärtustame siseturvalisuse valdkonna töötajate tööd.

• Võtame vastu huvide konflikti vältimise juhised ministritele, nende nõunikele ja teistele kõrgematele riigiteenistujatele. Kehtestame ministri nõunikele huvide deklareerimise kohustuse ja täiendame huvide deklareerimise kohustust avalikus sektoris. • Koostöös Korruptsioonivaba Eestiga täiendame seadusi korruptsiooni ennetamiseks ja riigivalitsemise läbipaistvuse suurendamiseks.

• Seadusloome läbipaistvuse suurendamiseks rakendame digitaalse ja kõigile jälgitava Riigi koosloome keskkonna.

Riigivalitsemine peab olema avatud, aus, vastutustundlik ja uuendusi toetav. Kõik riigi poolt tehtavad rahalised otsused ja toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, lähtuma võrdsest kohtlemisest, olema hästi sihitatud ja eesmärgipärased.

• Soodustame innovaatiliste, keskkonnahoidlike ja sotsiaalset väärtust edendavate kriteeriumite ning kvaliteedikriteeriumite kasutamist hangetel.

• Poliitikakujundamise ja avaliku sektori teadmispõhisuse tugevdamiseks kaasame ülikoole ja vastava valdkonna eksperte.

"Я присутствовал на коалиционных переговорах и знаю их детали. Никаких других документов, помимо коалиционного соглашения, где речь идет исключительно о повышении качества преподавания эстонского в русских детских садах и школах, нет." "Пока центристы находятся в коалиции, независимо от состава этой коалиции, перехода русских школ на эстонский язык не будет. В очередной раз повторюсь, что мы считаем, что право выбора языка обучения должно оставаться за родителями."