Teema

Kaja Kallase valitsuse koalitsioonileping (51. EV valitsus)

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkulepe ja valitsusliidu koostööleping aastateks 2021 - 2023

Ava täisvaades
Kokku lubadust 188

Lubatud

155

"Перехода русских школ на эстонский язык не будет, давайте закроем тему"

"Я присутствовал на коалиционных переговорах и знаю их детали. Никаких других документов, помимо коалиционного соглашения, где речь идет исключительно о повышении качества преподавания эстонского в русских детских садах и школах, нет." "Пока центристы находятся в коалиции, независимо от состава этой коалиции, перехода русских школ на эстонский язык не будет. В [...]

Poliitikakijundamine koos vastava valdkonna ekspertidega

• Poliitikakujundamise ja avaliku sektori teadmispõhisuse tugevdamiseks kaasame ülikoole ja vastava valdkonna eksperte.

Hangete kriteeriumid muutuvad

• Soodustame innovaatiliste, keskkonnahoidlike ja sotsiaalset väärtust edendavate kriteeriumite ning kvaliteedikriteeriumite kasutamist hangetel.

Avatud riigivalitsemine

Riigivalitsemine peab olema avatud, aus, vastutustundlik ja uuendusi toetav. Kõik riigi poolt tehtavad rahalised otsused ja toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, lähtuma võrdsest kohtlemisest, olema hästi sihitatud ja eesmärgipärased.

Digitaalne ja jälgitav seadusloome

• Seadusloome läbipaistvuse suurendamiseks rakendame digitaalse ja kõigile jälgitava Riigi koosloome keskkonna.

Korruptsioonivastane võitlus

• Võtame vastu huvide konflikti vältimise juhised ministritele, nende nõunikele ja teistele kõrgematele riigiteenistujatele. Kehtestame ministri nõunikele huvide deklareerimise kohustuse ja täiendame huvide deklareerimise kohustust avalikus sektoris. • Koostöös Korruptsioonivaba Eestiga täiendame seadusi korruptsiooni ennetamiseks ja riigivalitsemise läbipaistvuse suurendamiseks.

Siseturvalisuse inimresurss

• Väärtustame siseturvalisuse valdkonna töötajate tööd.

Vabatahtlikut abipolitseinikud ja päästjad

• Väärtustame vabatahtlikke (abipolitseinikud, päästjad, merepäästjad), toetades nii nende arvu suurendamist, varustatust kui valdkondadeülest koostööd.

PPA ja kohalikud omavalitsused

• Analüüsime võimalusi laiendada PPA ja kohalike omavalitsuste koostööd siseturvalisuse tagamisel.

Päästeamet

• Regionaalse ja kohaliku tasandi võimestamiseks anname elanikkonnakaitse ja riigikaitse regionaalse koordineerimise Päästeameti pädevusse.

Kriisijuhtimine ja kriisivarud

• Tugevdame kriisijuhtimise strateegilist võimekust ja koolitust. Täiendame riiklikke kriisivarusid ja tagame elutähtsate teenuste toimepidevuse kriisiolukorras. • Tõstame elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut hädaolukordades.

Idapiiri väljaehitamine

• Jätkame idapiiri väljaehitamist koos tehniliste lahendustega. Peame oluliseks PPA piirivalvealase juhtimisstruktuuri tugevdamist.

Turvatunde ja julgolek

Eesti tagab turvatunde ja julgeoleku kõigile oma elanikele ning riigis viibivatele inimestele.

Tugevad omavalitsused

• Avaliku sektori ülesannete täitmisel lähtume subsidiaarsuse põhimõttest, kohalike omavalitsuste võimekuse kasv loob eeldused täiendavate avalike teenuste viimiseks kodanikule lähemale. Seisame tugeva kohaliku omavalitsuse eest.

Regionaalse arengu rahastamine

• Toetame regionaalsete laenu- ja käendusinstrumentide ning regionaalprogrammide kaudu maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse arengut.

Kvaliteetne avalik ruum

• Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava lähtudes kvaliteetse avaliku ruumi aluspõhimõtetest.

Euroraha kohaliku elu edendamiseks

• Võimaldame kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu.

Maa üleandmine kohalikele omavalitsustele

• Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele.

Maaelu ja põllumajanduse toetus

• Jätkame maaelu ja põllumajanduse toetamist läbi erinevate MES-i meetmete. Tagame selged ja läbipaistvad otsustusprotsessid.

Kriisiabi põllumeestele

• Seisame Euroopa Liidu tasandil otsetoetuste võrdsustamise eest ning maksame põllumeestele kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Toetuste abil tõstame põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet ning suurendame keskkonnahoidu.

Mahepõllumajandussektor

• Toetame mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist ning edendame mahetoodete ja -teenuste eksporti.

Riiklik toidujulgolek

• Toetame ettevõtjate nii kodu- kui välisturule suunatud tegevusi ning arendame ühistulist tegevust. Riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks väärtustame kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid.

Põllumajanduse rohe- ja digipööre

• Põllumajanduse rohe- ja digipöörde ning teadmistepõhise poliitikakujundamise protsessi toetamiseks tõstame vastavat kompetentsi Maaeluministeeriumi valitsemisalas.

Maaettevõttlus ei ole biomajandus, vaid teenus inimestele ja ettevõtetele

Näeme maaettevõtlust loodusvarade mitmekesisel kasutamisel ja töötlemisel põhineva biomajandusena, aga ka inimestele ja ettevõtetele suunatud teenindusena.

Kaitsetööstusettevõtete tootearendus

• Toetame kaitsetööstusettevõtete tootearendust ja kaitsetehnoloogilisi teadusprojekte ning suurendame kohaliku kaitsetööstuse kaasatust.

Rahuvalvemissioonid

• Pooldame Eesti jätkuvat jõukohast osavõttu rahuvalvemissioonidest. Jätkame koostöös liitlastega aktiivset inimkaubanduse- ja terrorismivastast võitlust.

Merekaitse

• Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust.

Laia riigikaitse arendamine Riigikantselei all

• Viime laia riigikaitse arendamise kvalitatiivselt uuele tasemele, konsolideerides erinevateks kriisideks valmistumise Riigikantseleisse ja suurendame õiguslikku selgust kriiside lahendamisel.

Põhjala ja Balti riikide julgeolekupoliitika

• Arendame strateegilisi liitlassuhteid ning kaitsekoostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ühendkuningriigiga. Suurendame Põhjala ja Balti riikide julgeolekupoliitika alast ühistegevust.

Liitlaste sõjaline kohalolek Balti riikides

• Pingutame Euroopa julgeoleku ja sõjalise kaitse alustalaks oleva NATO tugevdamise nimel. Peame vajalikuks heidutus- ja kaitsemeetmete jätkuvat tugevdamist, sh läbi liitlaste sõjalise kohalolu Balti riikides.

Väärinfo ja avaliku inforuumi manipuleerimine

• Oleme Euroopa Liidus eestvedajad väärinfo ja avaliku inforuumi manipuleerimise vastases võitluses.

EL ja USA suhted

• Osaleme aktiivselt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tihedate tulevikusuhete kujundamisel.

EL vaba liikumine

• Hoiame ja tugevdame Euroopa Liidus vaba liikumise põhimõtteid.

EL julgeolekupoliitika

• Peame tähtsaks geopoliitilist Euroopa Liitu ja toetame Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamist.

Euroopa Liidu kliima- ja digipoliitika

• Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu kliima- ja digipoliitika kujundamisel ning aitab kaasa, et Euroopa Liit oleks maailmas kliimapoliitika eestvedaja.

EL koostöö

Jätkame Eesti tegusat tööd Euroopa Liidu kõikidel olulistel juhtimistasanditel.• Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu ühtsete tegevuste kavandamisel, et väljuda COVID-19 kriisist ja sellest tingitud majandusraskustest.

Arengukoostöö

• Seame arengukoostöö eesmärgiks stabiilsuse, demokraatia ja jõukuse suurendamise Euroopa naabruses ja maailmas tervikuna, tutvustades Eesti edulugusid e-riigi, digitaalse identiteedi ning haridus- ja tervishoiuvaldkonnas.

Eesti välisteenistus

• Tugevdame Eesti välisteenistust, sh välisesindatust, laiendades Eesti diplomaatilist aktiivsust.• Uuendame äridiplomaatia strateegiat ja tagame senisest koordineerituma Eesti majandushuvide esindamise välisriikides.

Idapartnerlus

• Pöörame erilist tähelepanu idapartnerlusriikide toetamisele nende pürgimustes vabade ja demokraatlike ühiskondade tugevdamise suunas.

ÜRO Julgeolekunõukogu

• Jätkame aktiivset diplomaatilist tegevust ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ja töötame Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks saamise nimel.

NATO ja EL

Eesti inimeste turvalisus ja heaolu on kõige paremini tagatud maailmas, mis põhineb demokraatlikul riigikorraldusel, inimõiguste tagamisel, rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglitel ja euroopalikel väärtustel. • Tihendame koostööd Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. Kinnistame tugevaid atlandiüleseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu suhete arendamisele USA uue administratsiooniga.

Erivajadustega inimeste sportimisvõimalused

• Edendame erivajadustega inimeste sportimis- ja liikumisvõimalusi ning ligipääsetavust.

Kehakultuur ja sport

• Seame Eestimaa inimeste vaimse ja füüsilise tervise riiklikuks prioriteediks. Tähtsustame kehakultuuri ja sporti tervete eluviiside ning rahvatervise edendamisel.• Väärtustame treenerite, huviharidusõpetajate ja noorsootöötajate tööd. Edendame laiapindset liikumisharrastust läbi treenerite palgatoetuse, koolispordi, noorte huvitegevuse ja liikumisürituste toetussüsteemide edasiarenduste ning liikumist soodustava taristu (sh multifunktsionaalsete spordihallide) arendamise.

Kultuuriranits

• Loome Kultuuriranitsa rahastu, mis suurendab noorte võimalust kultuurist osa saada.

Kultuurikiirendi

• Kultuurikiirendi – loome rahastusmudeli, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel sooritada arenguhüppeid ja kaasata erarahastust.

Raamatukogud

• Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning peame oluliseks raamatukogude säilitamist maapiirkondades ja külades.

Pühakodade säilitamine ja areng

• Analüüsime "Pühakodade säilitamise ja arengu" programmi taastamise võimalusi.

Vähemusrahvuste kultuuri arendamine

• Tagame kõigile rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused.

Kõrgkultuuri loomine

• Toetame mitmekülgse kõrgkultuuri loomist kõigi loomevaldkondade lõikes.

Eesti laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevus

• Hoolitseme Eesti laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse eest. Kaasame rahvuskultuuri edendamisse rahvuskaaslasi kogu maailmast, tagame nende loodud kultuuripärandi säilitamise kodumaal.

Rahvakultuur ja kultuuriline mitmekesisus

Tagamaks Eesti inimestele võimaluse osa saada nii kõrgkultuurist kui osaleda rahvakultuuri edendamisel, arvestame kultuurirajatiste planeerimisel regionaalset tasakaalu ja meie kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

Tuumaenergeetika

• Jätkame diskussiooniga tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis. Otsime võimalusi riigi tuumaenergeetika kompetentsi tõstmiseks.

Lõpetame põlevkivielektri tootmist aastal 2035

• Väljume põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.

Biokütuse kasutamise soodustamine

• Soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis.

Kohalikud taastuvenergiaühistud

• Soosime kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist.

Taastuvenergia tootmine ja võrk Läänemeres

• Arengu kiirendamiseks toetame taastuvatel allikatel põhinevate elektritootmisvõimsuste ja energia salvestusvõimekuste ning energiavõrgu edasi arendamist nii Läänemeres kui Eesti rannikul.

Eesti merealade planeering

• Viime lõpule Eesti merealade planeeringu, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks.

Meretuulepark

• Kaasame EL vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarendamisega.

Roheenergiapööre avalikus sektoris

• Viime Eesti avalikus sektoris samm-sammult läbi roheenergiapöörde, minnes üle taastuvenergia tarbimisele.

Tööstusrobootika teadus-arenduskeskus Ida-Virumaal

• Analüüsime tööstusinkubaatori ja rakendusliku tööstusrobootika teadus-arenduskeskuse Ida-Virumaale rajamise toetamist.

Õiglane üleminek

• Rakendame koostöös kohalike esindajatega välja töötatud Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, mis toetab piirkonnas teadusmahukaid tööstus- ja tootmisarendusi. • Töötame koostöös Ida-Virumaa omavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega välja tegevuskava õiglaseks üleminekuks ja uute töökohtade loomiseks. Suuname lisaks Õiglase Ülemineku Fondi toetusele piirkonda täiendavaid rahalisi vahendeid.

Lõpetame investeeringute tegemise fossiilsetesse kütustesse

Kiirendame taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises. Lõpetame täiendavate investeeringute tegemise fossiilsetesse kütustesse.

Jäätme- ja ringmajandus

• Töötame välja tegevuskava kõigi jäätme- ja ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja taastuvenergia

• Koostame jõulisema meetmete kava 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks transpordi ja hoonete sektoris. Jätkame hoonete energiasäästu ning majapidamistes taastuvenergia kasutamist toetavat programmi.

Rohepööre Tulevikurahastu

• Loome läbi Tulevikurahastu võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtetel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes. Töötame välja kohaliku kasu instrumendi.

Eesti on rohepöörde eestvedaja

• Määrame koostöös teadlaste ja ettevõtjatega teaduse ja arenduse suunad, kus Eesti on rohepöörde eestvedaja. Toetame valitud suuna lahendusi ja oskusteabe eksporti.

Süsinikuneutraalsus 2030

• Rakendame motivatsioonipaketi, et kohalikud omavalitsused jõuaksid süsinikuneutraalsuseni aastaks 2030.

Kliimaneutraalsuuse tegevuskava aastaks 2050

Töötame välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja seame selle riiklikuks eesmärgiks.

Investeeringute keskkonna mõju

• Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse süsiniku sidumise kriteeriumi ja ringkasutuse põhimõtte.

Vähendame raiesurvet riigimetsale

• Vähendame raiesurvet riigimetsale ja jälgime, et RMK tegevuses on ökoloogilised, majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid suuremas tasakaalus.

Elurikkuse arengukava

• Koostöös teadlastega koostame elurikkuse arengukava.• Inventeerime vääriselupaigad riigi- ja erametsas, et säiliksid väärtuslikud metsaalad ja loodusmetsa killud.

Puidutööstuse tootlikuse suurendamine

• Seame eesmärgiks puidutööstuse tootlikkuse ja teadusmahukuse suurendamise, väärtustades metsade looduslikku ja majandusklikku funktsiooni.

Kokkulepe metsanduse arengukavas

• Otsime kokkulepet metsanduse arengukavas, kaasates võrdsetel alustel asjassepuutuvaid huvigruppe.

Rahapesu ja investeerimispettused

• Usaldusväärne finantssüsteem eeldab rahapesu, investeerimispettuste jms vastase regulatsiooni arendamist. Õiguskuuleka kliendi jaoks on Eesti finantssüsteem avatud, petturitel ja kurjategijatel ei ole siin kohta.

Riigi kinnisvarapoliitika

• Vaatame üle riigi kui omaniku kinnisvarapoliitika.

Riiklik investeeringute programm

• Töötame välja riikliku programmi regionaalsete investeeringute ja tasakaalustatud arengu tagamiseks kogu Eesti territooriumil.

Кiiklikud investeeringud kliimaesmärkide saavutamiseks

• Kiirendame riiklikke investeeringuid majanduse elavdamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks, arvestades regionaalseid erisusi.

Ettevõtete peakorterite toomine Eestisse

• Loome strateegia kiirelt kasvavate ning kapitali kaasavate ettevõtete peakorterite ja arenduskeskuste Eestisse toomise ja siia jäämise toetamiseks.

Välisinvesteeringud

• Investeeringute Eestisse meelitamiseks ja majanduse elavdamiseks tugevdame välisteenistuse võimekust ning laiendame koostöövõimalusi erinevate rahastusagentuuridega.

Ettevõtluskeskkonna arendamine

• Ettevõtluskeskkonna arendamiseks teeme ettevaatavat koostööd ettevõtjatega ja ettevõtlusorganisatsioonidega.

E-residentsus 2.0

• Toetame e-residentsus 2.0 tegevuskava jätkamist ning täiendamist mugavama ja turvalisema e-residentsuse arendamiseks.

Rahvusvaheliselt atraktiivne ettevõtluskeskkond

Meile on oluline, et Eestis oleks rahvusvaheliselt atraktiivne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Ettevõtlusega seotud asjaajamise kiirendamiseks vähendame bürokraatiat ja lihtsustame seadusandlust.

Iduettevõtete toetusmeetmed

• Käivitame toetusmeetme iduettevõtetele ja leiame lahenduse spetsialistide puudusele, muutes Eesti atraktiivseks riigiks erinevate innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel.

Vesinikkütuste strateegia ja pilootprojekt

• Töötame välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekti meetme, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat, mille raames tuleb vesinikku toota, tarnida ja tarbida.

Rakendusuuringute programm

• Suurendame Eesti teadusasutuste motivatsiooni rakenduslikuks teadustegevuseks, mis võimaldab teadussiiret era- ja avalikus sektoris.• Käivitame rakendusuuringute programmi, mis toetab ettevõtteid rakendusuuringute käivitamisel, rahastamisel ja sobivate koostööpartnerite leidmisel.

Teadusmahukate ettevõttete riigiipoolne toetus ja investeeringud

• Toetame ettevõtteid, kes suudavad panustada teadusmahukate ja innovaatiliste tehnoloogiate loomisse ja kasutuselevõttu ning kes seetõttu vajavad riigi tuge investeeringuriskide maandamisel.

Tulevikurahastu kliima- ja digipöörde kiirendamiseks

• Loome Tulevikurahastu kliima- ja digipöörde kiirendamiseks, mille vahendid suuname teadus- ja arendustegevusse ning teadmusmahuka majanduse arendamiseks.

Eesti on uuendusmeelne

Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil.

Faktipõhine inforuum ja vaba ajakirjandus

• Peame oluliseks avatud, faktipõhist inforuumi ja arutelukeskkonda, mis on kõigile ühiskonnagruppidele võrdsetel alustel ligipääsetav. Eesti inimeste igakülgsel informeerimisel on keskne koht sõltumatul ajakirjandusel.

Rohe- ja digipööre

• Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.

EL, NATO ja ÜRO

• Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.

Vähemuste õigused

• Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.

Ebavõrdsuse vähendamine

• Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.

Otsustusprotsessid on läbipaistvad

• Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.

Eesti on tubli väikeriik

• Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.

Politiline kultuur

• Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule.

Tervishoiuteenused on kättesaadavad, haridusasutused töötavad

• Pöörame pandeemia tingimustes erilist tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele. Püüame hoida ühiskonna võimalikult avatuna.

Kriisimeetmete läbipaistvus

• Koroonaviiruse pandeemia majanduslike mõjude vähendamiseks peame oluliseks kriisimeetmete läbipaistvust ja täpset suunamist eelkõige kahju kannatanud piirkondadele, majapidamistele ja ettevõtetele.

Majanduse taaskäivitumine

• Täiendame koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega (sh turismisektor) toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse taaskäivitumisele COVID-19 taandumise tingimustes.

EL raha kriisikahjude korvamiseks

• Peame oluliseks Euroopa Liidu vahendite (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm) tulemuslikku ja kiiret kasutuselevõttu struktuursete reformide läbiviimiseks ja kriisikahjude korvamiseks.

Makse ei tõsteta

• Tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast tekkinud ebakindlusest ja heitlikust olukorrast globaalses majanduses, ei vii valitsus sisse uusi makse ja tagab stabiilse maksukeskkonna.

Riigieelarve revisjon ja läbipaistvus

• Viime läbi riigieelarve revisjoni ja suurendame riigieelarve läbipaistvust.

Riigieelarve tasakaal

• Liigume riigieelarvega tasakaalu suunas, arvestades kriisist tingitud olukorda ja rahvusvahelist konkurentsi ning Euroopa Liidu reegleid.

Uute töövormide regulatsioon

• Jätkame koostöös tööturu osapooltega uute kaasaegsete töövormide ja -suhete regulatsiooni loomist.

E-lahendused ja tugisüsteem tulevatele spetsialistidele

• Vaatame süsteemselt läbi tugiteenused Eestisse tulevate spetsialistide võimalikult kiireks rakendamiseks. • Täiendame e-lahendusi ja juurutame põhimõtte, et ettevõtetel ja välisspetsialistidel oleks võimalik vajalikud taotlused ja registreeringud teha ühe keskse lahenduse kaudu.

Tööhõive

• Välistööjõu kaasamisel arvestame Eesti tööjõuturu olukorda ning soovime hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel.

Eesti on avatud ekspertidele ja oskustöötajatele

• Eesti on avatud ekspertidele ja oskustööjõule, kes jagavad Eesti väärtusi ja soovivad end siin teostada. Peame oluliseks, et spetsiifilise kvalifikatsiooniga tööjõupuudus ei hakkaks kahjustama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Riik, tööandjad ja ametiühingud

• Hoiame alaliselt toimimas kõrgetasemelised kolmepoolsed läbirääkimised Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliiduga tööturgu puudutavates küsimustes.

Regionaalsed tööturumeetmed

• Toetame regionaalsete tööturumeetmetega inimesi ja ettevõtteid piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus.

Sooline palgalõhe

• Peame oluliseks soolise palgalõhe vähendamist.

Vähenud töövõimega inimesed

• Toetame vähenenud töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturule.

Täiskasvanuharidus

Peame oluliseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimaluste laiendamist tööhõive võimalikult kiireks taastumiseks.

Elukeskkond

• Parandame elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.

Võrdne kohtlemine

• Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused. Tagame valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse.

Erinevates kooselumudelites elavate inimeste õiguste kaitse

• Me ei muuda perekonnaseaduses sätestatud abielu mõistet. Seame eesmärgiks erinevates kooselumudelites elavate inimeste õiguste kaitse, milleks otsime Riigikogus laiapõhjalist ühisosa.

Perelepitussüsteem lahutatud peredele

• Loome toimiva perelepitussüsteemi, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete sõlmimise.

Nootele peredele eluasemelaenu riigi käendus

• Tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel minimaalse omafinantseeringuga.

Perede toetamine

Laste sündide toetamiseks tagame peredele vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel, et saaksid sündida kõik soovitud lapsed. Jätkame töö- ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise andmisega.

Võitleme lähisuhtevägivallaga

Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.

Ohvriabisüsteemi reformi

Viime läbi ohvriabisüsteemi reformi tagamaks vägivalla- ja kuriteoohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud traumadest taastumiseks.

Lastekaitsesüsteemi reform

Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja loome traumakogemustega laste aitamise teenuse.

Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi

Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.

Inimeste vajaduspõhine abistamine

Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd.

II pensionisamba taastamine

Tõstame teadlikkust ning motiveerime töötajaid ja tööandjaid osalema pensioni kogumisel. Otsime võimalusi teise samba riigipoolsete maksete varasemaks taastamiseks. Analüüsime inimestele valikuvõimaluse loomist/pakkumist omapoolsete sissemaksete suurendamiseks II pensionisambasse.

Meditsiiniasutused saavad sõlmida üliõpilastega eellepinguid

Väärtustame tervishoiutöötajate tööd. Eesti meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ja tervishoiutöötajate arvu tõstmiseks anname tervishoiuasutustele võimaluse sõlmida meditsiinivaldkonna üliõpilastega eellepinguid.

Investeerime e-tervise lahendustesse

Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, et muuta patsiendi ravi efektiivsemaks. Investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame personaalmeditsiini arendamist.

Eesti vähitõrje plaan

Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele.

Perearstiteenust saab kasutada õhtuti ja nädalavahetusel

Laiendame esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust õhtuti ja nädalavahetustel ning otsime täiendavaid lahendusi piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks.

Muudame hambaravihüvitise süsteemi paindlikumaks

Peame oluliseks muuta hambaravihüvitise süsteemi paindlikumaks, et tagada vanemaealistele ja abivajajatele piisav toetus.

Patsiendikindlustus

Liigume edasi patsiendikindlustusega, mille eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.

Ravijärjekordade lühendamine

Arendame edasi solidaarset tervishoiumudelit ning suuname tervishoidu vajalikku lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks. Tõhustame Haigekassa vahendite kasutamist, kaardistades võimalusi ravijärjekordade vähendamiseks ja soodustades kaugkonsultatsioonide laiemat kasutamist.

Tervislike eluviiside edendamine ja varajane märkamine

Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud aastate arvu tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks tervises suuname senisest enam ressursse tervislike eluviiside edendamisele, haiguste ennetamisele ja varajasele märkamisele.

Tagame tervishoiutöötajate järelkasvu

Peame oluliseks tervishoiutöötajate järelkasvu tagamist ja pädevuste korrastamist koos esmatasandi tervishoiuteenuse võimestamisega.

Geeniandmetel põhinev personaalne tervishoiuteenus

Soodustame uute geeniandmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu.

Inimkeskne tervishoiusüsteem

Algatame tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, pidades oluliseks inimese tervise ja töövõime kiiret taastumist.

Välisestlaaste kogukondade toetus ja tagasipöördumise programm

Teeme hajalas elavate eestlastega side pidamise ja nende tagasipöördumisel Eestisse elama asumise võimalikult sujuvaks. Toetame kõikjal maailmas eestlust ja väliseesti kogukondi, nende koole, kultuuriüritusi ja suhtlust Eestiga (eesti keele õpe, Eesti uuringud).

Eesti kosmoseprogrammi areng

Panustame Eesti kosmoseprogrammile ja koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga eeskätt Eesti jaoks olulistes valdkondades (küberturvalisus jne).

5G võrgu välja ehitamine

Toetame kiiret 5G võrgu välja ehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. 5G võrgu rajamine on oluline kaugtöö paremaks võimaldamiseks maapiirkondades.

Eesti - e-tervishoiu lahenduste labor

Teeme Eestist atraktiivse katsekeskkonna idufirmadele. Käivitame DigInEsti - terviseandmete põhise innovatsiooniplatvormi. Rajame digitaalsete tulevikulahenduste katsetamise "eluslabori".

Seaduste muudatus tehisintellekti kasutamiseks ja avaliku sektori andmete jagamiseks erasektoriga

Toetame innovatsiooni seadusandlusega. Loome raamistiku tehisintellekti (krattide) ja iseliikuvate liiklusvahendite kasutuselevõtuks avalikus sektoris ning suuname avalikku sektorit avaandmeid erasektoriga jagama.

Lisaraha ehituse ja tööstuse digipöörele Euroopa Liidust

Hoogustame tööstuse ja ehituse digipööret läbi erinevate Euroopa Liidu rahastute.

Kohalike e-teenuste arendamine

Teeme koostööd omavalitsustega kohalike e-teenuste arendamisel, pakume omavalitsustele standardiseeritud e-lahendusi. Pöörame tähelepanu kohalike omavalitsuste kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse suurendamisele.

IT-arenduste ühtlustamine, koostöö erasektoriga

Toetame riiklikku IT-arenduste ühtlustamist, digitaristu tervikvaadet ja suuremat koostööd erasektoriga. E-riigi toimimiseks tuleb tagada riigi IKT-kulude stabiilne rahastamine.

E-kodaniku mobiilirakendused

Loome e-kodaniku mobiilirakendused (ID-kaart, juhiload, digitaalne rahakott, turvalised e-valimised), mis tagavad kaasaegsed kasutajaliidesed peamistes riigiprotsessides osalemiseks.

Arendame digioskusi

Arendame digioskusi kõigis vanuserühmades paremaks digitaalseks kaasatuseks ja infotehnoloogia loomise oskuse tõstmiseks.

E-riigi arenguhüpe

Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime inimeselt andmeid vaid ühes kohas. Käivitame suuremad digipöörded hariduse (personaalne õpirada), tervise, hoolekande, lastekaitse (personaalmeditsiin ja integreeritud teenused) ja teistes eluvaldkondades. Analüüsime andmete kogumise ja andmekogudega seotud õigusraamistiku ajakohasust, [...]

Eestikeelne keskkool

Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.

Haridussüsteem on paindlik ja õppija keskne

Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks. Õpivõimalused peavad olema valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldama sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Doktoriõppe reform

Viime läbi doktoriõppe reformi tagamaks noorteadlaste järelkasvu ja loome ettevõtlusdoktorantuuri.  

Eesti keele areng digiajastul

Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise teaduskeelena, tagame riigipoolse toetuse eesti keele arengu teadustegevuseks. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine. Toetame eesti keele arendamist digitaalajastule kohaselt.

Uus kõrghariduse rahastamise mudel

Töötame välja kõrghariduse rahastamise mudeli, mis võimaldab kaasata eraraha.

Programmeerimise ja robotika tunnid algklassides

Panustame programmeerimise ja robootika õpetamisele algklassides, et tõsta laste huvi reaalainete vastu. Suurendame digiõppe võimekust õpetajate ning õpilaste tasandil.

Tööturu ja majanduse vajdustega arvestav kutseharidus

Toetame inimeste teadmiste ja oskuste kooskõlla viimist tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega ja kaasajastame kutsehariduse õppevõimalusi.

Tulevikupädevuste arendamine kutsekoolides

Aine- ja erialaoskuste kõrval pöörame senisest rohkem tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste arendamisele. Oluline on õppe personaliseerimine, mitmekesistamine, finantskirjaoskuse suurendamine ja õppetegevuse digilahendustega toetamine.

Haridusliku erivajadusega õppijate toetamine

Toetame terviklähenemist haridusliku erivajadusega õppijate toetamiseks ja erinevate tugiteenuste pakkumiseks. Pöörame eritähelepanu alusharidusele, tagamaks erivajaduste võimalikult varajast märkamist ja tuge. Loome koolides talendi- ja õpisõbraliku keskkonna.

Tegemisel

29

Kogukondade omaalgatuste toetamine

• Valmidust kodanikurolli kanda toetab piisav kodanikuharidus, mida arendame koostöös ülikoolidega. Toetame kogukondade omaalgatust, vabatahtlike kaasamist, ettevõtlikkust ja ühistegevust.

Vabakonna kaasamine

• Suurendame vabasektorit puudutavate otsuste tegemisel nende esindusorganisatsioonide kaasamist ja inimeste õigusalast teadlikkust.

Digitaliseerime justiitsvaldkonna

• Digitaliseerime justiitsvaldkonna, sh viime süüteomenetluse maksimaalselt digitaalseks.

Kuritegevuse vastase võitluse prioriteedid

• Kuritegevuse vastases võitluses pöörame erilist tähelepanu lähisuhtevägivallale, lastega seotud kuritegudele, ausale majanduskeskkonnale ja konkurentsivõime tagamisele. Fookusesse võtame korduvkuritegevuse.

Õigusekeel on inimestele arusaadav

• Taotleme õigusloomes õigusselgust, et kehtiv õigus ja õiguskeel oleks inimestele paremini arusaadav.

Riigiametite konsolideerimine ja kaugtöö

• Jätkame riigiametite konsolideerimisega ning tugiteenuste korrastamisega. Soodustame riigisektoris paindlikku üle Eestilist värbamist ning kaugtöö võimaldamist.

Riigireform bürokraatia vähendamiseks

• Kaasajastame riigireformi plaani ja jätkame selle elluviimist vähendades bürokraatiat ja haldusmenetluse üldisi tähtaegu.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon

• Tugevdame Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tõstes selle kompetentsi ja võimekust ning laiendades pädevusi. Peame oluliseks poliitilise suundumusega sihtasutuste ja MTÜ-de aruandluskohustuse ja läbipaistvuse suurendamist.

Kopterid

• Jätkame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi riigi kopterivõimekuse (sh kiirabi- ja päästelennud) suurendamiseks vajaliku rahastuse saamiseks.

IT ja kaitsetööstus on kaasatud siseturvalisuse arendusse

• Võimalusel kaasame siseturvalisuse arendamisel igakülgselt Eesti IT- ja kaitsetööstuse ettevõtteid.

Noored maale

• Soodustame inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ning noorte eneseteostuse võimalusi maal.

Kalandus

• Toetame kodumaise kalanduse kestlikkust ning töökohtade säilitamist kalandussektoris. Loome eeldused vesiviljeluse arenduseks avamerel ja siseveekogudel.

Küberkaitse

• Tagame, et Eesti on küberkaitstud riik ja teeme selleks tihedat koostööd liitlastega.

Kaitseväe radarivõimekus

• Hangime kaitseväele vajaliku radarvõimekuse selleks, et võimaldada Eestis tuuleenergia arendamist.

Riigikaitsekulud on vähemalt 2% SKP-st

• Eesti riigikaitse põhineb Eesti inimeste vankumatul kaitsetahtel, ajateenistuse toel loodud reservarmeel, Kaitseliidul, iseseisva kaitsevõime arendamisel ning kindlatel liitlassuhetel NATOga. • Jätkame riigikaitse kulude täitmist praegustes kavades ettenähtud tasemel, mis on vähemalt 2% SKP-st ning millele lisanduvad liitlaste Eestis vastuvõtmisega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programm.

Teatrid

• Toetame etendusasutusi võimaldamaks etenduste läbiviimist kõigis Eesti piirkondades.

Eesti kultuuri digitaliseerimine

• Soodustame kultuuriürituste keskkonnajalajälje vähendamist ja tõstame Eesti kultuuri kättesaadavust digiplatvormidel.

Baltimaade elektrisüsteemid. LNG terminal

• Jätkame energiajulgeoleku ning varustuskindluse tagamiseks Eesti ja teiste Baltimaade elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist. • Tagame energiajulgeolekuks vajaliku juhitavate tootmisvõimsuste reservi koos võimaliku sihtotstarbelise lisarahastusega, mis peab olema Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskõlas. Töötame selle nimel, et rajada Eestisse LNG terminal.

Riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjon

• Viime läbi riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjoni põhimõttel, et kus turg toimib, seal riik ei pea olema turuosaline. Me ei võõranda äriühinguid sektorites, kus puudub konkurents, võib tekkida oht julgeolekule või elutähtsate teenuste osutamisele.

Teadus- ja arendustegevuseks vähemalt 1% SKT-st

• Eraldame riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks vähemalt 1% SKT-st. Peame oluliseks erasektori investeeringute kasvu teadus- ja arendustegevusse.

COVID-19 vaktsineerimine Eestis

• Jätkame igakülgset koostööd Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste suurendamiseks. • Võimaldame alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. Teeme vaktsineerimist toetava ja teadlikkust tõstva kampaania.

Vähekindlustatud perede toetus

• Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele.

Tasuta eesti keele õpe venekeelsetele

Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet.

Erivajadusega laste tugisüsteemi reform

Käivitame erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, eesmärgiga tagada lastele kiirem, tulemuslikum ja terviklikum abi.

Pensioni teise samba lammutamisest raha läheb pensionitõusuks

Suuname pensioni teise samba reformist vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.

Ehitame Tallinna Haigla

Nüüdisajastame Euroopa Liidu rahastuse toel tervishoiutaristut üle kogu Eesti. Jätkame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks.

Vaimse tervise teenuste korraldus

Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.

Õpetajate järelkasv

Õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamine on Eesti riigi kestlikkuse tugisammas. Õpetajakoolituses lähtume eesmärgist, et Eestis oleks pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid.

Eestikeelne haridus

Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.

Tehtud

4
TÄHTAEG MÖÖDAS

Haridusministeerium koostab novembriks 2021 eestikeelsele haridusele ülemineku kava

"Kersna lubas, et novembriks paneb töörühm kokku detailse tegevuskava koos tähtaegadega, kuidas õpetajate puuduse ja koolitustega taseme tõstmiseks edasi minna."

Üleilmse eestluse programm

• Kaasame globaalset Eesti kogukonda ja teostame üleilmse eestluse programmi.

Rally Estonia, Team Estonia

• Eesti tippspordi konkurentsivõime parandamiseks ja riigi kuvandi tugevdamiseks toetame olulisi spordiüritusi (sh Rally Estonia) ja saavutusspordi eriprogrammi Team Estonia.

Haigushüvitist makstakse alatest 2 päevast (2021.a lõpuni)

Jätkame 2021. aasta lõpuni haigushüvitise maksmise korda, kus tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast.

Blokeeritud

0
Oled siin lehel leidnud vigu? Saada teade!
crossmenuchevron-downchevron-right linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram