Tõstame riigikaitseinvesteeringuid ning toetame kaitsetööstust, arendame laskemoona-, relva- ja droonitootmist ning tihendame koostööd NATO ja EL partneritega. Suurendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning suurendame naiste osakaalu ajateenistuses. Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ning arendame sisekaitset ja kriisivalmidust. Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile digikaitsevõime ning suurendame veealuse kaitse seiret. Muudame seadusi ning suurendame kaitse- ja julgeolekuvõimekust.

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, ning teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse, sh mitmekihilise õhutõrje, maaväe ja kaudtule võimekuse arendamise ning laskemoonavarude suurendamisega. Arendame Nursipalu harjutusala ning muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist. Toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame laskemoona-, relva- ja droonitootmist. Tõstame Kaitseliidu võimekust ning suurendame maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse Tartus ning arendame sisekaitset ja kriisivalmidust. Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile digikaitsevõime ning suurendame veealuse kriitilise taristu seiret. Muudame ajateenistuse pikkust ning tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud.

Töötame selle nimel, et liitlased paigutaksid piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ning suurendaksid eelpaigutatud varustuse ja laskemoona hulka.

Korraldame kaitseväelastele tänuürituse, tunnustades neid, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

Uuendame julgeolekupoliitika aluseid, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine oleks pidev ja sihipärane ning peegeldaks avara julgeoleku kontseptsiooni.

Uuendame julgeoleku tagamise ja arendamise kontseptsiooni ning uuendame riigikaitse arengukava 2022–2031, et tagada avara julgeoleku käsitlus ning pidev valmisolek.

Eesmärgiks on kahekordistada naiste osakaal vabatahtlikus ajateenistuses ning suurendada naiste panust sõjalisse kaitseväkke.

Tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning toetame nende NATO liikmelisust.

Töötame selle nimel, et meie liitlased paigutaksid piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ning suurendaksid eelpaigutatud varustuse ja laskemoona hulka.

Seisame selle eest, et NATO liikmesriigid tõstaksid kaitsekulud vähemalt 2,5% SKP-st ning tagame liitlaste sõjaliste võimete ja laskemoonaga varustatuse koostalitlusvõime.

Korraldame tänuürituse kaitseväelastele, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele, võimaldades teatud võimete arendamiseks pikeneda kuni kahe aastani.

Suurendame veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel koostöös NATO ja EL partneritega.

Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile digikaitsevõime ning kiirreageerimisüksuse inforuumis tegutsemise võimekuse.

Toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi, tihendame koostööd Kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel ning parandame kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise võimalusi.

Suurendame maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni, tagame varustuse ja väljaõppe ning suurendame Kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kokkuleppele.

Arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala, toetame kaitseväe ja Kaitseliidu võimekuse suurendamist ning arendame digikaitsevõimekust ning veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse, arendame mitmekihilise õhutõrje võimekust ning suurendame kaitseväe ja Kaitseliidu võimekust ning ressursse.

Sihtasutuse CR14 arenguplaan, mis sisaldab muu hulgas ülevaadet sihtasutuse laiendatud tegevussuundadest

Analüüsida ning teha ettepanekud liitlaste õhuturbemissiooni üleminekuks ning osaleda selle elluviimises.

Eesti osaleb NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja koalitsiooni operatsioonidel ning valmidusüksustes ning jätkab osalemist ning koostööd liitlastega.

Analüüsida kaitsetööstuse sidumist teiste ettevõtlusvaldkondadega ning suurendada kaitsetööstuse ekspordivõimekust.

Korrastada kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvalmidus ning korraldada lisaõppekogunemisi ning mobilisatsiooni harjutusi.

Eesti osaleb NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja koalitsiooni operatsioonidel ning valmidusüksustes ning suurendab kaitsevõimet ning kaitsetööstuse ekspordivõimekust.

Diplomaatiline ja praktiline tegevus NATO-s ning kahe- ja mitmepoolne koostöö liitlastega. NATO lahingugrupi ettevalmistava eelrühma saabumine ja tööleasumine Kaitseväe juures. NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupi saabumine Eestisse. Suurbritannia pataljoni saabumine Eestisse ning selle lõimimine Eesti sõjalise kaitse tegevuse ja plaanidega. Jätkuvägedega tugevdamise temaatika muutmine NATO tippkohtumise üheks oluliseks teemaks, praktilisi tegevusi ette nägeva jätkuvägedega tugevdamise strateegia (Reinforcement Strategy) väljatöötamine NATO-s ja kinnitamine NATO kaitseministrite poolt. Liitlaste pataljoni tegutsemiseks vajaliku taristu valmimine. Küberväejuhatuse loomine ja tegevuse käivitamine.

Sõjalise kaitse kulude suurenemine SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu. 2,08% SKPst (2015. a) Üle 2% SKPst

Jätkame kaitseväeteenistuse korraldust, et suurendada ajateenijate ja kaitseväelaste atraktiivsust ning tagada nende paremad teenimistingimused. Tegevus: Tõsta kaitseväeteenistuse atraktiivsust.

Jätkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada vajalikud väljaõppetingimused Eesti kaitseväele, Kaitseliidule ja lähetatud liitlasüksustele. Tegevus: Harjutusalade ja lasketiirude arendamine.

Parandame nii kutseliste kaitseväelaste kui ajateenijate teenistuskeskkonda (elamis-, väljaõppe- ja sportimistingimusi). Tegevus: Uue kasarmu ja söökla valmimine Tapal ning teise kasarmu valmimine.

Kaitseväe eluasemepoliitika. Tegevus: Valmista kaitseväe eluasemepoliitika.

Uue kasarmu ja söökla valmimine Tapal. Tegevus: Kasarmu ja söökla ehitamine Tapal.

Iga aasta riigikaitseteemaliste infopäevade korraldamine (tervishoiutöötajad, vastuvõtva riigi toetusega seotud tsiviilametkonnad, riigikaitseõpetajad). Tegevus: Korralda ja korralda infopäevad.

Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele järjepideva rahastuse tagamine aastas. Tegevus: Tagada rahastuse järjepidevus.

Riigikaitseteemalise erilehe väljaandmine 3-5 korda aastas. Tegevus: Välja antakse riigikaitseteemaline erileht.

Riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks on tagatud. Kaitsekulud säilivad tasemel 2% SKPst. Tegevus: Kaitseväe ja kaitsepolitsei tegevuste ning kaitse-eelarve planeerimine ja elluviimine.

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) rääkis 'Aktuaalsele kaamera' stuudios, et sellel aastal jõuab laskemoona Eestisse kohale üle 400 miljoni euro eest. Ta rõhutas, et Eestil on juba praegu pikamaaraketid olemas, kuid neid on juurde vaja.

Laskemoon väärtusega üle €400 miljoni peaks jõudma Eestisse enne aasta lõppu, kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur (Reform) neljapäeval.

Kaitseminister Hanno Pevkur sai kaitseväelt esmase tagasiside, millist sõjavarustust võiks hankida Ukrainalt.

Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Suti sõnul võiks Eesti digiühiskonna kaitseks kokku leppida riigikaitsega sarnase püsiva rahastuse, mis oleks samuti 2% sisemajanduse kogutoodangust. Andres Sutt: "Ründe kaalu ja tähtsust pole põhjust alahinnata. Kui vaadata maailma küberrünnakute üldpilti, mis tehtud riigiasutuste, poliitikute ja muude vastu, siis on selge, et maailm on muutunud me ümber ebasõbralikumaks. Küberkuritegevus on tõusujoonel, mistõttu peame riigi ja erasektori tasemel küberturvalisusesse investeerima. See peab olema pidev tegevus. Kui rääkida näiteks NATO eelarve rahastamisest, siis tuleb samasugune standard püstitada ka küberkaitseks- mis number võiks täpselt olla, on kokkuleppimise koht. Kui vaadata numbreid üle ilma, siis need on triljonites. ... Oleme alustanud IT-taristu suhtes küberturvalisuse laiendamist. Riskid me ümber ei kao kuhugi. Räägime eraldi veel ka RIA-ga muutunud ohupildist, vajalikest ümberhindamistest ja prioriteetidest. Oluline on kaasa võtta see, et kahe ametkonna kiire toimetamise tulemusena võeti ründaja kinni, turvanõrkus on likvideeritud. Teadaolevalt pole ründaja arvutist fotod kaugemale jõudnud."