Täiendavate kaitseinvesteeringutega hangime pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase territooriumil
Viime eelarve baasseaduse kooskõlla uuendatud Euroopa Liidu fiskaalpoliitika reeglitega
f. Töötame välja elamupoliitika strateegia
c. Vajaduse korral täiendame omavalitsuste õigusi koostöös erasektoriga üürikorterite pakkumisel
Käivitame kodude loomist soodustava programmi, mille raames: a. Jätkame üürielamute programmi uute üürimajade rajamiseks
Eelistame uute tööstusettevõtete rajamist väljapoole suuri tõmbekeskusi, et suurendada kõigi Eesti piirkondade konkurentsivõimet
Seame eesmärgiks koos sotsiaalpartnerite ja huvirühmade esindusorganisatsioonidega vähenenud töövõimega inimestele ühtse tugisüsteemi loomise
b. Loome koostöös kohalike omavalitsustega uutele tööstustele eelisarendusalad, kuhu arendatakse välja vajalik taristu ning kus kõik vajalikud tegevusload on võimalik saada kiirendatud korras
Kiirendame kaitsetööstuspargi arendamist, et tagada Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele tootearenduseks sobivad tingimused
Lisaks saavad omavalitsused võimaluse laiendada oma tulubaasi kohalike maksude näol ja teenida lisatulu kohaliku kasu instrumendist, mida kogutakse piirkondlike loodus- ja maavarade kasutamisest
Riigi digiteenused peavad muutuma personaalsemaks ja nutiseadmesõbralikumaks, võimaldama targemat andmete ristkasutust ja olema piisavalt turvatud, et seista vastu nüüdisaegsetele küberohtudele
Kriiside selgemaks ja kiiremaks juhtimiseks võtame vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
Parandame tervishoiuasutuste toimepidevust ja suurendame varusid
Tuginedes Ukraina sõja kogemusele, panustame ühiskonna kriisideks valmisoleku võimekuse suurendamisse, pakkudes kriisiteadmiste kontaktkoolitusi ja laiendades individuaalseid julgeolekusse panustamise võimalusi
Tugevdame PPA relvastust idapiiril
Ehitame valmis maismaapiiri ja alustame droonimüüri loomisega
Sisejulgeoleku tugevdamiseks astume järgmised sammud: a. Idapiiri kaitsmiseks ja massiliste rahutuste ohjamiseks loome reservväelaste baasil PPA kriisireservi. b. Tugevdame valitsussektori ja eriti sisejulgeolekuasutuste võimekust hübriidohtude tõrjumisel
Kaitseväe harjutusalade ja liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu väljaarendamine on iseseisva kaitsevõime ja liitlasvägede integreerimise keskne osa
Kaitsetegevuse võimestamiseks rajame koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi, ehitades piirile kaitsetegevuseks vajalikku taristut, ning ühtlustame selle Poola vastavate tegevustega
Õhuruumi kaitsmiseks arendame välja Eesti mitmekihilise õhutõrje, integreerides selle NATO õhukaitsemudeliga. Pöörame erilist tähelepanu droonidest tulenevatele ohtudele
Merel saavutame koos liitlastega võime hoida Läänemeri vastase vaenutegevusest puhas, selleks suurendame meie mereolukorrateadlikkust
Sõjaliste võimete terviklikuks väljaarendamiseks jätkame koos liitlastega pikaajaliste kaitseplaanide koostamist, mis põhinevad ohuhinnangul ja Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel
Teeme ÜRO reformimisel koostööd selleks, et Venemaa kui agressiooni teostav Julgeolekunõukogu liige ei saaks takistada ÜRO toimimist
Toetame Rahvusvahelise Kohtu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sõltumatut tegevust Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimisel. Ukraina-vastase sõja algatanud Venemaa riigijuhid tuleb võtta vastutusele ja selleks tuleb luua rahvusvaheline tribunal
Eesti toetab Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATOga
Eesti jätkab Ukrainale sõjalise abi andmist 0,25% ulatuses SKPst vähemalt kuni aastani 2027
Tähtsustame Põhjala ja Balti riikidega tehtavat koostööd ja otsime uusi võimalusi julgeolekualaseks koostööks. Soome ja Rootsi liitumine NATOga võimaldab viia Läänemereäärse julgeolekukoostöö uuele tasemele
Arendame laialdast koostööd USAga ja seisame selle eest, et Euroopa Liit ja USA oleksid strateegilised partnerid
Eesti toetab NATO ja Euroopa Liidu laienemisprotsessi, mille aluseks on jagatud väärtused ja põhimõtted
Töötame Ukraina võidu nimel, lähtudes põhimõttest, et rahvusvaheline kord peab rajanema territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõttel
Venemaa rünnak Ukraina vastu on eksistentsiaalne oht Eesti ja kogu Euroopa julgeolekule. Kestva rahu taastamine Euroopas on võimalik üksnes Venemaa kui agressori strateegilise lüüasaamisega
Kehtestame kuni 31.12.2028 julgeolekumaksu, mille suuname Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Maksu edasise vajaduse või muutmise otsustab pärast 2027. aasta Riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus. Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: a. 2% käibelt alates 01.07.2025, b. 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 01.01.2026, c. 2% ettevõtete kasumilt alates 01.01.2026
Teeme sotsiaaltoetuste analüüsi ja otsustame, millised neist muutuvad vajaduspõhiseks
Eelarveolukorra parandamiseks tõstame alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi täiendavad 5% aastas. Järgime piirikaubanduse mõjusid ning vajaduse korral korrigeerime aktsiiside kasvuplaane
Eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärbime tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid
Hoiame puudujäägi alla 3% ka 2026. aastal ning vähendame seda 2027. aastal, arvestades, et riigieelarves tuleb ette näha vahendid senisest suuremateks julgeolekuinvesteeringuteks
Investeerime puhta ühistranspordi arendamisse
Kiirendame Rail Balticu ehitamist, jätkame investeeringutega raudtee elektrifitseerimiseks ja kiiruste suurendamiseks. Tihendame rongiliiklust seoses uute rongide saabumisega
e. Lõpetame ebaausa konkurentsi lühiajalise rendi pakkumisel, vähendades maksudest hoidumist
d. Kiirendame elamute rekonstrueerimist maapiirkondades
b. Vaatame üle MESi ja KredExi meetmete tingimused, et aidata inimestel kodu omandada turutõrke piirkondades
Jätkame regionaalsete arengupiirkondade loomist ja arengulepete sõlmimist
Anname riigi valimisteenistusele täiendava ressursi e-hääletuse ja m-hääletuse rakendamiseks ja valimiste üldise turvalisuse tagamiseks
Arendame edasi e-riigi teenuseid, teeme need mobiilselt kättesaadavamaks ning suurendame nende toimekindlust ja küberturvalisust. Kujundame tervikpildi tehnoloogilisest võimekusest, et igas kriisis jätkata toimimist sidusa digiriigina
Andme- ja vajaduspõhiste (personaalse riigi) teenuste arendamiseks korrastame riigi andmekogud ja tagame nende ristkasutuse
Riigijuhtimise kvaliteedi parandamiseks eelisarendame andmepõhist otsustamist, tehisaru kasutamist ja riigiga asjaajamise automatiseerimist
Muudame riigi efektiivsemaks, milleks vaatame üle avaliku sektori ülesanded ja kaotame dubleerivad tegevused
Vähendame väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust ja kontrolle
Muudame riigihangete seadust, võimaldades hangete läbiviimisel senisest rohkem arvestada lokaalsuspõhimõtet ja keskkonnajalajälge, soodustada innovatsiooni ning arvestada senisest rohkem võimalike julgeolekuriskidega
Viime meditsiinisüsteemi digilahendused ühisele platvormile, vähendamaks dubleerimist ja parandamaks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust
Töötame välja Eesti talendipoliitika ja oskustööjõu kättesaadavuse strateegia. Muudame oskustööjõu kaasamise koostöös sotsiaalpartneritega paindlikumaks ja kiiremaks
Kutsehariduse kvaliteedi tagamiseks ja tööjõuturu vajadustele vastamiseks loome ühise toimimismudeli Eesti Töötukassaga. Fokuseerime Eesti Töötukassa koolitustegevuse oskuste ja kutse omandamise tellimustele ja korraldame täiskasvanutele eesti keele õpetamise senisest tulemuslikumalt
Viime ellu kutseharidusreformi, mille eesmärk on tagada, et kutseharidus on olulisem ja atraktiivsem valik põhikoolilõpetajatele. Samuti peab kasvama kutsekoolide võimekus pakkuda kvaliteetset keskharidust
Korrastame keskhariduse koolivõrgu ja korralduse seaduse tasandil
Võimestame kultuuri- ja spordivaldkonnana suutlikkust panustada rahvusvaheliste suurprojektide ja suursündmuste kaudu Eesti majanduse arengusse
Suurendame võimekust tuua Eestisse välisinvesteeringuid ja tagame meie ettevõtete huvide eest parema seismise olulistel sihtturgudel. Selleks uuendame Eestisse investeerimise väärtuspakkumist ja tagame meie ettevõtetele paremini fokusseeritud eksporditoe
Loome kohaliku kasu instrumendi mistahes maavarade kaevandamisel ja kasutamisel
Eesti loodus- ja maavarade kasutamisel lähtume nende targast väärindamisest ja materjalide ringkasutusest. Avaliku sektori hoonete ja investeeringute puhul eelistame ringmajanduse materjalide ja puidu kasutamist
d. Asjaajamise kiirendamiseks vähendame tegevuslubade arvu ning lihtsustame lubade ja registreeringute väljastamist
c. Tagades keskkonnanõuete täitmise, reformime keskkonnamõjude hindamise süsteemi, eesmärgiga lühendada hindamise protsessi olulisel määral
Selleks viime ellu järgmised muutused: a. Lühendame oluliselt planeeringute läbiviimise aega
Reformime planeeringute läbiviimist ja tegevuslubade väljastamist, et uued investeeringud ei takerduks bürokraatiasse
Loome rahvusvaheliselt atraktiivse suurinvesteeringute Eestisse toomise paketi, mille eesmärk on muu hulgas suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet
Lähtume põhimõttest, et kohalik kaitsetööstus on osa meie laiapindsest riigikaitsevõimest ja seetõttu kasutame kaitsehangete läbiviimisel lokaliseerimise põhimõtet, seades muu hulgas eesmärgiks kaitsetööstuse tehnoloogiasiirde ja tootmise osalise toomise Eestisse eesmärgiga arendada kodumaist kaitsetööstust ning tagada varustuskindlus
Toetame Eesti ja Ukraina kaitsevaldkonna ettevõtete koostööd ja Ukraina kogemuse kasutamist referentsina Eesti kaitsetööstuse ekspordivõime suurendamisel
Kiirendame riigipoolsete kaitseinvesteeringute ja püsilepingutega Eesti kaitsetööstuse arengut, eesmärgiga kasvatada kaitsetööstuse käibemaht 1 miljardi euroni aastaks 2030
Astume samme biogaasi ja vesiniku riikliku nõudluse suurendamiseks
Viime lõpule Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeeringu ja alustame Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse planeeringuga
Loome instrumendi elektrienergia otseostu lepingute sõlmimise soodustamiseks suurtarbijate ja tootjate vahel
Jätkame maismaatuuleelektri vähempakkumistega, korraldame meretuuleelektri ja juhitavate võimsuste vähempakkumised. Varustuskindluse tagamiseks loome tingimused uute juhitavate ja salvestusvõimsuste rajamiseks
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks võtame vastu kliimakindla majanduse seaduse, mis loob soodsa investeerimiskeskkonna uute puhaste tööstusettevõtete rajamiseks ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate kasutuselevõtuks
Praegusel valitsusliidul on tugev Riigikogu mandaat, et üheskoos rasked rahanduspoliitilised otsused ära teha ja viia ellu vajalikud reformid
Eelnevalt kirja pandud eesmärgid ja poliitilised väljakutsed eeldavad kolme erakonna tihedat koostööd ühises valitsuses. Keeruliste sisepoliitiliste valikute tegemisel on oluline rääkida avameelselt ja pakkuda välja konkreetne plaan, kuidas kavandatakse Eesti riigi arengus tekkinud ummikkohad lahendada
Eesti majanduse areng peab olema tuntav ka väljaspool tõmbekeskusi. Uute tööstusettevõtete rajamisel ja toetamisel peame silmas seda, et konkurentsivõimelisi töökohti loodaks ka väljaspool kuldse ringi omavalitsusi
Andmepõhine otsustamine ja tehisaru kiire areng annab meile võimaluse kujundada personaalset riiki, vähendada dubleerimist, kiirendada suhtlust ametiasutustega ja hoida nii kokku maksumaksja raha
Keerulises rahanduslikus olukorras tuleb üle vaadata riigi ülesanded ja kulukohad ning tõhustada riigivalitsemist. Eestil on selleks olemas suurepärased tööriistad digiriigi ja andmete näol
Teiseks loome tingimused majanduse ja laiema heaolu kasvuks. Investeerime puhastesse tehnoloogiatesse ja vähendame bürokraatlikke takistusi innovaatiliste tööstusettevõtete Eestisse rajamisel, suurendame väikepiirkondade konkurentsivõimet. Samuti loome eeldused, et kasvanud kaitsekulud panustaks meie majandusse kaitsetööstuse kiirema arengu kaudu
Uues valitsusliidu koostööleppes keskendume ennekõike kolmele valdkonnale. Esmalt teeme kõik Eesti igakülgseks kaitsmiseks ja turvatunde tagamiseks, selleks suurendame laiapindseid julgeolekuinvesteeringuid ning soetame vajaliku laskemoonavaru. Sellega tagame, et Eesti on hästi kaitstud NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu on turvaline investeerida
Kindlustunde andmine on koalitsioonipartnerite uuendatud valitsusleppe läbiv eesmärk. Usume, et kindlustunde üks oluline osa on vastutustundlik käitumine Eesti riigi juhtimisel. Peame oluliseks, et koos langetatud otsused oleks tulevikku vaatavad ja Eesti vabadust põlistavad
Eesti konkurentsivõime on langenud, sest energia ja tooraine on kallimad, senised tarneahelad ei toimi ning nõudlus meie peamistel eksportturgudel kiratseb. Muutused Euroopa rahanduspoliitikas on tõstnud laenuintresse ja sõjahirm vähendab investeerimiskindlust. Eeltoodu on kogumis rõhumas meie riigieelarvet ja kasvatamas määramatust tuleviku ees
Kolme erakonna ühine eesmärk on kindlustada Eesti julgeolek, suunata majandus kasvuteele, vähendada sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust ning tagada riigi rahaline jätkusuutlikkus
Tugevdame elanikkonnakaitse ja ulatusliku evakuatsiooni võimekust
Hübriidohtudele ja valeinfo levikule vastu seismiseks tugevdame Eesti info-, meedia- ja digiruumi, suurendame digikaitsevõimet ja meie e-riigi küberkaitse võimekust
Maaväe võimestamiseks tugevdame Eesti diviisi, jätkates muu hulgas liitlaste üksuste, sh Ühendkuningriigi brigaadi integreerimist, tugevdades oluliselt diviisi kaudtulevõimet ja kindlustades piisavad moonavarud
Viime ellu täiendava riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programmi, mille fookussuunad määrame Riigikantselei juhtimisel koostöös Kaitseväe ja sisejulgeoleku eest vastutavate asutustega
Tagame riigikaitsekulud mahus vähemalt 3% SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud
Töötame selle nimel, et Venemaa külmutatud varad suunatakse võimalikult suures osas ja võimalikult kiiresti Ukraina toetamisse
Taotleme Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist ning sanktsioonidest kõrvalehiilimise takistamist
Eesti panustab Ukraina ülesehitamisse ja igakülgsesse muu abi andmisse, luues seda tehes võimalusi Eesti ettevõtetele
Euroopa Liit ja NATO peavad käituma otsustavalt Euroopa julgeoleku kindlustamisel ja seisma vastu Venemaa agressioonile ning Venemaast lähtuvatele hübriidohtudele
Kutsume NATO liitlasi üles suurendama kaitsekulusid minimaalselt 2,5 protsendile SKPst ja tagama, et liitlaste sõjalised võimed vastaksid NATO kaitseplaanidele
Eesti tugevdab sidemeid demokraatlike riikide ja ühiskondadega üle maailma, et seista vastu autoritaarsete režiimide katsetele lõhkuda rahvusvahelisel õigusel ja universaalsetel inimõigustel põhinev maailmakord
Valitsemissektori kulude jätkusuutlikkuse tagamiseks vaatame üle sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste laenude piirmäärad ja eelarvereeglid
Vähendame keskvalitsuse, sh sihtasutuste, riigi äriühingute ja ametite töökohtade arvu
Jõustame maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi kasvu 700 euroni 2026. aastal
Laiendame omavalitsuste võimalusi oma tulubaasi suurendamiseks ja loome lahendused, mis võimaldavad omavalitsustel senisest rohkem tulu saada piirkondlikust ettevõtlustegevusest
Anname 16-aastastele kodanikele valimisõiguse Euroopa Parlamendi valimistel
Muudame riigiettevõtete ja sihtasutuste juhtimise efektiivsemaks ja sõnastame selgemad omaniku ootused
Jätkame kohtumenetluse digitaliseerimist ja otsime võimalusi tehisaru abil kohtutoimingute kiirendamiseks
Parandame riigi strateegilist juhtimist ja Riigikantselei võimekust Vabariigi Valitsuse töö toetamisel
Seadustame elulõpu tahteavalduse
Lepime kokku jätkusuutliku tervishoiu rahastusmudeli
Koos tööturuosaliste ja sotsiaalpartneritega otsime võimalusi haigushüvitiste ja kutseharidusega seotud teemade efektiivsemaks korraldamiseks
Tasuta kõrghariduse kõrval anname ülikoolidele võimaluse küsida teatud juhtudel õppetasu ka eestikeelsetel õppekavadel ja võtame eesmärgiks suurendada õppimisvõimalusi rakenduskõrghariduses
Kriitiliste loodus- ja maavarade kasutuselevõtu otsustame avalikus arutelus koos parlamendiga, pidades oluliseks laia ühiskondlikku kasu, kõrgema lisandväärtusega tootmise ja arenduse võimalusi Eestis ning loodussäästlikkust
Suurendame kaitsetööstuse arendustoetuste mahtu ja loome tuleviku kaitsevõime arendamise töörühma
Ukraina sõjalisel toetamisel lähtume Ukraina ja Eesti kaitseväe sõjalistest vajadustest ning soovist kiirendada Eesti kaitsetööstuse arengut. Selle eesmärgi saavutamiseks suuname võimalikult suure osa Ukrainale mõeldud abi mahust Eesti kaitsetööstuse tellimusteks
Kaitseinvesteeringute kasv peab panustama Eesti majandusse, selleks sõlmime otselepinguid Eesti kaitsetööstusettevõtetega, käivitame kaitseinvesteeringute fondi ning kasutame lokaliseeritud hankeid ja vastuoste, mille põhimõtted kinnitab Vabariigi Valitsus
Arendame ette elektrivõrke, et kiirendada uutesse tootmistesse tehtavaid investeeringuid. Selleks kehtestame võrgu ettearendamist võimaldava regulatsiooni, mis tagab paremini prognoositavad liitumiskulud ja lühendab võrguga liitumise aega
Tööstusinvesteeringute soodustamiseks vähendame elektrienergia regulatiivseid kulusid
Määrame olemasolevate ja uute arenduste põhjal taastuvenergia eelisarendusalad. Kuulutame välja riigimaa hoonestusloa konkursid, mis võimaldavad riigimaadel rajada kiirendatud korras maismaatuuleparke
Pakkudes tarka riigijuhtimist, soosides innovatsiooni ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid, haarates julgemalt meie digiriigi võimalustest ja pöörates tähelepanu väikepiirkondade vajadustele, suudame Eesti teha igaühele paremaks
Riigi rahanduse kordategemiseks ja julgeolekukulude katmiseks tuleb meil leida arvestataval määral uusi maksutulusid ja kärpida riigi üleliigseid kulutusi
Samal ajal peame hoidma Eesti liberaalset demokraatiat, mis lähtub isiku- ja sõnavabaduse kaitsest, võrdse kohtlemise põhimõttest, võimude lahususest ja parlamentaarsest demokraatiast. Neid läänemeelse demokraatliku väärtusruumi põhimõtteid jagades hoiame Eesti vaba ja tagame meie keele- ja kultuuriruumi kestlikkuse
Meil on ühine vastutus Eesti julgeoleku igakülgsel tagamisel, majanduse konkurentsivõime suurendamisel, riigi rahanduse kordategemisel ja kliimamuutustega kohanemisel
Käesolevate uuendustega täiendame kolme erakonna vahel 2023. aastal sõlmitud valitsusliidu programmi aastateks 2023–2027 ning Vabariigi Valitsuse tööplaani, kus ühtlasi määrame uute poliitiliste suundade täpse elluviimise aja ja üksikasjad
Praegune valitsusliit alustas koostööd, kui Venemaa sõda Ukraina vastu oli kestnud üle aasta. See sõda kestab jätkuvalt ja selle mõjud on jõudnud meie kõigini. Ühelt poolt oleme õigustatult suurendanud rekordilises tempos riigikaitsekulusid, kuid teiselt poolt on see sõda kaasa toonud pika negatiivse mõju meie majandusele ning inimeste kindlustundele ja toimetulekule